[kage]

Baer oli haritud inimene küll, aga analüütilist mõtlemist tal ei olnud . Inimhinge osas vähemalt .
Ta oleks võinud vähemalt huvigi tunda, miks nad sellised on .

Ei rohkem ega vähem kui 22. Mingi tudengi lapsikused peaks mina endale piiripostiks seadma? Ja selline ülbik seati meie rahatähtedele ?
Selles oli tal küll paraku õigus , üles osa me rahvast koogutab ja alla peksab jalaga . :S

Ei, sa ei pea mitte midagi endale piiripostiks seadma, aga nagu sa ise eespool kirjutasid Baeri kohta, siis küsiks vastu miks sina ei proovi vähemalt huvigi tunda miks Baer selline oli ja selliseks kasvas nagu ta oli? Ja kas tõesti tunned ennast noore teadlasehakatise pealiskaudsest arvamusest puudutatuna?

Baeri doktoritöö eestlaste endeemilistest haigustest jätab siinsest maast väga trööstitu mulje. Kuidas ta üldse oma sünnimaasse, Eestisse suhtus?

Tegelikult see pilt niisugune oli. Baer küsib ka oma doktoritöös, miks nad ei nimeta end eestlasteks, vaid maarahvaks. Polnud tekkinud identiteeti, Kristjan Jaak Peterson oli suur erand ja eesti keelt uurisid ainult baltisakslased.

Eestlastesse suhtus Baer siiski hästi: doktoritöös olid eestlased talle vaid uurimisobjektiks. Baer oskas päris hästi eesti keelt: 1830ndate lõpul, uurides mandrijäätumist Põhja-Eestis, suhtles ta kohalike kaluritega eesti keeles. Ka Eestimaa looduse vastu oli tal tugev huvi, näiteks koostas ta 1813. aastal koos hilisema juristi Woldemar von Ditmariga esimese Liivimaa taimede nimestiku. Pärast Ditmari surma sattusid need käsikirjad Berliini ja jäid Teises maailmasõjas Poolas kadunuks.

Üldse pole aga andmeid selle kohta, kuidas suhtus Baer eestlusse Tartus elades: aastatel 1867–1876. See oli eestlaste rahvusliku ärkamise aeg. Ta elas esimese laulupeo ajal Tartus. Kuidas ta sellesse suhtus? See on tõesti tänuväärt uurimisteema, mille kohta leiaks materjali Giessenist Baeri kirjadest. Teavet tema kohta leiab ka teiste tolleaegsete tegelaste kirjavahetusest, kuna Baer oli niivõrd tähtis tegelane.