Postitused: 6
Teemad: 1
Liitus: Mar 2009
14-05-2011, 22:57
(Seda postitust muudeti viimati: 14-05-2011, 22:58 ja muutjaks oli asko002.)
Mis te arvate kas kummitused/hinged võivad meid jälgida ja meiega kaasas käia meie igapäevastes tavalistes tegevustes?
Nimelt mul koguaeg tunne et keegi jälgib mind või kõnnib mu järgi - vahel tunnen end lausa hulluna kuna ei julge taha vaadata niisis vaatan paremale/vasakule ja silmanurgast piilun kas keegi on seljataga.
Kuidas saaks sellest lahti ? Kas pean lihtsalt endale mõistusesse sisestama et keegi pole seljataga ja ei taha mulle kätte maksta või haiget teha.
Kas südamepuistamisest võiks olla kasu ( ka see võib olla põhjus kuna olen viimase 2-3 kuu jooksul väga palju pahandustesse sattunud ) ja kellele saaks südant puistata, emale vast ikka ei tahaks ..
kokkuvõtte - kuidas sellest lahti saada
olen muidu 16 ja poiss
Postitused: 1
Teemad: 0
Liitus: May 2011
Ma usun, et konkreetsel juhul võib asi olle kinni pigem pshüühikas ning seda võib põhjustada näiteks koolistress või mingisugused muud pinged tuttavate/lähedastega...
Aga kui võtta nüüd üleüldiselt siis igapäevane jälgimine võib üsna reaalne olla...
Postitused: 10
Teemad: 1
Liitus: Jun 2011
Oled kaitseinglile mõelnud.. kui pole siis mõtle nüüd : P
Postitused: 2
Teemad: 0
Liitus: Jun 2011
Ma tunnen ka vahepeal, et keegi kõnnib mu taga, või istub mu kõrval. Kui ma vanas korteris elasin, siis ema rääkis mulle, et eelmine omanik oli selles korteris ära surnud, ja siis ma hakkasingi asju ette kujutama,hakkasin mingeid kahtlasi varje seina peal nägema, ja tekk liikus ise jne. Aga ma arvan, et me natuke kujutame ise ette ka, sest enne seda, kui ema mulle polnud seda rääkinud, siis ma ei näinud mitte midagi, ma arvan, et me vahest suurest hirmust kujutame ette.
Inimeste maailmas ei ole midagi enesestmõistetavat.
Postitused: 2,185
Teemad: 2
Liitus: Jul 2010
asko002, sellest ei saa lahti, see jääb sind saatma! Kohane sellega, mõtle oma kõrvalkiibitsejast intensiivselt... ja kujutle
"tema" ootamatut rünnet sinu vastu. Just pimedas,... õõvastava peana, pikad märjad juuksed... silmakoopad tühjad. Hirm,
rammestav hirm, kopitanud lehk ning pealetungiv-sisseimbuv tunne kellegi, enneolematult tugevast, tahtest.
Pinguta, proovi nii paar-kolm päeva selle mõttega elada... !
Annab tulemuse.
... ja anna teada.
Postitused: 10
Teemad: 1
Liitus: Jun 2011
(14-05-2011, 22:57 )asko002 Kirjutas: Kas pean lihtsalt endale mõistusesse sisestama et keegi pole seljataga ja ei taha mulle kätte maksta või haiget teha.
Mida halba sa küll teinud oled, et kättemaksu kardad!?
Südametunnistus ehk piinab nii jubedalt...?
Postitused: 13
Teemad: 2
Liitus: Oct 2009
Meie pares on see nn kaitseingel (meie jaoks hea vaim ja kaitsja) täitsa olemas. Laseme tal olla. Tore ju, kui keegi sind valvab
Postitused: 2,185
Teemad: 2
Liitus: Jul 2010
Eks meie endi keerukas aju, sattudes pimedasse, paneb suurte pööretega tööle. Ajul on omadus iseseisvalt, meie teadmata,
informatsiooni otsida ja töödelda. Pimedas, kus infi ajule ei piisa, rakendub nn. "autohirmutamine" - ajule on oluline, et tema
kandja viivitamatult lahkuks kahtlasest kohast. Siit ka see "keegi ainiti vahib" tunne. Inimene hakkab kartma ja viib oma aju
märksa ohutumasse keskonda.
Aga... ei või iial teada, äkki ehk sinu aju tõepoolest tunnetab vaimu kohalolu?
.jpg){kind=logo}
