• 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 7
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Mürgitades oma keha
#1
Para-webis on palju räägitud suhkruasendajatest ning üldse tervislikust toitumisest. Väga laialivalguva jutu võtaks siin konkreetselt kokku ja lisaks informatiivseid materjalilinke mida netist leidnud oleme.

Olemasolevad Para-webi arutelud:

Aspartaam ja seda sisaldavad tooted

Tervislikud/kahjulikud toidud ja joogid


Mõnda internetiavarustest:

Suhkur ja suhkruasendajad (viitekataloog ja tõlked)

Mida tähendavad erinevad E tähised

Keemilised riskitegurid vees

Me sööme keemiat!


Esimene postitus ehk siis lingikogu täieneb pidevalt!

Edit: aegunud ja katkised lingid parandatud
Vasta
#2
Öko ruulib!

Siia teise postitusse hakkame lisama alternatiive, ehk siis teeme veidi promo ökotoodetele ja mida ning kust on võimalik üldse meil siin hankida.


Ökopoed:

Looduspere Online pood

Ökosahver Tallinnas

Mahekaup.ee


Muudetud: 21-4-08 kell 13:55:51 Celtic
Vasta
#3
Ökost rääkides tekib mul alati küsimus, et miks puhast, inimesele loomulikku ja ajaloolist toitu nimetatakse öko-, mahe-, orgaaniline jms, aga intensiivselt toodetud, tihti keemiarikast toitu nimetatakse normaalseks toiduks....
Vasta
#4
Sest et inimeste väärtushinnangud on muutunud. Nii võiks öelda, ent kurb tõsiasi on, et tegelikult on inimeste väärtushinnangud suisa kadunud - ei väärtustata enam üldse seda keskkonda milles elatakse ja mille hüvesi tarbitakse. Toit on osa sellest. Teine lisaväärtus iseenda mürgitamisel on ka pime usk "teaduse" kõikevõitvasse olemusse ning põhitees "me elame ju ometi 21 sajandil."
Vasta
#5
Isegi kui me üritame tervislikult toituda, sööme me siiski nn. rämpstoitu, sest see on palju kiiremini valmistatav.Kui võtta nt see, et mikros valmistatud toit on ebatervislik...aga ometi me kasutame mikrokat väga tihti, sest nii saab rutem..Selliseks me oleme oma maailma muutnud, inimesed on laisaks jäänud..Bleh
Vasta
#6
Kes kasutab mikrot kes mitte. Isiklikult ei näe sellel mõtet. Nii palju ikka aega leian, et korralik eine valmis teha.
Vasta
#7
21.sajandil elamisest veel niipalju, et seda peetakse millegipärast arengus tagasi minekuks, kui rääkida nt. oma perele põhiköögiviljade ise kasvatamisest. Või lihtsalt säästlikult, ülearu tarbimata ja kulutamata elamisest. Väga tihti, kui rääkida inimestele, et on vaja loodussõbralikumalt elada, põrutatakse vastu, et "Mina koopasse elama ei lähe!". Ja mis sa teed inimesega, kes ei taha aru saada, keda ei huvitagi alternatiivsed võimalused, sest ta "elab 21.(heaolu)sajandil"
Vasta
#8
Inimesi valmistatakse ette olema abitud. Meie elu pannakse sõltuma sadadest erinevatest asjadest, mille toimimine on allutatud käputäie "otsustajate" suvale. Seega kui mingi hetk on tarvis tõmmata teatud osale ühiskonnast vesi peale, saab seda väga edukalt teha inimestega, kellele on selgeks tehtud "õpitud abitus."
Vasta
#9
Tsitaat:Algselt postitas: Celtic
Kes kasutab mikrot kes mitte. Isiklikult ei näe sellel mõtet. Nii palju ikka aega leian, et korralik eine valmis teha.

aga kui sul on kiire eluviis..sina ju pole maailm
Vasta
#10
inimene on loom kes toitub kõigest lihast,taimedest jne ja see öko värk sellega kah pingutatakse yle näiteks yhe öko talu ylevalpidamiseks läheb 2x rohkem varusi kui tavalise suts keemiat kasutavatel taludel ja öko taludel on väikse kasvu protsent sest nad kurnavad maa lihtsalt ära oma jamaga nii et see on normaalne et inimene seda keemiat tarbima ei pea nii et ärge sööge purksi ja friikaid ning ärge jooge kokat siis saate ehk vanadeks korilas kyttideks tagasi ex(Y)
Vasta
#11
Mahepõllumajandus toidab inimesi rohkem, kuna tegemist on TERVISLIKU toiduga. Burksist ja kokast järgmine samm ei ole kohe korilase staatus. Ka muid alternatiive on olemas.
Vasta
#12
Kinnisidee tervislikust toitumisest võib viia toitumishäireni
Vasta
#13
on küll nii,et teatavaid produkte ostes tunnen peale söömist,et olen väsinud. saadav energia muutub kehale koormaks. seda on liiga raske seedida, kuna keha ei oska selle "mannapudruenergiaga" midagi peale hakata. üsna kiirelt tekib uuesti nälg, sest keha arvab, et tal eelmise korra seedimiseks lisajõudu on vaja.
tee või tina aga mõnikord paistab nii,et aiast korjatud taimedest tee on oma toiteväärtuselt kordades parem kui mõni külmand kanakoib,mille poest saab.
ja poes käies huikan sihitult riiulite vahel ringi. kaupa on palju aga käsi ei kipu miskipärast midagi korvi tõstma. ei ole seda tunnet,et jogurt või õun naerataks riiulilt vastu. ei teki seda kiima,et "vat seda tahaks süüa".
nii käingi turul hoopis parema meelega.
Vasta
#14
Praegu on meil Tedents valitseda inimkonda toidu kaudu. Sellleks lisatakse toidu sisse sõltuvus aineid samuti jookidesse. Vastavalt vajadusele lisatakse muid võõrleegione. Selle taga on suured jõud, Sellest on juttu nendes filmides
Nutricide - Criminalizing Natural Health, Vitamins, and Herbs
Codex Alimentarius

Edit: aegunud lingid
Vasta
#15
Ökotoidud. Mida veel!
Ma ei mõista, miks sellistest asjadest tehakse nagu mingi moe object. Tekkis see hullus viimastel aastatel, nagu enne seda poleks osatud kartulit hautada.
Kogemustest tean, et öko-toidud ei maitse sugugi nii hästi, kui tavatoit. Ega kõik inimesed taha dieeti pidada!

Ausaltöeldes on mul täiesti ükskõik, kuidas või mis meetodil on mingi toit tehtud. Paraku jälle näevad paljud iga rohulible varjus jälle vandenõud või reptiloide, ning üritavad iga hinna eest "kavalam olla". Mis mõttega? Et surra tervena? Pffff!
Vasta
#16
Ei, ikka selleks et mitte haige olla.

Minu käsi näiteks ei tõuse enam kunagi poola või hispaania õunte järele, nüüd kui ma tean, kuidas neid meile "valmis poleeritakse."

Sõin eile õunaraksu käigus omistatud ubinat. Esimese ampsuga tuli kohe meelde lapsepõlv, kus sai õunamahla aias aetud. Hammustad aga poola õuna ja sa tunned küünlavaha hamba all.
Vasta
#17
Ka minul on poest väga raske omale midagi söödavat leida. Vahel on tunne, et sure või nälga, sest enamus kraamist, mida toidu pähe pakutakse, on saast. Siis ei jäägi muud üle, kui toituda väga valitud üksikutest asjadest või aeg-ajalt silmad kinni pigistada ja teeselda, et ma ei tea, mida see või teine asi sisaldab.
Vasta
#18
Tsitaat:Algselt postitas: zepac
Ökotoidud. Mida veel!
Ma ei mõista, miks sellistest asjadest tehakse nagu mingi moe object. Tekkis see hullus viimastel aastatel, nagu enne seda poleks osatud kartulit hautada.
Kogemustest tean, et öko-toidud ei maitse sugugi nii hästi, kui tavatoit. Ega kõik inimesed taha dieeti pidada!

Ausaltöeldes on mul täiesti ükskõik, kuidas või mis meetodil on mingi toit tehtud. Paraku jälle näevad paljud iga rohulible varjus jälle vandenõud või reptiloide, ning üritavad iga hinna eest "kavalam olla". Mis mõttega? Et surra tervena? Pffff!


Sa oled üldse kursis, mida need kemikaalid, mida toidu ja joogivee sisse pannakse, su keha ja mõistusega teevad ?
Vasta
#19
Tsitaat:Algselt postitas: zepac
Ausaltöeldes on mul täiesti ükskõik, kuidas või mis meetodil on mingi toit tehtud. Paraku jälle näevad paljud iga rohulible varjus jälle vandenõud või reptiloide, ning üritavad iga hinna eest "kavalam olla". Mis mõttega? Et surra tervena? Pffff!

Kas sa jooks 2l Coca-Cola Zero't ära, sest sellel on hea maitse? Jah, sa ei pruugi seda üldse juua, aga kuna sul on ükskõik, millest see jook on tehtud, siis kas sa hea maitse puhul oleks teoreetiliselt nõus sellist toodet, olgu ta ükskõik mis, tarbima?

Ja kui sa küsid, et miks terves kehas surra, siis tõepoolest, see on mtõtetu. Aga kuidas on krooniliste tervisehädadega, mis enne surma kaasnevad? Invaliidsus (pimedus metanoolimürgitusest), ülekaalulisus, järglaste vaimne puue...

Kusjuures, toidu maitseomadused on Eesti iseseisvusajal ajapikku aina halvemaks läinud, kuna päris maitseainete asemel pannakse neisse hoopis maitsetugevdajaid. Paljud professionaalsed kokad võivad sulle seda asjaolu tunnistada, eriti on muutus toimunud viimase mõne aasta jooksul. Tere tulemast Euroopa Liit!

Muudetud: 20-8-08 kell 02:47:55 Wilbach
Vasta
#20
Mind samuti väga ei liiguta, mis seal toidus on või mida see teeb minu kehale... Ei ole samuti väga vaimustuses elama mingi saja aastaseks...
Mulle meeldib minna poodi ja vaadata mida ma TAHAN süüa, mitte minna poodi ja vaadata mida ma SAAN süüa.
Kui sul on kõik kohad mingit keemiat täis ja sul on mingi väga minimaalne valik mida sa saad süüa just selle keemia vaastasuse tõttu, siis sul nagu otseselt ei olegi vabat tahet, vabat soovi. Sul on kõigest käputäis tooteid mille vahel saad valida ja nii edasi. Sama lugu on poodidega, ka neid on kõigest käputäis.

EDIT: Lisand

Muudetud: 20-8-08 kell 12:01:14 Nazz
Vasta
#21
Kas pole natukene naiivne arvata, et toidust saadud ainete tõttu muutub kõigest eluiga lühemaks? 89 asemel tuleb lihtsalt 69? Ilmselt muutub, see millesse surrakse. Kuskil 50 aastaselt hakkatakse vaikselt vähiravil käima või surrakse sellesse. Ega see kui sa 100 aastaseks ei taha elada ja lepid 70 ei tähenda seda, et ei viitsi elada seda iga, kui oled põdur ja voodihaige. Pigem hakkab olema vastupidi et 60-70 oled voodihaige samas kui teised 90 aastasena ringi möllavad ja on võimelised majakatust parandama või ujumas käima.
See mida sa sööd mõjutab sind praegu, mitte ainult 60 aastapärast. Kui järkjärgult mõistus tuhmimaks muutub jne, ega siis ise aru ju ei saa. Mõned ained kuhjuvad ja teised kulutavad jupphaaval. Ja vahe muutub järjest suuremaks. Üks sööb 60 jooksul igast jama, samal ajal kui teine mitte.

Kuna tulemus pole koheselt ja otseselt nähtav, siis ei mõju mõte sellest enamus inimestele. Vajalik oleks mingi video kuidas miski aine täpselt tegutseb vms, nagu elavhõbedast ja ajurakkudest tehtud on.
Huvitav kustmaalt see piir tuleb. Kui ma oleks kuri eliit, siis ma teeks sellise joogi, et paneks kokakoola sisse täpselt niipalju metanooli või miskit muud mürki, et pärast ühekordset pidu ei paistaks see mürk halva enesetundena välja ja kannataks juua. Las ma arvan, täpselt nii ongi toidud tehtud, et effekt ei oleks piisavalt silmanähtav ning ei leiaks suurt kõlapinda. Piisavalt kuri plaan on juba see, et väga paljud inimesed jäävad 50selt vähihaigeks ja siis surevad ära. Aga pole hullu, sest keskmine eluiga on kõrgem kui vanadel aegadel, mis sest et ainult imikute surevuse arvelt ja tegelikult elud lühenevad. 30 aasta pärast näeme, kuidas inimeste keskmine tervis on.
Vasta
#22
Ega kõik asjad ei sõltu toidust... Paljudel on kaasas juba geenides. Näiteks mina olen palju nii tervislikult kui ka füüsiliselt läbi elanud, ja mul läbi võistluste testi läbi käies on kõik ideaalses korras. Ma olen inimene, kes sööb rämpstoitu, joob, suitsetab juba varakult, kuid seleta ära mulle, miks mul siis on öeldud, et ma olen valmis kõigeks?
Ma võin seitsmekümnseslt siit ilmast lahkuda, kuid ma olen rahul sellega. Sest mind üldse ei liiguta see tõenäosus, et kui ma olen 80 ja suudan ujuda/sporti teha 60 aastase tasemel. See tõenäosus on lihtsalt nii väike, et mind see ei liiguta.
Kui ma istuks ja sööks oma bio kraami, siis need kõik jäägid ladestuks minu kehasse paremini, kui ma sööks rämpstoitu ja ma trenni tehes põletaks need ära.

Jah... kui ma olen 80-ne ja pool sant, ei näe, ei kuule, ei liiguta... see saatus ootab meid enamike, olenemata meie vanusest. Olgu see 60 või siis 90...
Tean juhtumeid, kus inimene elab ülimalt tervisliku elu, kuid lõpetab ikka hullemas seisus, kui enamik.
Vasta
#23
Tsitaat:miks mul siis on öeldud, et ma olen valmis kõigeks?
Üteldakse igasugu asju. Ma ei tea ju kes ütles.

Ei väidagi, et on must-valge, et kes sööb normaalse toidu asemel susserdatud toitu, sureb kurba piinarikast surma kohe. Toitumine on ju ainult üks osa inimese tervisest ja heaolust. Võid ju toituda idealselt ja sporti teha mõõdukalt, aga olla koguage masenduses ja mõtelda depressiivseid kinnisideid. Tervis läheb ikka käest ära.

Võibolla sa tead täpselt kui vähe kaotada või võita on toitumisharjumustega, vastavalt oma eripärale Smile Enamus inimesi ei tea. Eks igaüks ise otsustab kas on üldse vahet, kas ma keskealiselt on suht terve ja sama terava mõistusega, või olen selle vastand, aga ma ise ei saa sellest aru.

Võibolla on saatusega on määratud, et meid mürgitatakse.

Üks osa on see, mis valikud me ise teeme. Teine on see, et teadlikult pannakse neidsamuseid kahjulikke aineid sisse, kuigi teatakse, et need head inimestele pole. Varsti meil endal polegi valikut.

PS. Sõltuvalt kõnelejast tulevad isevärki mõisted. Looduses normaalselt kasvava toidu sarnast nimetatakse ökokraamiks. Ahvid söövad ka metsas ökokraami ja ökobanaane : P
Vasta
#24
Olgem ausad, enamik inimesi lihtsalt ei saa rahaliselt elada tervislikult.

Praktiliselt kõik tooted, mis on nn keemiavabad on ka tunduvalt kallimad. Parim võrdlumoment tuleb siin näiteks õunte, tomatite jne hindasi vaadates.

Ning muideks üks asi on keemiavabad tooted, kuid mängu tulevad ka geenmuundatud tooted. Ja isegi eesti nn ÖKO tootjad kasutavad ju tomati sorte, mis sisaldavad külmakindlust tõstvaid geene (lõhe).

Kui tahta toituda väga tervislikult ning jälgida, et toiduga saaks kaetud kõik vitamiinide, mineraalide, valkude, süsivesikute, rasvhapete ja kiudainete vajadus, siis kahjuks minu palgast selleks ei jätku.
Vasta
#25
Keegi on käskinud sul tomateid ja õunu poest osta, kui sisuliselt saaksid neid ise ka kasvatada? Lõppkokkuvõttes tuleb odavam ise igasuguseid vidinaid kasvatada
Vasta
  
  • 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 7
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Elektronid saavad aru oma ainulaadsusest villu 1 2,608 19-03-2009, 23:19
Viimane postitus: kaddak1910
  Oma kuju taastav metall elis 20 6,929 14-09-2008, 19:01
Viimane postitus: --Marru--

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat