Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Internet kukub kokku?
#1
Viimasel ajal on mulle rääkinud sõbrad ja tuttavad, et interneti arvatakse kokku kukkuvat 2006ndal aastal, sellest olevat olnud telekaski juttu, aga ma pole kuulnud ega näinud, väidetavalt võtavad siis viirused interneti üle. Aga miks just aastal 2006, kuidas nad järsku võtavad üle, ja miks pole juba praegu seda teinud? Kui tähtis osa on internetil meie elus ja kas selle tagajärjel tekib ülemaailmne mäss?
Vasta
#2
siis hakkame pidama para-webi vestlusi põranda alustes kohtades: D
ootan huviga, et teada saada, kas see on tõsi või mitte.
Vasta
#3
Mina sain aru, et interneti panevad inimesed ise kinni, sest selleks ajaks on see "solgist" ära ummistunud.
Viirustest pole ma küll midagi kuulnud.
Vasta
#4
Laugh Heh mis jutt, ja siis? Varsti tuleb kasutusele internet2 :o Praegune ongi kuidagi kehv.
Vasta
#5
ma tõmban interneti oma kõvakettale... saate siis kooki moosiga
Vasta
#6
et siis nagu rha ütles internet 2, ise arvan umbes samat, et täiesti uuel süsteemil põhineb tulevikus kogu see värk ning siis kuni selleni kuni jälle kõik umbes.

Ma kaldun sinnapoole, et praegu on internetil väga suur osakaal ning tahetakse veelgi suuremaks muuta, kõik läheb juu e-.....-le üle Laugh e-valitsus ja mida iganes.

Säästame interneti, hakkame e-maili asemel kirjutama taas ainult tavalise postiga? Bleh

Kahtlen siiski, et selleks aastaks juba 2006 on, aga siiski 2012 näiteks võiks juba olla küll...... kokku kukkunud see, ma mõtlen....
Vasta
#7
ma arvan ka et ehitatakse siis uus internet........sest tänapäeval on internet lihtsalt niivõrd vajalik igalpool....see oles siis umbes samalaadne kriis mis juhtuks siis kui nafta nt otsa saab:o
ja kohe on aasat 2005......vaevalt see aasta või kahega kokku kukub...aga 5-10 a pärast vb tõesti....:o
Vasta
#8
Tsitaat:Esialgne postitaja DeadLyShadow
ma arvan ka et ehitatakse siis uus internet........sest tänapäeval on internet lihtsalt niivõrd vajalik igalpool....see oles siis umbes samalaadne kriis mis juhtuks siis kui nafta nt otsa saab:o
ja kohe on aasat 2005......vaevalt see aasta või kahega kokku kukub...aga 5-10 a pärast vb tõesti....:o

Ma arvan et seda on juba paar aasta tehtud ja ma usun 10 a selleks vist ei kulu :o

[Teadet on muutnud 18-11-2004 postitaja Imhotep]
Vasta
#9
Tsitaat:Esialgne postitaja Imhotep
Ma arvan et seda on juba paar aasta tehtud ja ma usun 10 a selleks vist ei kulu :o
Igasuguseid asju on tehtud aga vabalt võib 10a kuluda. Näiteks tehnoloogia CD-de, mälupulkade jm. toredate portatiivsete salvestusseadmete jaoks oli rohkem kui 10a tagasi olemas aga alles nüüd hakkab vana hea flopi lõplikult välja suremawink Sama on ka internetiga....
Vasta
#10
floppy asemel kasutan juba ammu cdrw
Vasta
#11
ma arvan, et kui väga hulluks läheb, siis tehtakse lihtsalt netile format c(või mis iganes sinna c asemele ka ei läheks.).
floppyde kohta niipalju, et ma ei saa aru, miks mul see floppymängija veel arvutil küljes on.
Vasta
#12
defineeriga internet.. see pole midagi mida lihtsalt ära 'kustutada'.. internet on globaalne arvutite võrk mis töötab TCP/IP protokollide läbi.. ainuke mida uuendada saab on need protokollid.. internet on arvutite võrk ükskõik mis nendes arvutites parasjagu on..
kui leiutatakse tõhusma protokoll andmevahetuseks siis muutub tõenäoliselt ainult kiirus ...

[Teadet on muutnud 18-11-2004 postitaja fyb]
Vasta
#13
Tsitaat:.siis hakkame pidama para-webi vestlusi põranda alustes kohtades: D metavo

Siis võiks juba varakult teha para-webist varukoopiad paberitele ja kohtumispaigad välja vaadata VÕI võtta kasutusele vanad arvutid.

Muudetud: 14-5-05 kell 00:26:55 Foks
Vasta
#14
Tsitaat:Algselt postitas: Foks
Tsitaat:.siis hakkame pidama para-webi vestlusi põranda alustes kohtades: D metavo

Siis võiks juba varakult teha para-webist varukoopiad paberitele ja kohtumispaigad välja vaadata VÕI võtta kasutusele vanad arvutid.

Muudetud: 14-5-05 kell 00:26:55 Foks
Mis vanemate arvutitega parem oleks? para-web jääb niikuinii
serverisse alles ning internet asendub internet2-ga, mis on juba
paljudes suuremates asutustes kasutusel(k.a. Tartu Ülikool).
Tegelikult internet ei kuku kokku, praegu juba mõeldakse vaikselt selle sulgemisele, mis poleks veel maailmalõpp, kuid
seda pole seni veel tehtud, kuna net2 on liiga ohtlik viiruste
ja muu sellise leviku suhtes võrreldes praegusega.
Vasta
#15
Veel parem idee tekkis mulle : tuleks panna vanad telegraaf - id sellisel juhul püsti. Administraator vahele, kes kõigile teate edastab. hi hi. Aga mina enne ei mõelnud windooza arvuteid vanade arvutite all ( ei pea ka telegraafi eriti arvutiks) ja tegelikult ma ei usu, et internett kokku kukub. Pidevalt programmeeritakse ja kirjutatakse goode, et saada midagi paremat. Et osata programme kirjutada, peab oskama keelt ja et keelt osata, tuleb osata kirjutada goode. Ja kui kukubki internet kokku, siis igal ajal saaks palgata it-spetsialistid, kes saaksid teha omad sise süsteemid, nii et häkkerid ja crackerid ligi ei saaks. Käid teatud keskustes inimestega suhtlemas läbi oma arvutisüsteemi. Ja kui cracker üritakski midagi teha, siis jõutaks kohe jälgedeni. ( üritab sisse panna viirust ntx) Tavaliselt aetakse crackeri ja häckeri mõisted segamini. Häkkerit peetakse halvaks, aga tegelikult on cracker see halb, kes purustab. Häkker on see, kes ainult vaatab, ta siseneb süsteemi, aga ei riku seda ja ei edasta infi, mis ta sealt saab. Hoiab selle enda teada või teatud sise ringi piires. Selles on vahe. Loodan, et kellelgi midagi arusaamatuks minu jutus siin ei jäänud.

Muudetud: 1-8-05 kell 17:42:33 Foks
Vasta
#16
H2kkereid on erinevaid, osad h2kivad kuhugi panka sisse, muudavad paar koodi 2ra ja bling-bling, raha tuleb. Ega h2kkerid mingite saladuste vaatamisest rahuldust ei saa... Nad h2kivad eesm2rgiga - on siis kas raha vaja v6i m6ne inimese taust v2lja uurida, et siis temaga suhtlemisel seda informatsiooni kasutada. Paljud h2kkerid ka myyvad saadud informatsiooni neile, kes ei oska h2kkida, aga tahavad seda. On olemas nii halbu kui h2id h2kkereid, aga Te ei saa ju 8elda, et halbu pole olemas ja ma kujutan seda lihtsalt endale ette, et m6ned h2kkerid kasutavad ka saadud informatsiooni ebaseaduslikult raha teenimiseks.

* pipartyt laseb nyyd nina tagasi normaalsele k6rgusele ja ytleb, et "Aga tegelikult ma ei tea sellest eriti midagi, kui Teie arvate, et mina eksin ja et Teil on 6igus, siis olgugi nii."
Vasta
#17
Tsitaat:Algselt postitas: pipartyt
Ega h2kkerid mingite saladuste vaatamisest rahuldust ei saa...

Ei saawink

Tsitaat:Nad h2kivad eesm2rgiga - on siis kas raha vaja v6i m6ne inimese taust v2lja uurida, et siis temaga suhtlemisel seda informatsiooni kasutada.

Hmz... siin võiks nimetada veel nii mõnegi praktilise põhjuse ja sugugi kõik pole illegaalsed ega halvad. Samas, häkker ei tegutse kaugeltki alati praktilistel põhjustel.... põhjuseks võib vabalt olla ka lihtsalt uudishimu, kas saab hakkamawink
Vasta
#18
Tsitaat:Algselt postitas: pipartyt
H2kkereid on erinevaid, osad h2kivad kuhugi panka sisse, muudavad paar koodi 2ra ja bling-bling, raha tuleb. Ega h2kkerid mingite saladuste vaatamisest rahuldust ei saa... Nad h2kivad eesm2rgiga - on siis kas raha vaja v6i m6ne inimese taust v2lja uurida, et siis temaga suhtlemisel seda informatsiooni kasutada. Paljud h2kkerid ka myyvad saadud informatsiooni neile, kes ei oska h2kkida, aga tahavad seda. On olemas nii halbu kui h2id h2kkereid, aga Te ei saa ju 8elda, et halbu pole olemas ja ma kujutan seda lihtsalt endale ette, et m6ned h2kkerid kasutavad ka saadud informatsiooni ebaseaduslikult raha teenimiseks.

* Foks laseb nyyd nina tagasi normaalsele k6rgusele ja ytleb, et "Aga tegelikult ma ei tea sellest eriti midagi, kui Teie arvate, et mina eksin ja et Teil on 6igus, siis olgugi nii."


Õigus, häkkerid võivad ka infi levitama hakata ja sellega raha teenima hakata. Kõik ei ole head jah, aga minu meelest, kui nad juba koodi hakkavad muutma, siis on nad juba crackeri sarnased.
Vasta
#19
hackeri ja crackeri vahe:

Hackers will "hack" on a problem until they find a solution, always trying to make their equipment work in new, more efficient ways.

Legitimate hackers resent the association of the term hacker with criminal activity. They use the term "cracker" to describe someone who breaks into networks.

viide:http://kb.iu.edu/data/agwt.html

Muudetud: 3-8-05 kell 09:21:19 bolteque
Vasta
#20
internet peaks ülemaailmset võrku tähendama. Tulevikus on infovahetus telepaatiliselt vast.
Mis vahet on internetil ja internet2l ?
Vasta
#21
Vaata, batoonike, ühele sõnale on kaks lõppu lisatud.
Vasta
#22
Tsitaat:Algselt postitas: batoonike
Tulevikus on infovahetus telepaatiliselt vast.

See oleks ju vast tore, aga see (inimene-inimene telepaatia) ei lahendaks kõike infovahetuse probleeme (isegi kui see võimalik oleks). Suurt osa ühiskonnas (ka selle üksikutel liikmetel) vajaminevast infost asetseb mitte ühegi inimese peas, vaid mingitel välistel infokandjatel (ja ilmselt järjest enam). Suhtluses arvutitega (ja ka inimeste suhtluses üle interneti) on "pudelikaelaks" inimene-arvuti interface, eriti selle väljundsuunal (oh kui aeglaselt ma praegu seda teksti klõbistan!). Üks põhimõtteline probleem seisneb siin selles, et arvutid on puht-digitaalsed, meie aju aga ilmselt mitte (link) - kahe taolise süsteemi efektiivne ühendamine ei pruugi olla lihtne. (Kas on kusagil räägitud, et mõni inimene suudab oma arvutiga telepaatiliselt suhelda?) Aga jah, võib-olla juba mitte väga kauges tulevikus minu ID = minu IP. Või on neil kahel asjal siis selline hinge-vaimu vahekord - kuna IP (aga mitte ID) saavat endale ka varsti ka sellised lihtsad asjad nagu nt konservubade purgid (link): "He even predicted the low-cost household items, such as tins of beans, would also have their own individual IP addresses, using the IPv6 protocol."
Vasta
#23
"Targad teadlased " peaksid leiutama mingi andmekandja, millelt on lihtne telepaatiliselt infot lugeda. Kogu "mitte kellegi peas" olev info siis nendele asjadele ja nende omavaheline suhtlemine ka kuidagi korraldada. Muidugi alguses lendaksid ilmselt välja mingid "Jurid" (too much red alert for me) kes seadet natuke muudavad niiet see paneb nad seadme omanikule alluma või midagi sellist ja siis peaks jällegi viirusetõrjeid enda kolpa installima hakkama. Aga üldiselt jään ootama kuni õhtulehest kirjutatakse, et kamp eesti noormehi leiutasid masina, millega sundisid kogu Eesti kankaani tantsima.

" (inimene-inimene telepaatia) ei lahendaks kõike infovahetuse probleeme (isegi kui see võimalik oleks)"
Arvad, et inimene-inimene telepaatia pole võimalik ?
Vasta
#24
Tsitaat:Algselt postitas: batoonike
Arvad, et inimene-inimene telepaatia pole võimalik ?
Ei arva. Aga ka vastupidist ei arva. Enamgi veel - mind ei huvitagi eriti, mis keegi sellest arvab-usub. Iseasi, kui keegi taolist kontrollitavat katset pakuks, millest siin Jason palju rääkinud on. Aga ka siis ei huvitaks see mind nii palju, et ise sellega aktiivselt tegeleda (uurida). Ära nüüd aga arva, et need asjad mind üldse ei huvita ja imesta, et mida ma siin Para-Webis teen. Lihtsalt telepaatia (nagu ka imeravitsemine) ... on ühed väga keerulised asjad (ma ei hakka igale poole taha kirjutama "kui nad olemas on"). Lihtsalt seetõttu, et inimene ise on üks väga keeruline "asi". Teaduses on olema selline mõiste nagu "puhas katse". See on katse, milles katsetaja oma parimat äratundmist ja võimalust mööda on kõrvaldanud kõik ebaolulised faktorid, mis võivad tulemust mõjutada. Inimestega on raske (kuigi mitte võimatu) "puhtaid" katseid korraldada. Teisalt aga peab telepaatia (kui ...) jt sarnaste nähtuste (kui ...) taga seisma mingi oluliselt lihtsam füüsikaline fenomen. No nagu näiteks kogu selle tohutult keeruka ja mahuka info taga, mis Internetis liigub, seisavad mõned suht lihtsad füüsikanähtused-seadused, mis kogu seda liikumist võimaldavad (ainult Ohmi seadusest jääb küll väheseks aga üldiselt on kõik need seadused hästi teada). Vaat sellised "telepaatia füüsikalised alused" pakuksid huvi küll. Aga neid on küllap võimalik uurida mõnede lihtsamate nähtuste baasil, kui seda telepaatia ise on. Ja teisalt - vaid selliste füüsikaliste aluste väljaselgitamine annaks võimaluse, et praegusest suht jushuslikust, ebakindlast ja vaid vähestele tunda antud nähtusest võiks saada mingi tehnoloogiline sidevahend. Seniks aga ... me vist ei hakka veel oma foorumit vaid telepaatilise side baasil pidama.
Vasta
#25
Ma arvan, et nn puhast katset (seda sõnapaari kuulen küll esimest korda) poleks eriti võimatu korraldada telepaatiaga. Põhimõtteliselt tuleks lasta erinevatel telepaatidel üksteisele igasugust informatsiooni saata, näiteks 100st variandist 1 saata ja siis teine peab vastu võtma, et millise variandi saatja valis. Ja kui see ütleme 1000 korrast 300l töötab siis on see minu arust vägagi tõestuseks, et telepaatia toimib. Sellest muidugi ei saaks mingit infot selle kohta, kuidas töötab.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat