Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Meeleavaldus Toompeal demokraatia kaitseks
#51
(20-06-2013, 19:14 )Vesilik Kirjutas:
Tsitaat:Ilves ja valitsuskoalitsioon kardavad rahvast nagu „vanakurat välku". Riigikogus hääletati maha kõige tähtsam, põhiseaduse 56. paragrahvi täiendus- ja muudatusettepanek (rahvaalgatuse eelnõu, kus rahva tahet väljendaks 25 000 allkirja), mille alusel oleks võimalik rahvast otseselt kaasata riigivalitsemisse. Kuid Ilves oma aastapäevakõnes teatas, et ei poolda põhiseaduse muutmist ja seega loomulikult ka rahvaalgatust.
„Luikede järv" rahva kirstukaanel ehk ilmalikud kümme käsulauda
ANDO LEPS.
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=21089
Sama artikkel ilmunud ka Nelli Teatajas,peavoolumeedia ei avalda.
Tekkib ikkagi küsimus millised jõud siis tegelikkuses seisavad Eestis reaalse toimiva demokraatliku riigikorralduse tekkimise vastu ja kas mitte needsamad jõud siin esialgu meedia äärealadel ei lase ülistuslaulu laulda autokraatiale ja inimõiguste ja kodanikevabaduste vastu.

Mida siin arvata. Võta või selline asi kes kamandavad sadamaid? Muuga, Paldiski, Milline kaklemine käis võimu pärast Paldiskis. Siis varasemalt mis kõik maha müüdi raudtee, vesi jne. Nüüd vaata parteisid kellega kesikud paarituvad mida oravad teevad, mida sotsid suust välja purskavad. Oleks veel Aadu alles kelle uksele koputada.wink
Vasta
#52
(21-06-2013, 13:41 )mässaja Kirjutas: Siis varasemalt mis kõik maha müüdi raudtee, vesi jne. Nüüd vaata parteisid kellega kesikud paarituvad mida oravad teevad, mida sotsid suust välja purskavad. Oleks veel Aadu alles kelle uksele koputada.wink
Emotsioonide üleskütmisele põhinevad faktiesitused aga sisulisest poolest möödarääkimine.Eestis pole tänu kehtivale valimisseadusele õnnestunud kunagi toimivat demokraatlikku süsteemi kehtestada,rahval pole lubatud isegi ise omale presidenti valida,peale selle võltsitakse neidki valimisi(e-valimised,millest mujal maailmas kõikjal on kui ebaturvalistest loobutud).
Selge on ka et autoritaarse valitsemisvormi puhul puudub rahvahulkadel toimuva üle igasugune kontroll,pole võimalik mingilgi seaduslikul kombel vastumeelset ja kahjulkult toimivat valitsust vahetada,inimõigused ja kodanikuvabadused on piiratud puudub ka selline elementaarne kontrollmehhanism nagu sõnavabadus oma õiguste eest seismiseks.Selline valitsemisvorm on ideaalne kriminaalsetele struktuuridele sest nende tegvuse üle puuduks igasugune kontroll ja kus on garantiid et Eestis just sellised struktuurid autoritaarses vormis võimu ei haara ja rahva elujärge lõplikult ei ruineeri?

Selgituseks veel põhimõisteid mis ei paista paljudel selged olema või tahetakse neist sihilikult mööda vaadata:
Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim.

Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks võidakse kasutada vägivalda, piiratud on sõnavabadus, valitsus kasutab oma ideoloogia peale surumisel aktiivselt erinevaid propagandavahendeid.
http://et.wikipedia.org/wiki/Diktatuur


Vasta
#53
Huvitav kas eesti rahvas (kaasaarvatud mina) võtavad kunagi jalad tagumendi alt välja ja hakkavad sellele jamale vastu nagu türklased?
Vasta
#54
(21-06-2013, 19:33 )soe1 Kirjutas: Huvitav kas eesti rahvas (kaasaarvatud mina) võtavad kunagi jalad tagumendi alt välja ja hakkavad sellele jamale vastu nagu türklased?

Eesti rahvas ei liiguta enne mitte sittagi kui ei ole käinud kõvat paukku!!! Nende kannatus on kummist. Aga kui võrrelda lõuna riikidega siis lõunas minnakse tänavale ja lihtslt lahmitakse. NÜÜD AGA TAHAN POLIITIKUTELE LÜHITATLT SELETADA. KUI EESTI RAHVAS JA KA PÕHJAMAADE RAHVAS (siin kohal nad eraldi) NEIL KANNNATUS KATKEB SIIS EI LAHMITA TÄNAVAL NII SAMA. NENDE KÜLM PEA JA MÕTLEMINE ON SELLINE ET PÜHIB MINEMA KÕIK SITAPEAD. JA SIIS JUBA LÕPLIKULT. Mina isiklikult tunnen Kaitseliidudust inimesi (vanasti öeldi et võid sina öelda inimesele kellega oled koos vaka soola ära söönud mina olen peale selle veel vaadi viina ära joonud.)kes on rahvaga sama meelt. Kui sinna lisada ohvitserid kes teenivad praegu kaitseväes ja saavad sitast palkka siis arvake ja arutage ise oma rikutuse piirides mis hakkab juhtuma. Siin kohal ärge unustage vanakooli inimesi.(reserväelasi ka vene krooust ise olen endine sõidu instruktor ja instruktor ...............................korraldaja.) Kui see kamp koguneb ja tahab midagi siis praegune ``politsei `` (minu jaoks on see korrumpeerunud kamp nohikuid) hakkab mähkmeid endal vahetama.
Vasta
#55
(24-06-2013, 17:06 )mässaja Kirjutas:
(21-06-2013, 19:33 )soe1 Kirjutas: Huvitav kas eesti rahvas (kaasaarvatud mina) võtavad kunagi jalad tagumendi alt välja ja hakkavad sellele jamale vastu nagu türklased?

Eesti rahvas ei liiguta enne mitte sittagi kui ei ole käinud kõvat paukku!!! Nende kannatus on kummist. Aga kui võrrelda lõuna riikidega siis lõunas minnakse tänavale ja lihtslt lahmitakse. NÜÜD AGA TAHAN POLIITIKUTELE LÜHITATLT SELETADA. KUI EESTI RAHVAS JA KA PÕHJAMAADE RAHVAS (siin kohal nad eraldi) NEIL KANNNATUS KATKEB SIIS EI LAHMITA TÄNAVAL NII SAMA. NENDE KÜLM PEA JA MÕTLEMINE ON SELLINE ET PÜHIB MINEMA KÕIK SITAPEAD. JA SIIS JUBA LÕPLIKULT. Mina isiklikult tunnen Kaitseliidudust inimesi (vanasti öeldi et võid sina öelda inimesele kellega oled koos vaka soola ära söönud mina olen peale selle veel vaadi viina ära joonud.)kes on rahvaga sama meelt. Kui sinna lisada ohvitserid kes teenivad praegu kaitseväes ja saavad sitast palkka siis arvake ja arutage ise oma rikutuse piirides mis hakkab juhtuma. Siin kohal ärge unustage vanakooli inimesi.(reserväelasi ka vene krooust ise olen endine sõidu instruktor ja instruktor ...............................korraldaja.) Kui see kamp koguneb ja tahab midagi siis praegune ``politsei `` (minu jaoks on see korrumpeerunud kamp nohikuid) hakkab mähkmeid endal vahetama.

Huvitav, mis mehi toetavad ülesanded oleksid naistel olukorras x?
Vasta
#56
(24-06-2013, 18:24 )Eithea Kirjutas: Huvitav, mis mehi toetavad ülesanded oleksid naistel olukorras x?

Sõltub iga naise oskustest - kes hoiab püssi, kes leemekulpi, kes paneb sidemeid ja kes vaatab laste järele.
Ja pole hullu - jäävad teile mõned mehed ka appi - mitte kõik ei oska/saa püssi hoida Bleh
Vasta
#57
Lahendused Eesti poliitilise süsteemi muutmiseks ja miks seda on vaja teha.

1 Eestis on vaja kehtestada otsedemokraatia.
2Valimisseaduse muutmine mille tõttu toimivat demokraatlikku süsteemi pole õnnestunud Eestis kehtestada,presidendi valimisõiguse andmine rahvale.
3. e-valimiste keelustamine millised mitmed rahvusvahelised eksperdid on tunnitanud ebaturvalisteks ja võltsitavateks ja mille tõttu on praeguse Eesti valitsuse legitiimsus küsimärgi all(valimistulemuste elektronkandjad hävitati kiirkorras.)

Eestis on kehtestatud sotsiaalse-apartheidi süsteem mille raames on tekitatud priviligeeritud ja kunstlikult moodustatud-tekitatud peaaegu juba pärimisõiguslikult oma staatust pärandav „paberaristokraatia“ poliittankistide ametnikeriik,mis elab oma mullis ja eirab sihiteadlikult rahva ja riigi tegelikke probleeme.

Kõik rahvaalgatused summutatakse ja neist sõidetakse lihtsalt teerullipoliitikal üle.
Rahvakogu ja Jääkeldri ümarlaud olid farsid kus rahva seast kokkuotsitud „esindajad“ keeldusid –loobusid endale st. rahvale presidendi otsevalimisõiguse andmisest,ei tahetud valimisseaduse muudatust,otsedemokraatia kehtestamist mis oleks reaalne alus elu parandamiseks Eestis ja teeks õigusriigile.

On tekkinud olukord kus varsti kulutatakse kogu riigi raha „valitsemisele“.Vaatame Ilvese näitel kes on nagu usa resident http://et.wiktionary.org/wiki/resident Eestis käib usa saatkonnas aru andmas ja kurdab seal korruptsiooni kesisuse üle ning naudib seetõttu priviligeeritud poolriigiaadelikku elustiili koos kaaskonnaga nagu mingi asumaa neegrikuningas.
Selle elustiili kaitsmiseks võetakse kasutusele juba ennenägematuid meetmeid nagu presidendilossi tarastamine nagu kuskil Ladina-Ameerikas.
Samas peab see kikilipsuga vabamüürlasest ja trilateraalse komisjoni liikmest härra rahvale manitsuskõnesid kannatlikkusele ja pikameelsusele riigis valitseva korruptsiooni suhtes,väidetavalt kirjutab neid kõnesid Londoni Vabamüürlaste Naiste Suurloozi liige I. Masso.

Siit jõuamegi küsimuseni kas kõike riigis toimuvat juhib juba kõikjaleulatuv vabamüürlaste võrgustik nagu väitis ühes ammuses Pealtnägijas Vahur Kersna.

Sellest järeldub et poliitikud,ametnikud,kohtunikud,täitev ja seadusandliku võimu ametnikud,politseinikud ei tohiks kuuluda salaühingutesse-organisatsioonidess nagu vabamüürlsed mille sisemised eeskirjad ja reeglid on ülemuslikud nende kohustuste ees riigi ja rahva suhtes kes on neile mandaadi andnud valitsemistoimingute elluviimiseks.

Eestis tuleks vastu võtta ka kartellide ja maffia vastased seadused nagu RICO seadus USA-s.

Miks on Eestis üldse selline olukord kujunenud,osaliselt on see seletatav muidugi rahva üldise harimatuse ja sellest tuleneva rumalusega mille tõttu on ka riiki Lollidemaaks tituleeritud.
Õigus võib olla ka T. Madissonil kes on öelnud et eelmise sajandi keskpaiku hävitati sõdades ja repressioonide tõttu rahva vaimne eliit ja ärksam osa ja alles jäid alalhoidlikud nahahoidjad samas on ilmselge et praegune süsteem pakub palju oppurtunistlikke võimalusi esilekerkivatele ärksamatele,haritumatele rahulolematutele et nad oma nishi leiaksid kehtiva klikivalitsuse süsteemi raames.

PS.Ootaksin kaasamõtlemist ja ka vastuväiteid oma üllitisele.
Vasta
#58

23-03-2014 12:39
Postitus: #1316
RE: Põliseestlaste liikumine ja selle vaimsus
Leidsin ühe äärmiselt huvitava vaatenurga rahvusriigi tuleviku kohta.
Impeeriumi kaheteraline mõõk – globaalne sõjamasin ja valitsusvälised organisatsioonid (NGO-d)

I OSA:
Iseseisvate rahvusriikide asendamine globaalsüsteemi asehalduritega
1. OSA. Imperialism on täies elujõus

Vastupidiselt laialt levinud arusaamale ei olnud Briti Impeeriumi ülemvõim rajatud üksnes laevastikule, mis aitas kehtestada saareriigi tahet üle kogu planeedi. Lisaks mereväele oli hegemoonia rajatud majandusvõimu kontrollivale finantsvõrgustikule ja ülemaailmsele kohalike asehaldurite süsteemile. Nimetatud institutsioonid olid peamised tugisambad, mis garanteerisid ressursside katkematu voolu impeeriumi südamesse Londonis – täpsemalt Briti rahaka eliidi taskutesse. Sedasi töötas impeerium hästi õlitatud masinavärgina, mida täiustati sajandite jooksul pidevalt.

Ent kui õpilased omandavad veel praegugi ajalootundides teadmisi Briti Impeeriumi minevikust, on kaasaja õnnetuseks, et ka täiskasvanuks sirgudes jääb põhiosa inimesi uskuma koolipingis õpitud sisendust, nagu oleks reaalne maailm nende ümber jaotatud ajalooõpikus järjestatud peatükkide jada meenutavateks, teineteisest lahutatud epohhideks.

Seetõttu elab enamus inimesi illusioonis, et imperialism ei kujuta endast midagi enamat kui suletud peatükki inimkonna ajaloos. Paraku ei ole antud arusaamal reaalse maailmakorraga kuigipalju kokkupuudet. Tõde on see, et imperialism ei ole surnud, vaid pelgalt omandanud arenenuma välise vormi.

Imperialism on täies elujõus.

Tõsiasja, et imperialism kestab tänapäeval edasi üksnes uue sõnavara poolt maskeeritud kuues, on võimalik ilmestada arvukate näidete abil. Alustada tuleks ehk lihtsast printsiibist, et see mida tänapäeval tuntakse “vabakaubanduse” nime all, ei ole ajalooliselt midagi muud kui eelnenud sajanditel brittide poolt suveräänsete riikide üle vägivalla ähvardusel kehtestatud majanduslik kontsessioonileping, mida viljeleti sajandeid nn “suurtükilaeva diplomaatia” abil. Viimane seisnes lahinglaevade ankurdamises surve all oleva riigi pealinna lähedusse, koos ähvardusega avada suurtükituli ja teostada sõjaline kallaletung, kui riik ei võta vastu impeeriumi poolt kehtestatud tingimusi.
19. sajandi keskpaigas oli Siiami kuningriik (tänapäeva Tai) ümbritsetud täielikult koloniseeritud rahvaste poolt, olles seetõttu sunnitud 1855. aastal alla kirjutama brittide poolt peale surutud nn „Bowring“ leppele.

Selleks, et mõista paremini imperialistliku süsteemi olemust, vaatame järgnevalt, kuidas Briti Impeeriumi poolt 19. sajandil koloniaalmaale jõuga peale surutud nõudmised langevad hämmastavalt kokku tänapäeval “majandusliku liberalismi” all tuntud ideoloogia põhiprintsiipidega.

Alljärgnevalt on toodud brittide poolt Siiamile esitatud nõudmiste tuumik:

Siiami kuningriik sunniti leppima, et Siiami kohalikud seadused Briti alamate suhtes ei kehti.
Brittidele loovutati õigus kaubelda vabalt kõikides meresadamates ning asutada Bangkokis alaline esindus.
Brittidele anti piiramatu voli Bangkoki kinnisvara ostuks ja rendiks.
Briti alamatele pidi võimaldatama piiranguteta liikumine Siiami sisemaal.
Import- ja eksporttollid piirati 3% määraga imporditava/eksporditava kauba maksumusest – kusjuures oopium ja kuld olid brittide erinõudmisena tollidest täielikult vabastatud.
Briti kaupmeestele anti õigus kaubelda Siiami alamatega ilma kohaliku võimu sekkumiseta.


Tänapäevaseks näiteks imperialistliku diktaadi kehtestamisest sobib ideaalselt hiljutine Iraagi vallutamine USA poolt ja sellele järgnevalt asehaldur Paul Bremeri (Council of Foreign Relations – Välissuhete Nõukogu liige) eestvedamisel läbi viidud reform, mis suruti sõjast purustatud riigile peale koheselt pärast kapituleerumist.

Tuntud rahvusvaheline ajakiri The Economist kirjeldab Bremeri programmi ühes oma väljaandes pealkirjaga “Kutse odavale väljamüügile – kui programm on edukas, saab Iraagist kapitalistlik unelm”. Järgnevalt on loetletud peamised ameeriklaste poolt iraaklastele esitatud nõudmised:

100% kontroll kõikide Iraagi varade üle;
Iraagis teenitud kasumid tagastatakse täielikult investorriiki;
Välisettevõtetele antakse samad õigused kohalike ettevõtetega;
Välispankadele antakse voli osta üles Iraagi kohalikud kommertspangad;
Tulumaksu ja dividendimaksu ülemmäära kehtestamine 15% tasemele;
Tariifide universaalmäära langetamine 5% tasemele.


Nimetades asju õigete nimedega saab ilmsiks, kuidas imperialistlike jõudude nõudmised ei ole pooleteise sajandi jooksul praktiliselt muutunud. Kõlades nagu tõeline 19. sajandi kolonialist, üritas ka maailmakuulus ärižurnaal The Economist oma lugejaid veenda, et riiklike rikkuste ja iseseisvuse loovutamine ameeriklastele (st röövimine) on iraaklaste endi huvides, kuna riigil oli “arengu” saavutamiseks hädasti vaja välismaist kompetentsi. Kuid erinevalt 19. sajandi Taist keeldus Iraak Wall Streeti ja Londoni sõjalisele ähvardusele koheselt kapituleeruma, millele järgnevalt tegid imperialistid oma ähvardused teoks nagu Briti Impeeriumi “vanadel headel” hiilgeaegadel.
Asjaolu, et ka tänapäeval jätkub sama programm, muutub mõistetavaks niipea, kui paneme tähele, kuidas kummalisel kombel "juhtub" alatasa sedasi, et kõikides riikides, millele sooritatakse lääneriikide poolt sõjaline kallaletung, järgneb sõjalisele agressioonile ilmeksimatult “juhusliku kõrvalmõjuna” verine ja pikale veniv kodusõda. Antud programm kordub alatasa ja uuesti – Iraagis, Liibüas (riik, mille etteotsa asetati ootuspäraselt kuulekas asehaldur), Pakistanis – riik, millele on ette nähtud tulevikus Suulumaa stiilis tükkideks jagamine – ja Süürias.

Oluline on mõista, et sündmuste selline kulg ei kujuta endast ettenägematut ja soovimatut kõrvalmõju, vaid on sõjaplaneerijatel juba enne kallaletungi teada. “Jaga ja valitse” kuulub ka tänapäeval sõjastrateegia põhiliste meetodite hulka ning see tõsiasi ei ole jäänud kahe silma vahele ei Wall Streetil ega Londonis.

Juhul, kui inimesed uuriksid tähelepanelikumalt ajalugu, omandaksid nad mõistmise sellest, kuidas maailmas tänapäeval aset leidvad sündmused ei ole tegelikult midagi muud kui imperialistliku poliitika jätkamine teistsuguste loosungite kattevarjus.

Sellisel juhul oleksid rahvad vähem altid minema kaasa välispoliitikaga, mis tähendab sisuliselt ülemaailmse ulatusega mõrvarlikku rüüstet, mida teadmatutele massidele serveeritakse “õigustatud sekkumise” propaganda all. Olukorra mõistmiseks tarvitseb vaid uurida, millisel viisil sõjajärgne Iraak on rüüstatud ning kuidas alistatud riigi rikkused jooksevad nüüd juba sujuvalt “Fortune 500” suurkorporatsioonide kaukasse. Ohver, mida selline rüüste nõuab, saab kinni makstud iraaklaste, aga ka agressorite sõdurite vaimsete ja füüsiliste piinade, perspektiivitu tuleviku ja rusudeks muudetud eludega.
Rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide finantseerijad moodustuvad peaaegu alati ühest ja samast kartellist – George Soros (Avatud Ühiskonna fondid – sh Avatud Eesti Fond), OECD, Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi poolt rahastatud National Endowment for Democracy (NED ehk tõlkes Rahvuslik demokraatia sihtkapital) jmt rahvusvahelise korporatiivtürannia edendajad.

Kui Briti impeeriumi sisuline huvi Georgias oli majanduslik, siis avalikkusele esitatud kuvand apelleeris altruistlikele motiividele. Üks imperialistlike süsteemide peamisi tunnusjooni on alati olnud oma subjektide hoidmine kunstlikus, ent alalises sõltuvuses impeeriumist. Reese selgitab, kuidas “iga provintsiga seotud risk oli alati otseses sõltuvuses selle provintsi potentsiaalist luua tõeliselt iseseisvaid avalike võimu institutsioone, mis oleksid ohustanud kogu kolonialistliku projekti alusprintsiipi”

Merkantilistlikus mudelis – st koloniaalmaadest tooraine ekspordile orienteeritud süsteem, kus kolooniatest pärinev tooraine töödeldi Euroopas valmiskaupadeks, et saata tagasi kolooniatesse (oluliselt kõrgema lisaväärtusega) tarbekaupadena – tähendas selline korraldus majanduslikku ja poliitilist sõltuvussuhet.

Oluline on siinkohal tähele panna, et impeeriumile allutatud maades võib vabalt esineda “demokraatia” laadset ühiskonnamudelit, ilma et see vähimalgi määral vääraks suure süsteemi olemust.

Hetkel maailmale peale surutud “vabakaubanduslepete” süsteem seevastu garanteerib, et tooraine kaevandamine, töötlemine, tootmine ja tarbimine on globaalses ulatuses vastastikuses sõltuvussuhtes – seda vaatamata tõsiasjale, et tänapäeva tehnoloogiline baas võimaldaks juba ammu igal provintsil (rääkimata riikidest) saavutada täieliku majandusliku sõltumatuse.



Sõltumata avalikult deklareeritud üllastest eesmärkidest, religioosse sisuga motiividest ja paatoslikust lojaalsusest kroonile, kulmineerusid kõik lennukad ideaalid ultimatiivselt siin… kaubanduskojas – organis, mis kontrollis Briti kolooniate rikkuste katkematut voolu Londonisse.

Täpselt nagu rahvusvahelised NGO-d tänapäeval, nii olid ka Briti impeeriumit haldavad administratiivsed võrgustikud täielikus rahalises sõltuvuses Londonist, kuna kohalikest annetustest ei piisanud nende majandamiseks. Reese märgib oma teoses, et “pidev rahavajadus muutis Georgia usaldusisikute nõukogu alaliselt sõltuvaks Briti parlamendist, ilma mille toetuseta ei oleks koloniaalvalitsus suutnud püsida”.

Briti impeerium teadis täpselt millisel määral finantseerida koloniaalsubjekte, [1] et need suudaksid täita oma eemärki, ent mitte kunagi piisavalt, et provintsidel oleks tekkinud tõsiseltvõetav materiaalne baas iseseisvumiseks. Finantspoliitika oli seatud impeeriumi keskuse poolt, [2] samas kui kohaliku tasandi küsimused võis jätta kohalike asehaldurite pädevusse. Impeeriumi subjektid vormisid oma poliitikat vastavalt Londonis asuva kaubanduskoja ettekirjutustele, täpselt nagu tänapäeva rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid kujundavad oma poliitikat transnatsionaalsete organisatsioonide diktaadi järgi.

Tõlkija märkus [1]: Imperialistliku süsteemi eetiline kvaliteet paljastub tõsiasjas, et impeeriumi tsentrumi (st Londoni) poolt provintside asevalitsustele eraldatud materiaalsed vahendid olid algupäraselt võetud provintsidelt endilt. Imperialistlikud süsteemid on alati ennast õigustades vaadanud mööda tõsiasjast, et impeeriumi keskuse poolt subjektidele (tagasi)suunatud vahendid on vaid väike osa subjektidelt eelnevalt omandatud rikkustest.

Impeeriumite püsimise seisukohalt on võtmetähtsusega küsimus sellest, kui efektiivselt suudab süsteem seda fakti impeeriumi poolt alistatud provintside elanike eest varjata. Teatud teadlikkuse tasemest on vastupanu tekkimine paratamatu ning selle maha surumine võib hakata nõudma impeeriumilt suuremaid kulusid militaar- ja propaganda operatsioonide teostamiseks kui koloonialt on võimalik materiaalseid rikkusi riisuda. Sellisel juhul ei ole impeeriumi üleval pidamine antud territooriumil enam majanduslikult rentaabel ning impeeriumi provintsil avaneb reaalne võimalus iseseisvumiseks.

Tõlkija märkus [2]: Nagu näha on, kuulub antud toimimisloogikat järgivasse kontrollvõrku ka Eesti, millel samuti puudub iseseisva riigi põhitunnuseks olev kontroll ise-enda rahapoliitika üle. Viimane on Eesti puhul teatavasti juba pikemalt faktiliselt ette kirjutatud välismaiste kommertspankade poolt, samas kui kontrolli taastamise võimalus rahvusriikliku rahasüsteemi üle loovutati pärast eurotsooniga liitumist lõplikult Euroopa Keskpangale. Lokaalse tasandi maksutulude jagamist võib Eesti parlament momendil (kirjutis avaldatud 2013 juunis) otsustada, kuid seda iseseisvuse viimast rudimenti ei jää Euroopa Liitriigi ja Euroopa Liidu ühise maksupoliitika edenedes ilmselt enam kauaks.

Reese tsiteerib oma raamatu epiloogis Vincent Harlowd, kes märkis Georgia iseseisvumise puhul järgmist: “Inimesele on iseloomulik mõelda uusi mõtteid ja planeerida senitundmatuid plaane, ent tihtilugu võrsuvad uued mõtted paratamatult vanast mõttelaadist, vormudes viisil, mis võtab kuju vastavalt sügavat sättunud tunnustele.”
http://www.para-web.org/showthread.php?t...e+likumine
Impeeriumi kolooniana juhitakse meid Brüsselist ühtemoodi olenemata Milline europartei kohalik klann pudrukausi juures toimetab. Isikuvalimine samadesse parteidesse tähendaks ainult seda et tagatoal on vähem võimalusi manipuleerimiseks oma kohaliku klanniga aga tulemus on sama, vahe ainult isikus kes pudrukausi juurde kummitempliks saab.
Kõik neli Europarteid kuuluvad föderalistide poolele, st impeeriumiehitajad nagu eelnevas näites.
Et tuua võimu tagasi Eestisse peavad siin tekkima uued parteid kes Europarlamendis oleks seotud Euroskeptikutega ja kohapeal kohalike kogukondade huvide esindajad.
Vasta
#59
Tänan BVS kuid omapoolse netist leitud tapeedikleepimiseta võiks siiski püüda kaasamõelda või näidelda kaasamõtlemist minu püstitatud teesidele reaalse poliitolukorra kohta Eestis.Arvasin juba et keegi ei taha-julge teatavatel silmnähtavatel põhjustel mis on ka ülevalpool väljatoodud kommenteerida adekvaatselt.

PS. hakkan ilmselt varsti koostama kokkuvõtet oma Eesti poliitilist reaalsust puudutavatest traktraatidest ja kavatsen neid igal võimalikul kujul massideni viia,kaalun ka lendlehti.Laugh
Vasta
#60
(27-03-2014, 13:33 )Vesilik Kirjutas: Lahendused Eesti poliitilise süsteemi muutmiseks ja miks seda on vaja teha.

1 Eestis on vaja kehtestada otsedemokraatia.
2Valimisseaduse muutmine mille tõttu toimivat demokraatlikku süsteemi pole õnnestunud Eestis kehtestada,presidendi valimisõiguse andmine rahvale.
3. e-valimiste keelustamine millised mitmed rahvusvahelised eksperdid on tunnitanud ebaturvalisteks ja võltsitavateks ja mille tõttu on praeguse Eesti valitsuse legitiimsus küsimärgi all(valimistulemuste elektronkandjad hävitati kiirkorras.)
Absoluutselt nõus ja kas terve Eesti oleks üks valimisringkond, mulle sobiks see enam?

Tsitaat: Oudekki Loone: Eesti vajab revolutsiooni

Arvude kultusest on saanud üksnes eliidi huve teeniv maania.
/-/

Nüüd, kakskümmend aastat hiljem on need imelised ideaalid sumbunud arvufetišisse. Me ei kõnele enam sellest, kuidas iga laps saaks parimal viisil oma andeid arendada, vaid paneme koole pingeritta. Lastel keelatakse teha enda valitud eksameid, sest äkki tõmbab see kooli järjestuses allapoole. Vabariigi juhtimisel ei küsita enam, kuidas tagada võimalikult hea keskkond kunsti ja kirjanduse loomiseks, vaid koolitatakse kirjanikest raamatupidajaid. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ei toeta võimalikult hea toote turuletoomist, mis võiks kõigi elu paremaks teha, vaid on kõige perspektiivikamaks majandusharuks muutnud projektikirjutamise. Eelarve tasakaalust on saanud eesmärk omaette.

Arvufetiši säilitamise tagab ideoloogia. Viimasel kümnel aastal on hakatud tegema identiteedipoliitikat pärispoliitika asemel. Avalik arutelu on keskendatud „õige eestlase” kuju leidmisele, kirjeldades seda kokkuhoidliku, vaikse, kõigega rahul oleva enesessetõmbunud individualistina. Põhiseaduse aktiivne, ettevõtlik, töökas ja kogunemisaldis, elu paremaks ehitav inimene on vajunud unustusse. Kuni me küsime „kes võib siin maal elada?”, ei saa me küsida „kuidas siin maal võimalikult hästi elada?”.

Ohverdavad teised

Selline aruteluviis on kasulik ainult ühele ühiskonnaklassile. Neile, kes on praegu võimul ja kutsuvad ennast eliidiks. Identiteedipoliitika raamides saab „õigetelt eestlastelt” nõuda pidevaid ohverdusi ja kartulikoorte söömist. Ikka selleks, et vabariik oleks mõnes edetabelis kõrgemal kohal ja tulumaks veelgi väiksem. Kuid paraku peavad neid ohverdusi tegema need, kes võimul ei ole ja eliiti ei kuulu. Veelgi enam: mida kaugemal inimene eliidist asub, seda rohkem ta peab ohverdama.

Hea näide on uue valitsuse otsus süvendada veelgi Eesti niigi regressiivset maksusüsteemi, suurendada tarbimismakse ja vähendada tulumaksu. Mida vähem inimene teenib, seda suurema osa sissetulekust ta ära kulutab, seda suurema osa oma rahast annab ta riigieelarve tasakaalu saavutamiseks. Küüniline kava vähendada Eesti Loto reklaamipiiranguid ja kärpida suurfirma aktsionäride dividendidelt võetavat maksu tähendab sisuliselt otsust teenida inimeste sõltuvuselt, tagamaks samal ajal käputäiele juhtidele muretu elu.

Privileegide nimel

See süsteem tagab ka olukorra, kus eliiti keegi ei ohusta. Kus võimule saavad tulla ainult need, kes on juba sündinud võimulolijate hulka, sest ainult nemad saavad lubada hüvesid, mis on juhtivatele positsioonidele tõusmise eelduseks. Sellepärast nõuavad eliidid kõikjal Euroopas pensionisüsteemi lammutamist, avalike õppeasutuste rahastamise vähendamist ja kõnelevad inimese eneseteostuse asemel inflatsiooniprotsendi laest, defitsiidist ja vajadusest avalikke kulusid vähendada. Muidu nad kaotaksid oma sünnipärased privileegid. Privileegid, mis eksisteerivad ainult tänu sellele, et arvufetiši varjus nõutakse inimestelt rohkem makse, kui neile avalike teenuste näol tagasi antakse.

Jah, on vaja revolutsiooni, revolutsiooni arvufetiši vastu. Revolutsiooni, kus Eesti põhiseadust ei jäeta ainult ilusateks sõnadeks paberil, vaid kus see tegelikult ellu viiakse. Muidu sööb viimase aastakümne liberalistlik majandusrevolutsioon kõik lapsed ära.
Vasta
#61
(27-03-2014, 13:33 )Vesilik Kirjutas: Lahendused Eesti poliitilise süsteemi muutmiseks ja miks seda on vaja teha.

1 Eestis on vaja kehtestada otsedemokraatia.
2Valimisseaduse muutmine mille tõttu toimivat demokraatlikku süsteemi pole õnnestunud Eestis kehtestada,presidendi valimisõiguse andmine rahvale.
3. e-valimiste keelustamine millised mitmed rahvusvahelised eksperdid on tunnitanud ebaturvalisteks ja võltsitavateks ja mille tõttu on praeguse Eesti valitsuse legitiimsus küsimärgi all(valimistulemuste elektronkandjad hävitati kiirkorras.)

Üsna mõistlik ja huvitav ning mõtteainet on palju. Praegu ei loe selgelt ja üheselt välja kas valimisõigus igal tasandil jääks ainult eestlastel? Hetkel saavad KOV is valida ka asunduskolonistid. Asunduskolonistida laskmine valimiskastide juurde on otsene kuritegu meie riigi ja rahva vastu.
Vasta
#62
Farady: Üsna mõistlik ja huvitav ning mõtteainet on palju. Praegu ei loe selgelt ja üheselt välja kas valimisõigus igal tasandil jääks ainult eestlastel?
VS: Valimisõigus on ja jääb igal tasandil EU kodanikel kes elavad eestis, kas nad on kõik sinu arust asunduskolonistid?
Vasta
#63
(28-03-2014, 07:45 )Faraday Kirjutas:
(27-03-2014, 13:33 )Vesilik Kirjutas: Lahendused Eesti poliitilise süsteemi muutmiseks ja miks seda on vaja teha.

1 Eestis on vaja kehtestada otsedemokraatia.
2Valimisseaduse muutmine mille tõttu toimivat demokraatlikku süsteemi pole õnnestunud Eestis kehtestada,presidendi valimisõiguse andmine rahvale.
3. e-valimiste keelustamine millised mitmed rahvusvahelised eksperdid on tunnitanud ebaturvalisteks ja võltsitavateks ja mille tõttu on praeguse Eesti valitsuse legitiimsus küsimärgi all(valimistulemuste elektronkandjad hävitati kiirkorras.)

Üsna mõistlik ja huvitav ning mõtteainet on palju. Praegu ei loe selgelt ja üheselt välja kas valimisõigus igal tasandil jääks ainult eestlastel? Hetkel saavad KOV is valida ka asunduskolonistid. Asunduskolonistida laskmine valimiskastide juurde on otsene kuritegu meie riigi ja rahva vastu.

Meie rahvuskaaslasi on varsti terve ilm täis . Kellegi silmis on nemad ka kolonistid . Või usud Sa , et neid põlisasunike poolt pikisilmi sinna oodatakse ? Tõugu parandama ja leivatükki käest võtma?
Vot ei tea, kui palju mul jätkub jõudu , et igapäevase eluga siin hakkama saada , ent julgen siiski küsida ...Aga mille poolest erinevad meie kalevipojad asenduskolonistidest ?
Seda enam, et pildile jäävad neist paljudki negatiivses mõttes .
Ja loovad sellega negatiivse koondpildi rahvusest kui sellisest .

Iga rahva seas on tõpraid ,absoluutselt iga rahva seas .






Vasta
#64
Rahvas ei ole oma äsja palgatud teenritega rahul, Postimehe artikkel:
Sotsiaalmeedias valmistutakse kütuseaktsiisi tõstmise vastu tänavatele tulema
Tsitaat:Täna hommikuks oli end üritusele registreerinud juba 46 000 inimest, kuid see arv kasvab kiirelt.

Täpne aktsiooni aeg ja kestvus on veel otsustamisel, esialgu on toimumispaikadeks nimetatud Tallinn, Tartu ja Narva.

Ürituse lisainfos heidetakse ette, et aastaks 2020 oleks kütuseaktsiisi planeeritud tõusu järel odavam tankida Soomes, kuid keskmine palk on soomlastel mitu korda kõrgem. «Kas nii Eesti jõuabki «5 rikkama riigi hulka», koorides oma valijad ja rahvas paljaks? On aeg hakata tegutsema, sest võim on tegelikult rahva käes, nagu öeldakse,» seisab kirjelduses. «Kui valitsus ei kuula rahvast, siis tuleb uus valitsus koostada!»

Kommentaare põgusalt sirvides tuleb tõdeda, et rahvas maksukoormuse kasvu põhjuseid ei mõista. Olukorra parandamiseks ainult valitsuse vahetusest ei piisa, ilma meie majanduse ümberkorraldamiseta ei ole see võimalik. Ja kuna enamik häält omavast rahvast ei ole oma piiratud teadmiste tõttu võimeline demokraatlikult aatelisi ja pädevaid juhte palkama, siis isiklikult selles aktsioonis ei osale. See kavandatav aktsioon on sama kui sügamise teel sügelisi ravida...




Soovitan soojalt aega võtta ja allolevat loengut kuulata. Koos paljude muude asjadega tuleb jutuks ka poiste ümberlõikamine ja mida see kaasa toob.
Demokraatiakool 21.03.2013. Lektor Einar Laigna "Demokraatiast ja aust"


Vasta
#65
Eelkirjutajaga olen nõus, et maksukoormuse kasvu põhjuseid ei mõista. Aga see on ka kõik. Rahvas on liialt uskunud seltskonda, kes valimistel räägivad üht ja valituteks osutumisel tõstavad makse, millest kampaania ajal ei ilmnenud piuksugi. Olen nõus ka sellega, et on vaja põhjalikke reforme- seda riigi alustaladeni välja. Tänaseks on selgunud, et uus valitsus on valinud taas vana kursi. Vaid valijad saavad nad sellest mugavusstsoonist välja tuua.
Soovitan kõigil kellele Eesti ja selle inimesed korda lähevad, minna meelt avaldama. Kas pudeliga oma bensiin kaasa võtta või mitte jäägu iga meeleavaldaja isiklikuks otsuseks. Igatahes Ukraina meie poolt toetatud sündmused näitavad, et üks bensiinipudel ühe tunnustatud demokraadi põues ikka on Smile
Vasta
#66
(16-04-2015, 11:41 )togli Kirjutas: Soovitan soojalt aega võtta ja allolevat loengut kuulata. Koos paljude muude asjadega tuleb jutuks ka poiste ümberlõikamine ja mida see kaasa toob.
Demokraatiakool 21.03.2013. Lektor Einar Laigna "Demokraatiast ja aust"


Kunagi aastaid tagasi oli üks mu sõber Laignast ja tema sõjamehelikkusest väga vaimustunud ja siis ma kuulasin ka tema loenguid... ning olime väga erinevatel arvamustel.
Arvasin, et ehk olen nüüd muutunud ja kuulasin seda ülalolevat loengut.
Jah, see oli huvitav, aga...
Seisuse olulisus, rüütli au ja väärikuse kiidujutt, vanade aegade nostalgia; tema soovunelm demokraatiast tundub võrduvat sõjaväelise diktatuuriga jne
Smile1 Seega tundub, et see mees oli eelnevates eludes peamiselt sõjaväelane, rüütel ja ehk ka antiikne Kreeka sõjaväepealik, kes püüab seda militaarsust ja autoritaarsust ka kuidagi meie ühiskonda vägisi sisse suruda.
Ja naiste rolli osas maailma ja meeste jaoks on ta ikka sama kitsarinnaline.

Samas aga, see juudipoiste ümberlõikamise värk, et miks on oluline see teha 8-ndal päeval, kui alumised tšakrad on avanenud ja inimeste kloonimine orjarahvaks tulnukate poolt, seda oli põnev temasuguse käest kuulda.
Vasta
#67
Viitsi ise otsima hakata, aga on kellelgi silma jäänud konkreetsed numbrid ähvardavast aktsiisitõusust konkreetsetes numbrites? Mingil ajal oli see diisliaktsiis 392 eurot tonnist, mis peaks tegema 39 senti liitrile. 10 % teeb siis 3.9 senti liitrile lisaks. Ehk siis suurusjärk, mille võrra erinevad praegu erinevate tanklate hinnad.
Vasta
#68
(16-04-2015, 13:56 )Lemet Kirjutas: Viitsi ise otsima hakata, aga on kellelgi silma jäänud konkreetsed numbrid ähvardavast aktsiisitõusust konkreetsetes numbrites? Mingil ajal oli see diisliaktsiis 392 eurot tonnist, mis peaks tegema 39 senti liitrile. 10 % teeb siis 3.9 senti liitrile lisaks. Ehk siis suurusjärk, mille võrra erinevad praegu erinevate tanklate hinnad.

http://www.emta.ee/?id=909

10 protsendi lisandumisel aasta kohta lisandub nelja aasta lõikes ca 68 protsenti.
Lisaks aktsiisile saab riik eratarbijalt, kui lõpptarbijalt 100 protsenti käibemaksu. Ehk siis lisaks oletsusliku lõpphinna 1,7 euro puhul 34 senti käibemaksuna lisaks maale sissetoodud ja aktsiisga maksustatud maksustatud kütuseliitri pealt. Lihtsustatuna....1,7 eurot maksva kütuseliitri pealt võtab riik riskivabana enam, kui pool maksudena nende käest, kes oma netopalka saades on tööandjale läinud maksma ca 2 netopalka.
Vasta
#69
Ehk siis konkreetselt hakkab diisliliiter viie aasta pärast maksma kuskil 26 senti rohkem praegusest hinnast. Või kui naftahinna langus jätkub, siis ka vähem Saksas tahavad juba praegu rohkem saada, kuu tagasi oli seal hind 1. 49. Ja Inglismaal veelgi rohkem. Samas Belgias jälle odavam.
Vasta
#70
(16-04-2015, 14:15 )Lemet Kirjutas: Ehk siis konkreetselt hakkab diisliliiter viie aasta pärast maksma kuskil 26 senti rohkem praegusest hinnast. Või kui naftahinna langus jätkub, siis ka vähem Saksas tahavad juba praegu rohkem saada, kuu tagasi oli seal hind 1. 49. Ja Inglismaal veelgi rohkem. Samas Belgias jälle odavam.

Võimalik, et tänasest hinnast tõesti "vaid" 26 senti rohkem. Samas on olemas oht, et tänased naftahinnad ei püsi seal, kus täna. Vaadates maailmaturu ajaloo trende võib nende kordumise korral uute aktsiisimäärade puhul kütus hakata tanklas maksma juba lähiajal 2 eurot liitri kohta ja seda olukorras, kus Eesti riik teenib iga eraisikust ostja puhul ühe euro sõltumatult maailmaturu hindade kõikumisest.
Täna 1000 eurot kuus netona teeniv inimene maksab otseste maksudena koos tööandjaga riigile 820 eurot. Ostes oma netopalga eest leivapätsi maksab ta eurose käibe puhul oma teenitud rahast riigimaksudeks 20 senti. Ostes oma autosse töölkäimiseks kütust tuleb liitri eest tänastes hindades maksta koos aksiisi maksustamisega veel ca 55...60 senti, mis on ca pool jaehinnast.
Kas kütuse aktsiisi tõstmine on tõesti mõistlik?
Vasta
#71
(16-04-2015, 13:55 )Minaelan Kirjutas: Seisuse olulisus, rüütli au ja väärikuse kiidujutt, vanade aegade nostalgia; tema soovunelm demokraatiast tundub võrduvat sõjaväelise diktatuuriga jne

Ta on vanakooli mees.
Einar Laigna:
"Mis nüüd ühiskonnas tooni annab?
Nüüd annab avalikkuses tooni labasus ja nõmedus. Allakäik on totaalne. Kuhu väärikus on jäänud? Minu vanaemad, kes olid põhilised eelmistest aegadest jutustajad, rääkisid erilise respekti ja austusega tsaariajast. Teine hääletoon võeti kohe. Mind huvitas lapsena, mis oli tsaariajal nii erilist? Teate, mis vanaemad vastasid? "Väärikus!"
Ühiskonnas kehtis auprintsiip. Kes andis Tsaari-Venemaal tooni? Aristokraatia."

Milline on pääsetee?
"Eesti ühiskond on päästetav, kui inimesele kui sotsiaalsele olendile antakse massiteabevahendite abil teised väärtused. Mina seda kuulsat internetti ei loe, aga kuulduste põhjal leian, et seal võiks olla rubriigid Solgiauk ja Roosiaed. Siis on inimesel valida, kuhu ta kuulub."

Miks on eetikakriis ohtlik?
"Eetikakriis ohustab meie rahva füüsilist olemasolu. Kust tulevad südametud, isamaatud lapspoliitikud? Kas neil on arusaam "meie riik", "isamaa"? Hiinlased, kes on üheksa tuhande aastase kultuuri kandjad ja kellel on neli tuhat kolmsada aastat riikluse ajalugu, ütlevad, et valitsejaks sünnitakse ja valitseja on see, kelles väljendub rahva esimene tahe. Ja rahva esimene tahe on mis? Alles jääda, elus olla - iseendana. Ministriks saamisel peaks olema vanusepiirang 50. Alles sealt algab mehe küpsus. Aguliintelligent pole riigijuht."

http://kultuur.elu.ee/ke482_laigna.htm
Vasta
#72
(16-04-2015, 15:34 )Müstik Kirjutas:
(16-04-2015, 13:55 )Minaelan Kirjutas: Seisuse olulisus, rüütli au ja väärikuse kiidujutt, vanade aegade nostalgia; tema soovunelm demokraatiast tundub võrduvat sõjaväelise diktatuuriga jne

Ta on vana kooli mees.
Einar Laigne:
"Mis nüüd ühiskonnas tooni annab?
Nüüd annab avalikkuses tooni labasus ja nõmedus. Allakäik on totaalne. Kuhu väärikus on jäänud? Minu vanaemad, kes olid põhilised eelmistest aegadest jutustajad, rääkisid erilise respekti ja austusega tsaariajast. Teine hääletoon võeti kohe. Mind huvitas lapsena, mis oli tsaariajal nii erilist? Teate, mis vanaemad vastasid? "Väärikus!"
Ühiskonnas kehtis auprintsiip. Kes andis Tsaari-Venemaal tooni? Aristokraatia."

Milline on pääsetee?
"Eesti ühiskond on päästetav, kui inimesele kui sotsiaalsele olendile antakse massiteabevahendite abil teised väärtused. Mina seda kuulsat internetti ei loe, aga kuulduste põhjal leian, et seal võiks olla rubriigid Solgiauk ja Roosiaed. Siis on inimesel valida, kuhu ta kuulub."

Miks on eetikakriis ohtlik?
"Eetikakriis ohustab meie rahva füüsilist olemasolu. Kust tulevad südametud, isamaatud lapspoliitikud? Kas neil on arusaam "meie riik", "isamaa"? Hiinlased, kes on üheksa tuhande aastase kultuuri kandjad ja kellel on neli tuhat kolmsada aastat riikluse ajalugu, ütlevad, et valitsejaks sünnitakse ja valitseja on see, kelles väljendub rahva esimene tahe. Ja rahva esimene tahe on mis? Alles jääda, elus olla - iseendana. Ministriks saamisel peaks olema vanusepiirang 50. Alles sealt algab mehe küpsus. Aguliintelligent pole riigijuht."

http://kultuur.elu.ee/ke482_laigna.htm

Müstik,
Kuigi on olemas võimalus, et eksisteerib noori maailmanägemuse geeniuseid tasuks erandeid eirata. Olen Sinu pakutud ja hiina kultuuri kogemuse soositud 50 aastast kaugelt noorem, kuid kiidan selle malli kindlasti heaks. Kui meie demokraatia sünnitab rahvast juhtima ja tema eest otsustama selliseid tegelasi nagu on see tänane peaminister, siis peaksime tõesti kahtlema oma ühiskonna jätkusuutlikuses ja analüüsima alternatiivseid võimalusi.
Vasta
#73
Mõistlik või mitte...aga lugupeetav võiks ju välja pakkuda täiendavaid võimalusi riigieelarvesse lisarahade tekitamiseks. Sest õpetajad nõuavad palgatõusu, pensioniealised lisaraha, meditsiinitöötajatele on samuti vaja. Nii et ettepanekuid. Reaalseid loomulikult. Mitte tavapärast joigu, et "...riik peab andma...."
Vasta
#74
(16-04-2015, 15:40 )Lemet Kirjutas: Mõistlik või mitte...aga lugupeetav võiks ju välja pakkuda täiendavaid võimalusi riigieelarvesse lisarahade tekitamiseks. Sest õpetajad nõuavad palgatõusu, pensioniealised lisaraha, meditsiinitöötajatele on samuti vaja. Nii et ettepanekuid. Reaalseid loomulikult. Mitte tavapärast joigu, et "...riik peab andma...."

Lemet,
Tänud põõrdumise eest!
Kunagi iidsetel aegadel adusid idapoolsed rahvad, et vajavad väärikaid juhte. Sellest sai aluse nende rahvusmüüt neljast vägilasest. Ehk oli üks või enam neist vägilsastest meie kodumaist päritolu. Igatahes tunnistati tollast kriisi.
Sinu ettepanek tulla lagedale ettepanekutega, mis oleks alternatiiviks niigi kõrgelt maksustatud lõpptarbijate lisamaksustamisele on tunnustust vääriv debateerimisalgatus.
Esmalt pakuksin välja regionaalseid maksuvabade või oluliste maksusoodustustega piirkondade piirkondade loomist. Küllap on vastse peaministri arvates normaalne, et Valga inimesed hakkavad tankima Valkas. See oli lihtsalt kurb iroonia.
Tänaseks on tekkinud olukord, kus lisaks parimas elujõus töötajaskonnale lahkuvad ka ettevõtjad. Põhjuseks nimelt ebasoodus ettevõtluskeskkond, maksude näol.
Ehk tasuks kaaluda võimalust piirada kapitali väljavoolu siiani maksuparadiisi nautinud pankadele ja pakkuda mingit reaalset konti tootvale sektorile, kus effektiivne käitumine ei ole kontorite sulgemine.
Vasta
#75
Pakun, et riigitöötajad, kes ei kuulu tohtrite/õpetajate/teadlaste/kasvatajate jne klassi, vaid sellised ehtsad kantseleide-ehised ja poliitilised nõuandjad ja igatsugu komisjonide liikmed tuleb suures osas suunata tootmis- või teenendustööle, et riik saaks kahekordset tulu oma sotsiaalsüsteemi jaoks - käibemaks ja palgamaksud. Ja inimesed õpivad ka tegelikku tööd tegema ja rahva olukorda mõistma.
Siis veel, et president ja parlament hakkavad saama Eesti keskmist palka ja boonuseks võivad nad saada hüvitisi ja preemiad vaid juhul, kui on näha käegakatsutavalt nende töö tulemusi riigi ja rahva heaks.
Siis veel, et president valitakse otsevalimise teel. Laigna antud vihje Sveitsi riigisüsteemist pole sugugi halb:
http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veits


Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  ESM Vastane Meeleavaldus Toompeal 08.08.2012 kell 10.00 Teadmatus 1 2,737 22-08-2012, 20:05
Viimane postitus: Pohlatohlakas

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat