Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 1 Häält - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Absoluutne tõde
Autor Sõnum
Ott Sama
Veteran

Postitusi: 2,185
Liitunud: Jul 2010
15-10-2012 17:21
Postitus: #51
RE: Absoluutne tõde
(15-10-2012 17:13 )zen faran Kirjutas:  
(15-10-2012 17:08 )Ott Sama Kirjutas:  Chaos on siin foorumis selleks, et me kiiremini ning paindlikumalt mõtleksime. Kui me seda ei tee, siis ta pistab meid nahka.
See, on paraku loodusseadustega igati kooskõlas.

Aga äkki hoopis vastupidi? Minul küll paindlikkusest puudu ei jää, ma jätan kõik võimalused lahti, aga teiselt poolelt ma millegipärast seda ei näe.

P.S. Mu külmkapp on täis ja kannibalismi üldiselt ei harrasta Laugh


"Paneb nahka" tähendab seda, et kui sa Tln vanalinnas jooksed peaga vastu midagit, mida sa kuidagi näha ei või. Para.webi tekib automaatselt uus teema nimega "Sain otsaette muhu, otse üle tühja platsi liikudes, aidake mind!". Me oleme nagu programmiloomakesed - ei näe seda, mida näha ei saa.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Thorondor
Administraator

Postitusi: 4,843
Liitunud: Nov 2003
15-10-2012 17:25
Postitus: #52
RE: Absoluutne tõde
Aga kumb on siis tõele lähemal.
Agnostik - Jõuab järeldusele, et jumala olemasolu küsimuses vastust otsida pole mõtet, sest sellele vastust lihtsalt pole.
Ateist - Jõuab järeldusele, et jumalat ei ole olemas. Või jõuab järeldusele, et on õigem jumalasse mitte uskuda.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Mannu Eemal
u xa ke

Postitusi: 1,755
Liitunud: Aug 2010
15-10-2012 17:36
Postitus: #53
RE: Absoluutne tõde
Ärge jätke seda postitust tähelepanuta, väga hea PDF on. Autor on see mees Brian Whitworth, üldse mitte klassikaline uhhuu-mees.

(15-10-2012 16:47 )levis Kirjutas:  Aga mida sinu loogika räägib, et millises reaalsuses me elame.
Kas ümbritsev reaalsus on objektiivne, mille põhjuseks on eimiski ja sellest eimiskist sündis miski, sest eksisteerib selline eimiski nagu gravitatsiooniseadus.
Või siis me elame mingit sorti virtuaalses maailmas ja me lihtsalt ei tea, et millised jõud seda maailma jooksutavad ning haldavad.
Virtuaalse reaalsuse ning meie reaaluse võrdluse osas soovitan lugeda seda: http://brianwhitworth.com/BW-VRT1.pdf
Kui kõike ei viitsi, siis lk.9-10 on 12 põhjust, miks on alust pidada seda reaalsust virtuaalseks ja lk.16 on üks huvitav tabel.

Brain expedition.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
zen faran
veteran madu

Postitusi: 1,659
Liitunud: Dec 2011
15-10-2012 17:38
Postitus: #54
RE: Absoluutne tõde
(15-10-2012 17:25 )Thorondor Kirjutas:  Aga kumb on siis tõele lähemal.
Agnostik - Jõuab järeldusele, et jumala olemasolu küsimuses vastust otsida pole mõtet, sest sellele vastust lihtsalt pole.
Ateist - Jõuab järeldusele, et jumalat ei ole olemas. Või jõuab järeldusele, et on õigem jumalasse mitte uskuda.

Tõele on lähemal see, kes tõde TEAB. Kuna kumbki ei tea absoluutset tõde, siis on tegemist nö invaspordiga Laugh

Usk on nagu ämblik, kes koob su pähe võrgu, kuhu jäävad pidama vaid tema toiduks sobivad mõtted. Ebasobivad kuid kaalukad rebivad aeg-ajalt ta võrku auke, mille agar ämblik siis kiiresti uue ja tugevama niidistikuga parandab. Ja et sa teda ei hävitaks, esitleb ta end sinuna.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Ott Sama
Veteran

Postitusi: 2,185
Liitunud: Jul 2010
15-10-2012 17:38
Postitus: #55
RE: Absoluutne tõde
Nii palju kui mina ateismist aru saan, siis ateist ei saa jõuda järelduseni millel puudub põhjus.
Kuna põhjust, kui sellist pole, siis meie minevikust haihtub osa.. ilma igasuguse põhjuseta.
Võin vabalt eksida.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Dana Eemal
Vana kala

Postitusi: 447
Liitunud: Jun 2012
15-10-2012 17:38
Postitus: #56
RE: Absoluutne tõde
Oeh. Et ka kohe mitte ühtegi teemat pole, mis lõpuks kas personaalprobleemiks või kolmandaks teemaks ümber ei vormistu.
Just valmistusin kirjutama mis arvan asjadest mille ette paigutatakse sõna absoluutne, kuid juba on teema läinud hulkuma.

Säästan teid absoluutsete asjade üle oleva arvamuse lugemisest ja lisan viimastele lehekülgedele hästi sobiva osa ühest enda jaoks väga armsast raamatust.

Taas siis J.Krishnamurti "Vabanemine teadaolevast"

Möödaniku taak · Vaikne meel · Suhtlemine ·Saavutused ·Distsipliin · Vaikus· Tõde ja tõelus

Meie elus on üldiselt väga vähe üksiolekut. Isegi siis, kui oleme üksi on meil ikka kaasas mõ­jud, teadmised, paljude elamuste mälestused, sedavõrd rohkesti ängistust, piina ja lahkhelisid, et meie meel muutub aina tuimemaks, toimides üksluise rutiini raamides. Kas oleme üldse ku­nagi üksi või kanname pidevalt kaasas möödaniku taaka?

Kord rändasid kaks munka ühest külast teise ja kohtasid jõekaldal istuvat noort neidu, kes nuttis. Üks munkadest küsis temalt: “Miks sa nutad, õeke?” Neid kostis: “Näed seda maja teisel kaldal? Tulin täna hommikul üle jõe ja polnud mingit muret, aga nüüd on vesi tõusnud ning ma ei saa tagasi. Paati siin pole.” Munk vastas: “Sellest pole häda” ja kandis neiu teisele kaldale. Mehed läksid edasi ja mõne tunni pärast lausus teine mees: “Vend, me oleme tõotanud naistest eemale hoida. Sa oled pattu teinud. Kas sa ei tundnud naudingut teda puudutades?” Esimene munk vastas: “Mina jätsin tüdruku sinna, aga sina kannad teda siiani kaasas.” Nõnda me teeme. Kanname kogu aeg oma taaka ega lase sellest lahti. Vaid siis kui pühendame mingile küsimusele täieliku tähelepanu ja lahendame selle otsekohe – ei kanna seda järgmisse päeva või järgmisse silmapilku – siis oleme üksi. Siis on üksindus meis ka inimestest tulvil ma­jas või täiskiilutud bussis. See üksindus on iseloomulik värskele ja süütule meelele.

Sisemine avarusruum ja üksindus on väga oluline sest see tähendab vabadust olla, minna, toimida, lennata. Lõppude lõpuks võib headus õitsele puhkeda ainult avaruses nii, nagu vooruse eeldu­seks on vabadus. Meil võib olla poliitiline vabadus aga me pole sisemiselt vabad ja seetõttu pole sisimas avarust. Ükski voorus ega väärtuslik omadus ei saa toimida või kasvada ilma si­semise avaruseta. Avarus ja vaikus on hädavajalikud, sest vaid meel, mis on üksi, mõjutamata, treenimata, vaba lõpututest kogemustest võib sattuda millelegi täiesti uuele. On ju vahetult näha, et vaid vaikses meeles on võimalik selgus. Mõtluse siht Idas on sellise sei­sundi tekitamine – mõtlemise kordamisega meele vaigistamiseks, et selles seisundis loodeta­vasti leida lahendus oma probleemidele. Kuni pole paigas vundament, mis tähendab vabadust hirmust, ängistusest, piinast ja kõikidest enese seatud lõksudest ei saa ma kuidagi uskuda, et meel võiks olla tõeliselt vaikne. See on asi, mida on väga raske edastada. Meievaheline suhtle­mine tähendab seda, et te mõistate sõnu mida ma kasutan ja ka seda, et peame mõlemad olema samaaegselt tähelepanelikud, mitte hetk hiljem või varem. Samuti peame olema suutelised tei­neteisega samal tasemel kohtuma. Säärane suhtlemine ei õnnestu kui te tõlgendate loetut vas­tavalt oma teadmistele, suvale või arvamustele ega ka siis, kui pingutate määratult, et aru saa­da.

Mulle näib, et üks suuremaid komistuskive elus on see pidev heitlus, et kuhugi jõuda, midagi saavutada või omandada. Lapsepõlvest peale on meid õpetatud omandama ja saavutama – aju­rakud loovad ise selle saavutamismalli, et oleks füüsiline turvatunne aga psühholoogiline tur­vatunne selle saavutamistungi raamidesse ei mahu. Me nõuame kindlust kõigis oma suhetes, hoiakutes ja ilmingutes aga nagu oleme juba näinud, mingit kindlust tegelikult ei ole. Kui leia­te, et üheski suhtes pole mingit kindlust, mõistate, et psühho-loogiliselt pole midagi püsivat, siis vaatate elule hoopis teisiti. Loomulikult on väline turvatunne oluline – peavari, riided ja toit – aga selle hävitab psühholoogilise turvatunde taotlemine.

Et minna teisele poole teadvuse kitsendusi on vaja avarust ja vaikust. Kuidas saab aga meel vaikne olla kui ta on sedavõrd lõputult toimekas ja omakasupüüdlik? Meelt võib distsipli-neerida, kontrollida ja kujundada, aga selline piinamine ei tee teda mitte vaikseks vaid ainult tuimaks. Ilmselt on vaikse meele ideaali jahtimine mõttetu, sest mida enam te meelt sunnite, seda kitsa­maks ja seiskuvamaks ta muutub. Mistahes kontroll, näiteks allasurumine, tekitab vaid lahkhe­lisid. Seega ei saa kasutada kontrolli ja välist distsipliini aga ka distsipliinitul elul pole mingit väärtust. Enamike inimeste elu määravad väliselt ühiskonna nõudmised, perekond, enese kannatused, kogemused, teatava ideoloogilise või faktilise malli järgmine; sedalaadi distsipliin on kõige tuimendavam asi. Distsipliin peab olema kontrollimise ja mahasurumiseta, ilma hirmuta. Kuidas selline distsipliin tekib? See pole nii, et kõigepealt on distsipliin ja seejärel vabadus; vabadus on alguses mitte lõpus. Selle vabaduse mõistmises, mis on vaba distsipliini kuulekusest, ongi distsipliin. Distsipliin ehk õppimises olemine loob selguse, mis ongi distsipliin. On va­ja tähelepanu, et mõista kontrollimise, allasurumise ja järeleandmise loomust ning ülesehitust. Uurimiseks ei ole vaja peale panna distsipliini aga see uurimine ise loob omaenese distsipliini milles pole mahasurumist.

Et eitada autoriteeti (jutt on psühholoogilisest mõjuvõimust, mitte seadusest), eitada kõikide usuühingute, tavade ja kogemuse autoriteeti, tuleb inimesel näha, miks ta harilikult kuuletub ja seda tõesti uurida. Et uurida on vaja vabadust hukkamõistmisest, õigustamisest, arvamustest või tunnustamisest. Ei ole võimalik üheaegselt autoriteeti tunnustada ja seda uurida. Et uurida eneses autoriteedi psühholoogilist ülesehitust on vaja vabadust. Kui uurime, siis eitame kogu seda ehitust ja see eitamine on autoriteedist vaba meelevalgus. Kõige selle eitamine, mida on väärtuslikuks peetud (nagu väline distsipliin, juhtimine, idealism) tähendab selle uurimist – siis pole uurimine mitte ainult distsipliin vaid ka selle negatiiv ja see eitamine on positiivne toi­ming. Me eitame kõiki tähtsaks arvatud asju, et luua meele vaikust. Seega näeme, et kontrollimise ja reguleerimise abil vaikuseni ei jõua. Ka siis pole meel vaikne kui tal on objekt, mis on sedavõrd kaasakiskuv, et meel lausa upub sellesse. See on nagu huvi­tava lelu andmine lapsele: laps muutub väga vaikseks aga kui lelu tagasi võtta, siis hakkab laps taas pahandusi tegema. Meil on kõigil oma lelud mis meid kütkestavad ja me usume, et oleme väga vaiksed, aga kui inimene on pühendunud mingile toimingule, olgu see siis teaduslik, kir­janduslik või mida iganes, siis see lelu lihtsalt haarab ta kaasa ning inimene pole sugugi tõeli­selt vaikne.

Ainus vaikus, mida me tunneme, on müra puudumine, vaikus, mis tekib siis, kui mõtlemist pa­rasjagu pole – see on vaikus. Vaikus on midagi muud – nagu ilu, nagu armastus. See vaikus ei ole vaikse meele tulemus, see pole kogu asja mõistnud ajurakkude töö, mis ütlevad: “Jumala pärast, ole tasa!” Siis loovad ajurakud ise vaikuse ja see pole tõeline vaikus. Samuti pole vaikus sellise tähelepanu tagajärjeks mille puhul vaatleja on vaadeldav; siis pole vastuolu aga selle puudumine pole veel vaikus. Te ootate, et ma seda vaikust kirjeldaksin ja teie saaks seda võrrelda, tõlgendada, ära viia ja maha matta. Seda ei saagi kirjeldada. Kirjeldada saab teadaolevat ning vabanemine teadaole­vast saab tulla vaid siis kui te iga päev surete tuntule, solvangutele, kiitustele, kõikidele oma­loodud kujutelmadele, kogemustele – surete iga päev nii, et ajurakud muutuvad värsketeks, noorteks ja süütuteks. Kuid see süütus, värskus, õrnus ja leebus ei tekita armastust, see pole ilu ega vaikuse omadus. See vaikus, mis pole müra lõppemisest tingitud, on alles pisike hakatus. See on nagu liiguksite läbi väikese avause määratusse merre, seisundisse, mis on mõõdetamatu ja ajatu. Seda te sõna­liselt ei mõista kuni te pole mõistnud teadvuse ülesehitust ning naudingu, kannatuse ja meele­heite tähendust, kuni ajurakud ei ole muutunud vaikseks. Siis võite ehk sattuda sellele saladu­sele mida keegi ei saa teile ilmutada ja mida miski ei saa hävitada. Elav meel on vaikne meel, elav meel ei oma keset ehk kinnituspunkti ja seetõttu ei sõltu ajast ega ruumist. Säärane meel on piiritu ja see on ainus tõde, ainus tõelus.

Sina ei juhi, Sind juhitakse. Küsimus on, kes Sind juhib!

NB! Ära lolliga vaidle, muidu ei tee inimesed teie vahel vahet!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Thorondor
Administraator

Postitusi: 4,843
Liitunud: Nov 2003
15-10-2012 17:51
Postitus: #57
RE: Absoluutne tõde
Juhul kui sellist tõde pole võimalik teada või teame, et keegi meist seda ei tea, vaid kõik spekuleerivad, siis miks osad inimesed on üldse ateistid, mitte agnostikud. Kas nemad siis teavad? Tulemuspõhises teaduse simuleerimine ei ole sel juhul õigustatud, kui me tahame teada tõde.
(selle postituse viimane muutmine: 15-10-2012 18:16 Thorondor.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
pila
Tavaliige

Postitusi: 214
Liitunud: Apr 2011
15-10-2012 18:06
Postitus: #58
RE: Absoluutne tõde
Mina saan asjast niimoodi aru, et maailma uurimisel on eesrindlikumal joonel need, kes kasutavad iseennast kui mõõteriista. Samas, kuna me inimese aju, teadvust, muidu huvitavaid nüansse ja nende toimimist ei tea lõplikult, siis ei saa me korraldada kontrollitavaid katseid iseendiga, aga iga katse räägib meile millestki ja niimoodi me siis häälestame endid. Ja kes uurimisest väsib, see siis usub midagi sobivat Smile.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Dana Eemal
Vana kala

Postitusi: 447
Liitunud: Jun 2012
15-10-2012 18:07
Postitus: #59
RE: Absoluutne tõde
Selleks on Thorondor väga lihtne sotsioloogiline selgitus. Inimene tahab kuuluda kusagile, kuuluvustunne on inimeste jaoks üks olulisemaid sotsiaalseid aspekte. Nii me liigitame end teadlikult ja alateadlikult pidevalt kusagile, võrdleme ennast grupiga kuhu kuulume, otsime seoseid ja ühiseid tõekspidamisi.
Ehk siis siit jõuamegi sõnani tõde.
Tõde on see, millesse me usume. Tõesed on väited, mis meile sobivad, on arusaadavad ja aitavad meid liigituda. Tõeks peame seda, mida ütlevad meie jaoks autoriteedid. Ehk siis tundmatu ja harimatu prohveti jutus võib olla rohkem tõde meie jaoks, kui oma valdkonna tippspetsialistil. Selle kohta on parimad näited võtta väga religioossetest ringkondadest.

Ehk siis kõik mida me usume, tõeks või ebausutavaks peame kaalume me läbi enda isikliku filtri, mis koosneb meie eelnevatest kogemustest (perekond, kool, sõpruskond, loetu, kuuldu, nähtu jne). Mis tähendab, et iga inimese tõde ongi see, mis on talle piisavalt hästi selgeks tehtud.

Sina ei juhi, Sind juhitakse. Küsimus on, kes Sind juhib!

NB! Ära lolliga vaidle, muidu ei tee inimesed teie vahel vahet!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Ott Sama
Veteran

Postitusi: 2,185
Liitunud: Jul 2010
15-10-2012 18:12
Postitus: #60
RE: Absoluutne tõde
Absoluutne tõde - see oli ammu, kui sõlmiti leping Jumala ning tema rahva vahel. Kordan - sõlmiti leping.
Leping on kahepoolne. Probleem on aga selles, et lepingupooled peavad olema võrdsed. Siis kuidas määratleda
kõikvõimsat võrdse poolena? Pole just raske mõista - lepingu ühepoolse katkestamisega - raugeb teine pool
tagasiulatuvalt olematusse. Siis polnud karta (?) kättemaksu.
PS. minu arvamus.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kuukaart
Tavaliige

Postitusi: 227
Liitunud: Apr 2011
15-10-2012 18:16
Postitus: #61
RE: Absoluutne tõde
Absoluutne tõde võib olla ka näiteks selline: D arvamus.postimees.ee/1007144/tonis-saarts-varske-voit-muudab-oravad-enesekindlamaks
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
zen faran
veteran madu

Postitusi: 1,659
Liitunud: Dec 2011
15-10-2012 19:09
Postitus: #62
RE: Absoluutne tõde
(15-10-2012 17:51 )Thorondor Kirjutas:  Juhul kui sellist tõde pole võimalik teada või teame, et keegi meist seda ei tea, vaid kõik spekuleerivad, siis miks osad inimesed on üldse ateistid, mitte agnostikud. Kas nemad siis teavad? Tulemuspõhises teaduse simuleerimine ei ole sel juhul õigustatud, kui me tahame teada tõde.

Tõde sünnib praktikast. Ehk siis inimesed kasvavad kas ateistideks, agnostikuteks või kellekski kolmandaks. Iseasi, kui mõttekas on oma individuaalseid elukogemusi universaalseteks pidada. Igasugune Võitlev -ism on ikka tõsine invasport.

Et siis tõde ei ole enamasti mitte eesmärk vaid hoopis abinõu, millega üritatakse jõuda oma eesmärgini. Relv võitluses, mitte lahingu lõpptulemus.

Usk on nagu ämblik, kes koob su pähe võrgu, kuhu jäävad pidama vaid tema toiduks sobivad mõtted. Ebasobivad kuid kaalukad rebivad aeg-ajalt ta võrku auke, mille agar ämblik siis kiiresti uue ja tugevama niidistikuga parandab. Ja et sa teda ei hävitaks, esitleb ta end sinuna.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nielander
Questioning Everything

Postitusi: 3,429
Liitunud: Sep 2007
15-10-2012 20:07
Postitus: #63
RE: Absoluutne tõde
(15-10-2012 17:51 )Thorondor Kirjutas:  Juhul kui sellist tõde pole võimalik teada või teame, et keegi meist seda ei tea, vaid kõik spekuleerivad, siis miks osad inimesed on üldse ateistid, mitte agnostikud. Kas nemad siis teavad? Tulemuspõhises teaduse simuleerimine ei ole sel juhul õigustatud, kui me tahame teada tõde.

Need kes on kuuluvad ateistide hulka(kuna lihtsalt on selline üks kirjeldav sõna) arvavad, et Jumala hüpotees ei ole iseenesest vajalik. See tähendab, et kui agnostikud jäävad seisukohale, et jumala olemasolu küsimus ei ole lahendatav, siis ateistid ei nõustu ning arvavad, et jumala mitte-olemasolu ja olemasolu tõestamatus ei ole argumentidena samaväärsed.

Me kõik oleme ilmselt ateistid näiteks kuulsa spagetikoletise suhtes ning raske oleks põhjedada miks kuidagi õigem oleks olla hoopis agnostilisel seisukohal? Ja kuidas erineb põhimõtteliselt hüpotees spagetikoletisest või taevasest teepotist Jumalast?

Lisaks on veel muidugi selliseid mõnes mõttes sarnaseid nimetusi nagu panteism ja deitism. Ega siis inimesed ei ürita alati ennast grupi järgi defineerida, vaid lihtsalt teatud maailmapilti on lihtsam ühe sõnaga kokku võtta. Ateistil on ju hulga kergem nimetada ennast ateistiks kui hakata igale küsijale seletama hakata, mis tema vaated Jumalale on...
(selle postituse viimane muutmine: 15-10-2012 20:08 Nielander.)

"It is the mark of an educated mind to be able to entertain a thought without accepting it."
― Aristoteles
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
lahendused
Veteran

Postitusi: 1,691
Liitunud: Apr 2011
15-10-2012 21:18
Postitus: #64
RE: Absoluutne tõde
Looja loob, ning on üldjoontes teadlik oma loomingust, kuid ta ei pruugi teada kõiki loomingu käigus esinevaid üksikasju.

Toon näiteid ja analoogiaid:

1) Looja = mälupulga leiutanud teadlane: ta teab mälupulga mahtu, andmete ülekandekiirust, ülekirjutamise tsüklite arvu, eluiga, jne - kuid ta ei tea, milliseid faile sinna keegi panna võib (kas detailne pilt tulnukast, või "punnis pepu").

2) Looja = koduperenaine, kes keetis kausitäie makarone ja pillas nad maha: ta teab, mitusada grammi makarone oli, kui pehmeks ta nad keetis, kui suur on toiteväärtus, jne - kuid ta ei tea, millise kuju võivad mahapudenenud makaronidi moodustada (inimese, looma, auto või mõne muu abstrakstse tasapinnalise kuju; või hoopis 3D mäe makaronidest).

3) Looja = it-mees, kes lisab rakendus-programmi kasutamisel sisselogimisele parooli: ta teab, kui tugev on algoritm, kui palju parooli töötlemine aega võtab, jne - kuid ta ei tea kõikvõimalike paroole, mida arvutikasutajad panna võivad (ema, isa, kass, koer; või mistahes abstraktne tähekobinatsioon).


Sarnaselt lõid Loojad/Jumalad ka vaimu(d) - loojatel oli "loomise vajadus", ning vaimu loomise abil realiseerisid nad oma loomise vajaduse - vaimul oli omakorda "olemise vajadus", ning ta üritas endaga hinge siduda, et realiseerida enda olemise vajadust - ning hingel oli omakorda vajadus eeterliku ja füüsilise keha järele, et realiseerida oma mõtteid.
Üldjoontes on Loojad teadlikud, millistes suundades vaim areneda võib - kuid vaevalt Loojad on teadlikud sellest, et nende "loomingu tulemus" (inimene) situb kell 23:59 naabri uksetaha, või teeb mõnda muud lollust.


Kui tahta kirjeldada "absoluutset tõde", siis tuleb hakata maailma tajuma sarnaselt Loojatele - siin aga tuleb jällegi appi teosoofia peenkehade teooria, mille abil saab juhtnööre, kuidas oma arengut suunata, et ükskord saada võrdväärseks Loojatega (algul elatakse emotsioonides=astraalkeha mõjudes, siis mõtetes= mentaalkeha mõjudes, siis mõistmises=buddhi keha mõjudes, siis iseloomuvabas kõiketeadmises=atma keha mõjudes, ning seejärel hakatakse elama Nirvaana taguste veelgi kõrgemate maailmade mõjudes, tõustes oma arengus üha rohkem vaimse püramiidi tipu poole, kuni saadakse ühel hetkel oma arengult võrdväärseks Loojate endiga) - kui jõutakse oma arengus Loojatega ühele tasemele, siis mõistetakse ka täielikult "absoluutset tõde" - samas on võimalik ka inimese lihalikus kehas elades mõelda ja olla "absoluutsele tõele" üsna lähedal.
(selle postituse viimane muutmine: 15-10-2012 21:21 lahendused.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Balzzar
Vana kala

Postitusi: 496
Liitunud: Apr 2010
15-10-2012 21:39
Postitus: #65
RE: Absoluutne tõde
(15-10-2012 21:18 )lahendused Kirjutas:  Looja loob, ning on üldjoontes teadlik oma loomingust, kuid ta ei pruugi teada kõiki loomingu käigus esinevaid üksikasju.
Selline loomine on omane loojale, kes juba eksisteerib süsteemis ja suudab luua tänu olemasolevale süsteemile. See-eest süsteemi looja peaks teadma kõigest kõike, igavesest ajast igavesti.

(15-10-2012 21:18 )lahendused Kirjutas:  1) Looja = mälupulga leiutanud teadlane: ta teab mälupulga mahtu, andmete ülekandekiirust, ülekirjutamise tsüklite arvu, eluiga, jne - kuid ta ei tea, milliseid faile sinna keegi panna võib (kas detailne pilt tulnukast, või "punnis pepu").

2) Looja = koduperenaine, kes keetis kausitäie makarone ja pillas nad maha: ta teab, mitusada grammi makarone oli, kui pehmeks ta nad keetis, kui suur on toiteväärtus, jne - kuid ta ei tea, millise kuju võivad mahapudenenud makaronidi moodustada (inimese, looma, auto või mõne muu abstrakstse tasapinnalise kuju; või hoopis 3D mäe makaronidest).

3) Looja = it-mees, kes lisab rakendus-programmi kasutamisel sisselogimisele parooli: ta teab, kui tugev on algoritm, kui palju parooli töötlemine aega võtab, jne - kuid ta ei tea kõikvõimalike paroole, mida arvutikasutajad panna võivad (ema, isa, kass, koer; või mistahes abstraktne tähekobinatsioon).
Teadlane, koduperenaine ja it-mees - kõik nad on loodud kellegi poolt ning nemad omakorda loovad midagi tänu süsteemi olemasolule.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kage
naegleria fowleri

Postitusi: 3,881
Liitunud: Jun 2011
15-10-2012 23:07
Postitus: #66
RE: Absoluutne tõde
(15-10-2012 20:41 )Chaos Kirjutas:  Kui me tahame teada tõde
Ei, me tahame teada absoluutset tõde. Ja selleks võib samahästi olla ka 11, stiilis 42.
(15-10-2012 21:18 )lahendused Kirjutas:  Looja loob, ning on üldjoontes teadlik oma loomingust, kuid ta ei pruugi teada kõiki loomingu käigus esinevaid üksikasju.
...
Üldjoontes on Loojad teadlikud, millistes suundades vaim areneda võib - kuid vaevalt Loojad on teadlikud sellest, et nende "loomingu tulemus" (inimene) situb kell 23:59 naabri uksetaha, või teeb mõnda muud lollust.
Ega sa ometi KÄEkäigus ei mõelnud? Sellisel juhul jookseks see lause, näited ja järeldus ilusti kokku.
(selle postituse viimane muutmine: 16-10-2012 09:24 kage.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
levis
Veteran

Postitusi: 1,432
Liitunud: Dec 2003
16-10-2012 00:10
Postitus: #67
RE: Absoluutne tõde
Kogeda võib mida iganes, aga me ei saa olla kindlad, et üks või teine kogemus ka mingit ülimat tõde kajastab. Samas kogemus ise eksisteerib, seega see on absoluutne tõde kogeja suhtes. Ma ei pea silmas absoluutset tõde, mis rajaneb loogilisel järeldusel, vaid tunnet ennast, mida kogemus pakub.

Kes ei joo ega suitseta, sureb tervena.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Ott Sama
Veteran

Postitusi: 2,185
Liitunud: Jul 2010
16-10-2012 02:39
Postitus: #68
RE: Absoluutne tõde
Kasutades levise kogemuse näidet, siis minu kogemused viitavad ühemõtteliselt asjaolule, et ma mitte midagi ei tea.
Siis absoluutne.. .
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Thorondor
Administraator

Postitusi: 4,843
Liitunud: Nov 2003
16-10-2012 11:14
Postitus: #69
RE: Absoluutne tõde
Chaos Kirjutas:Ainus usk mis neil on, on usk teaduslikku meetodisse ja see meetod on vastu pidanud kõige karmimatele katsumustele nii, et rohkem võib seda juba nimetada teadmiseks, et meetod toimib, mitte usuks (see on ateism).
Usumehed ütlevad ka, et neil teadmine, sest see on nii kaua nende jaoks hästi töötanud. Piisavalt kaua uskudes tekib teadmine?
See on nagu see, et piisavalt valet korrutades hakatakse seda tõe pähe uskuma.
Mul ei ole teadusliku meetodi vastu midagi, lihtsalt arutlen.
Mis siis tõestab teadusliku meetodi toimimise, et seda võiks teadmiseks lausa pidada. Teaduslikku meetodit teadusliku meetodiga siin ju uurida ei tohiks. Muidu oleks sama, et ma tean, et jumal on kõiketeadev, kuna ta ise ütles.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Ott Sama
Veteran

Postitusi: 2,185
Liitunud: Jul 2010
16-10-2012 12:45
Postitus: #70
RE: Absoluutne tõde
Lihtsam on võtta absoluutset tõde kui puhast tausta, millele igamees saab oma kirjeldus-arvamust avaldada.
Kuna taust on üks, siis sellele kantud lihtsast ülikeerukate kirjeldusteni välja on eranditult kõik samaväärsed.
Tundub, et Universum ise on kui kirjeldus ühe suure absoluudi taustal..
Puhas leht, mis alustab kirjeldamist` kohe, kui seda puudutab looja tahe.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nielander
Questioning Everything

Postitusi: 3,429
Liitunud: Sep 2007
16-10-2012 13:17
Postitus: #71
RE: Absoluutne tõde
Midagi, mida võiks tänapäeval agnostitsismiks nimetada(tollal sellist terminit veel ei eksisteerinud):

"To talk of immaterial existences is to talk of nothings. To say that the human soul, angels, God, are immaterial, is to say they are nothings, or that there is no God, no angels, no soul. I cannot reason otherwise...without plunging into the fathomless abyss of dreams and phantasms. I am satisfied, and sufficiently occupied with the things which are, without tormenting or troubling myself about those which may indeed be, but of which I have no evidence."
-Thomas Jefferson-

Tõlge:
"Rääkida mitte-materiaalsest olemasolust on rääkida ei millegist. Öelda, et inimhing, inglid, Jumal on mitte-materiaalsed, on öelda, et nad on eimiskid, või et ei ole olemas Jumalat, ei ingleid, ei hinge. Ma ei suuda arutleda teisiti... ilma sukeldumata aimamatusse unistuste ja kangastuste sügavikku. Ma olen rahuldunud ning piisavalt hõivatud asjadega mis on, ilma et ennast piinata või tülitada asjadega mis tõepoolest võivad olla, aga millest mul ei ole mingit tõendit."

_____________________________________________________

Thomas Henry Huxley arvamus agnostitsimist(tema põhimõtteliselt leiutas selle termini):

"Agnosticism is not a creed but a method, the essence of which lies in the vigorous application of a single principle. Positively, the principle may be expressed as in matters of intellect, follow your reason as far as it can take you without other considerations. And negatively, in matters of the intellect, do not pretend that matters are certain that are not demonstrated or demonstrable."

"Agnostitsism ei ole kreedo, vaid meetod, mille olemus peitub ühe põhimõtte innukas rakendamises. Positiivselt võib (seda)põhimõtet väljendada, et intellekti küsimustes järgi oma arutlust nii kaugele kui see sind viia saab, kaalutlemata midagi muud. Ja negatiivselt, intellekti küsimustes ära teeskle, et demonstreerimata või demostreerimatud asjad on kindlad."

Huxley kohta lugemist(inglise keeles).

"It is the mark of an educated mind to be able to entertain a thought without accepting it."
― Aristoteles
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Thorondor
Administraator

Postitusi: 4,843
Liitunud: Nov 2003
16-10-2012 15:03
Postitus: #72
RE: Absoluutne tõde
Chaos Kirjutas:Teaduslikku meetodit ei peagi uurima teadusliku meetodiga, sest pane tähele need teiejaoks kõigest hüpoteesid peavad sisaldama kontrollitavaid ennustusi. Ja kas see meeldib nüüd või mitte on need ennustused täppi läinud.
Mis meie jaoks kõigest hüpoteesid?
Vale ennustus võib ka täppi minna kui meetod ei tööta.
Lõpptulemus on ikka, et teaduslik meetod ise ütles, et ta töötab.
Võib-olla polegi see oluline.

Mina ei usu. Ma tean, et tõde on olemas. Ainuke jama on, et selles peab ise veenduma. Igasugu vahendatud tõde ei ole enam teadmine, vaid uskumine.
Absoluuti taga ajades on see oluline, aga argielus alati mitte.


Jefferson räägib tõest juttu juhul, kuivõtame eelduseks, et peale mateeria midagi muud olemas ei ole. Rääkida unenägudest on rääkida ei millestki Smile
(selle postituse viimane muutmine: 16-10-2012 15:46 Thorondor.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Thorondor
Administraator

Postitusi: 4,843
Liitunud: Nov 2003
16-10-2012 20:13
Postitus: #73
RE: Absoluutne tõde
Tsitaat:Teaduslik meetod ei ütle kas midagi töötab või mitte, seda ütled ikka sina ise. Ma usun, et sa ei vaidle praegu sellevastu, et su arvuti töötab.
Teadusliku meetodi kasutamine ei anna vastuseid? Mis ta siis teeb. Mis see arvuti siia puudub?
Seleta natuke lahti, mida sa üldse öelda tahtsid.

See oleks sama mõttetu, kui ma ütleks paranormaalsed asjad on olemas. Sa ju ei kahtle, et Maa tiirleb ümber Päikese.
(selle postituse viimane muutmine: 17-10-2012 17:08 Thorondor.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
zen faran
veteran madu

Postitusi: 1,659
Liitunud: Dec 2011
16-10-2012 22:57
Postitus: #74
RE: Absoluutne tõde
(16-10-2012 15:59 )Chaos Kirjutas:  No kui sa oled nagu ütled loodusteadusliku haridusega, siis oleks sa pidanud ka ära tundma, et ma lähenesin küsimusele teadusfilosoofiliselt mitte otseselt teaduslikust meetodist. Ja lähenesin ma just empiiriliselt mis on ju seotud meie kogemuste ja tähelepanekutega. Milles on teadmiste kogumise allikaks meie kogemused. Minu näite puhul kogutaksegi infot meelte abil ja kui seda infot on korduvalt taas saadud siis see ongi tõendus materjal! Kui kõiki vaimseid inimesi ajab isegi selline lähenemine nii marru, siis... enam vaimsemaks teadus minna ei saagi. Mul on lihtsalt tunne, et paljudele küsimustele te ise pelgate vastuseid otsida. Lihtsam on koguaeg väita, et teadus teid ei mõista. Mis pole teps mitte nii. Lihtsalt pole seda materjali, hüpoteesi, oletusenatukestki mida kontrollida ja tõestada.

Nonoh, selle foorumiteema piires oled sa kasutanud ikka erinevaid lähenemisi. Parateemadele rangelt teaduslikust meetodist (tõestada laboratoorsetes tingimustes jne.) ja siis kui endal jalgealune kergelt tuliseks hakkab minema, on äkki jutt empiirilisest meetodist, kus ka isiklikud kogemused on piisavad? Rääkides isiklikest kogemustest siis kogu folkloor on neid täis. Iseasi kuidas tänapäeval neid tõlgendada.
Nii et vähem hämamist. Ja üldiselt võiks kasutada tsiteeri-nuppu agaramalt, mitte vastata mingi üldistava heietusega kogu postitusele, kus käsitletud mitu erinevat teemat.

Usk on nagu ämblik, kes koob su pähe võrgu, kuhu jäävad pidama vaid tema toiduks sobivad mõtted. Ebasobivad kuid kaalukad rebivad aeg-ajalt ta võrku auke, mille agar ämblik siis kiiresti uue ja tugevama niidistikuga parandab. Ja et sa teda ei hävitaks, esitleb ta end sinuna.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Cassiopeia
Veteran

Postitusi: 1,032
Liitunud: Mar 2008
17-10-2012 14:49
Postitus: #75
RE: Absoluutne tõde
Kustutasin teemasse mittepuutuvad postitused. Kui näen veel teemasid risustamas, siis saate hoiatuse. Hoiatusele järgneb foorumikeeld. Rahunege maha inimesed.

I've heard it said, that people come into our lives for a reason, bringing something we must learn. And we are led to those who help us most to grow, if we let them and we help them in return.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  SURNUTE SOSINAD 9. osa – Müstiku Tõde pimedus 33 1,699 08-03-2019 18:42
Viimane postitus: Mannu

Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog