•  Eelmine
  • 1
  • 2(current)
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 9
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Absoluutne tõde
#26
Chaos - mõnel on tõendiks partei keskkomitee pitseriga paber, teisel kümne akadeemiku allkirjaga paber, kolmandale piisab prohveti sõnast, et NII ON. On ka neid kelle tõenduse baseerub isikute hulgale kes mingit teesi usuvad ja tõelks peavad. Seda võiks jätkata pikalt. Alati leiad kellegi kellele piisab tõenduseks millestki mille peale sina pole veel tulnud. Kas see on hea või halb ma ei tea aga see on REAALSUS millest ka sina peaksid suutma aru saada. Kui sa ei saa siis jäädki jahuma detailidest mida sinu vastaspool ei aktsepteeri peab sinu poolt pasundatud valeks millest sa ehk isegi aru ei saa kas tegu tõega või valega.

Pähklikoores oleks asi nii - siin foorumis ei suuda ei sina ega mina (rääkimata paljudest teistest siin kirjutajatest) oma ilukirjandusega teisele ära tõendada, et see või kolmas asi just nii ongi - ABSOLUUTNE TÕDE. Harju sellega ja sinu uni saab olema rahulikum.
Vasta
#27
Chaos Kirjutas:Selline lähenemine tuleb teadusliku meetodi olemasolust. Ja tõepoolest pole seni mitte ainsamatki tõendit selle kohta, et midagi sellist eksisteeriks. MITTE AINSAMATKI!
Sa püüa aru saada, et see tähendab ainult seda, et sinul pole tõendit või sina ei leia miagi mida tõendiks pidada. Absoluudi kohta midagi sellist väita on jabur. Iga isiklik kogemus võib tõend olla. Teaduslik meetod. Jõuame jälle sinna, et unenägusi pole ka olemas.
Chaos omab kõiki maailma teadmisi ilmselt, et seda väita suudab.
Tühi provotseerimine. Ime siis, et me "skeptikutega" ühist keelt ei leia.

Samas kui sa kirjeldad, et ateistid nii usuvad, siis see lähebki sinna religiooni poole.

Tsitaat:Ok teie arvate, et ateist eitab jumala, teispoolsuse olemasolu. Siis see ei ole nii!
Ateist ei usu jumala mitteolemasolu. Ateistil puudub usk üldse. Seda see sõna tehendabki teism-puudumine.
Paljud ateistid on asjast järelikult valesti arusaanud ja on tegelikult ateistid. Peale selle arvavad, et kui inimene jumalat ei usu, siis on järelikult ateist.
Vasta
#28
Tõepoolest, ei suuda mina, sina ega tema oma ilukirjandusega teisele ära tõendada, et see või kolmas asi just nii ongi -
absoluutne tõde/vale. Viimase - vale - lisasin ise, tasakaalu mõttes. Ja, ma nõustun, väide on loogiline, väide on tõega
sarnane.
Kuid. Mind huvitavad teiste ilukirjanduslikud tõendused. Ja pean tunnistama, et isegi väga. Otsin originaalseid mõtteid.
Endal pole, siis siit leiab neid päris tihti. Sellel foorumil puuduks igasugunegi mõte, kui kaob ära võimalus võrrelda
erinevaid tõendustehnikaid. Mõned neist, võib võtta relvastusse.
Mõistan, paljusid see siin ärritab - kahtlase väärtusega teave võib sattuda ebasoovitava tähelepanu alla ja kes siis
määrdunud edevuse kahjud korvab?!
Vasta
#29
Chaos, aga minul on küsimus, et mida see foorum sulle üldse annab või on andnud?
Vasta
#30
(14-10-2012, 22:45 )Chaos Kirjutas: ..., aga kogu selle selgeltkuulmise ja muude oleksiteka ons ju lihtne. Kõik see eeldab millegi jumliku olemasolu.

Miks see peaks millegi jumaliku (jumala) olemasolu eeldama?

Einoh, vanasti arvati, et jumalad juhivad paljusid loodusnähtusi, millele on praeguseks leitud enam-vähem loogilised seletused.

See, et uuritakse siiani veel seletamatuid nähtusi, ei tee neid nähtuseid olematuks ja uurijaid usklikeks...

Vasta
#31
Tsitaat:Kõik see eeldab millegi jumliku olemasolu. Jumala olemasolu omakorda välistab vaba tahte täielikult, kuna siis oleks kõik ette teada. Sellele kõrgema(te)le vähemalt. Seda eeldusel, et ta on kõikvõimas. Samas mittekõikvõimas kõrgem olemus on loogiline nonsens.
Vähemalt ma nüüd tean kuidas sa mõtled. Ma näen su postulaatides samasugust väärust.
Kõik, millest ma aru ei saa peab olema jumalik või mitte eksisteerima :S
Sellest järelduks nagu minevikus ei pidanudki tulnukad või maadeavastajad pingutama, et inimesed neid jumalusteks peaks.
Vasta
#32
(14-10-2012, 23:10 )Chaos Kirjutas: Kuna nagu sa näed, siis loodussedused neid ju ei seleta... Kuigi seda oleks äärmiselt lihtne ju tõestada.

Pole leitud veel sobivat seadust? Enamus teadaolevaid loodusseadusi on jällegi seotud selle "saan ise näppida ja näha" asjaga. Võib-olla tegemist mingi sarnase "peenmehhaanikaga" nagu geneetika, kus ikka veel palju uurida. Ja kui rääkida loodusnähtustest, siis muide näiteks keravälku ei suudeta ka veel täielikult seletada, eksole.

Kusjuures see on täiesti tavaline, et inimene ei hakka parateemadest tõsiselt huvituma enne, kui selleks sunnib teda äärmine vajadus. Lihtsalt ta seatakse fakti ette, millele pole praeguse teadusega seletust. Iseasi, kas ta sel juhul peaks ahmima endasse uusi "valmis vastuseid", mis viivad tegelikult suletud ringi, või üritama uurida asja oma vahendite ja parema teadmise järgi.
Vasta
#33
(14-10-2012, 23:33 )Chaos Kirjutas: Keravälk on olemas ja fikseeritud. Mitte keegi ei kahtle tema eksistensis on nii. Sellist loetelu võiks jätkata lõputult. Ka inimesega juhtuvat, näiteks anesteesiast ei tea me halligi. Aga keegi ei kahtle ju selles sest see on fikseeritud.

Mida tähendab see "fikseeritud"? Nähtud, dokumenteeritud, salvestatud andmekandjale? Aga mida teha nähtustega mida ei saa salvestada? Pole olemas? Keravälku pole laboritingimustes suudetud luua. Järelikult pole kontrollitud tingimustes ja pettusevabas keskkonnas seda nähtust olnud. Järelikult pole seda olemas? Mõni udune pilt keravälgust vs mõni udune pilt vaimudest....

P.S. Anesteesiast teatakse ikka tunduvalt rohkem kui keravälgust. (Või vähemalt mõni teab Laugh )
Vasta
#34
(14-10-2012, 23:41 )Chaos Kirjutas: Kui nähtus on väidetavalt olemas ja seda kogevad pidevalt miljonid inimesed, siis peaks olema võimalik selle eksistentsi kaheldamatult kinnitada. Kui mitte muul moel (näiteks meile teadaolevad mõõteriistad ei suuda registreerida vaimude poolt tekitatavaid energialaineid või telepaatide poolt kasutatavat diapasooni), siis vähemalt empiiriliselt ehk kogemuslikult: Piisav hulk neutraalseid isikuid koges kontrollitud (loe: pettusevõimalusevabas) keskkonnas teadaolevate loodusseaduste abil seletamatut nähtust ning seda suudeti vajalike faktorite kaasabil korrata ka teiste neutraalsete inimeste juuresviibimisel, siis pole nähtuse olemasolu kinnitamiseks enam sisuliselt mingit tähtsust, kas me selle toimet mõistame või mitte.

Piisav hulk neutraalseid isikuid? Missugune hulk on piisav ja kes on neutraalne? Kas kamp teadlased, kes soovivad palehigis mingit nähtust seletada on alati neutraalsed või? (või kamp Skeptikuid?) Kuidas sünnivad teooriad? Las ma selgitan - teooriad sünnivad subjektiivselt ja objektiivseks saavad nad alles läbi praktilise tõestuse. Nojah, mõnel läheb ka vastupidi ja ta seatakse fakti ette, kui talle kukub õun pähe. Aga kui palju on Kekulesid kes näevad uneluses ouroborost, millest sünnib benseeni molekul?

P.S. Kusjuures ma endaarust juba kirjutasin, et keravälku pole suudetud kontrollitud tingimustes luua?
Vasta
#35
(14-10-2012, 23:33 )Chaos Kirjutas: näiteks anesteesiast ei tea me halligi.

Mida selle kohta ütled ? http://science.howstuffworks.com/anesthesia.htm
Vasta
#36
Ühendasin Modereraatorite teemast tuleneva arutelu siia - sobib siia paremini.
Vasta
#37
Chaos Kirjutas:Mina suudaksin olla neutraalne ja ma usun, et maailmas oleks veel vähemalt kaks inimest kes suudaksid olla. Rohkem polegi vaja, et nähtus registreerida.
Kolm neutraalset matkajat näevad lumeinimest. Olemasolu tõestatud?
Jama lugu on ainult see, et keegi peale nende kolme seda juttu ei usu. Sama lugu on ka 50le teadlasele millegi demonstreerimisega. Pärast on ikka inimesi, kes kirjutavad suurte tähtedega, et pole ainsatki tõendit.

Loomulikult pead sa arvestama vandnõude ja saladuste hoidmisega, kuidas sa muidu saad neutraalne olla?
Võib ju suht kindlalt väita, et erinevate riikide militaarjõud teevad teadus ja arendustööd salaja enda huvides.
Neid asju pole ühtegi olemas seni kuni pole kuskil pettusevabas keskkonnas nende eksistentsi tõestatud nt kolmele(?) inimesele.
Need kolm inimesed tulevad ja räägivad, et nad on endised sõjaväelased ja nägid sellist ja sellist asja. Kus on tõestus Smile1?
Ütleme, et vahest lahingus keegi nägi mingit erilist tehnikat või keegi käis sõjaväe baasis jne jne.
Minu jaoks on need asjad siis olemas, kuigi ma ei ole kindel missugune see on ja ma ei peagi teadma. Aga mida rohkem infot, seda paremini tean. On palju desinformatsiooni ja paljudes asjades ei saa eriti kindel olla. Sina, aga antud juhul puhtalt eitaks olemasolevaid asju. Informatsiooni puudus?

See igasugu vandenõude eitamise juures on selline konks, et igasugu paranormaalsete asjade täielik eitamine eeldab oma olemuselt väga suurt vandenõud. Inimesed lepivad omavahel kokku, et kogevad sarnaseid asju ja siis käivad internetis foorumeid asutama, kus kõik teavad et nad üksteisele valetavad. Alternatiiv on see, et kõik on haiged inimesed ja näevad nägemusi ja kujutavad asju ette samas kohas ja ühtmoodi pealekkauba.



Vasta
#38
(14-10-2012, 21:40 )Chaos Kirjutas: [quote='Jõhvikas' pid='163174' dateline='1350242856']

...Ja ma oma eelmises postis ju kirjutasin selge sõnaga mis on ateist ja et ateistil puudub usk.

Ateistil ei puudu usk ega jumal. Niinimetatud "skeptiku" usk on teadus ja autoriteetsed teadlased on tema jumalad. Lihtne.

Rumalad ateistid väidavad, et nad ei usu pilvel istuvat jumalat, kuigi ise võtavad jumala käsitluse aluseks vaid kellegi väljamõeldise. Kas selline inimene saab üldse tõsiselt võetav olla, kelle arusaamad vaid sellise näitega piirduvad? Inimesel puudub ülevaade ja analüüsimise võime, samuti ka kogemus ja teadmised sellest valdkonnast. Samuti isikustavad nad jumalat kui sellist ülemäära. Küsimus tekib, miks? Milliste andmete põhjal otsustab inimene olla ateist? Ja järelikult pead sa neid andmeid ju USKUMA, et teha otsus olla ateist.

Ateist ei usu kõrgemat jõudu, kuigi teaduslike materjalide põhjalgi on inimene siin maailmas ju vaid väike sipeldas...
Ateist tähtsustab oma naba liiga palju või siis peab iseennast jumalaks.
Naljaga võiks väita, et ateisti jumal on tema enda naba Smile

Kui puudub jumala ühene kontseptsioon, ei saa ka olla tõsiseltvõetavat universaalset ateismi kui sellist. Kui sa ei tea mis on jumal, siis kuidas saad sa selle vastane olla? Kui sa ei tea mis on vee all, kuidas saad sa väita, mida seal pole. Unustatakse, et kõik oma otsused teed ikkagi lõpuks oma enda tõekspidamistest ehk usust lähtudes.

Kõik jumalad eksisteerivad, iseasi aga mida selle all mõeldakse ja milles nad väljenduvad. Muide ka väljamõeldised omamoodi eksisteerivad.
Vasta
#39
(15-10-2012, 13:24 )Tarawah Kirjutas: Unustatakse, et kõik oma otsused teed ikkagi lõpuks oma enda tõekspidamistest ehk usust lähtudes.
Kõik jumalad eksisteerivad, iseasi aga mida selle all mõeldakse ja milles nad väljenduvad. Muide ka väljamõeldised omamoodi eksisteerivad.

Absoluutne tõde saab olla ainult igaühe isiklik veendumus.
Ehk siis kui ma usun midagi, siis see on minu jaoks tõde. Kui keegi teine peab minu uskumist valeks, siis see on tema jaoks tõde jne... vahet pole mida keegi usub, absoluutne tõde jääb alati ainult isikliku taju tasandile.



Vasta
#40
Kui nüüd defineerida absoluutset tõde piirini, mis muutub ülikeeruliseks, siis mainitu lakkab olemast.
Mõistlikum on seega piirduda lihtsma seletusega - lihtsalt tõde.
Vahest mõned asjad on nii krdm absoluutsed, et kipuvad oma keerukuses uppi v. lõhki minema.
Vasta
#41
(15-10-2012, 13:24 )Tarawah Kirjutas: Ja järelikult pead sa neid andmeid ju USKUMA, et teha otsus olla ateist.

Alati ei tehta otsust olla ateist. Võiks ju kujutada olukorda, kus inimene pole sünnist saati kokku puutunud jumala ideega. Selline inimene oleks nö. loomulik ateist. Paraku meie ühiskonnas on raske ette kujutada sarnast olukorda. Jääb vaid võimalus Jumala olemasolu kinnitavaid või ümberlükkavaid tõendeid kaaluda. Inimene, kes on neid tõendeid või nende puudumist kaalunud ning jõudnud järeldusele, et Jumalat ei eksisteeri ongi ateist.

Muidugi pole neid inimesi palju, kes usuks jumalasse pilve peal. Võitlevad ateistid vahepeal kipuvad seda usku küll mainima, aga see on pigem illustratsioon(mida ma ausalt öeldes ateistina heaks ei kiida). Ateist ikkagi ei usu ühessegi Jumala vormi - olgu see siis vanamees pilvel, Universumist eraldiseisev olend, Kõige Looja, vms. Soovitan siiski asja natukene lähemalt uurida...võid avastada, et nende kurjade ja lollide ateistide jutt ei olegi nii väga loll ega kuri.

„Kõik lapsed sünnivad ateistidena – neil ei ole aimugi jumalast.“
- Baron d'Holbach -
Vasta
#42
Tundub, et ateistil on midagi olulist puudu. Midagi sellist, mida ma ei suuda kuidagi kirjeldada.
Ei, ma ei usalda ateiste, eriti veel võitlevaid ateiste. Neist pole mulle mitte mingit tolku - ja mina
lähtun ainult omakasust. Ei saa hetkekski jätta omakasu omapäi järelvalveta, kuulates võitleva
ateisti selgitusi.. puuduva mitteolemasolu olemasolus.. nüüd läks kõik täitsa segi!!!
Vasta
#43
Nielander Kirjutas:Inimene, kes on neid tõendeid või nende puudumist kaalunud ning jõudnud järeldusele, et Jumalat ei eksisteeri ongi ateist.
Aga kui ma usun ainult kõrgeid vaimolendeid, kes ei ole jumalad. Siis olen ikka veel päris ateist? Budiste saab ka ateistideks nimetada.

Igaljuhul minu arvates see asi nii lihtsalt ei käi. Mul puudub usk jumalasse, aga ma ei leia mitte midagi ühist ateistidega ja ma ei tahagi kuidagi ennast nendega samastada. Iga kord kui keegi ennast ateistiks nimetab, siis tegeleb ta jumala eitamise, mitte usu puudumisega. Võib-olla ma näen ma liiga palju neid võitlevaid ateiste.
Mõistete osas on asjad väga segased. Isegi Vikipeedias räägib kui segane see ateismi mõiste on. See on midagi sarnast, et olen skeptiline inimene ehk skeptik, aga mitte mingil juhul ei taha ma kuuluda skeptiku nime kandvasse gruppi. Mis on siis mõistete tegelik tähendus? See, millena kunagi seda mõeldi, või see kuidas seda kasutatakse?
Vasta
#44
(15-10-2012, 13:24 )Tarawah Kirjutas:
(14-10-2012, 21:40 )Chaos Kirjutas: [quote='Jõhvikas' pid='163174' dateline='1350242856']

...Ja ma oma eelmises postis ju kirjutasin selge sõnaga mis on ateist ja et ateistil puudub usk.

Ateistil ei puudu usk ega jumal. Niinimetatud "skeptiku" usk on teadus ja autoriteetsed teadlased on tema jumalad. Lihtne.

Rumalad ateistid väidavad, et nad ei usu pilvel istuvat jumalat, kuigi ise võtavad jumala käsitluse aluseks vaid kellegi väljamõeldise. Kas selline inimene saab üldse tõsiselt võetav olla, kelle arusaamad vaid sellise näitega piirduvad? Inimesel puudub ülevaade ja analüüsimise võime, samuti ka kogemus ja teadmised sellest valdkonnast. Samuti isikustavad nad jumalat kui sellist ülemäära. Küsimus tekib, miks? Milliste andmete põhjal otsustab inimene olla ateist? Ja järelikult pead sa neid andmeid ju USKUMA, et teha otsus olla ateist.

Ateist ei usu kõrgemat jõudu, kuigi teaduslike materjalide põhjalgi on inimene siin maailmas ju vaid väike sipeldas...
Ateist tähtsustab oma naba liiga palju või siis peab iseennast jumalaks.
Naljaga võiks väita, et ateisti jumal on tema enda naba Smile

Kui puudub jumala ühene kontseptsioon, ei saa ka olla tõsiseltvõetavat universaalset ateismi kui sellist. Kui sa ei tea mis on jumal, siis kuidas saad sa selle vastane olla? Kui sa ei tea mis on vee all, kuidas saad sa väita, mida seal pole. Unustatakse, et kõik oma otsused teed ikkagi lõpuks oma enda tõekspidamistest ehk usust lähtudes.

Tarawah jutt jumalast õige! Smile
Selle kandi pealt pole end ateistiks nimetavad inimesed isegi ilmselt mõelnud. Ehkki teemasid selle kohta on foorumis rohkesti.
Keegi määratleb end ateistina lihtsalt teiste järgi, ise selle üle sügavamalt mõtlematagi, mida see tegelikult tähendab või siis vanasti tuubiti näiteks ülikoolis teaduslikku ateismi pähe kui ülimat tõde.
Milliste andmete põhjal ollakse ateist? Tavaliselt toetutaksegi sellele samale "teaduslikule ateismile".

Ateisti jumal on tõepoolest tema naba. Ta ei usu kõrgemat jõudu.
Ei enda sees ega endast väljaspool. Mis on aga see kõrgem jõud?
Kõrgemad jõud on jõud, mis valitsevad kõike peale maailma nn. materiaalse struktuuri dünaamika. Senikaua aga kuni inimene pole sügavamalt maailma ja universumi olemasolu üle mõtlema hakanud, piirdubki tema ahtake maailm vaid materiaalse maailma ja ateismi kui iseenda nabaga.
Vasta
#45
(14-10-2012, 22:45 )Chaos Kirjutas: ....................
Jumala olemasolu omakorda välistab vaba tahte täielikult, kuna siis oleks kõik ette teada. Sellele kõrgema(te)le vähemalt. Seda eeldusel, et ta on kõikvõimas. Samas mittekõikvõimas kõrgem olemus on loogiline nonsens. Siin ei aita mingi autoriteetidele viitamine või mitte viitamine. Loogika on universaalne ja kehtib niisama hästi nii inimeste kui ka jumala kohta. Kui miski on tõene on tõene ka miski muu ja vastupidi. Minul neid tõendeid ei ole ja ära räägi, et sinul need on........
Sinu loogika on raamistatud lineaarse mõtlemise ja kausaalsusega.
Kas on raske läbi loogika kujutleda, et teatud punktist vaadatuna mingi sündmus eksisteerib ja teatud punktist vaadatuna veel ei eksisteeri? Ning lisaks võib kolmandast punktist vaadatuna see sündmus nii eksisteerida kui ka mitte eksisteerida korraga.
Hüpoteetiliselt rääkides, siis kõikvõimsus on olemise vorm, kus on lõputu potentsiaal, lõputu energia ning mida saab kogeda. See ei tähenda, et kõikvõimsuse looming oma sisult on kõikvõimas enese suhtes.
Vasta
#46
(15-10-2012, 10:43 )Chaos Kirjutas: Ega sa nüüd ometi mingit teadlaste ja skeptikute vandenõud hakka promoma? Mina suudaksin olla neutraalne ja ma usun, et maailmas oleks veel vähemalt kaks inimest kes suudaksid olla. Rohkem polegi vaja, et nähtus registreerida....

Mis sa oma keravälguga nüüd öelda tahad, et nii mõnigi teadlene kahtleb tema olemasolus? Või on ta hoopis jumalikku päritolu. Siis nagu ma ütlesin keravälk on korduvalt registreeritud ja võib öelda suhteliselt laialt levinud. Siis polegi nähtuse olemasolu kinnitamiseks enam mingit tähtsust, kas me mõistame seda või mitte. Või sa soovid väita, et keravälku pole olemas?

Aga selgeltkuulmist pole veel ühegi seadmega ja kuskil registreeritud. Ja tõin näite kui lihtne seda oleks registreerida. Pettusevabana saab seda teha tõesti ainult kontrollitud keskkonnas....

Ei, mingit vandenõud ma ei promo, lihtsalt näitasin, et ka teadlased ja skeptikud on vaid inimesed, kelle mõtlemine pole alati kõige loogilisem, kui nad millestki innustuvad. Ja tulemustele ei jõuta alati loogilist teed pidi, vaid võib toimuda mingi umbropsu panemine, kellelgi intuitsioon viib lahenduseni, ja loogiline tõestamine poogitakse pärast nt matemaatikute poolt juurde, kui teadmised suurenevad. Need asjad ei ole nii mustvalged nagu sa üritad siin näidata - mingid tundlevad ja emovad paranormaalid vs alati külmalt kalkuleerivad robotilaadsed teadlased... Teadust tänapäeval suunab paljuski selle võimalik praktiline kasutus, grante jagatakse ja sponsoreeritakse neid, kes uurivad midagi, mis võiks majanduslikult kasulik olla. Mis on käegakatsutav.

Keravälgust rääkisin ma aga sellepärast, et selle olemasolu ja olemus on meile iseenesestmõistetavad, samas kui see ei vasta sinu enese poolt püstitatud tõestamise reeglitele. Paranormaalseid nähtusi samuti vaadeldakse visuaalselt ja ka dokumenteeritakse, saadakse isegi midagi ebamäärast ehk andmekandjale (kuigi kust tuleb eeldus, et midagi seesugustele andmekandjatele nagu video või foto jne. peaks üldse jääma?), aga seda lihtsalt eitatakse, leitakse sellele siis ükskõik mis muid seletusi, kui et konstateerida nähtuste olemasolu. Samamoodi nagu millegi pimesi jaatamine, on ka selle pimesi eitamine vaid usk...
Tegelikult ma ka küsiksin, et miks sa, Chaos, siin foorumis oled. See ei tähenda, et "astu minema, kulla mees" vaid lihtsalt huvi, et kuidas sa siia sattusid ja miks otsustasid jääda. Oled sa kunagi puutunud kokku nähtusega, millele sa seletust pole leidnud või midagi muud?
Vasta
#47
(15-10-2012, 16:25 )Chaos Kirjutas: Kujutleda ma muidugi võin, aga kas ka loogiliselt...

Mis minusse puutub, siis mul on selles mõttes piinlik, et ma olen järjekordselt täiesti vales foorumis astunud mingisse suhteliselt mõttetusse vaidlusesse. Mul on üldiselt üsna ükskõik, kuidas te minu suhtumist deismi nimetate. Minu seisukoht on see, et kuna jumala kontseptsioon on maailma asjade selgitamisel tarbetu komplikatsioon tuleb püüda neid asju selgitada muul moel seni kuni see võimalik on. (siiamaani on see olnud võimalik ja õige) Selline lähenemine tuleneb otseselt teaduslikust meetodist btw. Ja igal pool mujal kutsutakse seda lähenemist ateismiks. Teie kutsuge seda nii nagu tahate.
Aga mida sinu loogika räägib, et millises reaalsuses me elame.
Kas ümbritsev reaalsus on objektiivne, mille põhjuseks on eimiski ja sellest eimiskist sündis miski, sest eksisteerib selline eimiski nagu gravitatsiooniseadus.
Või siis me elame mingit sorti virtuaalses maailmas ja me lihtsalt ei tea, et millised jõud seda maailma jooksutavad ning haldavad.
Virtuaalse reaalsuse ning meie reaaluse võrdluse osas soovitan lugeda seda: http://brianwhitworth.com/BW-VRT1.pdf
Kui kõike ei viitsi, siis lk.9-10 on 12 põhjust, miks on alust pidada seda reaalsust virtuaalseks ja lk.16 on üks huvitav tabel.
Vasta
#48
Chaos Kirjutas:Mitte kuskil ei ole öeldud, et ateism oleks USKUMINE, et jumalat ei ole olemas. Selline kirjeldamine näitab lihtsalt seda, et kirjeldaja ei tea, kuidas toimib tänapäevane teaduslik mõtlemine ja kõigetähtsam mis on teaduslik meetod.
Teaduslik meetod ei puudu kuidagi ateismi külge. Koguaeg räägitakse ju, et millegi olematust ei saa tõestada. Eks see side on olemas, siis kui on tõendeid, aga sel juhul ei ole vahendid peavoolu teaduses aksepteeritavad. Nt käin astraaltasandil jumalal külas ja mu sõbrad kontrollisid selle kaktusedoosi all üle :-)

Tsitaat:Sina räägid agnostikutest. Enamus eestlastest on agnostikud. Neil on ükskõik.
Kui on ükskõik, siis ju puudub usk jumalasse = ateist.
Või on lapsed sündides hoopis agnostikud?
Tundub sedapidi õigem, sest inimesed, kes tulevad rääkima, et nad on ateistid, siis neil on veendumus jumala puudumisest.
Veendumus jumala puudumisest ja lihtsalt usu puudumine jumalasse on erinevad asjad. Üks neist on ju teadlik. Võib-olla on selle jaoks eraldi võõrsõna.

Chaos Kirjutas:Nende jaoks ei oma selline metafüüsiline arutelu mingit väärtust.
Kui on väidetud, et eestlased on kõige vähem religioossed või kõige ateistlikumad maailmas, siis on alati eraldi välja toodud, ei usuta jumalat või suuri religioone, aga enamus ikkagi usub midagi müstilist. Seega ma ei ole nõus selle metafüüsilise arutelu väärtustamise osas.
Vasta
#49
Chaos on siin foorumis selleks, et me kiiremini ning paindlikumalt mõtleksime. Kui me seda ei tee, siis ta pistab meid nahka.
See, on paraku loodusseadustega igati kooskõlas.
Vasta
#50
(15-10-2012, 17:08 )Ott Sama Kirjutas: Chaos on siin foorumis selleks, et me kiiremini ning paindlikumalt mõtleksime. Kui me seda ei tee, siis ta pistab meid nahka.
See, on paraku loodusseadustega igati kooskõlas.

Aga äkki hoopis vastupidi? Minul küll paindlikkusest puudu ei jää, ma jätan kõik võimalused lahti, aga teiselt poolelt ma millegipärast seda ei näe.

P.S. Mu külmkapp on täis ja kannibalismi üldiselt ei harrasta Laugh
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2(current)
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 9
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  SURNUTE SOSINAD 9. osa – Müstiku Tõde pimedus 36 9,829 04-01-2020, 11:56
Viimane postitus: pimedus

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat