•  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 9
  • 10
  • 11(current)
  • 12
  • 13
  • ...
  • 16
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 3Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Astraalrännaku sooritamine
(27-07-2013, 16:10 )HUGOTH Kirjutas: See võime on kas kaasasündinud või treenitav sest kõigil on see omadus olemas, kas väiksemal või suuremal kujul.

Väga õige,oli aeg kui ei teadnud sellest midagi,keegi lähedane rääkis asjast ja nii algaski tunnetus,kerge treeninguga koos soosivate faktoritega saab edasi areneda,kuid ettevaatlikult,sest see ei ole mäng.
Vasta
Kes saab sinna minna siis sel on piiramatu võime minna kuhutahes ja see ei sõltu koha kaugusest. Seejuures peab meeles pidama, et sealjuures ei tohi tekkida kartuse tunnet. Vastasel juhul jääbki see koht minejale kõige kaugemaks punktiks, kuhu ta saab minna. Sellest ligemale saab ta minna.....Tagasi saab alati tulla, sest kehaga oled seotud nn hõbeniidiga, mis ei katke ka tuumapommi plahvatuse tagajärjel.......
Vasta
Teist korda oli juba selline huvitav, aga lühikene kogemus.
Taaskord tuli see astraalmaailma kaitsja, ja need võnkuvad tugevad helilained (hääled). Seekord nägin juba mingit halli linnakest (või seinad vms..). See polnud kindlasti päris linn, vaid mingi astraalmaailm vms.. Kuri tundus pigem, ja selline hästi hirmuäratav oli seda näha, neid hääli kuulda, ja siis hakkas see kaitsja tekkima sinna (kui vihjan kaitsjale, siis mõtlen seda negatiivset entiteeti, kes ei taha, et ma astraalmaailmas ringi tripiks, ehk valvur oleks parem sõna). Enne täielikku taandumist proovisin mõelda ennast ilusasse kohta (valge, puud, head entiteedid jne..), aga ei õnnestunud... Siis oli taaskord liiga hirmus ja ärkasin ülesse, ei julgenud sinna laskuda nagu... Ei taha, et mingite reptiloidide või muude negatiivsete tähelepanu tõmban ja nendega suhtlema pean seal.

Tahaks soovitusi ja nõuandeid teadjamatelt vendadelt... Ühtlasi mainiks ära ka selle, et ma ei läinud otseselt kehast välja, kui need kogemused tekkisid. Kas see ongi normaalne (võib nii vabalt juhtuda?), et ennem hakkad nägema hologrammides mingeid astraalmaailma kaitsjaid, linnasid, aga saad aru, et oled oma voodis veel.

Aitäh! Smile Kõike paremat!

Edit: Eelmine kord tuli kohe see kuri kaitsja, kes mind oma hääle ja nägudega ära hirmutas. Proovisin vastu hakata, aga siis muutus ta veel intensiivsemaks ja õudsamaks, ärkasin igaks juhuks ülesse. Seekord nägin linnakest (nagu üleval pool oli kirjeldatud, pime, kole linnake, ja siis hakkas ilmuma see kaitsja jälle, kes mind ära tahtis ajada). Nimelt, kas see kaitsja tuleb alati või ainult madalamates astraalmaailmades? Ja miks eelmine kord tuli kohe kaitsja, enne, kui ma mingit linna nägin... ? Kas kõrgemates maailmades (valguse), ei tule mingit kaitsjat ja sind võetakse hästi vastu? Kuidas kaitsjast mööda saada ja mida siis edasi teha vms?

Veel selline mõttetum küsimus ka, aga ei saa küsimata jätta: kus need astraalmaailmad asuvad? Laugh
Ja kas neid maailmu loovad elavad inimesed ja muud hinged oma mõtetega umbes või mis?

Ja see ka veel.. Et out of body experiance (kus ärkad enda toas kehast väljas üleval), et kas see on teine asi, kui astraalrännak? (mina olen niimoodi aru saanud, sest kogemused on erinevad olnud täiesti). Astraalrännakus on kohe mingi võõras linn ja dimensioonid, entiteedid jms. Tavalises out of body experiance'is lihtsalt saad ringi lennata ja hõljuda juba tuttavates kohtades vms.

Tänud vastuste eest! Smile
Vasta
Aga mis siis kui inimene unes ära sureb ja hommikul ärkab teise inimesena ... nö.? Astraallahkumine? Vaevalt seda rändamiseks nimetatakse ... ma mõtlen - tõsiselt - on selliseid juhtumisi?
Vasta
(31-07-2013, 16:08 )katakaroliina Kirjutas: Aga mis siis kui inimene unes ära sureb ja hommikul ärkab teise inimesena ... nö.? Astraallahkumine? Vaevalt seda rändamiseks nimetatakse ... ma mõtlen - tõsiselt - on selliseid juhtumisi?

Ma olen ühe korra unes surma saanud (plahvatuses) ja mitte üles ärganud selle peale. See on väga eriline ja kirjeldamatu elamus ja kogemus.
Vasta
(31-07-2013, 21:56 )LihtnePoiss Kirjutas: Ma olen ühe korra unes surma saanud (plahvatuses) ja mitte üles ärganud selle peale. See on väga eriline ja kirjeldamatu elamus ja kogemus.
Aga proovi siiski natuke kirjeldada. Kuidas Sa end hommikul tundsid?
Väga huvitav kogemus.
Või on kellelgi veel midagi sarnast olnud?

Vasta
Kui ma unes surma sain (see oli Lucid dreamingu ajal ja lasin ise ennast ära tappa), siis ärkasin enda toas keha kohal ülesse ja sain läbi seinte liikuda jne. Selline huvitav asjade käik. Laugh

Keegi viitsib vastata palun mu eelmisele postile? Nimelt selle astraalmaailma valvuri kohta, kas see on levinud ja kuidas temast mööda saada?

(30-07-2013, 16:27 )Peisko Kirjutas: Teist korda oli juba selline huvitav, aga lühikene kogemus.
Taaskord tuli see astraalmaailma kaitsja, ja need võnkuvad tugevad helilained (hääled). Seekord nägin juba mingit halli linnakest (või seinad vms..). See polnud kindlasti päris linn, vaid mingi astraalmaailm vms.. Kuri tundus pigem, ja selline hästi hirmuäratav oli seda näha, neid hääli kuulda, ja siis hakkas see kaitsja tekkima sinna (kui vihjan kaitsjale, siis mõtlen seda negatiivset entiteeti, kes ei taha, et ma astraalmaailmas ringi tripiks, ehk valvur oleks parem sõna). Enne täielikku taandumist proovisin mõelda ennast ilusasse kohta (valge, puud, head entiteedid jne..), aga ei õnnestunud... Siis oli taaskord liiga hirmus ja ärkasin ülesse, ei julgenud sinna laskuda nagu... Ei taha, et mingite reptiloidide või muude negatiivsete tähelepanu tõmban ja nendega suhtlema pean seal.

Tahaks soovitusi ja nõuandeid teadjamatelt vendadelt... Ühtlasi mainiks ära ka selle, et ma ei läinud otseselt kehast välja, kui need kogemused tekkisid. Kas see ongi normaalne (võib nii vabalt juhtuda?), et ennem hakkad nägema hologrammides mingeid astraalmaailma kaitsjaid, linnasid, aga saad aru, et oled oma voodis veel.

Aitäh! Smile Kõike paremat!

Edit: Eelmine kord tuli kohe see kuri kaitsja, kes mind oma hääle ja nägudega ära hirmutas. Proovisin vastu hakata, aga siis muutus ta veel intensiivsemaks ja õudsamaks, ärkasin igaks juhuks ülesse. Seekord nägin linnakest (nagu üleval pool oli kirjeldatud, pime, kole linnake, ja siis hakkas ilmuma see kaitsja jälle, kes mind ära tahtis ajada). Nimelt, kas see kaitsja tuleb alati või ainult madalamates astraalmaailmades? Ja miks eelmine kord tuli kohe kaitsja, enne, kui ma mingit linna nägin... ? Kas kõrgemates maailmades (valguse), ei tule mingit kaitsjat ja sind võetakse hästi vastu? Kuidas kaitsjast mööda saada ja mida siis edasi teha vms?

Veel selline mõttetum küsimus ka, aga ei saa küsimata jätta: kus need astraalmaailmad asuvad? Laugh
Ja kas neid maailmu loovad elavad inimesed ja muud hinged oma mõtetega umbes või mis?

Tänud vastuste eest! Smile
Vasta
(01-08-2013, 11:52 )Peisko Kirjutas: Edit: Eelmine kord tuli kohe see kuri kaitsja, kes mind oma hääle ja nägudega ära hirmutas. Proovisin vastu hakata, aga siis muutus ta veel intensiivsemaks ja õudsamaks, ärkasin igaks juhuks ülesse. Seekord nägin linnakest (nagu üleval pool oli kirjeldatud, pime, kole linnake, ja siis hakkas ilmuma see kaitsja jälle, kes mind ära tahtis ajada). Nimelt, kas see kaitsja tuleb alati või ainult madalamates astraalmaailmades? Ja miks eelmine kord tuli kohe kaitsja, enne, kui ma mingit linna nägin... ? Kas kõrgemates maailmades (valguse), ei tule mingit kaitsjat ja sind võetakse hästi vastu? Kuidas kaitsjast mööda saada ja mida siis edasi teha vms?

Veel selline mõttetum küsimus ka, aga ei saa küsimata jätta: kus need astraalmaailmad asuvad? Laugh
Ja kas neid maailmu loovad elavad inimesed ja muud hinged oma mõtetega umbes või mis?

Tänud vastuste eest! Smile

See valvurite teema on väga mitmekihiline (on mitmesuguseid), on ka väga mitmeid teooriaid, aga kas lõpuni üldse kusagil lahti on seletatud ei tea, šamaanid vist nimetavad neid mõneti ka väravavalvuriteks( VS kusagil kõneleb, aga see kirjeldus teeb minu natike närviliseks, ma ei kola nii koledates kohtades, kus kedagi loa saamiseks ohverdama peab).
Kui unenägemises/astraalis alustuseks on meil juba enestel valvur sees, kes teeb takistusi, lisaks erinevate maailmade valvurid jne... Tuleb selgeks teha reaalis enesele, et ei sekkuta, lihtsalt vaadeldakse ja...ja ei ole hirmu, olgu olend kui kole tahes, rahulik heatahtlik dialoog valvuriga ( minul) ajab asja ära, kuid las targemad seletavad.wink


Vasta
... Rudolf Steiner ütleb, et "lävevalvur" - põhiliselt uurimaks, hirmu baasil, milline sinu sisemine mina tegelikult on ...
Vasta
(01-08-2013, 09:45 )Marina Kirjutas:
(31-07-2013, 21:56 )LihtnePoiss Kirjutas: Ma olen ühe korra unes surma saanud (plahvatuses) ja mitte üles ärganud selle peale. See on väga eriline ja kirjeldamatu elamus ja kogemus.
Aga proovi siiski natuke kirjeldada. Kuidas Sa end hommikul tundsid?
Väga huvitav kogemus.
Või on kellelgi veel midagi sarnast olnud?

Visuaalselt ei tajunud eriliselt midagi - mingi hägune udu vms. Põhiline oli tundmine.
Erakordselt sügav (ma ütleks isegi maksimaalne) sisemine/hingeline rahu.
Teisalt nagu oma olemuse tunnetamine vms. mida ma ei oska kirjeldada.
Kolmandaks täielik ajatus. Kuidagi oli selline tunne, et aeg seisab täielikult.
Vasta
Kas see valvur, kes mulle 2 korda ette on tulnud, võib olla see, millest siin räägitakse?
Guardian of Threshold
http://en.wikipedia.org/wiki/Guardian_of_the_Threshold

Siin kirjutab, et see on draakoni, mao, goblini vms sarnase välimusega. Alati kurjad ja hirmuäratavad.
"According to Steiner's teachings this image will present itself as soon as the student of the spirit ascends upon the path into the higher worlds of knowledge. The Lesser Guardian instructs the student that she will not pass until she is able to transform the visage of the guardian - as an image of our own earned or inherited venality - into a more comely form by redeeming or forgiving our uglier qualities. The Greater Guardian informs the student that she will not pass him until his own visage - as an image of the greater potential of the student - is incorporated into her own being. These guardians are almost always initially frightening or disturbing, but they serve to protect the student from realities for which she is not morally prepared."

Mul oli ikka nii hirmuäratav see.. Koosnes valgest võrgustikust nagu, tegi tugevaid hääli. Kui vastu hakkasin talle (proovisin mitte karta teda), siis muutus ta hääl veel valjemaks, tugevamaks, hakkas naerma rõveda häälega, välimus muutus ka aina jubedamaks.. Eluks ajaks see pilt silme ees. Laugh Nagu.. Ma ei julge eriti vastu astuda talle vist. Liiga creepyks läheb ära. Samas tahaks... Kas kellelgi teisel on ka see guardian tee peal ees? Samas ma saan aru.. Kui ma temast juba mööda ei saa, siis seal astraalmaailmas võib igast tegelasi vastu tulla ja kõigega peab hakkama saama.

Mõtlen lihtsalt.. Kas see guardian kaob üks hetk eest ära siis, kui ma igasuguse tema rõveda kuju, hääle ja hirmutamise üle elan... Kaob lihtsalt eest ja laseb mul siseneda maagilisse astraaltasandisse? Mu eesmärk oleks suhelda seal spirit guidede, inglitega, näha ilusaid ja inspireerivaid pilte ja saada huvitavaid kogemusi. See guardian on lihtsalt nii jube.. Et ei tea mida teha. Laugh

Siin räägib pikemalt:
(et on kaks valvurit, Lesser guardian ja Greater guardian, seotud ego, karma ja asjadega.. 'Rudolf Steiner tells us that we encounter this Guardian when there is a loosening of the connection between the Astral body and Ego and the Physical body, the physical brain.')
Ma praegu väsinud, ei jaksa lugeda ja ei saa aru eriti hetkel, segaseks läheb.
Keegi võiks selgitada, kes varasemalt ka uurinud ja/või selle viitsib läbi lugeda.
http://www.anthroposophy.org.au/index.ph...&Itemid=81

Kas ma sain õigesti aru, et see guardian muundub vastavalt minu hirmudele ja ettekujutustele, testib ja hirmutab mind umbes? Rääkige kogemustest ja teadmistest palun. Ei tea mida teha nagu.. Tahan väga sinna astraali pääseda, aga dilemma on. Kahtlane, et mingit horrorit pean ennem taluma/ületama. Miks ei võiks kohe mind minu inglid ja teejuhid õrnalt vastu võtta ja juhatada? Laugh
Vasta
(24-07-2013, 23:31 )LihtnePoiss Kirjutas: Mainin ära veel mõned oma kogemused ja tähelepanekud.

1. Olin pea 2 kuud eelmisel suvel taimetoitlane, kuid see ei kergendanud kuidagi astraali jõudmist.
2. Päeval lõunauinak on vist üks parimaid abivahendeid.
3. Parim aeg rännaku sooritamiseks on kell 4-6 hommikul

4. See millisele astraali tasemele satud sõltub sinu meeleolust või puhtusest. Mida negatiivsem meeleolu seda madalamale satud ja mida ülevam või üllam, seda kõrgemale.
5. Mida madalam astraali tasand, seda pimedam ja mida kõrgem seda valgem. Kottpimedast ööst väga ereda päevani.
6. Mida madalam tasand seda raskem on lennata. Näiteks ei püsi kaua õhus ja väga raske on lennata kõrgemale kui meeter-paar.
7. Mida kõrgem seda kergem on lennata ja seda kõrgemale saab minna. Saab vaevata katuste kohal liuelda.

8. Mida kõrgem astraal seda vähem ehitisi.
9. Madalamas astraalis moonduvad ehitised ja paigad räpasteks ja lagunenuteks nagu arvutimängus "Silent Hill"
olen ka neid tasandeid unes täheldanud, kuid pidanud neid rännakuteks mu enda sisemaailmas.
Samas, mis vahet seal ikka on, kui lähtuda sellest, et kõik on üks.
Aga on mingi eriline sagedus, milles mõned harvad unenäod toimuvad, mingi eriliselt selge, reaalne maailm ja mul on seal pidevalt mingi uforünnakute teema. Seal olles on alati selline tunne, et "nüüd ongi see käes". Samas saab seal kasutada kujutlusvõimet ja olukordadest üldiselt puhtalt välja tulla. Kuid on olnud ka surmaga lõppevaid, peale mida tuleb pimedus, lõputu "sõbralikkuse" tunne ja ärkamine oma voodist.
Vasta
Ma siin m6tlesin, kas see /lavevalvur/ ei olegi mitte seesama /peegeldus/ iseendast? Minul pole sellega mingit pistmist olnud, kyll kordi kogenud, et inimene ehmub k6ige rohkem kui talle ootamatult ilmub peegelpilt temast enesest v6i sa tood tema ette tema teod v6i olemuse no. peeglina verbaalsel v6i kujunduslikult. Siis - mida /6udsem/ tundub lavevalvur, seda segasem ja kohutavam on sinu sisemus tegelikult - k6ik tahavad ju kujutada endist heasid inimesi, mist6ttu kogu solk peidetakse hingesoppi, kus see vaikselt vastikuks kaarib ...
Vasta
Minu teooria hirmude ja unenägude kohta - ma arvan, et see on seotud füüsilise maailma julguse, kehaga ja sellega kui "kõva mehena" sa ennast tunned.

1. Kui ma olin väike, siis nägin õudukaid ja ka igasugu elukad kollitasid unenägudes.
2. Kui ma olin teismeline, siis ma kippusin nende kollidega unes kaklema/võitlema. Vahel oli see edukas vahel mitte.
3. Nüüd ma olen suur (selline keda rahvasuus kutsutakse ambaaliks või kapiks, kuna mul on üle 10 aasta raskejõustikku seljataga) ja töötan ööklubides turvamehe/väljaviskajana.
Põhimõtteliselt ei tunne enam ammu hirmu ühegi inimese või surma ees. Natuke kardan ainult raskelt vigastada või nuga saada. See omakorda on taganud väga rahulikud unenäod ja pole ammu enam õudukaid näinud.

Mu viimane õudukas oli selline:
Kõnnin vaikses linnas, kus on vähe rahvast. Järsku hakkasid minu poole kuskilt kiirustama zombi moodi värdjad. Ma jäin rahulikuks ja vaatasin neid. Siis ma ütlesin, et te olede ikka ühed inetud värdjad. Samas tajusin ära, et see peab uni olema ja ütlesin, et kõik inetud värdjad tõmmake mu unenäost nah**i. Sellepeale nad kõndisid pea longus minema.
Vasta
Minu jaoks on unekollid siiski midagi muud kui valvurid, kes ei pea üldse kolli väimusega olema, võidakse ka lihtsalt seina jms takistus ette progeda, mis piirab või suunab liikumist mingis suunas.
Kuid lugedes alljärgnevat paistab Katakaroliinal õigus olema.


Tsitaat:Peisko :Mul oli ikka nii hirmuäratav see.. Koosnes valgest võrgustikust nagu, tegi tugevaid hääli. Kui vastu hakkasin talle (proovisin mitte karta teda), siis muutus ta hääl veel valjemaks, tugevamaks, hakkas naerma rõveda häälega, välimus muutus ka aina jubedamaks.. Eluks ajaks see pilt silme ees. Laugh Nagu.. Ma ei julge eriti vastu astuda talle vist. Liiga creepyks läheb ära. Samas tahaks... Kas kellelgi teisel on ka see guardian tee peal ees? Samas ma saan aru.. Kui ma temast juba mööda ei saa, siis seal astraalmaailmas võib igast tegelasi vastu tulla ja kõigega peab hakkama saama.

Mõtlen lihtsalt.. Kas see guardian kaob üks hetk eest ära siis, kui ma igasuguse tema rõveda kuju, hääle ja hirmutamise üle elan... Kaob lihtsalt eest ja laseb mul siseneda maagilisse astraaltasandisse? Mu eesmärk oleks suhelda seal spirit guidede, inglitega, näha ilusaid ja inspireerivaid pilte ja saada huvitavaid kogemusi. See guardian on lihtsalt nii jube.. Et ei tea mida teha.
Vasta
Seepeale ma siis avaldan vaikese saladuse, et ma ei ole siiani aru saanud seisukohast -

/Mu eesmärk oleks suhelda seal spirit guidede, inglitega, näha ilusaid ja inspireerivaid pilte ja saada huvitavaid kogemusi./

Miks? Kas elu ise on t6esti nii igav, et noh, ajaviiteks vaatan lava taha kah, no mitte ei saa aru, miks mind sinna ei lasta ... M6nel meil siin on probleem, et on kogemata /lava taha/ sattunud ja ilm ning arusaamad on jaadavalt muutunud ... v6i siis yritatakse poolvagisi sinna /eesriide taha/ t6ugata, sest aetakse kellegagi segamini v6i oled lihtsalt valel ajal vales kohas olnud ... aga nae, m6ni tikub sinna ka ilma soovita, et selle tulemusel midagi teiste tarvis korda saata. Palun vabandust, mina ei m6ista. Ma olen ise paar korda uneajal no. /ara surnud/ ja ei leia, et see oleks mingi kogemus, mida kellelegi soovitada julgeks, raakimata jargnevate paevade elamustest ...

Nii et ma soovitan omalt poolt siiski kainet m6istust selliste /asjade/ katsetamisel enese peal, kui miski johtub sinust s6ltumatult on see yks asi aga kui sa lausa ise ilma juhatamise v6i teadmiseta katsetad siis ... m6eldagi on k6he.
Vasta
Inimesed maksavad sellise asja eest raha energeetikutele, käivad tseremooniatel, harjutavad mediteerimist, et saada ühendust enda kõrgema mina, spirit guidede ja inglitega. Mis selles nii kõhedat ja imelikku on, et ma Astraalis neid samu heatahtlike olevusi kohata tahan, kui ma niigi olen neid kaine peaga enda ümber tajunud ja mõnikord ka meditatsioonides. Me ei saa vist üksteisest aru või räägime mööda.

Aga nõustun isegi, et see lävevalvur võis olla minu enda kujutlus, minu hirmud ja peidetud negatiivne olemus vms.. Lugesin ka kuskilt kunagi, et nii võib juhtuda, siis jätsin võimaluse, et see võis see olla.. Samas tundus nagu valvur ikkagi, sest temast ei saanud mööda. Ja need juhtusid lihtsalt magama jäädes, mitte otseselt proovides (ja kui nii juhtub, siis kasutan võimalust ära muidugi).

Ohtlikku ei ole eriti midagi, sest saab ülesse ärgata ja kõrgem mina ei lase sattuda olukordadesse, milleks ma valmis ei ole.. Ma usun..

Inimesed ongi erinevad. Isegi minu numeroloogiline kaart ütleb, et kulutan elu jooksul palju raha ja energiat tõe väljaselgitamisele ja vaimsuse avardamisele.
Vasta
Paistab nii, et kõik te teete astraalrännakut sooritades ühe klassikalise vea.
Kõigepealt tuleb siseruumid puhtaks teha. Tagasitee peab olema puhas.
Aga kõik tahavad ju kohe – ja pauguka astraali jõuda. See ju ei loe, et tee sinna on kive ja kände täis. Kuidagi ukerdan ikkagi üle. Tagasitulles on jõuvarud otsas.
Ja nüüd jääbki probleemiks; kuidas puhtalt koju saada? Sellepärast ei lasegi
valvurid teid välja, astraali.

Vasta
kas sa saaksid seda natuke pikemalt selgitada, olen täielik algaja. Üritan mis ma üritan, tulemus jääb ainult sinna hõljumistunde juurde
Vasta
Soovitan ühte väga head filmi - seal on palju analoogiat. Filmi nimi on Matrix.

Ja siin on üks hea vihje, kuidas "valvuritest" lahti saada.
Vasta

Astraalrünnak ja selgeltnägemine koosneb ikkagi kolmest komponendist.
1.Puhtuse aste.
2.Energeetiline täituvus.
3.Hinge tasandi avatus.
Kuid siin ongi peidus, täiuslik nõiaring.
1. Puhtuse astet ei ole võimalik saavutada enne, kui ei ole saavutatud piisavalt suur Energeetiline täituvus ja Hinge tasandi avatus.
2. Energeetilist täituvust ei ole võimalik saavutada enne, kui ei ole saavutatud piisavalt suur Puhtuse aste ja Hinge tasandi avatus.
3. Hinge tasandi avatust. ei ole võimalik saavutada enne, kui ei ole saavutatud piisavalt suur Puhtuse aste ja Energeetiline täituvus.
Siia ongi see koer maetud! Miks haruharva õnnestub mõnel inimesl saavutada selgeltnägemine võime!
Sest – Kujutage ette, Te elate neljandal korrusel. Iga päev käite mitu korda trepist ülesse ja alla. Te teate, et neljas korrus on viimane. Teid ei huvita, mis toimub selle maja teistel korrustel, teistes tubades. Te tahate jõuda selle maja katusele ja katusest veel kõrgemale.
Selleks olengi ma kirjutanud selle juhendi.
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6813
Peale selle juhendi alusel tehtud põhjaliku puhastust avastate - et sellel majal on veel sada korrust. Ja et on olemas ka lift, millega on võimalik sõita ülesse katusele. Siit avaneb hoopis uus vaade, uus perspektiiv. Peagi avastate, et Teil on ka tiivad, materiaalne keha ei piira Teid enam, ning Te suudate lennata. Edasi avastate, selles maailmas on ka teisi, kes oskavad lennata. Ja et nendega on võimalik suhelda. Aga selleks, et sinnamaani jõuda, tuleb enda kallal teha kõvasti tööd. Parem kui usaldusväärsete abiliste abiga.
Jõuab kiiremini sihile.

Vasta
Hommikul pärast ärkamist siis väga huvitav kogemus.
Istusin nagu oma teadlikus unes peegli ees ja olin seal unes lsd-d söönud. Siis hakkasin kujutlema ühte meditatsiooni, kus minnakse tunnelisse jne, sattusin väga huvitavatsse ruumidesse ja koridoridesse, täis igasuguseid trofeesid, maale, vanaaegseid asju. Oli selline holograafiline pruunikas punane hõng juures ja hõljusin seal. See oli imeline. Sealt sattusin üsna ruttu tagasi oma sellesse esimesse une ruumi, kus ma peegli ees istusin ja enda arust lsd-d olin söönud vms. Hakkasin minema kehast välja vasakule ja paremale, avastasin, et keha ei hoia mind enam kinni. Keerlesin alguses mööda ruumi ringi nagu tooliga, toa nurkadesse jne. harjutasin natukene. Võtsin julguse kokku ja läksin aknast välja (see korter oli juba hästi kõrgel ja kui ma aknast väljusin avanes imeline vaade). Lendasin siis kõrgel, inimesed kõndisid all (olin linnas, üsna kindel, et Tallinnas). Mõned kohad olid tuttavad. Vahepeal üks vanamees märkas mind ja vaatas otsa mulle, üks laps samuti. Muidu olin märkamatu kõigile. Püüdsin tuttavatesse kohtadesse lennata, aga see mõtte jõul suurte kauguste läbimine ei töödanud millegipärast minu jaoks. Lendasin rannas, proovisin hästi kõrgele minna, et vaadet nautida. Hästi ilus oli.

Kui nüüd meenutada, ega see Tallinn ikka ei olnud küll kogu aeg. Mäed olid mere ääres ja linn oli suur.

See polnud astraal, vaid lucid dreaming vist. Kuigi see vahepealne ruum oli küll väga kummaline, oma vanaaegsete esemete ja holograafilise välimusega.

Ärkasin (kõrgel kõrgel õhus olles) ülesse sellise lolli vea tõttu, et tundsin, et mu suus oli näts liiga suureks ja häirivaks läinud ja proovisin seda välja hakata sülitama. Siis ärkasin ülesse. Nii pettunud olin pärast ärkamist, et seda nätsu sealt ära proovisin saada. Laugh
Vasta
Tervitused kõigile.
Paar aastat tagasi liitusin Para-webiga,olen siiani jälginud ja lugenud ja järjest enam, on mind hakanud erinevad teemad huvitama.
Otsustasin siia mõned oma lood kirjutada, mida siis minuga juhtunud.
Sellepõhjal, mida olen uurinud,kogenud ja lugenud, nii mujalt kui ka siin Para-webis, ei kahtle ma enam astraalmaailmas ja tema olemasolus.
Samas, vaevab mind mõte-äkki ma fantasserin selle endale ise.
Ootan Teie arutelu, selgitusi ja kommentaare!
Kõik sai alguse 11.aprillil aastal 2000,täpselt minu sünnipäeval. Mul olid seljataga väga pingelised ajad, oli palju läbielamisi,palju närvitsemist jne.
Otsustasin oma sünnipäeva veeta rahulikult, üksinda, lihtsalt olles. Tulin koju,päike paistis, ilm oli ilus.
Käisin vannis,ajasin habet,kuivatasin ja viskasin ennast voodile.
Lülitasin enda aju välja, mis õnnestus vist, esimest korda elus.
Lamasin lihtsalt ja vaatasin päikest, ilma, aknast välja-silmad lahti.
Äkitselt tundsin mingit värinat või raputust, mingi imeväega lahkusin enda kehast. Hõljusin enda kohal vist pooleteise meetri kõrgusel, ajasin käed laiali, keerasin ringi ja liuglesin minema.
Mäletan veel kuidas ma vaatasin oma, voodis lamavat keha ja nägu. Mäletan kuidas ma küsisin mõttes et mis toimub,ma ei saanud millestki aru. Hakkasin siis lendama, lendasin üle vist igaltpoolt,linnadest,maadest,metsadest,ookeanist.Sedasi lennates, imestasin et tuul ei puhunud kõrvadesse ega näkku-olen kunagi langevarjuhüppeid sooritades, tundnud teisiti. Tundus nagu oleksin lennanud üle maailma. See oli nii võimas tunne et seda sõnadega edasi ei anna.
Ma ei tea kui kaua ma lendasin, ühel hetkel olin tagasi, enda kohal ja siis juba endas. Olin segaduses, ajataju oli kadunud, mõistus ei võtnud toimunut omaks. Vaidlesin endaga, kas see oli uni või mitte.Midagi mu sees, ütles et see polnud uni. Oma loogikaga, surusin endale peale et see oli uni. Aga see tunne-see oli veel mitu päeva mu sees.Üks tähelepanek veel-olin muutunud hüperaktiivseks, minu tuttavad ja kolleegid küsisid ja imestasid et mis minuga juhtunud.
Selline siis minu esimene lugu.

Möödus paar aastat, olin selle juhtumi oma igapäevase elu juures unustanud.Ühel suvisel päeval, tegin kodus suurpuhastust,käisin poes,tegin süüa, pesin ennast-elasin igapäevast argielu.
Õhtul istusin kodus, lugesin, kuulasin muusikat,puhkasin lõpuks! Räägin pikalt seetõttu et igapäevaselt elan, nagu orav rattas.
Tõusis suur tuul,vihma kallas nagu oavarrest, müristas ja lõi välku.Äkitselt tõusin ja läksin rõdule,dressid jalas, ülakeha paljas.
Seisin vihmas-mõnus oli.Järsku tundsin mingit raputust ja mulle tundus et tõusin endast välja.Ajasin käed laiali ja tõusin lendu.See tunne-see oli tuttav-see oli midagi ülevat! Lendasin jälle,üle linnade,maade,vee.Seekord vahetusid slime ees kaadrid nii pimedas kui valges.
Ma ei oska hinnata seda aega. Ei tea, kaua ma olin seal siis lennanud või vihmas seisnud.Ühel hetkel olin tagasi, väikese raptusega,ise seisin edasi ja nautisin seda kõike, kuni kuulsin naabrimeest hõikamas(too oli rõdule suitsule tulnud)et kui ma veel kaua seal seisan ,jään vvarsti haigeks.
Ehmatasin ja kobisin korterisse.Aga mõte,tunne, sain veel terve öö mäletada.
Surusin oma ajus kõik oma fantaasia arvele.

Vasta
Ma käsin niimooodi oma lapse pulmas. Imelik on ainult see, et laps on hetkel 4 a vanune ja ei ela Pärsias. Peale lapse õhtust pesu panin talle pidzaamapluusi selga ja sel hetkel kui pluusi kaelus hakkas pähe minema olin sekundi murdosaga vanal Araabiamaal, mul laps istus mu ees samamoodi ja surusin talle pruudipärga pähe aga seal ta oli juba täisealine. See oli palju reaalsem kui praegune elu siin. Käisin terve õhtu kananahk ihul ja karvad püsti ringi. See ei onud fantaasia.
Vasta
2010 aasta jõulude ajal haigestusin kopsupõletikku.Mu haigus osotus päris pikaks ja raskeks.
Käis tõsine võitlus et saada terveks, koos protsseidega mis ühe raske haiguse puhul esile kerkivad, alates kehakaalu langemisest-lõpetades mõistuse kokkujooksmisega.
Peagi haigus taandus ja ma hakkasin paranema,päevad kui ööd muutusid juba paremaks,kuulasin muusikat, lugesin palju.
Ühel ööl lamasin voodis ja vahtisin lihtsalt lakke.Pea oli mõtetest tühi ja vahtisin lihtsalt mingit valget täppi laes,mida vist kujutasin iseendale ette.
Äkitselt tundsin raputust, järgmisena olin iseenda kohal, nägin ennast ja oma elukaaslast lamamas.Keerasin ringi ja lendasin pimedusse.Lendasin linnakohal-kus kaevati mingeid torusid. Imestasin vaid ühte-hetkel pidi olema ju talv,mina aga lendasin suves.Sealt lendasin edasi kuhugi kaugele üle mingite piiritute roheluste, vist dzunglite või vihmametsade, täpselt ei tea, see polnudki tähtis-tähtis oli see tunne.
Kõige hullem selle asja juures on see et ma ei saa siiani aru, mis paganama tunnet ma enda ajus või kehas taga ajan! On see siis lendamise tunne või mida?
Ühel hetkel olin endas tagasi,seekord ilma mingisuguse raputuse või vibratsioonita.
Mu tollane elukaaslane, ärkas ülesse ja küsis unise näoga,mida ma teen,miks ma ei maga? Et mida ma tahan?
Mul polnud midagi vastata.Hommikul ärgates, tundsin sellist jõudu ja väge, tõusin pesin,panin riidesse.
Uksest välja tööle.Elukaaslane imestas ja arvas et ma olen ära keeranud.Mitte seepärast et ma tööle jooksin vaid et ma olin tema arvates nii ülevoolav,nagu oleksin päikese tasku pistnud.Väitis et ta pole mind sellisena näinud.
Nüüd hakkas aga see asi mind piinama,hakkasin asja uurima-minu esimene raamat ,,Paraspioonid´´sealt edasi internetti,sealt siis sattusin siia.



(12-09-2013, 14:29 )8-0 Kirjutas: Ma käsin niimooodi oma lapse pulmas. Imelik on ainult see, et laps on hetkel 4 a vanune ja ei ela Pärsias. Peale lapse õhtust pesu panin talle pidzaamapluusi selga ja sel hetkel kui pluusi kaelus hakkas pähe minema olin sekundi murdosaga vanal Araabiamaal, mul laps istus mu ees samamoodi ja surusin talle pruudipärga pähe aga seal ta oli juba täisealine. See oli palju reaalsem kui praegune elu siin. Käisin terve õhtu kananahk ihul ja karvad püsti ringi. See ei onud fantaasia.

Väga huvitav kogemus.
Kindlasti on sul meeles tema nägu, juustevärv, kehavormid.
Saad seda kuidagi talletada, mälu järgi? Joonistad ise või keegi kunstnik.Kui su laps juba suur ja abiellub ,saad nähtut võrrelda tõelisusega. See lükkab ümber ka fantaasia kahtlused.
mina enda lugude juures ikka väga kahtlesin, ei julenud kellegile rääkida.Arvasi et olen ära keeranud või midagi sellist. Smile
Isegi kui need on meie fantaasiad,on nad huvitavad ja ausalt öeldes,minule on nad olnud nii jõuallikaks kui ka enese sissevatamise põhjuseks, mis on andnud lisaväärtusi, minu siinses elus.
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 9
  • 10
  • 11(current)
  • 12
  • 13
  • ...
  • 16
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat