Postitused: 1,081
Teemad: 18
Liitus: Sep 2009
(17-10-2011, 21:31 )Liine Kirjutas: ...seletaks mõndagi. Teisalt teeks jälle liiga lihtsaks. Ehk on praegune lähtepunkt pettekas, kui nihutaks lähtepunkti ja vaataks uuesti?
Asjad ongi lihtsad, lendaja ise ütles!
Maa on kvantarvuti, millel jookseb Uniwersumi parim strateegiamäng.
(isiklik tähelepanek)
Postitused: 2,185
Teemad: 2
Liitus: Jul 2010
18-10-2011, 12:44
(Seda postitust muudeti viimati: 18-10-2011, 18:30 ja muutjaks oli Ott Sama.)
See, millal kummitab paremini? Kas see on parem sellest, kui kummitab halvemini?
Mõistan, et kui kummitab paremini, siis on ka kogetava hirmu kvaliteet muljetavaldavam?
Loomilikult - kvaliteet eelkõige!
Paremini kummitab, siis kui elad üksi... suures korteris, majas. Oodates, et keegi võiks
helistada, uksele koputada... kuuled ja tunned hetkepärast kohalviibimist. Halvav hirm
sunnib argimured tahaplaanile ning adud oma süvenevat kaitsetust. Kaitset leiab alles
siis, kui hommikul vara tööle ruttad/kiirustad. Mõnus stiimul, hea motiiiv.
Mõni teeb tööl isegi ületunde, vältimaks koju minemist.
Postitused: 138
Teemad: 3
Liitus: May 2008
Kõiksugu negatiivsed emotsioonid tekitavad suuremat tõenäosust kummituste nägemiseks. Üks põhjuseid on inimese aju trikid, teine põhjus aga see, et me kõik kiirgame mingit energiat. Kui meie kiiratav energia on piisavalt tugev, saavad ümbruskonna hinged selles väge enda ilmutamiseks.
Paranormaalsus on tihtipeale seotud normaalsusega.St: Alati on olemas miskit,mida me ei taju,aga mis tegelt on olemas.Ja tihtipeale on see meie nina all.
Postitused: 24
Teemad: 3
Liitus: May 2011
Võimalik,et mõned kummitused suudavad ennast "valgusesse peita."
Postitused: 189
Teemad: 0
Liitus: May 2008
Kummitus kui paranähtus ehk siis midagi erilist. Me enamasti ilmselt ei taipa ,et jälgime midagi erilist. Kas me märkame alati anorgaanilist ,kes inimkujul inimeste seas liigub. Ja kui märkame,siis kas see on kummitus?
Inimkuju iseärasustest tingituna kummitame me valguses ennast ise ja pimeduses märkame ümbrust. Mõneti on inimesele ümbruse märkamine niikuinii jube. Pimedus millegipärast ei anna võimalust selle eest põgeneda.
Postitused: 271
Teemad: 0
Liitus: Sep 2011
tavaliselt niinimetatut irdhingi nimetame kummitusteks. kuigi mõnes olukorras ei suuda me neid eristada. näiteks kui anorgaanilised metsas meie endi hirmudega mängivad.
Postitused: 189
Teemad: 0
Liitus: May 2008
Seda mõtlesingi.
Et oleneb mis ja millal.
Anorgaaniline kollitab sind siis kui võimaluse saab. Ma julgen väita ,et selles mõttes on tal pimeduses lihtsam. Lihtsalt sellepärast ,et inimene on sündinud inimeseks olemise konfiga. Ma mõtlen,et inimene särab pimeduses kah maitsvamalt.
Postitused: 488
Teemad: 5
Liitus: Sep 2008
Chaos Control. WW Uniwersumi parimas strateegiamängus osaleja.
Postitused: 189
Teemad: 0
Liitus: May 2008
Ma mõtlen,et lendaja ise kardab kummitamist. Seepärast ütleb enamasti, et pole olemas.
Teisest küljest on ta niipalju segaduses olend enamasti,et ütleb,et teda ennast ka pole olemas. Kah vist hirmu pärast.
Postitused: 271
Teemad: 0
Liitus: Sep 2011
einoh, selles mõttes kummitab päeval osavamalt, et ei oska kahtlustadagi.
Postitused: 189
Teemad: 0
Liitus: May 2008
Kahtlused puuduvad siis kui kõhklused on. Et kas ikka kummitada, kellel tasub kummitada ja kas kummitades ka tegelikult olemas ollakse.
Selles mõttes,et kui nüüd näituseks päeval kummitada ja sina ei oska kahtlustadagi, siis võivad kummitajal tekkida kõhklused, et kas on üldse mõtet ja ega ometi osavus alt ei vea. See omakorda võib kummitaja viia sisemise kriisini, kus ta enese osavuses ka öisel ajal kahtlema hakkab, ning seetõttu võivad ka ta etteasted mitte just kõige paremad olla. Tagatipuks ongi nii, et sa oma hoolimatuses oled tekitanud teisele trauma ning viinud ta oma suutmatusega kahtlustada sügavasse kahtlusi täis musta pimedasse auku.
Postitused: 229
Teemad: 12
Liitus: Jul 2007
Kunagi juhtus selline asi,et käsisin külas ühel tuttaval.
Olin vana peretuttav ja käisin neil külas pideval, nende tore krants oli
ka minu sõber.
Juhtus kord selline asi,et läksin jälle külla jõime kohvi, vaatan koer sel samas magab, ütlesin ka tuttavale ,et näe magab nagu koer
Tuli välja ,et koer oli ammu surnud, jäänud peremehe auto ratta alla koduõues. Enam koera polnud Et kõik ei pruugi kummitusi näha
Päevane aeg oli , toas oli hämaram, kuid ma nägin koera kes magas , mäletan ,et ta hingas ja matsutas suuga
Postitused: 271
Teemad: 0
Liitus: Sep 2011
noh, minuga juhtus mingil ajal samasuguseid asju tihti. e võib-olla oli alati nii olnud ja on tänaseni. st pigem toimusid juhtumised, kus sain teadlikuks, et teised ei näinud kõike seda, mina mina nägin. samas ei suutnud ma nägemise ajal midagi kahtlustada. sellest ajast on mul kahtlus, et meie pildid võivad olla kõik veidi erinevad, karneeritud kummitustega, sümbolitega minevikust, olenditega vms. mingis olukorras võib ju pidada kummitamiseks hoopis seda, et ei näe kummitust. st peaksin väitma, et mind kummitab kummituse puudumine.
Postitused: 189
Teemad: 0
Liitus: May 2008
Jajah.
See,et väiksena õpid tähelepanu suunama nii, et näed samamoodi nagu enamus, on tuttav teema. Ma ei saanud kohe aru, et mittenägemine on populaarsem valik.
Nüüd hiljem on jälle välja kujunenud huvitav situatsioon, mil nägemise varianti on oluliselt raskem valida tegelikult, kui nägemist.
|