Hinge ja vaimu erinevus.

Paljud ei erista teadlikult mõisteid hing ja vaim, kuna tegu on mingite müstiliste pilvetaguste mõistetega - sellest ka teemapüstitus.

Esmalt toon näiteid hinge ja vaimu kohta igapäevasest kõnepruugist:

vaim tuli peale = kirjaniku minateadvus (ego) sattus peale hinge (alateadvuse) ja vaimu (ületeadvuse) vahelise andmevahetusele ja üritab seda kiiresti kirja panna.
vaimuvaene tekst = midagi mõistliku või sisukat pole kirja pandud.
vaimuvara = harivad raamatud
vaimuhaigus = peast segi
vaimutõbila = koht hullude hoidmiseks
vaimne töö = mõtlemise ja loovusega seatud töö
haige vaimusünnitis = mingi tobe/tarbetu masin/seade
kohavaim = Tartu vaim, metsavaim
vaimsus = huvi tundmine kõiksuse olemuse vastu

hing sai haiget = kedagi solvati
väike hing = paljusid asju ei suudeta/taheta mõista
hingega töö juures = töötab püüdlikult ja usinalt
hingetu koletis = paha olend, kes teistest ei hooli
langes hingetuna maha = suri ära elujõu kehast lahkumise tõttu
hingelepingud = milliseid kogemusi me elus omandada tahame
hingelisus = teistest hoolimine

Üritage nüüd eelnevates lausetes mõisted hing ja vaim ära vahetada - nii saate tobedad ja sisutühjad laused - seega me suudame alateadlikult eristada hinge ja vaimu.

Vaim pesitseb ülailmas ja kehastub läbi seestumise hinge sisse, kandes inimese olemust - vaimu hinnanguline vanus on universumi vanus, st mitu miljardit aastat.
Hing kehastub füüsilise keha sisse, andes elutule kehale elujõu - hinge hinnanguline vanus on elu vanus Maal, st mitu miljonit aastat.

Kuna teistes keeltes eristatakse hinge juures mitmeid teadvuse komponente, siis üritasin kirja panna punkt-punkti haaval "teekonna", kuidas pilvedel hõljuvast hingest saab enda olemasolust teadlik valgustunud füüsiline keha (loomulikult on oodatud igasugu märkused ja täpsustused):


1) Vaim (soul) pesitseb ühel ülailmas asuvast 12-st taevast, millest 6 asuvad antireaalsuses ja 6 asuvad meie reaalsuses.

2) Osadel vaimolenditel pole loomisvõime puudumise tõttu oskust ja võimalust hinge (spirit) endaga siduda, ehk seestuda.
Sellised hingetud vaimolendid vajavad pidevalt teistelt uusi hingevalguse osakesi (teadmisi ja kogemusi) juurde, täitmaks enda ekistentsis olevat tühimiku.
Need ongi VironShamani poolt mainitud anorgaanilised farmerid.

3) Loomisvõime (creative potential ?) ilmnemisel/lisandumisel suudavad vaimolendid seestuda, ehk kehastuda hinges.
Kuid hingel puudub veel seos füüsilise kehaga.

4) Viljastumisel, hingevahetusel või surnust üles ärkamisel luuakse läbi ürglätte seos/ühendus hinge ja füüsilise keha vahel, ehk hing kehastub füüsilise keha sisse.
Kui hing (spirit) kehastub läbi ürglätte füüsilisse kehasse, saab elutust/surnud lihatükk-kehast elav inimene.
Kuid keha ei hinga veel ja kehas ei tööta veel süda, st midagi kliinilise surma ja somaadi seisundi laadset.
Näiteks viljastatud munarakk on nädalaid sellises seisundis, kuni lapse/loote süda tööle hakkab.

Hinge jõud/energia tuleb läbi ürglätte ülailmast. Paljudel hingedel on kanal ürglättega sulgunud vale mõtlemise tõttu ja sellised hingi saab kehastada vaid tehisliku kloonimise teel loodud füüsilistesse kehadesse - sellised on nö "hallid tulnukad".

5) Eluhinge (körperseele), ehk elusädeme (life spark ?) lisandumisega hakkab süda tööle ja hakatakse hingama.
Kuid keha on veel une või kooma laadses jõuetuse seisundis.

6) Elujõu (vitality) lisandumisega ületame enda nõrkuse, ning suudame ennast liigutada.
Kuid ennast liigutada suutev teadvusetu keha sarnaneb biorobotile/zombile, st ta vaid liigutab ja on olemas.

7) Teadvusele tulles (consciousness) hakkame reflekside tasemel reageerima välistele ärritustele, nagu valgus, helid, puudutused.
Kuid teadvusel olev ennast liigutav biorobot on ilma mõistuseta.

8) Mõistuse (mind) lisandumisega hakkame lisaks "olemas olemisele" ka mõtlema, st looma seoseid ja analüüsima olemasolevat.
Kuid endiselt pole me teadlikud enda olemasolust.

9) Egoteadvuse (ego), ehk minateadvuse (self) lisandumisega saame me teadlikuks enda olemasolust, st jõuame arusaamisele/mõistmisele "mina elan".
Kuid endiselt ei oska me suunata endas peituvat ürgjõudu ehk väge.

10) Õppides suunama ja valitsema meis peituvat ürgjõudu, ehk väge suudame me korda saata suuri tegusid, st saada teadlikuks kõiksusest, ehk omandada valgustatuse.


Vaim ja hing teistes keeltes:
Eesti:vaim/hing; egiptuse:ba/ka; inglise:soul/spirit; saksa:seele/rauch; vene:dusa/duh; ladina:anima/spiritus; hispaania:alma/espirito; soome:sielu/henki; rootsi:själ/ande; norra:sjel/ande, leedu:siela/dvasia; läti:tvesele/?; ungari:lelek/? .

Erilist huvi pakuks aga 10-st punktist koosneva loetelu täiendamine, kuna ta on kokku kirjutatud "tükike siit ja tükike sealt" põhimõttel.

Sõnad,sõnad ja sõnad...tegutsegem inimesed,tedmised ei ole sõnad.

vaim tuli peale = kahjuks kasutatakse ka olukordade seletamiseks, kus mingi osavam olend tuleb peale.

vaimuvaene tekst, vaimuvara = ära aja segi intellekti ja vaimu

vaimuhaigus = vaimuhaigust on nii ja naasugust. aga vaimuhaiguses on vaim inimesele kõige ligemal küll.

vaimne töö = ära puterda intellekti ja vaimuga

kohavaim = tegemist on siiski hingedega

hingega töö juures = alateadvus, keha ja mõistus ajavad üht asja

hingelisus = pole mitte teistest hoolimine, vaid maailma kogemine väljaspool süntakit. igasugu ufoloogial, toitumisel, parandusel, vandenõuteooriatel ja paljul muul (sh religioonidel) pole sellega enamalt jaolt midagi pistmist.

Mismõttes "kohavaim = tegemist on siiski hingedega"?

To lahendused:
HING (lad ´animus´,kr ´psychi´, sanskriti ´atman´)
on elu kandev alge inimkehas, loomades ja looduses. Loodususundeis võib hing muutuda ka loodusvaimuks (näiteks haldjad).
Surma puhul võib hing iseseisvalt edasi elada ja tegutseda (kodukäija, kummitus) ja kui neid kummitusi keegi näeb siis öeldakse: nägin vaimu.
Keegi ei ütle: nägin hinge. On lihtsalt väljendid, mida aastasadu kasutatud.
Põhiliselt kasutataksegi tänapäeval sõna ´vaim´ kummituse sünonüümina. Varem kasuti rohkem sõna ´viirastus´. Ja vanal ajal kasutati sel puhul sõnu mardus ja kodkäija.
Teine asi on vaimolenditega.
Hästi on nad ära seletatud demonoloogias.
Demonoloogia on kurje vaime käsitlev süsteemne õpetus, teoloogia haru.
2003.aastal ilmus L. Petzoldti "Väike deemonite ja vaimolendite leksikon." Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, 2003.
Soovitan sellega tutvuda.
On veel olemas angeloloogia.
Pdf Inglid Eesti rahvausundis:

http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator...lovalk.pdf

noh, need vaimolendid on ikka kah pigem hinged. keha mitteomav teadvus.

Eesti muinasusundi hingefenomenoloogia probleeme:

http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator...tor1-2.pdf

Milliseid vaimolendeid silmas täpselt pead? Kui eesti muinasusule tugineda siis eks olnud ju metsavaimudel, veevaimudel jne ka keha olemas.
Metsavanad, näkid jne.
Soome-ugri mütoloogias austati nii haldjaid kui kardeti deemonite (kurja hinge)tungimist kehasse. Ohverdati nii esivanemate hingedele, loodusvaimudele kui haldjatele.
VAIM soomeugrilaste usundilistes kujutelmades tähendas algselt keha või elundhinge, ka elujõudu.

põhimõtteliselt igasuguseid. ma ei usu, et neil keha oli. lihtsalt vahel inimese aju tõlgib võõrad teadvused inimeseks või muuks inimlikuks ning siis näib, et neil on keha.
too hinge ja vaimu teema on mingil määral konteksti küsimus. kui keegi ütleb, et nägi metsavaimu, ja saad aru, et tegemist on olendiga, on ju kõik korras. ma arvan, et ugrilased jagasid seda konteksti ise. nende terminite toomisega tänapäeva on ikkagi probleeme.
mind ennast häirib näiteks intellektuaalsete väärtuste nimetamine vaimseks. kuigi ju samuti konteksti küsimus.
kui öelda, et las ütlevad, siis tekib küsimus, kuidas nimetada seda, mida mina nimetan vaimuks. jumalaks ei saa seda nimetada, sest too on suure tõenäosusega inimlik konstruktsioon kõigest arusaamatust, millele inimene allub. aga neid jõude, millele inimene alla jääb, on masendavalt palju ka siinpool. castaneda bookis nimetati seda lõpmatuseks, mida mina nimetan vaimuks.

aga elujõud on vaimuga sedavõrd seotud, me sünnime ikkagi vaimust ja sureme vaimu. siin ilmas oleme vaimsed sedavõrd, kuivõrd oleme surnud.

Vaim on meie olemus, mis ei muutu oluliselt erinevate elude/kehastuste jooksul - hing on meie iseloom/kogemused, mis on erinevates eludes/kehastustes veidike erinev.

Analoogia poolest on vaim nagu porgant juurviljana (ok, puuviljana euro-bürokraatide jaoks), mille olemus ei muutu aastate jooksul: tegu on punase toru kujulise söödava juurikaga, mis läheb otsast peenemaks, ning mida saab keldris liivas hoides üle talve hoida söödavana.

Hinge analoogia on ühel konkreetsel aastal kasvanud porgandi "elukogemus", st kuidas üha kuivemate suvedega ellu jääda, kuidas järjest mürgisemate taimekaitsevahenditega kohaneda, jne - kõik need kogemused salvestuvad porgandi seemne sisse, ehk elus omandatu salvestub hinge ja peale surma liituvad hinges olevad teadmised vaimuga.


Ühesõnaga on vaim esmane, ehk kõige elava alus.
Hing on aga teisejärguline, ehk vaimu seestumise tulemus, ehk elujõud.
Füüsiline keha on kolmandajärguline, ehk hinge kehastumise tulemus.


Minumeelest aetakse paljudes kohtades hing ja vaim segamini ja isegi Müstik on vist selle segaduse omaks võtnud - probleem on selles, et enamus inimesi ei erista vaimu ja hinge, vaid võtavad neid kui sama mõiste erinevaid väljendusi - kuid vaimul ja hingel on suur erinevus: vaim on inimese olemus, ehk kõigi elude elukogemus - hing on inimese elujõud ja selles elus omandatud kogemused.

Eesti vaim (inimese olemus, ehk kõigi elude kogemus) = inglise soul = ladina animus = egiptuse Ba.
Eesti hing (inimese elujõud ja selle elu kogemus) = inglise spirit = ladina spiritus = egiptuse Ka.

porgandi olemus pole kindlasti porgandi vaim, vaid ainult vorm, millesse ta on valatud. põhimõtteliselt siis porgandi jumal, kelle näo järgi ta tehtud on.

muarust käib iseloom, oskused ja muu inimlik träni kõik hinge alla.
kaasa viia õnnestub ainult see, mis elu jooksul on teisele poole viidud. mida ei õnnestu kaasa viia, selle teadlik eksistents lõppeb. selles mõttes on vaimu valdkond täiesti omaette teema, ning sellega tegelevad üsna vähesed. põhimõtteliselt peaks väljaspool mõistust üles ärkama ja teadvele tulema, ning seda endas arendama.

Aga millest tuleneb iseloom? Paljuski ju ju selle elu sündmustel/läbielamistel/kogemistel. Niiet kui alustad uut elu, siis ju on uued olukorrad/vanemad/kogemused jne mis muudavad iseloomu hoopis teiseks mis oli eelmises elus.Et kuidas seda siis arusaada nüüd.

ma ei usu eriti seda eelmise elu värki, seetõttu arvangi, et iseloom kujuneb siin. isegi kui vaim teiselt poolt sekkub, ei saa seda lugeda eelmise elu kogemuseks. ja igasugu muud eelmise elu kogemused on muarust siia kinni jäänud hingede mõju.

(08-12-2011 09:47 )ei kukkunud kännust kaugele Kirjutas:  porgandi olemus pole kindlasti porgandi vaim, vaid ainult vorm, millesse ta on valatud. põhimõtteliselt siis porgandi jumal, kelle näo järgi ta tehtud on.

Murtud hing .
Murtud porgand.
Porgandid valatakse jumalasse.
Või on valuvormi tegija jumal , kellel on porgandi nägu...

Riivisin just õhtuks porgandeid, no ei saa , suu läheb vägisi kõrvuni.

jumalik roog

Kui võtta, et iseloom on seotud hingega, mis alustab "puhtalt lehelt", siis iseloomu kujunemist mõjutavad eelmiste elude kogemused mis on muutunud vaimu osaks - lisaks mõjutavad iseloomu jooksva elu mõjutused.

Porgandi näitel on "porgandi iseloom" paljus paika pandud juurvilja liigi kui sellisega: st millises järekorras kasvada, ning kuidas reageerida erinevatele välistele teguritele - kuid ka jooksva elu/aasta mõjutused mängivad "porgandi iseloomu" kujunemisel rolli: kas liiga kuiv, või liiga märg, palju on parasiite, jne.

Igatahes ei saa ühe aastaga porgand muutuda kaalikaks, kuid tuhandete aastate jooksul oleks see võimalik - ehk tuhanded kindla suunaga hinge mõjutused muudavad lõpuks ka vaimu.

kui porgand on nõid, võib ta muutuda kaalikaks. sellest võiks järeldada, et vorm on siin pool, mitte vaimus.

alt üles:
0. Ürgteadvus - saatanlik allilm (ajatu mateeria vaim, demon-ghost) - Sekhu (surelikkus)
1. Kehateadvus - elujõud (eluhingus, live-breath) - Ka (kehalisus)
2. Alateadvus - isiksus (loomhing, soul) - Sheut (vari)
3. Tavateadvus - meeleviis (inimmeelsus, mind) - Ba (iseloom)
4. Ületeadvus - intellekt (arumõistus, reason) - Sekhem (sära)
5. Üliteadvus - jumalik ülailm (ajalik loogiline valgustatus, god) - Akh (surematus)

Küsin siit siis..Kui teadmised ja kogemused salvestuvad vaimu, siis mis salvestub hinge? Kas hing on siis lihtsalt see energia meie sees, mis pidevalt tuleb maapeale kogema/õppima ilma, et ise muutuks? Sest kuidas saab hing muutuda, kui kogemused ja teadmised salvestuvad vaimu, aga mitte miski hinge?

Minu arvates sa, lahendused, ajad segamini mõiste egregor ja vaim.
Egregor on Inimühenduse vaim, gigantne astraalolevus ehk grupiline psühhoenergeetiline väli, millest inimene võib ammutada jõudu.
Ja kohe kindlasti ei ole hing inimese iseloom nagu sa eespool arvad.
Hing on elu kandev alge inimkehas, loomades ja looduses.
Ka loodus on ju hingestatud.
Meie planeeti ümbritseb kõiki elusolendeid ühendav väli.

Müstik: Kas hing on siis lihtsalt energia ja tal puudub iseloom? Ning mis siis vaim sinumeelest on ja milleks vaim vajalik on?

---

Celticu sõnakiri....
hing - inimese olemus
vaim - inimese teadmised
Järelikult hing ikkagi on see kes me oleme. See milline olemuselt oleme, on ka meie hing. Siis :sõbralik,vaenulik,kalk,hooliv jne .Mitte et hing iseloom on vaid hing on see säde meie sees ja meie olemus/iseloom ongi meie hinge olemus/iseloom. Kui välja jätta ego ehk inimese negatiivsmad omadused.
Ning vaim meie teadmised..Kogémused ja teadmised salvestuvad vaimu, et hing saaks puhtalt lehelt uusi kogemusi minna ammutama.

Eespool juba kirjutasin mis hing on.

Vaim on eesti rahvausundis elusolendite omadus ("eluvaim").
Vaimu mõistet kasutatakse esiteks olendi (eriti inimese) tunnetus- ja tundeelu kohta.
Pikemalt saab lugeda eesti vikist:
http://et.wikipedia.org/wiki/Vaim

Hing on tehtud vaimu energiatest ja ta väljendab vaimse mina individuaalsust.
Hingel on vaba tahe ja sellepärast teeme me valikuid hinge tasandil. Kui hing laskub materiaalsesse maailma, siis omab ta potentsiaali madalamasse teadvuse seisundisse langemiseks. Kui see juhtub, siis hing võib ära unustada oma vaimse päritolu ja isegi oma vaimse identsuse.
Hing võib saada mõjutatud nende energiate ja uskumuste poolt, mis leiduvad selles maailmas ja ta võib ehitada vale identsustunde nagu ta oleks surelik olevus surematu vaimse olevuse pikenduse asemel. See võib põhjustada seda, et hinge energiad saavad selle maailma energiatega segatud ja et hing võib selles maailmas kaotsi minna.

(08-12-2011 16:56 )Krt Kirjutas:  alt üles:
0. Ürgteadvus - saatanlik allilm (ajatu mateeria vaim, demon-ghost) - Sekhu (surelikkus)
1. Kehateadvus - elujõud (eluhingus, live-breath) - Ka (kehalisus)
2. Alateadvus - isiksus (loomhing, soul) - Sheut (vari)
3. Tavateadvus - meeleviis (inimmeelsus, mind) - Ba (iseloom)
4. Ületeadvus - intellekt (arumõistus, reason) - Sekhem (sära)
5. Üliteadvus - jumalik ülailm (ajalik loogiline valgustatus, god) - Akh (surematus)

loomingut pole ilma vaimuta. alateadvus ainult plagieerib.
ja sealt edasi on see loetelu põhimõtteliselt ainult inimlik soperdis, mida bookist booki edasi kirjutatakse. saamata aru, et vaim ja looming pole mitte alateadvuses vaid selle taga, on kõik kõik edasine lihtsalt mõttetus.

ja intellekt näib särana võib-olla ainult seetõttu, et raiskab kiirelt elujõudu.

teise nurga alt võib veel lisada, valele teele keetates jõutakse paratamatult jumalani.

---

lahendused, oled sa kunagi kaalunud võimalust, et sinu vaim, st olemus, et sa oled inimeseks sündinud, võib olla kõigest kujutlus ja kammits, mis segab sind tegelikult vaimuni jõudmast?

---

(08-12-2011 18:34 )Müstik Kirjutas:  Eespool juba kirjutasin mis hing on.

Vaim on eesti rahvausundis elusolendite omadus ("eluvaim").
Vaimu mõistet kasutatakse esiteks olendi (eriti inimese) tunnetus- ja tundeelu kohta.
Pikemalt saab lugeda eesti vikist:
http://et.wikipedia.org/wiki/Vaim

Hing on tehtud vaimu energiatest ja ta väljendab vaimse mina individuaalsust.
Hingel on vaba tahe ja sellepärast teeme me valikuid hinge tasandil. Kui hing laskub materiaalsesse maailma, siis omab ta potentsiaali madalamasse teadvuse seisundisse langemiseks. Kui see juhtub, siis hing võib ära unustada oma vaimse päritolu ja isegi oma vaimse identsuse.
Hing võib saada mõjutatud nende energiate ja uskumuste poolt, mis leiduvad selles maailmas ja ta võib ehitada vale identsustunde nagu ta oleks surelik olevus surematu vaimse olevuse pikenduse asemel. See võib põhjustada seda, et hinge energiad saavad selle maailma energiatega segatud ja et hing võib selles maailmas kaotsi minna.

mingi nurga alt vaadates mulle tundub, et eestlased olid väga praktiline rahvas ja arusaam vaimust kui lõpmatusest võis neil ka puududa. iseloomulik oli väe ületähtsustamine ja väestamine (enda hinge kinnijätmine), ka vägistamine (kellegi teise kinni jätmine). rituaalne atribuutika oli suunatud siinpoolse elu väekamaks muutmisele. ei saa välistada, et oli erakuid, kes tegelesid vaimu valdkonnaga, aga nende terminoloogiaga tutvusid ainult õpilased ning need liinid on lõppenud.

(08-12-2011 22:38 )ei kukkunud kännust kaugele Kirjutas:  loomingut pole ilma vaimuta.

just nimelt, looming algab juba 0-ist peale, mis alateadvusega jõudnud kodu- ja metsloomadeni.

mis sa sellega mõtlesid?