Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Mars ja õunapuud
#1
Nimelt tegu siis jälle ühe suure delfi vaimusünnitisega, üritasin midagi nasa leheküljelt leida, aga ei õnnestunud miskipärast, igatahes on tekst selline:


"NASA teeb koostööd kolme Mehhiko Ülikooliga, et leida võimalust Marsil puude kasvatamiseks.

Plaani järgi kavatsetakse punasele planeedile istutada puid, mis kasvavad Mehhiko kõrgema mäe, Orizaba tipus.
Ülikoolid ja NASA on puid uurinud juba aastaid. Kuna nad kasvavad nii kõrgel on nad harjunud vähese hapniku ja karmi külmaga ning on seega ideaalsed Marsile.

Tegemist on maailma kõige kõrgemal kasvavate puudega
"

link: http://ajaviide.delfi.ee/news/teadus/art...id=9372902
Vasta
#2
Jees, meil endal käis ka siin kuskil teemas jutukõlks läbi, et kui istutame sinna taimi tuleb hapnikku juurde, moodustub korralik atmosfäär ja ongi meie paradiis Bleh Aga noh, on see siis tõesti nii lihtne?
Vasta
#3
lihtne jah aga võtab palju aegaSad
Vasta
#4
ma kuulisin seda puude värgi istutamist raadiost,
et need puud seal mäe otsas olevat hetkel ainukesed puud, mis sobivad marsile istutada.
aga jah ex näis mis saama hakkab.
Vasta
#5
Ray Bradbury. The Martian Chronicles. December 2001: The Green Morning. [Marsi kroonikad. Detsember 2001: Roheline hommik]. Võimas kuid utoopiline visioon. Ehk mõni maal erandlikult karmides tingimustes kasvav puu peakski vastu kuskil Marsil erandlikult soodsates tingimustes. Aga mis siis? Kui eesmärgiks on Marsi keskkonnatingimuste kardinaalne ümberkorraldamine (atmosfääri tekitamine jms), siis võib ehk (kui üldse) abi tõusta mingitest lihtsamatest elukatest nagu bakterid, vetikad, seened jms, kes võrreldes kõrgemate taimedega suudavad taluda palju ekstremaalsemaid tingimusi.
Aga unistada on ilus ... tähelaevas, enne starti, kõlab lauluviis, et on Marsilgi kord õites õunapuud ...
Vasta
#6
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Ray Bradbury. The Martian Chronicles. December 2001: The Green Morning. [Marsi kroonikad. Detsember 2001: Roheline hommik]. Võimas kuid utoopiline visioon. Ehk mõni maal erandlikult karmides tingimustes kasvav puu peakski vastu kuskil Marsil erandlikult soodsates tingimustes. Aga mis siis? Kui eesmärgiks on Marsi keskkonnatingimuste kardinaalne ümberkorraldamine (atmosfääri tekitamine jms), siis võib ehk (kui üldse) abi tõusta mingitest lihtsamatest elukatest nagu bakterid, vetikad, seened jms, kes võrreldes kõrgemate taimedega suudavad taluda palju ekstremaalsemaid tingimusi.
Aga unistada on ilus ... tähelaevas, enne starti, kõlab lauluviis, et on Marsilgi kord õites õunapuud ...

kas mitte pole nii, et marsil ei saa atmosfääri tekkida, sest marsi gravitatsioon ei hoiaks seda kinni. kindel ma pole niiet parandage mind kui eksin Bleh
btw marss põõrleb ümber oma telje 5x aeglasemalt kui peaks
Vasta
#7
Tsitaat:Algselt postitas: FLT
kas mitte pole nii, et marsil ei saa atmosfääri tekkida, sest marsi gravitatsioon ei hoiaks seda kinni. kindel ma pole niiet parandage mind kui eksin Bleh
btw marss põõrleb ümber oma telje 5x aeglasemalt kui peaks

Üldselt jah, peaks Mars tänu väiksemale paokiirusele kaotama oma atmosfääri kiiremini kui Maa. Aga see aeg peaks siiski olema astronoomiline (sadu miljoneid kui mitte miljardeid aastaid) - st kunstlikult tekitatud atmosfäär püsiks piisavalt kaua rahuldamaks mistahes inimkonna kujuteldavaid vajadusi. Keemiliselt seotud hapnikku peaks Marsi pinnases vee ja mitmesuguste oksiidide näol olema kah piisavalt palju tekitamaks Maa atmosfääri tihedusega võrreldavat õhustikku, iseküsimus, et hapniku vabastamine nõuab energiat.
Marsi pöörlemisest ... kuskilt oleks nagu, jah, see anomaalia meeles ... aga mille võrreldes aeglaselt, see küll ei meenu ... Marsi ööpäev on vaid 37 min Maa omast pikem ...
Villem, uu, mida Sina sellest tead?
Vasta
#8
Põhimõtteliselt Hallucigenia, pole mul midagi eriti lisadagi..Bleh nagu sa ütlesid ta kaotab kiiremini oma atmosfääri, kuigi see on siiski pikaajaline protsess, ja kui samal ajal tekiks juurde hapniku siis peaks teoreetiliselt kõik korras olema...

[Muudetud: 3-1-2005 Villem]
Vasta
#9
Pildid sealt kuhu need õunapuud lähevad: Потрясающие виды Марса
Vasta
#10
http://www.obs.ee/~allan/vennaskond/warszawianka/Marss.html
Seda teemat nähes tuli meelde selline laul (lingi taga ka) mille ühte versiooni sai koolipõlves tihti lauldud wink


On Marsilgi kord õites õunapuud

Elan! Usun! see on meie hea deviis,
kuigi näkku puhub tundmatuse tuul.
:,:Tähelaevalt enne starti kõlab lauluviis
et on Marsilgi kord õites õunapuud!:,:

Kui on kaugustes sul kaasas sõbrad head,
pole Linnuteegi enam uus.
:,:Kord end reisiks kümne päikse poole teele sead,
ning on Marsilgi kord õites õunapuud.:,:

Ära minu pärast, kallis, muretse -
mul on tuttav varsti kogu täheruum!
:,:Enne starti armsalt Maalt me sõna andsime,
et on Marsilgi kord õites õunapuud!:,:
Vasta
#11
http://www.youtube.com/watch?v=Z-AnWUDSCkM
Õunapuud olid ju täiesti olemas kord. (Marsil)
Vasta
#12
Mars rover Opportunity finds traces of 'drinkable' water — RT News
Igatahes joogivett seal tundub olevat - õunapuid kasta saab.
Vasta
#13
Teada on et Marsil on vett. Elu peaks seal siiski alustama kõigepealt bakteritest ja vetikatest. Õunapuud tulevad hiljem.
Väga suured fantaasiad. Unistada kindlasti võib.
Kõigepealt tuleks hakkama saada maiste asjadega. Näiteks kõrbete pealetung.
Gobi kõrb, Sahaara. Magestame vett mida maal leidub tohutult ja muudame need kõrbed metsadeks.
Seni kui me ei ole sellega hakkama saanud ei maksaks Marsi poole vaadata.
Need kõrbed on tekitanud INIMENE iidsetel aegadel.
Vasta
#14
(24-07-2013, 22:23 )Veli Joonatan Kirjutas: Need kõrbed on tekitanud INIMENE iidsetel aegadel.

See võib olla täiesti õige.REN TV näitas mingit saadet kus oli mingi linn vist oli Soodoma. Seal jõuti järeldusele et see on tuuma katastoofi tagajärel muutunud selliseks nagu ta on. Analüüsiti sulanud kivimeid ja inim säilmete asendeid. Meie praegused kõrbed on võib olla ka mingist tuumakatastroofist alguse saanud.
Vasta
#15
(25-07-2013, 08:06 )mässaja Kirjutas:
(24-07-2013, 22:23 )Veli Joonatan Kirjutas: Need kõrbed on tekitanud INIMENE iidsetel aegadel.

See võib olla täiesti õige.REN TV näitas mingit saadet kus oli mingi linn vist oli Soodoma. Seal jõuti järeldusele et see on tuuma katastoofi tagajärel muutunud selliseks nagu ta on. Analüüsiti sulanud kivimeid ja inim säilmete asendeid. Meie praegused kõrbed on võib olla ka mingist tuumakatastroofist alguse saanud.

Hetkel on uuritud mitmeid selliseid kohti. Pakutud tuuma(laadse)pommituse kohtadeks on siis see Soodom-Komorra ja sellega piirnev Surnumeri, Mohjendo Daro ja Egiptusest lõunas oli veel üks koht - kuskil Etioopia piir lähedal kõrbes kus on ka seda "tuuma klaasi" kõik kohad täis. Ka Lõuna Ameerikas on aegade jooksul pakutud mitmeid kohti, kuid seal pole minu teada erilisi uurimusi tehtud - vaid kohal käidud ja siis öeldud, et "nagu oleks".
Kolm kõige kindlamat kohta on siis Soodom, Mohjendo Daro ja see Aafrika koht. Kui kunagi uuesti leian siis panen kuhugi tallele. Kui aga kolm kohta juba on siis miks ka mitte rohkem?! Juba isegi see, et kolm kohta üldse olemas on teeb juba asja sügavama uurimise vääriliseks.
Vasta
#16
Ren tv s oli selle kohta hea saade, kus kinnitati sama....Linnriikide areng oli niikõrge,et kasutati teiste hävitamiseks teist tüüpi tuumapommiga......
Vasta
#17
http://lapti.tv/ren-tv-online.html siit lingilt saab Ren tv kordust vaadata vali kuupäev ja saade.
Vasta
#18
Ei usu tuumapommi varianti, mõni taevakeha teeb sama töö ära. Iseasi kas nad kukkusid meelega neisse kohtadesse või kogematta.
Vasta
#19
Kui kellelgi on veel võimalik hankida selline raamat nagu - Ilmar Soomere "PALEOKONTAKT" siis soovitan. Otsige internetist.
Tsiteerin sealt veidi.
Lk. 118. - Muistsed aatomisõjad - erinevalt "nuiasõjast" eeldab aatomisõda kõrgtehnoloogia olemasolu...
Lk. 119. - Liibüa kõrbe klaas - niisuguse liiva klaasistumise väikseimaks kuumuseks on 1700 kraadi C...
Lk. 120. - Mohenjodaro - Induse tsivilisatsiooni linnad (ca 3000 - 2000 e.Kr) Mohenjodaro, Harappa, Lothal jpt on...
Lk. 121. - Radioaktiivne tuhaväli Jodhpuri linna lähedal Indias - Väljakaevamistel tulid välja ca 12 000 a vanad söestunud hoonete jäänused ja väga kõrge radiatsioonifoon.
Lonari kraaterjärv - Umbes 400 km India suurlinnast Bombayst kirdesse asub ümara kujuga, ca 2200 m läbimõõduga ja 670 m sügav järv...
Lk. 122. - Oklo uraan - Oklo uraanimaak näeb välja nagu kaasaegsete aatomireaktorite jätted...
Vasta
#20
(26-07-2013, 22:08 )Veli Joonatan Kirjutas: Kui kellelgi on veel võimalik hankida selline raamat nagu - Ilmar Soomere "PALEOKONTAKT" siis soovitan. Otsige internetist.
Tsiteerin sealt veidi.
Lk. 118. - Muistsed aatomisõjad - erinevalt "nuiasõjast" eeldab aatomisõda kõrgtehnoloogia olemasolu...
Lk. 119. - Liibüa kõrbe klaas - niisuguse liiva klaasistumise väikseimaks kuumuseks on 1700 kraadi C...
Lk. 120. - Mohenjodaro - Induse tsivilisatsiooni linnad (ca 3000 - 2000 e.Kr) Mohenjodaro, Harappa, Lothal jpt on...
Lk. 121. - Radioaktiivne tuhaväli Jodhpuri linna lähedal Indias - Väljakaevamistel tulid välja ca 12 000 a vanad söestunud hoonete jäänused ja väga kõrge radiatsioonifoon.
Lonari kraaterjärv - Umbes 400 km India suurlinnast Bombayst kirdesse asub ümara kujuga, ca 2200 m läbimõõduga ja 670 m sügav järv...
Lk. 122. - Oklo uraan - Oklo uraanimaak näeb välja nagu kaasaegsete aatomireaktorite jätted...
Tema raamatus olevaid materjale leiab netist kõigis keeltes ja tunduvalt põhjalikuma käsitlusega ja kui otsida siis leiab kindlasti ka siit foorumist.

Ilmar Soomere – Paleokontakt (2011)

Rahvaraamat, ilmumisaasta 2011 eesti keeles, pehmekaaneline, 133 lk


Vasta
#21
(26-07-2013, 23:48 )Veli Joonatan Kirjutas: Eithea!
Tema raamatus olevaid materjale leiab netist kõigis keeltes ja tunduvalt põhjalikuma käsitlusega ja kui otsida siis leiab kindlasti ka siit foorumist.

Vaevalt küll kõigis keeltes.
Netist siiski raamatut lugeda ei saa. See tuleb siiski paberkandjal osta.
Need materjalid, millest tema kirjutab on olemas (aines ei ole tema avastatud ) samuti ei ole keelatud väljatrükki teha ja siis lugeda.
Vasta
#22
(26-07-2013, 23:54 )Eithea Kirjutas:
(26-07-2013, 23:48 )Veli Joonatan Kirjutas: Eithea!
Tema raamatus olevaid materjale leiab netist kõigis keeltes ja tunduvalt põhjalikuma käsitlusega ja kui otsida siis leiab kindlasti ka siit foorumist.

Vaevalt küll kõigis keeltes.
Netist siiski raamatut lugeda ei saa. See tuleb siiski paberkandjal osta.
Need materjalid, millest tema kirjutab on olemas (aines ei ole tema avastatud ) samuti ei ole keelatud väljatrükki teha ja siis lugeda.

Täiesti õige. Kustutasin oma eelmise postituse kuna arvasin et väljendasin end pisut valesti.
Loomulikult on materjalid olemas. Tema on need lihtsalt kokku kogunud ja eesti keelde tõlkinud.
Ega paljud eestlased ju võõrkeeli ei valda. Nüüd on see materjal ühes raamatus eestikeelsena saadaval.
Ja kellel on tänapäeval nii palju aega, et hakata netist erinevaid artikleid otsima ja neid siis tõlkima.
Suur töö on tehtud.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Cydonia & Mars (nägu ja püramiidid) kal 98 41,272 14-08-2014, 21:59
Viimane postitus: Tutanhamon

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat