Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 1 Häält - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Autor Sõnum
NelliN2
keegi

Postitusi: 495
Liitunud: Oct 2008
08-01-2012 12:08
Postitus: #1
Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Abusiris, varemetelinnas, mis asub Gizast umbes 15km kaugusel, on arvukalt dioriidist kive, millel on sügavad augud, mida saab teha vaid südamikpuurimise tehnika abil.
Võrdluseks olgu toodud, et teemant on tugevaim materjal, kõvadusastmega 10. Dioriidi kõvadusaste on 8,4.
Tänapäeval on meil vaja parima südamikpuuritehnika abil 2t puurimispressi survet ja lõikematerjalina teemanti, et sellistesse kivimitesse nagu graniit või dioriit auke puurida.
Kiirus, millega puurid on kivimit läbinud – pidi olema üllatavalt suur. Vähemalt tonn või kaks 10cm-le kivimit lõikavale puurile. 15cm pikkuse lõikespiraali korral on puur liikunud kivimis 2,4cm võrra sügavamale, mis tähendab lausa vapustavalt suurt lõikesammu. Niisugused spiraalsed jäljed on mõistetavad ainult juhul, kui puur süvistati kivimisse määratud suure surve all.


http://www.mysteriousman.net/andres/visu...-CD_07.jpg
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...illing.jpg
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...ebsaw1.jpg
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...swctcl.jpg

https://www.youtube.com/watch?v=SYLmAfPkO70

Samuti ei suudeta mõista, missuguse riistaga on lõigatud hieroglüüfe 4 dünastia kirjadega dioriitkarikatele. Kui jooned on kõigest 0,16 mm jämedused, siis tähendab see, et lõiketera pidi olema kvartsist kõvem ning piisavalt sitke, et mitte puruneda, sest nii peenikeste joonte jäädvustamiseks sai lõiketera otsa läbimõõt olla kõige rohkem 0,12 mm. Paralleelsete lõikejoonte vahe kaugus on kõigest 0,76mm.
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...tkauss.jpg
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...kauss1.jpg
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...kauss2.jpg

Tuntumaks peavalu tekitavaks artifaktiks võib lugeda Kuningakambri sarkofaagi. Sarkofaagi mõõtmetesse on peidetud mitu üsna lihtsat matemaatilist mängu. Näiteks selle sisemaht on 1166,4 liitrit ning välismaht täpselt kaks korda suurem – 2332, 8 liitrit. Nii iseäralik vastavus ei saanud juhuslikult kujuneda. Isegi praegusel ajastul tuleks selle saavutamiseks sarkofaagi seinu ääretu täpsusega töödelda.
Sarkofaag ise tundub olevat graniitblokist 2,5m pikkuste sirgete saagidega välja saetud. Veelgi suurem saladus ümbritseb selle graniitsarkofaagi tühjaksõõnestamisviisi, mis pidi olema ilmselt palju raskem töö, kui tooriku aluskalju küljest lahti saagimine.
Egiptlased pidid oskama mitte ainult sirgjooneliselt vaid ka sõõrjalt saagida, saetera sarkofaagi sisenurki viimistledes kaarjalt pöörata ning selle sisu mingi pöörleva tööriistaga välja puurida nagu sarkofaagile jäänud jälgedest nähtub. Niisuguste torupuuride jämedus pidi varieeruma 6mm-12mm’ni, kusjuures nende seinte paksus oli 0,7 mm.



Tundub nagu oleks nuga veidi lühikeseks jäänud. Saega või pronksmeisliga toksides sellist jälge kohe kuidagi maha ei jää.

Vähemalt mõttes võib ette kujutada teemanthammastega pronkssaage
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...ebsaw1.jpg

Mõttelend jääb aga jõuetuks tundmatu instrumendi puhul, mida on kasutatud hieroglüüfide graveerimiseks dioriiti, selleks tuleb eeldada palju kõrgemat tehnoloogia taset, kui egüptoloogid on valmis tunnistama.
Näiteks Sakkra kolmanda dünastia aegse Dzoseri astmikpüramiidi all peitunud kambritest leiti rohkem kui 30 000 niisugust anumat.
Teoreetiliselt võivad need eakamad olla, sest niisuguseid anumaid on leitud aastast 4000eKr või veelgi vanematest aegadest pärit ladestustest, pealegi on teada Egiptuses mäletamatutest aegadest valitsenud põline tava anda oma aardeid ühelt sugupõlvelt teisele edasi.
Ükskõik, kas need astmikpüramiididest leitud kivianumad olid tehtud 2500 või 4000a eKr või veegi varem, iseloomustab neid kõiki meisterlik valmistamisviis, mis viib taas mõttele, et nende loomiseks pidi kasutatama mingeid iseäralikke tööriistu. Iseäralikke sellepärast, et paljud leitud anumad kujutasid endast kõrgeid peenikese kaelaga, altpoolt tugevasti laienevaid vaase, millel sageli olid seest üleni õõnestatud sangad. Pole teada ühtegi instrumenti, millega oleks saanud niisuguse kujuga vaase kivist välja lõigata, sest see tööriist pidanuks olema piisavalt peenike, et vaasi kaelast läbi pääseda ning küllaldase tugevusega, et nii vaasi ümarat sisemust kui ka selle sangu tühjaks õõnestada. Ja mil viisil sai avaldada lõikeriistale niisuguse töö tegemiseks vajalikku vertikaal - ja horisontaalsurvet.
Samuti leiti kausse ja astjaid ning koguni mingi kummaline kildkivist lõigatud rattakujuline ese, mille sissepoole kumerduvad servad olid nii õhukesed, et paistsid peaaegu läbi. Kõikidel juhtudel mõjus lausa jahmatavalt täpsus, millega nende anumate teineteisele vastavad
kumerad ja nõgusad sise – ja välispinnad olid töödeldud – absoluutseks siledaks poleeritud materjalil ei olnud ainsatki nähtavat tööriistajälge.
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...20disk.jpg

http://www.mysteriousman.net/andres/visu...KKARA-.jpg

http://www.mysteriousman.net/andres/visu...20vaas.jpg

Mainimata ei saa jätta aga ka skeptikute ponnistusi.
Denys Stocks rekonstrueerib vanu Egiptuse tööriistu. Eriti mahukas oli üks eksperiment, mille ta tegi 1999a ühe Assuanist pärit roosgraniidist trellpuuriga. Ta asetas sinna 8cm läbimööduga puurisilindri, mis oli kinnitatud liikuma panevale puualusele. Ülekannet juhtis üks nööriga vibukaar ja puurimise rõhu saavutas ta liivakivist raskuse abil. Selle masina kallal töötasid kolm käsitöölist: üks hoidis kaalukivi ja hoidis sellega puuri keskkohas, kaks hoidsid kumbki ühest otsast vibukaart ja panid puuri vaheldumisi paremale-vasakule tööle. Lihvimisvahendina kasutas Stocks vaid kuiva kvartsiliiva, sel moel puurisid need kolm töölist 20h, et saada graniidisse 6cm sügavust auku. Kuid sellisel viisil ei teki spiraaljat puurimisjälge.

http://www.oocities.org/unforbidden_geol...rills.html

Siia võib veel lisada Axumi sambad.mille kohta legend räägib .et reljeefid vajutati (valati) algul pehmesse kivisse.

http://www.mysteriousman.net/andres/visu...ela70-.jpg
http://www.mysteriousman.net/andres/visuaal/Axum1-.jpg

Ja muidugi Puma Punku ,mis seisab oma stoilises rahus ,ilma et ükski arheoloog julgeks sinna oma näppe toppida -aimaarad toksisid selle valmis ja kõik.
https://www.youtube.com/watch?v=l5bXzx39OZc
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...a%20punku/
(selle postituse viimane muutmine: 04-07-2015 15:28 NelliN2.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Otsija
Tavaliige

Postitusi: 96
Liitunud: Jan 2007
10-01-2012 02:31
Postitus: #2
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Väga hea ja informatiivne postitus!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 9,800
Liitunud: Oct 2004
10-01-2012 02:53
Postitus: #3
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
(08-01-2012 12:08 )NelliN2 Kirjutas:  Ja muidugi Puma Punku, mis seisab oma stoilises rahus, ilma et ükski arheoloog julgeks sinna oma näppe toppida -aimaarad toksisid selle valmis ja kõik.

http://www.mysteriousman.net/andres/visu...a%20punku/

Kiidan samuti huvitava teema püstitajat.
Puma Punku vanus on ka minu teada senini teadmata. Ehitatud on see ligi sajatonnistest liivakiviplokkidest. Asub Titicaca järvest 20 km kagus. Oli 6-7,5 m kõrge, sisse oli ehitatud hüdrosüsteem kunstlike koskede tekitamiseks.
Süvakivimitest monoliite on töödeldud erakordse täpsusega ning lihvitud ja poleeritud erakordse hoolikusega. Metallklambrid sidusid kiviplokid kindlalt kokku hiiglaslikuks tervikuks.
On ka kindlaks tehtud, et nende kiviplokkide juures teeb kompassinõel kõrvalekaldeid püsinäidust ja ühe teistest eemal asuva viie ühesuguse süvendiga monoliidi juures suureneb kompassinõela kõrvalekalle igas järgmises süvendis eelmisega võrreldes kahekordseks.
Arvatavasti oli Puma Punku meist kõrgemal tasemel kosmoserändurite baaslaager, kes selle energiajõujaama mingil tingimusel ise õhku lasid.
http://en.wikipedia.org/wiki/Pumapunku

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Ott Sama
Veteran

Postitusi: 2,237
Liitunud: Jul 2010
10-01-2012 03:12
Postitus: #4
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Puma Punku, ei pruugi olla arvatav/väidetav kosmoserändurite baaslaager. Päris kindlasti
on see iidne arhitektuuriline ime, mis meie arengukesksuse-idee siis, pehmelt väljendudes,
küsitavaks muudab.
Tänud siin NelliN2`le! Teema on äärmiselt huvitav.

PS Müstik. Tead, korraks siin mõtlesin... võimalik, et see võib vabalt olla "kosmoserändurite
baaslaager" - aga, kohalike oma, inimeste oma. Suudavad midagi sellist ehitada... suudavad
ilmselt ka lennata!... ja kõrgele!
(selle postituse viimane muutmine: 10-01-2012 03:42 Ott Sama.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 9,800
Liitunud: Oct 2004
10-01-2012 03:26
Postitus: #5
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Tegelikult jõudsin sellele arvamusele pärast ühe pika ja põneva dokfilmi vaatamist, kus samuti arvati, sest on täiesti võimatu, et kaasaegsed inimesed millegi niisugusega toime tulid.
Üks hea video:
http://www.youtube.com/watch?v=AABPXvwevVA

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
NelliN2
keegi

Postitusi: 495
Liitunud: Oct 2008
10-01-2012 08:58
Postitus: #6
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
(10-01-2012 02:53 )Müstik Kirjutas:  Ehitatud on see ligi sajatonnistest liivakiviplokkidest.

Väike parandus.
Andesiidist ja dioriidist.Smile

Sama teema http://www.para-web.org/showthread.php?t...0#pid71740
(selle postituse viimane muutmine: 10-01-2012 09:04 NelliN2.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kalldunn
Vana kala

Postitusi: 532
Liitunud: Mar 2011
10-01-2012 11:10
Postitus: #7
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Probleemile või läheneda hoopis uue nurga alt. Ma tean, see mis ma edasi kirjutan, sattub kohe tormtule alla. Neid fakte, filme ja muud kraami on niivõrd palju, otsige need ise üles.
Jutt on järgmine .
Inimese algne kodu ei ole sellel planeedil, mida mee nimetame MAAKS. Meid on siia toodud.
Ilmselt siit
http://www.moses-egypt.net/star-map/senm...vey_en.asp
Oma algkodu on inimene hävitanud. Oma lolluste ja ahnuse tõttu. See tiirleb praegugi asteroidide vööndina ümber päikese. Inimese töid siia planeedile Need, kes lahkusid sellelt planeedilt. Võttes kaasa oma dinosaurused. Hävitati strateegilised ehitised, et inimene ei saaks nendega lollusi teha. Tean ainult nii palju, et Nemad lahkusid siit planeedilt, teisele poole-.
Olen vilets teksti koostaja, Nüüd on Teie kord, seda täiendada ja argumenteerida.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 9,800
Liitunud: Oct 2004
10-01-2012 12:22
Postitus: #8
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Sellest on meil ka varem foorumis juttu olnud.

Päikesesüsteemi ajalugu, alates mitteinimtsivilisatsioonist:

http://www.para-web.org/showthread.php?t...s#pid87273

Teemas "Dinosauruste väljasuremise põhjused" olen postituses 39 ka midagi seesugust kirjutanud:
Umbes 80 000 aasta jooksul kasutasid dinosauruselaadsed olendid Päikesesüsteemi patrullimise kohana. Samas olid nad sunnitud järele andma galaktiliste inimeste pealetungile Päikest ümbritseval rindel tänu millele sai välja töötatud inimeste ülemvõimu loomise plaan meie Päikesesüsteemis. Malldeks hävitati ja umbes 900 000 aastat enne meie ajaarvamist oli Maa jälle inimese kontrolli all.
http://www.para-web.org/showthread.php?t...#pid134797

Aga eks neid versioone ole muidugi erinevaid.
Muuseas, väga ilus link Egiptuse tähekaardi kohta!Smile
(selle postituse viimane muutmine: 10-01-2012 12:23 Müstik.)

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Ott Sama
Veteran

Postitusi: 2,237
Liitunud: Jul 2010
10-01-2012 14:15
Postitus: #9
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
(10-01-2012 03:26 )Müstik Kirjutas:  Tegelikult jõudsin sellele arvamusele pärast ühe pika ja põneva dokfilmi vaatamist, kus samuti arvati, sest on täiesti võimatu, et kaasaegsed inimesed millegi niisugusega toime tulid.
Üks hea video:
http://www.youtube.com/watch?v=AABPXvwevVA

Nojah, aga see on kõigest... arvamus. Arvamus, aga ei ole teadmine. Kui ei ole teadmist, siis asendatakse see alati reeglina arvamusega. Just see - ARVAMUS - on päris ilmselt see ja ainuke põhjus, mis pärsib TEADMIST! Me taas midagi arvame, tähendab sedasamust, et keegi jälle mitte midagi ei tea.

Arvamuste paljusus on ikka teadmiste vähesus! Ja tundubki nii, et kogu meie teadlik elu ripub mingite vale/arvamuste nagis. Ja mingid tumedad jõud, muudkui tõstavad, asetavad, kontrollivad, et meie eelukesed ripuksid, keenasti-iilusti, vale/arvamuste otsas.
Prooviks, no kas või esialgu, seletada neid iidseid mõistatusi... läbi inimese. Tükki see meilt küljest ei võtaks... ju!Sad
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nielander
Saidil

Questioning Everything

Postitusi: 3,006
Liitunud: Sep 2007
10-01-2012 14:55
Postitus: #10
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
(08-01-2012 12:08 )NelliN2 Kirjutas:  Tänapäeval on meil vaja parima südamikpuuritehnika abil 2t puurimispressi survet ja lõikematerjalina teemanti, et sellistesse kivimitesse nagu graniit või dioriit auke puurida.
Kiirus, millega puurid on kivimit läbinud – pidi olema üllatavalt suur. Vähemalt tonn või kaks 10cm-le kivimit lõikavale puurile. 15cm pikkuse lõikespiraali korral on puur liikunud kivimis 2,4cm võrra sügavamale, mis tähendab lausa vapustavalt suurt lõikesammu. Niisugused spiraalsed jäljed on mõistetavad ainult juhul, kui puur süvistati kivimisse määratud suure surve all.

Just nimelt - tänapäeval. Tänapäeval mil enamus tööstusest on orienteeritud masstoodangule, muutuvad kõige tähtsamaks effektiivsuse indikaatoriteks masinaajad(+abiajad). Kõik need ülaltoodud arvud lähtuvad tänapäevaste masinate ja tööriistadele määratud spetsifikatsioonidest. Selge see, et vähendades lõikekiirust ja -sammu ning suurendades läbimite(mitu korda auku täispikkuses töötled) arvu pikenevad masinaajad. Spekulatsioonist puudubki just töötlemisele kuluv aeg - äkki kavandasid iidsed insenerid ühe augu puurimiseks näiteks kuu aega ja saja töölise osavõtu. Äkki tehti üks auk viie läbimiga - augu diameetrit suurendati järk järguliselt...ja viimane töötluspind lasti hõõritsa sarnase tööriistaga suure sammuga läbi - jättes nüüdsetele spetsialistidele õigustamata mulje, nagu oleks terve auk töödeldud ühe korraga ja näha jäänud sammuga...

"It is the mark of an educated mind to be able to entertain a thought without accepting it."
― Aristoteles
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Leena
Bännitud

Postitusi: 1,554
Liitunud: Sep 2009
10-01-2012 17:04
Postitus: #11
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
(08-01-2012 12:08 )NelliN2 Kirjutas:  Samuti ei suudeta mõista, missuguse riistaga on lõigatud hieroglüüfe 4 dünastia kirjadega dioriitkarikatele. Kui jooned on kõigest 0,16 mm jämedused, siis tähendab see, et lõiketera pidi olema kvartsist kõvem ning piisavalt sitke, et mitte puruneda, sest nii peenikeste joonte jäädvustamiseks sai lõiketera otsa läbimõõt olla kõige rohkem 0,12 mm. Paralleelsete lõikejoonte vahe kaugus on kõigest 0,76mm.
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...tkauss.jpg
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...kauss1.jpg
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...kauss2.jpg

Kas paremaid pilte ei ole? Need pildid ei kinnita juttu nende joonte jämeduste ja vahekauguste kohta. Need on lihtsalt ilusad pildid.

----------------------------
Kui inimene ajab jama ühes pisikeses valdkonnas mida ma täpselt tean, siis miks peaksin arvama, et ta ei aja ka mujal jama?
Einstein oli kindel vaid Universumi ning inimimlike lolluste lõpmatuses. Kusjuures esimeses ei olnud ta lõpuni kindel.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
NelliN2
keegi

Postitusi: 495
Liitunud: Oct 2008
10-01-2012 17:39
Postitus: #12
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Kuskil Kairo muuseumi lehel võibolla on paremad/suuremad pildid.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 9,800
Liitunud: Oct 2004
11-01-2012 00:15
Postitus: #13
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Mis iidse Egiptuse tehnilistesse imedesse puutub, siis meenus, et olen ühes Sakkara teemas maininud ülitäpselt töödeldud massiivseid kivist sarkofaage, mis kaaluvad kuni 80 tonni, lisaks 200 tonnised kaaned. Ja nende otstarve on teadlastele seniajani saladuseks:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...ht=Sakkara
(selle postituse viimane muutmine: 15-07-2012 14:37 Müstik.)

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
vello
Tavaliige

Postitusi: 176
Liitunud: Jan 2010
11-01-2012 07:04
Postitus: #14
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Kas sa ei ole Sassi Kuldmammat siis lugenudki ?
Kui lugesid ,siis mida sa sellest arvad?
http://tallinn.ester.ee/search*est/t?SEA...UBMIT=OTSI
http://et.wikipedia.org/wiki/Kuldmamma
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
NelliN2
keegi

Postitusi: 495
Liitunud: Oct 2008
29-06-2012 18:15
Postitus: #15
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Natuke pildilisa teemasse:
http://otlichnik.tripod.com/medmace.html

Ja väike killuke puuritud basalti Göbekli Tepest:
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...0drill.jpg
Asula vanus dateeriti aga ju olematusse minevikku...Smile
(selle postituse viimane muutmine: 04-07-2015 15:33 NelliN2.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
NelliN2
keegi

Postitusi: 495
Liitunud: Oct 2008
30-06-2012 18:14
Postitus: #16
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
(10-01-2012 14:55 )Nielander Kirjutas:  
(08-01-2012 12:08 )NelliN2 Kirjutas:  Tänapäeval on meil vaja parima südamikpuuritehnika abil 2t puurimispressi survet ja lõikematerjalina teemanti, et sellistesse kivimitesse nagu graniit või dioriit auke puurida.
Kiirus, millega puurid on kivimit läbinud – pidi olema üllatavalt suur. Vähemalt tonn või kaks 10cm-le kivimit lõikavale puurile. 15cm pikkuse lõikespiraali korral on puur liikunud kivimis 2,4cm võrra sügavamale, mis tähendab lausa vapustavalt suurt lõikesammu. Niisugused spiraalsed jäljed on mõistetavad ainult juhul, kui puur süvistati kivimisse määratud suure surve all.

Just nimelt - tänapäeval. Tänapäeval mil enamus tööstusest on orienteeritud masstoodangule, muutuvad kõige tähtsamaks effektiivsuse indikaatoriteks masinaajad(+abiajad). Kõik need ülaltoodud arvud lähtuvad tänapäevaste masinate ja tööriistadele määratud spetsifikatsioonidest. Selge see, et vähendades lõikekiirust ja -sammu ning suurendades läbimite(mitu korda auku täispikkuses töötled) arvu pikenevad masinaajad. Spekulatsioonist puudubki just töötlemisele kuluv aeg - äkki kavandasid iidsed insenerid ühe augu puurimiseks näiteks kuu aega ja saja töölise osavõtu. Äkki tehti üks auk viie läbimiga - augu diameetrit suurendati järk järguliselt...ja viimane töötluspind lasti hõõritsa sarnase tööriistaga suure sammuga läbi - jättes nüüdsetele spetsialistidele õigustamata mulje, nagu oleks terve auk töödeldud ühe korraga ja näha jäänud sammuga...


Ja viimase puurimisega läksid pihu hoogu või.
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...-CD_07.jpg
Sellisel juhul peaksid eelmiste etappide jäljed põhjas näha olema.

Mitu päeva nad Puma Punku valmis toksimiseks kavandasid?Shock
(selle postituse viimane muutmine: 01-07-2012 14:54 NelliN2.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
pafo
Uustulnukas

Postitusi: 16
Liitunud: Jun 2009
13-07-2012 22:19
Postitus: #17
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Tere.

Siin teemas on seda infot nüüd nii palju, et ei oskagi kuskilt otsas kaasa rääkimist alustada, kõik ei tule meelde ka.

Vahepeal oli siin küsimus, kui vana on Puma Punku ja vastust ma lugedes siit ei leidnud. Mingi aeg ma isegi uurisin Puma Punku kohta ja siis jäi meelde arvatav vanus kohale 17 000 aastat ja see oli siis selles dokumentaalis väidetavalt maailma vanim asula vms. Mind ennastki hämmastab mõte, et tollaegsed tegelased suutsid dioriidist välja vorpida tohutuid üksteise külge lukustuvaid (nagu tappid) detaile mis moodustasid arvatavasti mingi müüri ja mille nurgad on siiamaani nii teravad, et võid endale nendega lõikehaavu tekitada.

Sammuti räägiti ka siin teemas vahepeal inimeste maale rändest, mille võimalusele ma vastu vaielda ei saa kuna keegi ei ole seda ei õigeks ega valeks tõestanud, küll aga arvan ma, et inimesed on maapeal olnud arvatust hoopis kauem. Lugesin mingi aeg tagasi üht raamatut (nime kahjuks ei mäleta) kus mainiti, et maapeal on läbi aegade olnud mitmeid inim rasse, just nii neid kutsutigi "rassid". Rasside all ei mõtle ma nüüd nahavärvust vaid ütleme siis erinevatel aegadel elanud inimeded ja iga rass neist nägi omamoodi välja. Enne pregust "inimrassi" olevat maapeal elanud Atlantid kes olid need mõne meetrise pikkusega tegelased. Merepõhjadest on leitud asulaid ja kivisillutisega teid arvatavasti ajastust, mil inimesed elasid kõrvuti saurustega. Terve vahemeri on uppunud asulaid täis ajast mil seal veel merd ei olnud. On leitud ka kivisse tardunud sauruse jälgi mille kõrval kohe lähevad inimese jäljed.

Suure püramiidi kuninga kambri sarkofaagi sisekülgede kohta olen veel kuulnud ka asju mis paneb imestama, nagu ka siin eespool mainiti, on selle sisekülgedel pinnakaredus niivõrd hea, et kui rihtlaud peale panna ja lambiga tagant valgust näidata, siis ei pääse ükski valguskiir sealt vahelt välja. Mainimatta ei saa jätta ka veel ülitäpseid täisnurki.

Õõnespuurimise ja dioriidi töötlemise kohapealt tuli mulle meelde veel üks iidne tehnoloogia milleks on kivide "sulatamine". Tehnoloogia ise ei ole siiamaani tõestatud aga iidsetest kirjetest võis lugeda "Kotkas (või muu taoline) tuli, lendas, nokavahel aine, mille ta kivimile kukutas ja kivi muutus pehmeks". Sellise tehnoloogiaga oleks "Sacsayhuaman" täiesti võimalik ehitada. Olen näinud ka pilti väikesest kaljutükist mille külg oli täiesti ära sulanud ja "jooksis" nagu värv allapoole (vuulkaane ligidusespolnud). Et kui nüüd näiteks seda tehnoloogiat kasutada ja kivim kuidagimoodi pehmemaks muuta... teha oma lõikamised, puurimised ja nende järgsed viimistlused ära ja oodata millal kivi taas tahkemaks muutub.

Niipalju huvitavat tuleb meelde nüüd järjest aga need vast ei lähe kõik enam teemasse. Edu
Tere.

Siin teemas on seda infot nüüd nii palju, et ei oskagi kuskilt otsas kaasa rääkimist alustada, kõik ei tule meelde ka.

Vahepeal oli siin küsimus, kui vana on Puma Punku ja vastust ma lugedes siit ei leidnud. Mingi aeg ma isegi uurisin Puma Punku kohta ja siis jäi meelde arvatav vanus kohale 17 000 aastat ja see oli siis selles dokumentaalis väidetavalt maailma vanim asula vms. Mind ennastki hämmastab mõte, et tollaegsed tegelased suutsid dioriidist välja vorpida tohutuid üksteise külge lukustuvaid (nagu tappid) detaile mis moodustasid arvatavasti mingi müüri ja mille nurgad on siiamaani nii teravad, et võid endale nendega lõikehaavu tekitada.

Sammuti räägiti ka siin teemas vahepeal inimeste maale rändest, mille võimalusele ma vastu vaielda ei saa kuna keegi ei ole seda ei õigeks ega valeks tõestanud, küll aga arvan ma, et inimesed on maapeal olnud arvatust hoopis kauem. Lugesin mingi aeg tagasi üht raamatut (nime kahjuks ei mäleta) kus mainiti, et maapeal on läbi aegade olnud mitmeid inim rasse, just nii neid kutsutigi "rassid". Rasside all ei mõtle ma nüüd nahavärvust vaid ütleme siis erinevatel aegadel elanud inimeded ja iga rass neist nägi omamoodi välja. Enne pregust "inimrassi" olevat maapeal elanud Atlantid kes olid need mõne meetrise pikkusega tegelased. Merepõhjadest on leitud asulaid ja kivisillutisega teid arvatavasti ajastust, mil inimesed elasid kõrvuti saurustega. Terve vahemeri on uppunud asulaid täis ajast mil seal veel merd ei olnud. On leitud ka kivisse tardunud sauruse jälgi mille kõrval kohe lähevad inimese jäljed.

Suure püramiidi kuninga kambri sarkofaagi sisekülgede kohta olen veel kuulnud ka asju mis paneb imestama, nagu ka siin eespool mainiti, on selle sisekülgedel pinnakaredus niivõrd hea, et kui rihtlaud peale panna ja lambiga tagant valgust näidata, siis ei pääse ükski valguskiir sealt vahelt välja. Mainimatta ei saa jätta ka veel ülitäpseid täisnurki.

Õõnespuurimise ja dioriidi töötlemise kohapealt tuli mulle meelde veel üks iidne tehnoloogia milleks on kivide "sulatamine". Tehnoloogia ise ei ole siiamaani tõestatud aga iidsetest kirjetest võis lugeda "Kotkas (või muu taoline) tuli, lendas, nokavahel aine, mille ta kivimile kukutas ja kivi muutus pehmeks". Sellise tehnoloogiaga oleks "Sacsayhuaman" täiesti võimalik ehitada. Olen näinud ka pilti väikesest kaljutükist mille külg oli täiesti ära sulanud ja "jooksis" nagu värv allapoole (vuulkaane ligidusespolnud). Et kui nüüd näiteks seda tehnoloogiat kasutada ja kivim kuidagimoodi pehmemaks muuta... teha oma lõikamised, puurimised ja nende järgsed viimistlused ära ja oodata millal kivi taas tahkemaks muutub.

Niipalju huvitavat tuleb meelde nüüd järjest aga need vast ei lähe kõik enam teemasse. Edu
Vabandan topelt postituse pärast.
Vabandan topelt postituse pärast.
(selle postituse viimane muutmine: 13-07-2012 22:23 pafo.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
NelliN2
keegi

Postitusi: 495
Liitunud: Oct 2008
13-12-2012 10:28
Postitus: #18
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Korralik töö Cuzcost. Toksitud?
http://www.disclose.tv/action/viewvideo/...Peru_2012/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
NelliN2
keegi

Postitusi: 495
Liitunud: Oct 2008
04-03-2013 19:55
Postitus: #19
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Andidest leitsin sellise paiga nagu Ollantaytambo ,millest ma ausalt öelda varem midagi ei teadnud.
Sealtki leitsin üsna huvitavaid kivikäsitlusi.
http://www.mysteriousman.net/andres/visu..._Andes.jpg
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...ytambo.jpg
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...ambo_1.jpg
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...G_9888.JPG

Ja vägagi viks video sealtkandist venelastelt:
http://www.youtube.com/watch?v=OWMJQ-JKMXs
(selle postituse viimane muutmine: 21-10-2013 23:04 NelliN2.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
NelliN2
keegi

Postitusi: 495
Liitunud: Oct 2008
04-07-2015 15:40
Postitus: #20
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Veel töötlusjälgi teema alguses mainitud Abusirist.

http://www.mysteriousman.net/andres/visu...ir%201.jpg
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...ir%202.jpg
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...ir%203.jpg
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...ir%204.jpg
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...ir%205.jpg
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...ir%206.jpg
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...ir%209.jpg
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Digitaria
kõrreline

Postitusi: 627
Liitunud: Sep 2009
22-05-2016 09:37
Postitus: #21
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Tööstuslikult arenenud tsivilisatsioonid on olnud meie planeedil juba tuhandeid aastaid.

Tänaseks päevaks on leitud tohutult ajaloolisi artefakte, mida pole võimalik järele taha , sest puuduvad vajalikud tehnoloogiad, seadmed ja spetsialistid. Need artefaktid annavad tunnistust sellest, et rohkem kui 200 aastat tagasi oli siin tsivilisatsioon ,kelle kõrval meie oleme nagu vanemateta lapsed.

Babolovski vann. Graniit. Kaal 48 tonni.
[Pilt: 47849_900.jpg]
Turistidele räägitakse , kuidas meister Samson Suhanov 7 aastat järjest papa Carlo kombel vasara ja peitliga seda vanni graniidist väljatoksis ja käsitsi lihvis.
Oma ala spetsialistid ütlevad, et vaadates kogu seda täpsust, ühtlaselt siledat põhja ja ääri, on see vann tehtud ja poleeritud masinatega. Kivi käsistsi töötlemisel jäävad jäljed ja käsitsi kivi poleerida pole võimalik. Vann on aga ühtlaselt sileda pinnaga.

Aleksandri sammas. 600 tonni, Graniit. Kõrgus 27 meetrit. Samba kuju pole mitte koonus vaid entaas. Entaas on samba tüvese allosa või muu arhitektuurse pinna kerge paisutus, millega püüti saavutada nii esteetilist kui ka optilist tasakaalu ning teha nähtavaks samba kandev funktsioon. Ilma pöörlevate treipinkideta pole võimalik sihukest sammast teha.
[Pilt: 47417_900.jpg]

Peruu. Kiviplokkide ideaalne kokkusobivus.
[Pilt: 48254_original.jpg]

Dissilusion, Sanservo muusem.
[Pilt: 48985_original.jpg]
http://www.museosansevero.it/en/statues-...isillusion
Kuju on tehtud ühest marmori tükist ja just kui käsistsi. Kui kõik see nii lihtne on , siis mis põhjusel viimase 50 aasta jooksul pole kujurid loonud ühtki sarnast teost?

Sevastopoli kivisild. Iga kivi on oma ette kunstiteos, tagaplaanil on näha tänapäevane maakividest müüriosa, mis on meie jaoks täiesti kena .
[Pilt: 49845_900.jpg]
Kõik linnad planeedil olid ehitatud kividest, antiikses stiilis, samade linna planeeringute järgi. Linnu ümbritsesid kivist kindluse müürid, mis oma töömahukuselt olid sama väärsed peaegu kogu linna ehitamisega.
Kellel on rohkem huvi võib lugeda siit lisa http://wakeuphuman.livejournal.com/921.html

Kusagil 1780-1815 aastate paiku toimus tuumasõda, on põhjust arvata , et mitte esimest korda. Selle tulemusel oli aastal 1816 tuumatalv, aasta ilma suveta. Anglosaksid nimetavad seda Eighteen Hundred and Froze to Death.
https://en.wikipedia.org/wiki/Year_Without_a_Summer
Täpsemalt 200 aastat tagasi toimunud tuumasõja kohta saab lugeda siit.
http://wakeuphuman.livejournal.com/1116.html
http://wakeuphuman.livejournal.com/552.html

Mõned pildid Google Eart´tilt tuumaplahvatuste süvenditest. Selliseid süvendeid võib leida peaaegu kõigis maades. Valged randid süvendite ümber on murdunud lubjakivi, mis tol ajal oli põhiline ehitusmaterjal. Valgevene.
[Pilt: 53518_800.jpg]
[Pilt: 53909_800.jpg]
[Pilt: 54267_800.jpg]
[Pilt: 54469_original.jpg]
Paljudes süvendites on vesi, sest ilmselt on pinnavesi kõrgel.
Ukraina.
[Pilt: 53429_800.jpg]

http://ic.pics.livejournal.com/wakeuphum...51_800.jpg
http://ic.pics.livejournal.com/wakeuphum...23_800.jpg

Tuumatalve tulemusel hävis kogu taimetsik ja moodustusid nn polaarmütsid. See on seletatav sellega, et kogu põhja poolkeral on puud nooremad kui 200 aastat. Osa taimestikust külmus, osa põles ära. Mingi pildi võib saada kui vaadata neid pilte http://www.bing.com/images/search?q=Roge...ORM=IQFRBA
Roger Fenton oli sõjafotograaf. Pildid on tehtud umbes 40 aastat peale sõja lõppu. Saab võrrelda toonast Sevastoopoli ümbrust praegusega.
[Pilt: 50287_900.jpg]
Pilt 19 saj, lõpust, kus Sverdlovski rajoonis, puud alles hakkavad kasvama.
[Pilt: 49929_900.jpg]
(selle postituse viimane muutmine: 22-05-2016 10:29 Digitaria.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Digitaria
kõrreline

Postitusi: 627
Liitunud: Sep 2009
22-05-2016 11:00
Postitus: #22
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Sõja tulemusena langes ühiskond oma arengu tasemelt tagasi feodaalühiskonda. Praegune tsivilisatsioon on möödaniku hale vari. Tehnika abil midagi enam tõestada ei saa, sest see kõik lammutati ja töödeldi ümber. Kui eelmised tsivilisatsioonid olid nii arenenud, siis oma süsteemi toimiseks vajasid nad ka kõiki maavarasid mis maal olemas on ja neid on palju. Saab aga tõestada kaevadusjälgede järgi mida maal on ohtralt. Kohad kust on kaevandatud maaki, välja veetud pinnast, aherainemäed.
Kuni 18 sajandini ehitati kõik elumajad lubjakivist. Masinatega saeti välja ideaalsed plokid, mis asetusid üksteise peale nii tihedalt , et enam midagi sinna vahele ei läinud. vana müür, mis jääb veel 3-4 meetrit maa sisse. http://ic.pics.livejournal.com/wakeuphum...44_800.jpg
Krimmis on palju uusi maju ehitaud just sihukeste vanade müüride peale,kuid mitte kusagil pole korratud sama ladumit.
Eksi-Kermen. Krimmi nn koobaslinn, kus elasid inimesed
[Pilt: 55310_800.jpg]
Ja selle tee olevat justkui jätnud ülikute kaarikute rattad, kui nad oma sõite tegid.
[Pilt: 55728_800.jpg]

Veel pilt nn koobaslinnast.
http://ic.pics.livejournal.com/wakeuphum...63_800.jpg

Moodne lubjakivi karjäär Krimmis, Mitme tuhande aasta pärast arvatakse samuti , et siin elasid inimesed. Teatud tingimustel ellujäämise seisukohalt on need muidugi väga head elupaigad.
[Pilt: 56453_800.jpg]

Jätkub.
(selle postituse viimane muutmine: 22-05-2016 11:01 Digitaria.)

Omada omamata.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Digitaria
kõrreline

Postitusi: 627
Liitunud: Sep 2009
22-05-2016 14:52
Postitus: #23
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Krimmis on tuhandeid kilomeetereid katakombe, kust on välja saetud paekivi. Ajaloolased väidavad , et seda on tehtud juba "vanade kreeklaste" aegadest kuni tänapäevani. Kasutati selleks käsisaagisid, peitleid ja kiilusid. Käikude täpsemal vaatlusel on näha, et kasutatud oli ketassaage läbimõõduga 2m ja paksusega 4mm. Eriti hästi on sae jäljed näha seal kus saag peatus ja kivilahmakas lahti murdus.
Sellelt fotolt, mis on tehtud enne 1917 aastat , on ilusti näha kuidas lubjakivi kallakust on korralikult lahti saetud segment ja selle põhjas on majad ja raudtee. [Pilt: 56824_800.jpg]
Järgmine pilt on tehtud 1890 Krimmis Ingermanni kaevanduses. Pildilt on näha, et läbi mäe on saetud umbes 100m laiune ja 80 m kõrgune käik. Vertikaalse seina sees on niššid, kuhu on ehitatud ühekordsed majad ja ees on näha
lubjakivi saagimisel tekkivad jäägid. Need niššid on ka sissekäigud katakombidesse, mis ulatuvad sadadesse kilomeetritesse mäe all: Katakombid on oma mõõtmetelt nii suured, et teise maailmasõja ajal olid seal õmblustsehhid, laod ja seal sõideti veoautodega. [Pilt: 57214_800.jpg]
Manipulatsioon seisneb selles, et kõik mida näidatakse rahvale , kui kaljusid, kanjone ja mäeahelikke on tegelikult kaevandused. Krimm, Belogorsk, Valge Kalju, pole muud , kui osaliselt ära saetud lubjakivi mägi. Mäe alumisele osale on ladestunud saagimisel tekkiv kiviprügi. [Pilt: 57400_800.jpg]
[Pilt: 57826_800.jpg]
See läbikäik asub Bahtsisarai rajoonis. Rahvale näidatakse seda kui suurt orgu. Tegelikult on see lubjakivi kaevandus, mille kivijääkidega nõlvad on juba metsaga kattunud.
[Pilt: 57988_800.jpg]
Sama koht, teise nurga alt.
[Pilt: 58128_800.jpg]

Sellel pildil on asula karjääri põhjas. Teadlased räägivad orust, mis on tekkinud voolava vee mõjul. Hoopis vastupidi. Pärast lubjakivi eemaldamist hakkas karjääri põhjas voolama jõgi ära lõhutud vettkandavast kihist, või sai jõigi alguse allikast, mis enne kaevandust voolas hoopis teises suunas. See on normaalne kõigis karjäärides. Jõgi ei suuda oma teelt ära uhtuda mäemassiivi, sest see lihtsalt on tammiks tema teel. Kui palju väike kivimist väljavoolav allikas suudab aastatega suurendada oma väljavooluava?
[Pilt: 58623_800.jpg]
Sellel planeedil pole mitte ühtegi kuupmeetrit pinnast,mida pole 100 meetrisügavuselt välja kaevatud, läbi jahvatatud, töödeldud ja minema visatud. Kogu meie planeet on nagu tohutu kaevandus, mida kasutakse kõige barbaarsemal viisil, et kätte saada kõiki Mendelejevi tabeli elemente.

Nendel piltidel näete avatud korruselisi kaevandusi ja maardlaid.
Lebedinski avatud rauamaagi maardla.
[Pilt: 58786_800.jpg]
Uuralid.
[Pilt: 58975_800.jpg]
Vana niklikaevandus.
[Pilt: 59215_800.jpg]
Vase kaevandus USA-s
[Pilt: 61143_800.jpg]
Kaevandus Vostok Ruda.
http://ic.pics.livejournal.com/wakeuphum...54_800.jpg
Vase kaevandus USA
[Pilt: 60543_800.jpg]
Rootorekskavaator, võmsusega 4-5 megavatti. See kuidas ta pinnast eemaldab , moodustab sisuliselt mitme tasandiliste äärtega karjääri.
[Pilt: 61259_800.jpg]
Rootorekskavaator lõikab mäemassiivi. Ülevalt vaadates moodustuvad täisnurksed tasandid.
[Pilt: 61920_800.jpg]
Kaarekujuliselt kaevandav ekskavaator.
[Pilt: 63364_800.jpg]

Nüüd tulevad pildid mäeahelikest, kurudest, kanjonitest inimtühjades kohtades, mis on nimatetud igasuguste "romantiliste" nimedega või siis nimetatud kellegi esmaavastaja järgi.
Mägi Koola poolsaarel.
[Pilt: 61499_800.jpg]
Antarktis, avastati 1820. Mäed Antarktises, töödeldud poolkaare kujuliselt rootorekskavaatoriga.
[Pilt: 62205_800.jpg]
Antarktis: Rasketehnikast maha jäänud roomikute jäljed on isegi näha.
[Pilt: 62355_800.jpg]
Gröönimaa.Botkinsi mäed. Kuidas kaevaduse mõõtmed paistavad olevat?
[Pilt: 62517_800.jpg]
Gunnbjorn.Gröönimaa kõrgeim mägi 3700m. Peaaegu kogu pinnas on minema veetud.
[Pilt: 63636_800.jpg]
(selle postituse viimane muutmine: 22-05-2016 15:51 Digitaria.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Digitaria
kõrreline

Postitusi: 627
Liitunud: Sep 2009
22-05-2016 16:01
Postitus: #24
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Svalbard.Norra.
[Pilt: 63786_800.jpg]
Antarktis: Transarktilised mäed. Mägede jalamil on veel näha tehnika jäljed.[Pilt: 64168_800.jpg]
Antarktis,Transarktilised mäed. Vaadake ka tagaplaani.
[Pilt: 64317_800.jpg]
Kailas. Tiibet. 6638 m. Tänapäeval ei suuda keegi rasket kaevandustehnikat nii kõrgele viia. Ernest Muldashev räägib kogu aeg , et Kailas on kunstlikult loodud.
[Pilt: 64824_800.jpg]
[Pilt: 65100_800.jpg]
State Park Utah, Usa
[Pilt: 65389_800.jpg]
Gloss Mountains State Park, Oklahoma, Usa Kaebvandus on nimetatud rahvuspargiks.
[Pilt: 65571_800.jpg]

Grand Canyon. Arizona. USA. Kaevandus, tohutu tühjaks roogitud territoorium ja rahvas vaatab nagu maailma imet.
[Pilt: 65912_800.jpg]
[Pilt: 67078_800.jpg]
Ketassaega läbi kivi. Grand Canyon.
[Pilt: 68038_original.jpg]
Spitsbergeni arhipelaag.
[Pilt: 66358_800.jpg]



Austraalia. Blue Mountains
[Pilt: 66650_800.jpg]
Blue Mountains teise nurga alt.
[Pilt: 67068_800.jpg]
Karjäär. Pilti pakutakse kui desktopi tausta.
[Pilt: 67510_800.jpg]
Caprock Canyons State Park Texas. Veel üks vanast kaevandusest tehtud rahvuspark.
[Pilt: 68538_800.jpg]
Kohtades kus on palju niiskust on vanad kaevandused muudetud kasulikuks põllumaaks. Riisiterassid.
[Pilt: 68771_800.jpg]
[Pilt: 69104_800.jpg]
Canyon De Chelly National Monument. Tõenäoliselt on see käik kaljudesse sisse saetud.
[Pilt: 69204_800.jpg]
Painted Hills. Oregon. Ametlik jutt. Painted Hills on 1276 hektarine maa-ala, mis on kaistud USA sedustega ja on kaasaegsete ameeriklaste jaoks ajaloopärandiks. Seda parki külastavad aastas tuhanded geoloogia ja palentoloogia huvilised ning fotograafid, et saada vapustavalt ilusaid maastiku fotosid.
[Pilt: 81110_800.jpg]
Mountains Ravine
[Pilt: 69467_800.jpg]
Lõuna Aafrika.Orange River and mountains.
[Pilt: 69764_800.jpg]
Timna national park in Israel
[Pilt: 70332_800.jpg]

Homme jätkan. See on ainult pool materjali.
(selle postituse viimane muutmine: 22-05-2016 16:48 Digitaria.)

Omada omamata.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Digitaria
kõrreline

Postitusi: 627
Liitunud: Sep 2009
23-05-2016 10:57
Postitus: #25
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Roheline kanjon Hiinas.
[Pilt: 70725_original.jpg]
Vett täis valgunud karjaar- veehoidla Usbekistanis.
[Pilt: 83984_800.jpg]
Paistab et kõik mäed ja orud siin planeedil on tekitatud kunstlikult. Sel pildil pole kaevanduskihte otseselt näha, kuid on ilmselge, et tegemist on kaevandusega.
[Pilt: 71023_800.jpg]
Kuidas tekitatakse kõrbeid. Neilt piltidelt on näha , kuidas rootorekskavaator suurtelt territooriumidelt koorib pinnast kiht-kihi järel.
[Pilt: 71543_800.jpg]
[Pilt: 71875_800.jpg]
Rootor eemaldab pinnast korraga 30-40 meetrit, tohutute mõõtmetega karjääripõhi on sile nagu laud.
[Pilt: 72064_800.jpg]
[Pilt: 72273_800.jpg]
[Pilt: 72675_800.jpg]
Selgub, et meie planeedil on mitme riigi suurused karjäärid. Kõik kõrbed on tekkinud kaevandamise tulemusel. Näiteks Usbekisani, Tadziki, Kasahhi, Afganistani ja Iraani pinnal puudub viljakandev pinnas suurel enamusel territooriumist, sest kogu territooriumilt on ära kooritud 100 meetrit pinnast koos kõige elavaga. Paistab, et Araali ja Kaspia meri on ka tekkinud vanade kaevanduste põhja.
Platoo Ustjurt. Kasastan. Tagaplaanil on näga rootorekskavaatoriga kujundatud nõlvad.
[Pilt: 72863_800.jpg]
Sama platoo, Nii kaugele kui silm ulatub on ära kooritud umbes 100 meetrine kiht pinnast, kui siia lasta vesi, siis saab Aazovi mere analoogi.
[Pilt: 73071_800.jpg]
Aazovi meri. Põhi on ühtlaselt sile, suurim sügavus 15 meetrit. Uppunud karjäär.
[Pilt: 81872_800.jpg]
Karakumi kõrbe äär. Jääb mulje nagu oleks mingi hiidrüüstaja siit üle käinud.
[Pilt: 73336_800.jpg]
Tegelikkuses mahajäetud karjäär, aga rahva jaoks Jangikala kanjon Turkmeenias.
[Pilt: 73949_800.jpg]
(selle postituse viimane muutmine: 23-05-2016 11:23 Digitaria.)

Omada omamata.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog