•  Eelmine
  • 1
  • 2(current)
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 12
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 2Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
#26
Karjäär. Platoo Tuzbair Kasastan.
[Pilt: 74041_800.jpg]
Monument Valley. Ettekujutuse selle maa-ala kunagisest kõrgusest saab alles jäänud kõrgendike järgi. Pinnast on minema veetud mitme saja meetri kõrguselt.
[Pilt: 74245_800.jpg]
Monument Valley, USA
[Pilt: 74616_800.jpg]
Namiibia, Karjääri põhi.
[Pilt: 74797_800.jpg]
Egiptus. Kogu pealmine pinnase kiht koos mullaga on minema veetud. Peale selle on karjääri kõrvetatud veel tuumarelvaga.
[Pilt: 75142_800.jpg]
Suur osa Austraaliast on paljaks kooritud, pinnast pole, ainult kõrb.
http://ic.pics.livejournal.com/wakeuphum...18_800.jpg
[Pilt: 75567_800.jpg]
Nigeeria
[Pilt: 75858_800.jpg]
Järeldus on sihuke, et kõik kõrbed on tekkinud pika ajalise ja barbaarse maagi kaevandamise tulemusel. Geoloogilised mõisted nagu kanjon, org, kalju, ovraag, mägijärv või ka lihtsalt järv võib vahetada mõistete karjäär, kaevandus, uppunud kaevandus või uppunud karjäär vastu.
16-17 saj, vanadel kaartidel kus on kujutatud Venemaad ja maa ala mida nimetatakse Tatariaks, on jõed kujutaud voolamas enam vähem sirgena, suunamuutused on sujuvad. Moodsatel kaartidel teevad osad sõlmi ja muudavad suunda kuni 180 kraadi. See on seletatav sellega, et kaevandamiste tulemusel on jõed sunnitud otsima endale uut sobivamat voolisängi.
Tobol, Siberis.
[Pilt: 82751_800.jpg]
Jõgi Voroneži oblastis. Jõgi hakkas voolama siin peale seda kui kaevandamise käigus pinnas eemaldati.
[Pilt: 77214_800.jpg]
Sama jõgi, Keskel on taimedega kaetud saar, oht kus seisis ekskavaator.
[Pilt: 77733_800.jpg]
Vasta
#27
Ametlik versioon selle jõe kohta kirjutab järgmist: Krivoborje paljand on tohutu ovraag, mis annab väärtuslikku uurimis materjale geoloogidele. Pinnase kihtide ja mulla iseärasuste järgi püüavad geoloogid paika panna sündmused , mis siin juhtusid mitu tuhat aastat tagasi. Katud on männimetsaga, kus elavad suured metsloomad. Tegemist on rahvusliku looduspargiga, kus on lubatud ainult uurimistööd geoloogia tudengitele. Siia korraldatakse üldharivaid ekskursioone.
Sel ajal, kui geoloogid arutavad millised loodussündmused mitu tuhat aastat tagasi Krivoborjes toimusid, võib kindlalt väita,et siin tegutses rootorekskavaator umbes 200-300 aastat tagasi.
Siin võib väita, et tegutses rootor-ekskavaator ,aaga rahvale räägitakse, et Creux-du-Van hiiglaslik looduslik amfiteater laiusega 1400 meetrit ja kõrgusega 200 meetrit, mis on tekkinud kivimite loodusliku erosiooni tulemusel.
[Pilt: 81519_800.jpg]

Kui maagi rikas pinnas on välja kaevatud, siis on sellest vaja kätte saada vajalik maavara ja selleks on olemas tehnoloogia: maagi rikastamine,mille tulemusel saadakse kätte soovitud materjal ja järele jääb nn aheraine, mida on aga vaja kuhugi ladustada. Edasi võib oma sõnavarast välja jätta sõnad vulkaan, sopka ja asemele võtta mõiste terrikoonik. Aherainemägi ehk terrikoonik (prantsuse fraasist terri conique, milles terri 'aherainepuistang' + conique 'kooniline') on väljatud maavara rikastamise jääkidest kuhjatud puistang.
Kaevanduste ja nende rikastamisvabrikute jäägipuistangutes võivad põlevat ainet ja väävliühendeid sisaldavad rikastusjäägid kuumeneda ja süttida.

Terrikoonik Donbassis. Kõrgus umbes 200-300 meetrit. Nende sees toimuvad keemilised reaktsioonid, kui isotoopne rõhk nende sees tõuseb liiga kõrgele, siis nad võivad põleda või eraldada mürgiseid vedelikke.
[Pilt: 77911_800.jpg]
[Pilt: 78162_800.jpg]
Vesuuv Itaalias, 1281 m kõrge, nimetati vulkaaniks, sest ta põleb ja ühe korra isegi purskas ja muidugi ka selleks, et inimesed ei taipaks millega tegu.
[Pilt: 78348_800.jpg]
Kui vaadata kraatrisse, siis on loogiline ,et vulkaani kraater on kaetud sulanud laavaga, siin on näha aheraine kujamisel moodustunud kihid, mis on nii pehmed ,et saab kaevata labidaga.
[Pilt: 78651_800.jpg]
Põlev terrikoonik. Kõrgus 4850 m
[Pilt: 79026_800.jpg]
Santa-Anna Salvadoris.
[Pilt: 79153_800.jpg]
Lõhkenud tipuga terrikoonik Popokatepetl Mehhikos, kõrgus 5426 m
[Pilt: 79516_800.jpg]
Nii nimetatud vulkaanilised mäemassiivid Kamtšatkal.[Pilt: 79756_800.jpg]
[Pilt: 79986_800.jpg]
Fuji Jaapanis. Mitu palka me kokkuhoidma peame , et seda aherainemäge imetlema sõita? Bleh
[Pilt: 80225_800.jpg]

Muu prügi ja jääkide ladustustel pole kindlat koonilist kuju, nad on pehmed ja labidaga kaevatavad.
Erakordselt uhke riikliku kaitse all olev geoloogiline looduspark Hiinas, Zhangye Danxia. Võrratu värvide mäng, turiste juhitakse kindlaid radasid pidi, et nad ei puutuks kokku kogu selle mürgise mögaga.
[Pilt: 80463_800.jpg]
Kuhjatud jääkide mägi Norilskis
[Pilt: 83397_800.jpg]
Pamiir. Surgani org. Ümberringi on pinnase kuhjatised, mitte midagi ei kasva. Ka need on läbitöötatud pinnase jäägid.
[Pilt: 80675_800.jpg]
Vasta
#28
Kaevanduste ja looduslike pinnavormide vahele võrdusmärki tõmmata - olgu need pealtnäha kui sarnased tahes - on ikkagi liig mis liig. Just see näiv väline sarnasus on ohukoht, sest kahjuks on inimesed loomult suhteliselt laisad ja tõmbavad oma võrdusmärgid iga sarnasuse korral.

Ok, kaevandused kaevandusteks... aga... tead, see tuumasõda 200 aastat tagasi...no see on nüüd küll üsna punnitatult välja mõeldud. Ma võiks veel kuidagi aru saada tuhandete aastate tagusest tuumaõjast sest pika aja möödumine annab ahvatleva võimaluse otseste tõendite puudumist vabandada ja just see suhteliselt hiljutine daatum lükkabki selle 200 aasta taguse tuumasõja jutu pehmete seintega tubadesse. Täiesti samaväärne lameda maa "teooriaga."
Vasta
#29
Mäed Pjatigorskis sarnanevad väga terrikoonikutele.
[Pilt: 81263_800.jpg]

Filipiinide kõige kuulsam saar on Bohul. Kuulsaks on ta saanud oma "shokolaadi küngastega". 1268 umbes 100 m kõrgust küngast on laiali laotatud 50 ruutkilomeeri suurusele alale.
[Pilt: 82138_800.jpg]

Järeldus.
Tootmise mahud on ülemõistuse suured. Kõigest sellest kasutatakse Maal endal võib olla ainult 5%. Paitab et Maa on kellegi hiigelkarjäär ja inimesed on siin ainult teenindav personal.
Inimesed sünnivad ja surevad, riigid tekivad ja kaovad, rahvused ilmuvad, sõdivad omavahel ja hääbuvad, aga üks on kindel Jumala veskid jahvatavad aeglaselt aga kindlalt.
Lõpptulemus saab olema selline
[Pilt: 83145_800.jpg]
Need , kes ise seda kõike juhivad ja vajavad meie planeedil ilmselt elada ei saa. Nad on loonud inimese,selle isetaastuva roboti, kes kogu töö nende eest ära teeb.

vastus võib olla siin .
Vasta
#30
Enne praeguseid inimesi on Maal elanud muid inimese-taolisi olendeid (nö eelmised juur-rassid: Polaarlased, Hüperborealased, Lemuurlased, Atlantislased).

Seega saaks osasid mägesid käsitleda nö "mahajäetud kaevandustena".

Kuid mingis osas on käsitlusega mindud liiale: tegev-vulkaanide kraatreid on veidi totakas pidada "kaevanduste jäätmeväljadeks".

-------

Kui suudetakse kaevandada tohutute sügavuste kaupa (5-500 meetrit), siis peaks ju olema võimalik tagasi panna õhuke (0.5 meetrine) mulla kiht, et taimed saaksid kasvada - kuid millegi pärast seda ei suudeta-viitsita.

Näiteks Kanada nafta-liivade kaevandused on muutunud "kõrbeteks" - seal oleks ju üsna lihtne tekitada nö "niiskuse puhver" laotades esmalt maha mõni cm savi (ei lase vett läbi), seejärel meetri jagu liiva (hoiab niiskust), ning peale mõnikümmend cm algset mulda (taimede kasvuks) - sellistest planeeti säästvatest lahendustest loobutakse nö "sendi saagimise", ehk kasumi tõttu.

-----

Kui üritada neid "kaevureid juhtivaid jõude" suuremas plaanis vaadelda, siis pole nad eriti kõrge arengu-tasemega: neid huvitavad vaid füüsilise kihi mineraalid - kuid kõrgema arengutasemga olendid loovad Galaktikaid-Universumeid, ning elavad väljaspool aja-ruumi piiratusi asuvas ajatuses-igavikus.

Seega peaks taolise rööv-kaevandamise taga olema nö "massimeel", ehk Castaneda "lendaja", ehk arengumaagide "seen", st kuldvereliste olemusrassi koduplaneedilt pärit nais-energiaga olend, kelle arengutase on midagi looja-jõu kanti (buddhi tasandi keskel) - kuid religioonide abil oma võrku tõmmatud miljardite olendite summarse kvantiteedi abil ulatub ta mänguri-värvilise kanti (buddhi tasandi ülemine ots).
Taoline olend ei peagi ise Maal kehastuma, ta võtab Maal elavad olendid oma võrku (kontrolli alla), ning oma jalakeste-uimekeste liigutamise abil juhib-käsutab ta maiseid inimesi, nagu teatri-näitlejad juhivad niitide abil marjonet-nukke.
Kui suuta oma teadvus tõsta nö "ajatusse", ehk tajuda maailmakõiksust igavikulisena (atma tasand, mis asub buddi tasandist kõrgemal), siis on taolise seen-lendaja võrgustik nähtav, ning juhtmed saab enda küljest lahti ühendada.
Vasta
#31
Kuu jagu kraami näib minema viidud olevat. Et Kuu on tehiskeha see on ammu teada - keevitatud sõrestikule on u. 100m paksuselt veetud kivimeid Maalt.

Tuumasõda mõnisada aastat tagasi on kahtlasevõitu , aga mine sa tea, ehk oligi. Küsin vanaema käest, äkki ta on midagi kuulnud.
Vasta
#32
Kenad pildid, Digitaria! Huvitavad vaadata! Smile
Vasta
#33
(23-05-2016, 18:55 )i-tun Kirjutas: Et Kuu on tehiskeha see on ammu teada

Loomulikult on kuu tehis, nagu ka maa ja kõik tähedki Smile
Vasta
#34
Öeldakse, et oma silm on kuningas! Obelisk, see suurim mis on pooleks läinud on puhtast graniidist väljalõigatud ja lõigatud oleks nagu labidaga pehmet sorti liivakivi. Lõike sügavus on ~7-8cm, läksin kanali põhja ja imestasin.......proovisin võtmega kivi kõvadust, graniit mis graniit, metallist võti kohe kuidagi ei võtnud. Aega on möödunud ~7a.
Vasta
#35
Ja maakera sees on teine maakera, mis on kandiline ja välisest 2x suurem. Lugesin selle kohta internetist, mistõttu see peab olema tõsi!

(23-05-2016, 23:08 )xcad Kirjutas: Öeldakse, et oma silm on kuningas!

Siinkohal kahjuks eksid. Oma silma ei saa eriti usaldada, sest inimeste tajud on mõnevõrra erinevad. Silmast rääkides - isegi värve tajume me erinevalt. Muudest tajudest rääkides - meie eelarvamused seavad suured piirid sellele, mida me "näeme". Ja lõppude lõpuks näeme me vahetevahel suisa hallutsinatsioone. Nii, et oma silma usaldamine võib suure tõenäosusega juhtida valele teele.

(23-05-2016, 23:08 )xcad Kirjutas: .proovisin võtmega kivi kõvadust, graniit mis graniit, metallist võti kohe kuidagi ei võtnud. Aega on möödunud ~7a.

Su võti on tehtud messingist, mis pole kuigi kõva metall, et sellega graniiti hinnata.
Vasta
#36
(24-05-2016, 08:42 )seenetoorik Kirjutas: Ja maakera sees on teine maakera, mis on kandiline ja välisest 2x suurem. Lugesin selle kohta internetist, mistõttu see peab olema tõsi!
Naljakas, kuid teadlaste arvutuste järgi võib meekera sees teine maakera olla küll ja suurem ka. Õigemini sellist võimalust ei saa välistada. Seega Sveijk-iga koos hullumajas olnud professoril võis isegi õigus olla.

Vasta
#37
Kas seda arvutust kuskilt kaeda kah saab?
Vasta
#38
Kuulge nüüd Laugh iga süvend pole kaevandus. Kui Digitaria siin nõnda massiivselt postitab, võiks ka öelda keda ja mida tõlgib, kust info pärineb. Pinnavormide väline sarnasus on... lihtsalt väline sarnasus ja mingeid üldistusi - eriti nii ulatuslikke - teha ei tohiks. Igasugune lahmiv üldistamine seab teooria automaatselt kahtluse alla. Seega pisut vähem aga täpsemalt ja kõik saavad targemaks ning on tänulikud.

Kui samal moel lubada endale lahmimist, siis tõsiasi, et planeedid kipuvad olema ümmargused, näikse viitavat vandenõule. Smile Jumalate piljard?
Vasta
#39
Kui juba para edasi mõelda, siis pinnast kraabitud on rohkem kui nn. vulkaanid jääkidena. Ehk viidi naturaalne pinnas mujale planeetidele seemneks või nii.

Vasta
#40
Püüan juba jupp aega leida netist mingeid asjalikke allikaid eespoolviidatud õõnespuurimistele vana-egiptuses. Kõik, mis leian, on paar igal pool korduvat, mittemidagiütlevat fotot, mida pole võimalik mitte kuidagi kontekstiga ega asukohaga seostada. Räägin siinkohale neist "seletamatutest" aukudest, kus puuritud on väidetavalt uskumatu sammuga. Tavalisi, konventsionaalseid auke on muidugi igal pool ja neis pole ka midagi märkimisväärset. Kahjuks aga jah, neid "seletamatuid" ei suuda kuskilt usaldusväärsest allikast leida. Igal poole on lihtsalt suvaline foto kivist, millesse on puuritud auk ning kellegi väide, et tegu on Vana-Egiptuses puuritud auguga. Samas, isegi kui tegu oleks näiteks kuskilt püramiidide juurest vmt leitud kiviga, ei tähenda see, et auk ise pärineks vanast ajast. Auk võib olla ka vaid 10-20 aastat tagasi puuritud. Nüüd aga mingi pseudoajaloolane avastas selle ja võttis kinnisideeks, et kui püramiidide lähedal, siis peab olema iidne auk.
Vasta
#41
Proovi sama ka Löuna-Ameerika kohta, äkki laheb paremini.Smile
Vasta
#42
Ei, ega vahet pole, kuhu neid auke "liigitada" - Egiptusse või LA'sse. Otsin ilma kohaviideteta aga ka kohaviidetega. Egiptusele viitasin siin lihtsalt juhuse tõttu.
Vasta
#43
Palju parema kvaliteediga ,kui siin eelnevalt olnud venelaste oma.
Brien Foerster vöiks ainult ennast vähem kaadrisse toppida.

https://www.youtube.com/watch?v=puXsFyainQU

Tegelikult kellel huvi on ,vöiks selle mehe ka teisi uuemaid yleslaadimisi vaadata. Puma Punku ,Baalbek...

Siin asju yle maailma:
https://www.youtube.com/watch?v=TqUtb1O4TkA
https://www.youtube.com/watch?v=x1FiiPLzo_8
Vasta
#44
[quote='Digitaria' pid='223175' dateline='1463902661']
Tööstuslikult arenenud tsivilisatsioonid on olnud meie planeedil juba tuhandeid aastaid.
Kusagil 1780-1815 aastate paiku toimus tuumasõda, on põhjust arvata , et mitte esimest korda. Selle tulemusel oli aastal 1816 tuumatalv, aasta ilma suveta. Anglosaksid nimetavad seda Eighteen Hundred and Froze to Death.
https://en.wikipedia.org/wiki/Year_Without_a_Summer
Täpsemalt 200 aastat tagasi toimunud tuumasõja kohta saab lugeda siit.
http://wakeuphuman.livejournal.com/1116.html
http://wakeuphuman.livejournal.com/552.html
Tuumatalve tulemusel hävis kogu taimetsik ja moodustusid nn polaarmütsid. See on seletatav sellega, et kogu põhja poolkeral on puud nooremad kui 200 aastat. Osa taimestikust külmus, osa põles ära.


See tuumasõda pidi siis olema enam-vähem sel ajal, kui Prantsus Moskvas käis. Sellest ajast on suulisi pärimusi meil juba tohutul hulgal, kirjaliksest rääkimata. Ülikoolid töötasid, õpetlased kirjutasid, kirjanikud kirjutasid, inimesed pidasid päevikuid. Ja mitte kriipsugi kuskilt pole lugeda üleilmse tuumasõja kohta. Aga seda, mida Napoleon koju Josephinale kirjutas, see on täpselt teada. Mida prantslased õhtueineks Moskvas sõid, on teada, aga et samal ajal aatompommidega pool Venemaad auklikuks lasti, sellest ei tea keegi midagi. Nonsenss!Kui siis mingi üleilmne tuumasõda oleks käinud oleks kirjalikke ja suulisi jälgi kõik kohad täis. Ja kes need siis omavahel matsisid seal sõjas, millest muud jälge pole kui augud maas?
Ma olen üldiselt skeptitsismi ja pimeda eitamise vastane, aga see 200 a tagune üleilmne tuumasõda on pisut liiast.
PS. Tamme Lauri tamme vanuseks hindavad dendroloogid 680 aastat. Eestis on üle 200 a vanuseid puid kindlasti igas vallas.
Vasta
#45
Aadu - see, et midagi toimus mis on vähemalt natuke eemal tavapärastest protsessidest on suhteliselt tõenäoline. Asi on lihtsalt selles, et kui kaasaegsed ei osanud siduda sündmusi mida nad nägid.
Samuti ei maksa unustada, et kui oli tuumasõda (või vähemalt mõni-mõned lokaalsed pommitused) siis ei pruukinud see üldse mitte inimeste vaheline vaid hoopis välisplaneetlaste vaheline.

Mis aga taimestikku puutub siis inimkonna kogemused 2MS lõpust Jaapanis näitavad, et taimed jäävad ellu küll ja kasvavad edasi - seda isegi Null-punktis.
Aga nagu sa ehk oled märganud siis arhiivide puhastusi on teinud pea kõik võimud.
Seda kas isiklikust initsiatiivist või "kõrgemate" käsul näitab ehk aeg.
Vasta
#46
Sellel "aasta ilma suveta" on juba tõenäoline seletus - vulkaan Tambora purskamine 1815. aastal Indoneesias, mis oli üle 1300 aasta üks võimsamaid omataolisi. Lisaks sellele purskas aasta varem Mayoni vulkaan Filipiinidel. Kahest vulkaanist atmosfääri paiskunud tuhk blokeeris päikese ning tulemuseks oli globaalse temperatuuri alanemine. Neist mõlemad on dokumenteeritud sündmused.

Miks küll on vaja mängu tuua tuumasõdasid ja tulnukaid?

Kui nüüd öelda, et kõik on kinni mässitud ja arhiivid muudetud, siis... noh, saab ju suht kõike väita ja mitte mingitel andmetel pole mingit mõtet.
Vasta
#47
(15-03-2017, 20:00 )Nielander Kirjutas: Miks küll on vaja mängu tuua tuumasõdasid ja tulnukaid?

Aga siis on huvitavam wink
Ja paljud võtsid vaevaks uurida seda vulkaani asja selle aja jooksul?
Vasta
#48
Aga teemasse kah: https://www.youtube.com/watch?v=Fm_kieh9tck
Palju huvitavaid ja vähenähtud pilte iidsest kivitöötlemisest, eriti hästi on esile toodud "tehnoloogiline sõrmejälg"- kühmud(knob`s). Ja muidugi geograafia, üle KOGU maailma on kasutatud samasugust tehnoloogiat kivimurdmiseks...
Vasta
#49
Sattusin sellise kahtlase,aga huvitava video otsa-Vibratsiooni ja miski abrasiivse vedeliku abil kivi sisse augu tegemine (ja miskid muud eksperimendid vibratsiooniga).Pole sellist meetodit varem kohanud.Tundub mitme erineva kivimi peal seda testivat ja ka klaaspudeli põhjal.Sellisel viisil saab teha auke,lõigata sirgelt...Väga huvitav kui see meetod tõele peaks vastama.

Vasta
#50
Tea, mis see vibratsioon siis muud on kui liikumine? Tehniliselt pole mingit vahet, kas tekitada lõikepinna ja lõigatava pinna vahel hõõrdumist vibratsiooni või näiteks ringikujulise liikumise abil. Tõhususe poolest on ringikujuline muidugi kordades ökonoomsem.

Väga asjalik teaduartikkel egiptuse (õõnes)puurimise tehnoloogiast: https://www.penn.museum/documents/public...ncient.pdf - peaks paljud "müstilised" asjad paika panema.
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2(current)
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 12
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
2 külali(st)ne

Expand chat