•  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 4
  • 5
  • 6(current)
  • 7
  • 8
  • ...
  • 12
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 2Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
(07-05-2018, 21:57 )Tinar Kirjutas: http://www.genesispark.com/exhibits/earl...periments/

Aitähh lingi eest, hindan väga seda, et inimene suudab oma jutule ka allikalingi juurde panna. See annab võimaluse igaühel kaaluda, kas ja kui tõsiseltvõetav see artikkel tema jaoks on ja kuidas tema maailmapilti sobib. Aga ...
Esiteks ei olnud antud tomatieksperiment seotud kuidagi suurenenud hapnikusisaldusega - vastupidi, atmosfääris oli suurendatud hoopis CO2 sisaldust (lisaks filtreeritud valgusele ja suurendatud toitainetesisaldusele).
Teiseks on antud leht tehtud puhtalt Jumalasõna kinnitamiseks, mis on minu jaoks isiklikult liialt kallutatud teema ja ei sobi hästi tõsiseltvõetava info otsimiseks. Üldhariduslikul eesmärgil võib muidugi lugeda.
Vasta
(08-05-2018, 09:18 )Nuril Kirjutas:
(07-05-2018, 21:57 )Tinar Kirjutas: http://www.genesispark.com/exhibits/earl...periments/

Aitähh lingi eest, hindan väga seda, et inimene suudab oma jutule ka allikalingi juurde panna. See annab võimaluse igaühel kaaluda, kas ja kui tõsiseltvõetav see artikkel tema jaoks on ja kuidas tema maailmapilti sobib. Aga ...
Esiteks ei olnud antud tomatieksperiment seotud kuidagi suurenenud hapnikusisaldusega - vastupidi, atmosfääris oli suurendatud hoopis CO2 sisaldust (lisaks filtreeritud valgusele ja suurendatud toitainetesisaldusele).
Teiseks on antud leht tehtud puhtalt Jumalasõna kinnitamiseks, mis on minu jaoks isiklikult liialt kallutatud teema ja ei sobi hästi tõsiseltvõetava info otsimiseks. Üldhariduslikul eesmärgil võib muidugi lugeda.
Minule lingi olemasolu netis pole mingi näitaja. Neid võib olla ja neid ei pruugi olla kuigi subjekt siiski eksisteerib. Muuseas, google&pojad on alustanud massiivset tsenseerimist st netist korjatakse ära (vähemalt google ei hakka neid näitama ja vähemalt esimeste otsitulemuste seas) kõike mis on vastuolus peavoolu teaduse, poliitika või mis iganes asjaga. Kõik alternatiivne nagu näiteks alternatiivteaduse osa, läheb välja tsenseerimisele. Google toimetab vaikselt ja ise selle otse tähelepanu ei juhi ning googeldajatele on see vist jäämas märkamatuks.
Seda tomati asja ma mäletasin siis valesti aga siin on näiteks teine tulemus ja seda vaid teaduse esindajatelt: https://www.sciencedaily.com/releases/20...132924.htm
Minule endale on selline teadus kust näiteks kõik religiooniga seotu on eemaldatud, kallutatud ja kaugel tõest.
Vasta
Ka wikipedias on sama lugu. Kui yandeks panna otsingumootoriks siis vahel on täiesti teised lehed.
Vasta
Tinar kirjutas:
"Minule endale on selline teadus kust näiteks kõik religiooniga seotu on eemaldatud, kallutatud ja kaugel tõest."

Aga mis on religioon, usk või jumal? Mind hämmastab kõige enam, et just teadus ei suuda, ei taha (ei tohi) sellele vastata. Pean ennast kahte jalga kindlalt maas hoidvaks inimeseks, kes keskmisest rohkem pruugib oma loogikameelt. Just jumalajutlustajate peale lööb mu umbluumula tuvastamise detektori osuti põhja.

Näide elust enesest, teaduse ja religiooni suhtest ning meedia kallutavast rollist:
Kristluse suurim artefakt, Torino surilina, tunnistati teaduslikke võtteid kasutades Jeesuse ajastust mitte pärinevaks ehk võltsinguks. Möönan, et mind tabas mõningane rahulolu, kui jälgisin Euronewsi kanalilt vastavat teadet. Klõpsisin puldist CNN`i peale: näidati Vatikanis toimuvat suurt meeleavaldust teadlaste "amatöörlike avastuste ja jultunud väljaütlemiste" vastu. Sest miljonid usklikud ei saa ju ometi eksida! Selline hundid terved ja lambad söönud olukord...

Seega on religioossus emotsionaalne seisund, teadus aga ratsionaalse mõtlemise väljund. Põhimõtteliselt ei sünniks neid kahte panda ühte padaje, aga loodus on nõnda seadnud, et inimese üks ajupoolkera tegeleb just emotsioonide ja teine pool teadmistega. Hoidku jumal meid selle eest, et need kaks omavahel tülli ei pööraks...

Siit koorubki välja peamine põhjus, miks teadlased ei tohi torkida "ebameeldivaid" küsimusi: millal, kes ja kuidas või mida tegi ajastul, kui tekkisid religioonid ja ilmus välja mõiste jumal...

Neile aga, keda tunnete ja teadmiste konflikt ei sega, annan järgmise mõtteharjutuse:
Kaks kõige enam vaidlusi ja paksu verd maailmas tekitanud sõna: üks on jumal(keda teadus ei suuda defineerida) ja teine on UFO.
Kumbagi ei tohiks olla(ametlikult) olemas, aga pruugivad ainult kokku saada ateist ja usklik, või proovi ainult öelda, et oled näinud tundmatut lennumasinat, kohe hakkab lendama verd ja tatti... Ma ei kutsu üles võitlema ja väitlema, kumba keegi usub-ei usu, ma soovitan kõigil kasutada üht erapoolset kohtunikku, mis asub teie laual-süles: emotsioonitut arvutit. Mis te arvate kui palju jälgi on jätnud internetti usklikud-ateistid kirjutades internetti sõna GOD? Kui paljud on kirjutanud "popkultuurist" pärineva sõnaühendi UFO? Mõelge, tehke panuseid, sõlmige kihlvedusid, mida iganes... Loogiline oleks arvata, et jumal võidab ja seda ta teebki, aga kas võit on mäekõrgune? Kontrollige, guugeldage ja olge valmis üllatuseks: mõtlemisvõimetu ja tundetu masin annab tulemuseks ainult paariprotsendise erinevusega tulemuse, paar protsenti võib ümardada viigiks GOD=UFO. Kas ma pean järelduste tegemisel aitama?

Täpselt samale tulemusele viis loogika ka Dänikeni- jumal võrdub tulnukad.
Vasta
(08-05-2018, 19:06 )xcad Kirjutas: Ka wikipedias on sama lugu. Kui yandeks panna otsingumootoriks siis vahel on täiesti teised lehed.

Wikipedia ongi vulgaarmaterialismi üllitis. Kõik alternatiivne lõigatakse sealt välja või tunnistatakse pettuseks. End osavalt esitledes jätab mulje, et on eriti objektiivne.
Vasta
Kui sa lähed otsima konna, on ju tõenäoline, et leiad teisi olendeid ennem?
Vasta
(09-05-2018, 14:06 )pikksukk Kirjutas: Kui sa lähed otsima konna, on ju tõenäoline, et leiad teisi olendeid ennem?
See küll ei ole selle teema alla. Iga otsingumootor annab erinevad vastusedBleh
Igapäevaasjades see ei kehti, küll aga n.n. ebameeldivates teemades ja esoteerika vallas.
Vasta
(04-05-2018, 21:43 )xcad Kirjutas: On kunstlikke materjale mis on teemandist 3-4x kõvemad

Millised kunstlikud või mittekunstlikud materjalid on teemandist 3-4x tugevamad? No kasvõi lambist?

(04-05-2018, 21:43 )xcad Kirjutas: Siin pidi olema mingi meile tundmatu kivi pehmendamise tehnoloogia, ilma selleta on sellises ahtas ruumis selliseid töötlusjälgi võimatu tekitada. Isegi teoreetiliselt, sest jäljed on ühtlased ja pikad.

Kindlasti pole jäljed ühtlased. Vaata täpsemalt.

Muus osas aga, me ei pruugi kunagi täpselt teada saada, mis tehnikat (mitte tehnoloogiat) egiptlased ühel või teisel juhul kasutasid, sest nad ei jäädvustanud kõike ja kui jäädvustasidki, siis on meie päevini säilinud vaid kübeke kõigist jäädvustustest. Üks on aga kohe päris kindel: mistahes tehnikat nad ei kasutanud - see pidi olema ajakulukas, sest see pole lihtsalt ühegi eluterve loogikaga mõeldav, et kõrgtehnoloogiline tsivilisatsioon jättis endast maha VAID ja ÜKSNES sellised andmed, mis neid ilmselgelt pronksiaega liigitada lubavad. Peab ikka peast päris soe olema, vaadates kõike, mida nad endast maha jätsid (kaarikud, pilliroost laevad, pronksist meislid, puust kelgud ja kuhjaga pilte, mis kujutavad täitsa ootuspärast pronksiaegsete inimeste eluolu) ning arvata sealjuures, et tegelikult oli tegu kõrgtehnoloogilise tsivilisatsiooniga.

(04-05-2018, 21:43 )xcad Kirjutas: Kui kiviga taguda (nagu videos arvati) miks siis on kõrgemad vahekohad lõikejälgedel?

Täpselt ei oska öelda aga võib oletada, et nii oli vältimatu ja lõpuks ka lihtsam. Inimesed tahusid külg külje kõrval ning igaühel oli oma piiratud ala, mida tahuda. Kui lõpuks optimaalsed robustmõõdud olid saavutatud, läks tahumisjärg üle täppistahujatele, kes pinna ühtlustasid.

Lihtsam võis see olla näiteks ploki väljalõikamisel. selleks, et plokk lõpuks lahti murduks, pole vaja tingimata uniformset lõiget. Tihti piisab ka perforatsioonist, mis on ressursisäästlikum. Teatud mõttes meenutab see ju perforatsiooni ja ühel hetkel murdub plokk lahti ka sellise ebaühtlase, "kõrgemate vahekohtadega" lõike puhul. Samas on sellist lõiget teha lihtsam ja kiirem kui uniformset ja ühtlast.

(04-05-2018, 21:43 )xcad Kirjutas: Muidugi kui lõpmatult aega kulutada siis saab kõike aga egiptuses vaarao ikka tahtis oma eluajal obeliski püsti panna. Ja toorikust lihvitud obeliski tegemine kus on sees ka raidkirjad, sirged küljed ja lihvitud pind võtab samuti aega.

Aga aega neil ju oli...

(04-05-2018, 21:43 )xcad Kirjutas: Miks inglased nägid kurja vaeva ja viisid ühe londoni? Oleks ju võinud ka kohapeal teha, sinna vedu XIX sajandil oli paras tegemine.

19. sajandil vaadati tööjõuressurssi juba hoopis teise pilguga. Kui valmis sild on juba olemas, siis oskustööjõudu, mida kiviraidurid endast kindlasti kujutavad, on hoopis mõttekam kasutada millekski muuks kui uue silla tahumiseks.

Teine asi võis olla ka see, et tegu oli rekordite ja saavutuste püstitamise ajastuga. See, et silda on võimalik ehitada, teadsid kõik. Seda oli juba varem mitu korda tehtud. Aga keegi polnud veel silda ühest kohast teise vedanud! See oli eesmärk, mida tasus ette võtta! Au, kuulsus ja reklaam teostajaile!

(04-05-2018, 21:43 )xcad Kirjutas: Ja baalbeki monoliitide väljalõikamine ja transport? Lihtsalt sinna ei mahu nii palju inimesi või veoloomi kui oleks vaja....ja lisaks karjäärist ei lähe kõva teed mis seda tohutut koormat kannaks.

Kui palju "inimesi või veoloomi" siis sinu arvates oleks vaja? Kui palju Kõuekivi liigutamiseks vaja läks?

Kõva teed ei lähe praegu. Võibolla tollal oli maapind hulga tahedam? On ju teda, et see piirkond oli noil aegadel oluliselt rohkem taimestikuga kaetud ja üldse mitte niiväga kõrb. Ajutise tee võib ka ehitada. Parajad palgid, kuulid ja ongi kõik. Kõuekivi sedasi liigutati ja see tehnoloogia oli täitsa kättesaadav ka Baalbeki päevil.

(04-05-2018, 21:43 )xcad Kirjutas: Proovigu siis tänapäeval baalbeki monoliiti liigutada.....moslemeid kes sooviksid tööotsa odava raha eest on seal piisavalt.....liigutagu no 100m ja tõstku teineteise peale! Sama ka egiptuses.... tehku üks väiksemat sorti obelisk ja pangu ka püsti...koos hieroglüüfidega ja kõige muuga. Kasutagu selleks kõigeks kivi nagu ahv pähkli purustamiseks. Keegi ei ürita millegipärast aga õpetama "kuidas tehti" on targad piisavalt ja "valdavad" tehnoloogiat.

Kuidas siis ei ürita? Neid demontratsioone, kuidas minimaalse inimjõu ja maksimaalse nuti abil on võimalik tohutuid kive tõsta ja liigutada, on ju tehtud kõrini! Tõsi, väiksemas mastaabis aga kaheldamatult on näidatud, et see töötaks ka suuremas mastaabis. Point on selles, et aruka inimese jaoks pole vaja tingimata otseselt näidata, kuidas vot just täpselt nii suur kivi vot just täpselt nii kaugele tassitakse ja vot just täpselt niisuguseks tahutakse. Seda nimetatakse tänapäeval ajaraiskamiseks ja neil tüüpidel on muudki teha kui iga päev uhhuudele midagi jälle ja jälle üle tõestada. See on ju teada, et neid ümber veenda pole võimalik, sest kõik, mis selleks vaja, on juba ammu esitatud, ent miski ei toimi.

No näita uhhuule, et vasest sae või märja nööri ja liiva abil on võimalik graniiti saagida. Mida uhhuu seepeale teeb? Muudab oma seisukohta? No ei muuda ju! Tema hoopis jõurab, et "Aga selleks kulub ju niiiii palju aega ja kuna mina arvan, et egiptlased ei viitsinud nii kaua nühkida, siis järelikult pidi neil olema mingid teemantlõiketerad ja elektritööriistad ja tulnukad ja kes kõik veel, sest need on ju kõik hulga loogilisemad selgitused!"

Täpselt samamoodi võib neile kasvõi terve püramiidi püsti panna aga nemad leiaks ikka, et see oli liiga aeglane ja vaevarikas. Või midagi veel jaburamat.

See tähendab, et võiks aru saada, et nii nagu teadus pole ette nähtud igasugustele ullikestele Maa ümaruse tõestamiseks, pole see ka muude veidrate uskumuste kummutamiseks loodud. Need, kel piisavalt mõistust peas, saavad asjadest aru ka ilma puust ette tegemata ja punaseks värvimata ja need, kes ei saa...no las need siis istuvad internetis ja fäpivad mõtte peale, et tulnukad ehitasid püramiide vmt...
Vasta
(10-05-2018, 13:34 )seenetoorik Kirjutas: Peab ikka peast päris soe olema, vaadates kõike, mida nad endast maha jätsid (kaarikud, pilliroost laevad, pronksist meislid, puust kelgud ja kuhjaga pilte, mis kujutavad täitsa ootuspärast pronksiaegsete inimeste eluolu) ning arvata sealjuures, et tegelikult oli tegu kõrgtehnoloogilise tsivilisatsiooniga.
Seenetooriku naljad ületavad ikka kaarega kõiki teisi. Härra toorik, need kes jätsid maha kaarikud, pilliroost laevad, pronksist meislid, puust... jne, ei olnud kõrgtsivilisatsioon, need olid meie hetke tsivilisatsiooni esivanemad.
Kõrgtsivilisatsioon jättis maha "CNC pinkidel" tehtud asjad näiteks. Ja täna kimavad nad "taldrikutega" ringi...
Tsitaat:Tema hoopis jõurab, et "Aga selleks kulub ju niiiii palju aega ja kuna mina arvan, et egiptlased ei viitsinud nii kaua nühkida, siis järelikult pidi neil olema mingid teemantlõiketerad ja elektritööriistad ja tulnukad ja kes kõik veel, sest need on ju kõik hulga loogilisemad selgitused!"
Mõnusalt jõurad siin. Loe eestpoolt TTT juttu. Mitusada aastat oleks tarvis, et murda, treida ja poleerida kõik Piiteri sambad, neid on sadu. Tassida linna miljonid tonnid graniiti muuks otstarbeks... Aeg on siin oluline faktor, seda ei saa maha kanda. Kuidas mahtuda aega, mis on täna teada?
Vasta
(10-05-2018, 13:56 )muca Kirjutas: need kes jätsid maha kaarikud, pilliroost laevad, pronksist meislid, puust... jne, ei olnud kõrgtsivilisatsioon, need olid meie hetke tsivilisatsiooni esivanemad.
Kõrgtsivilisatsioon jättis maha "CNC pinkidel" tehtud asjad näiteks. Ja täna kimavad nad "taldrikutega" ringi...

Kust see kõrgtsivilisatsioon tuli? Kuhu läks? Miks nad siin ainult kive treisid? Miks nad ei jätnud maha mitte ühtki tõendit? Miks pilliroolaevainimesed neist poole sõnagagi ei räägi? Miks kõik käegakatsutavad tõendid näitavad, et hoopis nemad tegid ja ehitasid? Võimatu on heita kõrvale tuhandete aastate jooksul kuhjunud arheoloogilisi tõendeid, et egiptlased ehitasid püramiidid. Ainult väga elav fantaasia ja loogika puudumine suudab seda...

(10-05-2018, 13:56 )muca Kirjutas: Mõnusalt jõurad siin. Loe eestpoolt TTT juttu. Mitusada aastat oleks tarvis, et murda, treida ja poleerida kõik Piiteri sambad, neid on sadu. Tassida linna miljonid tonnid graniiti muuks otstarbeks... Aeg on siin oluline faktor, seda ei saa maha kanda. Kuidas mahtuda aega, mis on täna teada?

Ah, et siis Peterburi on kah taldrikumeeste ehitatud? Nooojah...ega siia polegi enam midagi lisada.... Noh, peale lihtsa palvekese, et äkki ma saaks kuskilt kaeda, milliste kalkulatsioonide põhjal sellised andmed on saadud? Ennekõike huvitaks mind, kas TTT võttis oma arvutustel aluseks selle, et töötajaid oli kaks või kalkuleeris ta nelja töömehega?
Vasta
(12-05-2018, 11:50 )seenetoorik Kirjutas: Võimatu on heita kõrvale tuhandete aastate jooksul kuhjunud arheoloogilisi tõendeid, et egiptlased ehitasid püramiidid. Ainult väga elav fantaasia ja loogika puudumine suudab seda...

Egiptuse vanim püramiid, Cheopsi püramiid ehitati umbes 4500 aastat tagasi.
Ametlikel andmetel. Kuid on ka arheoloogilisi tõendeid, et leidub ka varasemaid ehitisi. Näiteks Süüria stonehenge.

Arheoloogi arvates on see kõrbealal asuv paik rajatud neoliitikumis või varajasel pronksiajal 6000 – 10 000 aastat tagasi.
2012 uudis
https://elu24.postimees.ee/888126/arheol...onehenge-i
Vasta
Ega see Maarjamäe obelisk on ka hirmus veider
Vasta
(12-05-2018, 12:26 )murjam Kirjutas: Ega see Maarjamäe obelisk on ka hirmus veider

Kas ka ehitatud neoliitikumis või varajasel pronksiajal 6000 – 10 000 aastat tagasi?


Vasta
seenetoorik, vaata talleggi kanafilee reklaami. seal on poiss, kes samamoodi miksitas.
Ei maksa isa pinnida oma miksidega, kooli tuleb minna.

mis puudutab piiterit, siis ma arvestasin 50 000 kiviraiuja ja 10 000 hobusevankriga, mille kandejõud u. 1000kg
arvutused näitavad, et ühe 80 tonni kaaluva samba kohaleveoks jätkati üksteise järele 80 vankrit ja sammas tõsteti nende peale. kogu voori pikkuseks tuleb umbes 300meetrit.
nagu sa ütled - polnud tol ajal tööjõu puudust, suure tahtmise ja tööliste tohutu massiga tehti töö ära.
Vasta
(12-05-2018, 14:38 )TTT Kirjutas: seenetoorik, vaata talleggi kanafilee reklaami. seal on poiss, kes samamoodi miksitas.
Ei maksa isa pinnida oma miksidega, kooli tuleb minna.

Eks nii öeldakse tõesti kui vastuseid pole.

(12-05-2018, 14:38 )TTT Kirjutas: mis puudutab piiterit, siis ma arvestasin 50 000 kiviraiuja ja 10 000 hobusevankriga, mille kandejõud u. 1000kg
arvutused näitavad, et ühe 80 tonni kaaluva samba kohaleveoks jätkati üksteise järele 80 vankrit ja sammas tõsteti nende peale. kogu voori pikkuseks tuleb umbes 300meetrit.

Ega sa pole ju kade ja tutvustad meile neid avutusi ka lähemalt?

(12-05-2018, 14:38 )TTT Kirjutas: nagu sa ütled - polnud tol ajal tööjõu puudust, suure tahtmise ja tööliste tohutu massiga tehti töö ära.

Põhjustel, mis mind loomulikult imestamagi ei pane, oled sa jätnud märkimata kõige tähtsama faktori, mille abil neid töid teostati - MÕISTUSE.
Vasta
https://et.suenee.cz/baalbek-nejvetsi-zn...opracoval/
Suhteliselt huvitav para sait. 1650t monoliit ja selle teisaldamine? Kõikide tegemiste taga on logistika ka orjad vajavad toitu, räbalaid keha ümber ja peavarju see maksab ja ka vanasti maksis palju. Lihtne ja loogiline miks ei kasutatud kuni 10t monoliite, ka need on suured, samas reaalselt teisaldatavad. Grom Kamen on teine lugu, seal oli vaja ühte, müüri ei ole vaja panna 600-800t kive need ei anna midagi võrreldes väiksematega. Kui saaks aru muistsete loogikast oleks asi palju selgem. Tohutute kiviplokkide teisaldamisel tekib veel koormuse võrdse jaotumise küsimus, 19,5m pikkuse juures võib see kivi vabalt pooleks murduda oma raskuse all kui mingi veorull annab järgi.
MÕISTUS oli tõesti vajalik, et selliseid asju liigutada.
https://et.suenee.cz/egypt-fragment-giganticke-sochy/
Siin hiiglakuju käe fragment. Kuju mõõtmed ja teisaldamine?
Vasta
(12-05-2018, 21:14 )xcad Kirjutas: https://et.suenee.cz/egypt-fragment-giganticke-sochy/
Siin hiiglakuju käe fragment. Kuju mõõtmed ja teisaldamine?

Abu Simbeli kaljutempel lõigati 1960'date alul paraja suurusega tükkideks ja veeti rajatava veehoidla eest ära. Algse templi rajamiseks ei veetud midagi kuskilt kuhugi. Tempel raiuti otse jõeäärsesse kaljusse
Vasta
Nõus, peaaegu. Korrektne oleks öelda: tempel oli LÕIGATUD jõeäärsesse kaljusse. Kujud vooliti välja lõigates kivi tehnoloogiaga, millel tänapäeval analoogia puudub. Ja veel, vanadel piltidel olid kujud mattunud poolest saati rusu alla; ikka tuleb tunnistada, et neid on rappinud veeuputuse stiihia.

Kuidagi ei saa nõustuda väidetega, justkui olnuks vanadel aegadel tööjõud ja aeg praktiliselt piiramatu ressurss: keskmine eluiga küündis tollal ainult 27 eluaastani. Haigused, nälg ja kaklused teistega toidu pärast lasid harva inimesel kõrget vanust nautida. Eksperimentideks sebrasabajõhvidest tehtud nööriga kivide lõikamiseks EI olnud aega.





Vasta
seenetoorik, mõistusest saame rääkida alles peale seda, kui küsimus ei sisalda väidet. sa esitasid rodu küsimusi - Miks nad siin ainult kive treisid? Miks nad ei jätnud maha mitte ühtki tõendit? Miks pilliroolaevainimesed neist poole sõnagagi ei räägi? need on väited, mitte küsimused, loodan, et närid sellest läbi. seni kuni sa niimoodi pillutad, pole meil midagi arutada.

kust nad tulid ja kuhu nad läksid? - need on ka väited, et tuldi ja mindi. meie oleme ka nüüd kõrgtsivilisatsioon - meil on elekter, kosmosetehnika, arvutid, mobiilside ja palju keerulisemaidki asju. aga maal on ka algelisi tsivilisatsioone, kes elavad alles metsas, tegelevad jahilkäigu ja korilisusega või vehivad kalassidega ja tapavad üksteist.
kui nüüd tuleb üks suurem looduskatastroof, oleme meie esimesed kes jänni jäävad, sest meie infrastruktuur hävineb, teadmised kustuvad paari põlvkonna jooksul, kõik laguneb jne. aga metslased elavad omal moel edasi, kes ellu jäi loomulikult...ja siis üks küsib, et kuhu kadus see tsivilisatsioon, kelle hoonete, sildade jne asjade rususid nad leiavad...ja meie endi lapselapselapsed küsivad ka.
piisab korralikust veeuputusest, millest Geargirl räägib. ja viimane korralik veeuputus või mudavool või mis iganes oli üpris hiljuti - aastal 300 ehitatud võidukaar roomas oli 3-6 meeri paksuse pinnase ja sodikihi sees, välja on seda kaevatud viimase saja aasta kestel. kas ka lõplikult, ei tea.
need on faktid, mitte väited.
eriti loll väide on see, et vanasti kasutati mõistust. selle väite lahtimõtestamise järel selgub esiteks, et tänapäeval seda ei kasutata ja teiseks, et mõistus on mingi energialiik. aga on fakt, et mõistust siiski kasutatakse, sest - loe ülalt, mida me mõistusega saavutanud oleme. me oleme täna nii arenenud, et mõistame üheselt, et mõnisada aastat tagasi oli kellegi käsutuses tehnoloogilisi seadmeid, mida me täna veel 100% järele ei tee.
ma loobin ka väiteid nüüd sinu eeskujul - seadmed ja tehnoloogia on olemas, on inimesed kes sellega tegelevad. aga meie eest varjatakse seda ja põhjusega.
selleks, et saada läikivat, ühes tükis graniitsammast, on tarvis lausa erakordseid seadmeid. ma hakka seda lahti seletama, piisab kui ütlen, et erakordseid. kes tahab vaielda, mingu löögu oma kriimuline auto läikima nii, et selle pind ei lahuta valgust spektriks ja tehku siis nimekiri kasutatud asjadest.
seega kokkuvõttes - vähem vilet ja rohkem teadmisi.
Smile
Vasta
(13-05-2018, 08:54 )Geargirl Kirjutas: Korrektne oleks öelda: tempel oli LÕIGATUD jõeäärsesse kaljusse. Kujud vooliti välja lõigates kivi tehnoloogiaga, millel tänapäeval analoogia puudub.

Paluks täpsustust-selgitust.

(13-05-2018, 08:54 )Geargirl Kirjutas: ...neid on rappinud veeuputuse stiihia.

Kas lihtsalt sina arvad niimoodi või on mingi tahedam argument kah?

(13-05-2018, 08:54 )Geargirl Kirjutas: Kuidagi ei saa nõustuda väidetega, justkui olnuks vanadel aegadel tööjõud ja aeg praktiliselt piiramatu ressurss

Absoluutselt nõus. Kes sedasi väitnud on ja kus ta seda tegi? Lähme, materdame teda üheskoos!
Vasta
(13-05-2018, 09:57 )seenetoorik Kirjutas:
(13-05-2018, 08:54 )Geargirl Kirjutas: Kuidagi ei saa nõustuda väidetega, justkui olnuks vanadel aegadel tööjõud ja aeg praktiliselt piiramatu ressurss

Absoluutselt nõus. Kes sedasi väitnud on ja kus ta seda tegi? Lähme, materdame teda üheskoos!

seenetoorik, võta rohud ära - need väited on su enda omad ülaltpoolt.

Vasta
(13-05-2018, 09:35 )TTT Kirjutas: Miks nad siin ainult kive treisid? Miks nad ei jätnud maha mitte ühtki tõendit? Miks pilliroolaevainimesed neist poole sõnagagi ei räägi? need on väited, mitte küsimused.

Mingit paremat viisi vastamisest põiklemiseks enam tõesti jäänud pole? Okok, no treisid puitu ja potte kah - esimene küsimus oli veidi liigrõhutatud aga iga lollgi peaks aru saama, mida sellega mõeldi.

(13-05-2018, 09:35 )TTT Kirjutas: kust nad tulid ja kuhu nad läksid? - need on ka väited, et tuldi ja mindi.

Mõistagi sisaldab küsimus mõnikord väidet - väidet, mis küsimuse tingis. Mis selles imelikku on?

(13-05-2018, 09:35 )TTT Kirjutas: meie oleme ka nüüd kõrgtsivilisatsioon - meil on elekter, kosmosetehnika, arvutid, mobiilside ja palju keerulisemaidki asju. aga maal on ka algelisi tsivilisatsioone, kes elavad alles metsas, tegelevad jahilkäigu ja korilisusega või vehivad kalassidega ja tapavad üksteist.

Kuskil teises teemas ütlesin juba, et iga suguharu paraku tsivilisatsiooniks ei liigitu. https://et.wikipedia.org/wiki/Tsivilisatsioon

(13-05-2018, 09:35 )TTT Kirjutas: kui nüüd tuleb üks suurem looduskatastroof, oleme meie esimesed kes jänni jäävad, sest meie infrastruktuur hävineb, teadmised kustuvad paari põlvkonna jooksul, kõik laguneb jne. aga metslased elavad omal moel edasi, kes ellu jäi loomulikult... piisab korralikust veeuputusest, millest Geargirl räägib.

See võib olla nii aga sisuliselt on see lihtsalt tähtsusetu targutus, fantaseering, sest kõnealuse teemaga puudub igasugune demonstreeritav haakuvus. See, et mingi asi on võimalik, ei tähenda, et see on juhtunud. Väitmaks, et mingi asi on juhtunud, tuleb esitada tõendeid, fakte...

(13-05-2018, 09:35 )TTT Kirjutas: ja viimane korralik veeuputus või mudavool või mis iganes oli üpris hiljuti - aastal 300 ehitatud võidukaar roomas oli 3-6 meeri paksuse pinnase ja sodikihi sees, välja on seda kaevatud viimase saja aasta kestel. kas ka lõplikult, ei tea.

Huvitav, millisest võidukaarest sa räägid? Täpsustad äkki?

(13-05-2018, 09:35 )TTT Kirjutas: need on faktid, mitte väited.

Ok, ok! Ole nüüd palun nii lahke ja loetle eraldi, millised su ülalesitatud väited liigituvad faktideks!

(13-05-2018, 09:35 )TTT Kirjutas: eriti loll väide on see, et vanasti kasutati mõistust. selle väite lahtimõtestamise järel selgub, et tänapäeval seda ei kasutata.

See on üks kummalisemaid ja vildakamaid lahtimõtestusi, millega ma kogu oma elu jooksul kokku puutunud olen. Ma ei hakka sellist mõttekäiku isegi lähemalt kommenteerima.

(13-05-2018, 09:35 )TTT Kirjutas: me oleme täna nii arenenud, et mõistame üheselt, et mõnisada aastat tagasi oli kellegi käsutuses tehnoloogilisi seadmeid, mida me täna veel 100% järele ei tee.

ME? Sa tahtsid vist öelda "MA"? Tead, naljaga pooleks ma veel kuidagi mõistan, et mõned lihtsameelsemad kisuvad sinnapoole viltu, et ülivanasti mingid superteadmised olid. Mitte, et ma sellega nõustuks, aga ma mõistan selle mõtte algupära. Kui aga ilmub välja keegi, kes kannab selle usu üle hiljutistesse sajanditesse, siis mina tõstan igatahes käed, sest siin saab tegu olla vaid ühega kahest - kas pahatahtliku trolli või ... ei, ma parem ei ütle, sest pärast jälle mõni solvub. Igatahes... jajah... misiganes...

(13-05-2018, 09:35 )TTT Kirjutas: ma loobin ka väiteid nüüd sinu eeskujul - seadmed ja tehnoloogia on olemas, on inimesed kes sellega tegelevad. aga meie eest varjatakse seda ja põhjusega.

Kui sa tahad "minu eeskujul väiteid loopida," siis järgi seda mu eeskuju ikka lõpuni välja ja toeta neid nõudmisel ka tõenditega. Näiteks nüüd ja praegu, palun tõesta oma väiteid.
(13-05-2018, 10:04 )TTT Kirjutas:
(13-05-2018, 09:57 )seenetoorik Kirjutas:
(13-05-2018, 08:54 )Geargirl Kirjutas: Kuidagi ei saa nõustuda väidetega, justkui olnuks vanadel aegadel tööjõud ja aeg praktiliselt piiramatu ressurss

Absoluutselt nõus. Kes sedasi väitnud on ja kus ta seda tegi? Lähme, materdame teda üheskoos!

seenetoorik, võta rohud ära - need väited on su enda omad ülaltpoolt.

Ma arvan, et sa unustasid viidata, kus ma seda öelnud olen.
Vasta
ma su sousti lugema ei hakka, aga eelnevate postituste najal ütlen, et ära kasuta sõna teadus.
kõike muud palun väga, aga mitte seda.
Smile
Vasta
Sa mu sousti ei loe aga lambiväiteid mu öeldu kohta pritsid automaatrežiimil...

IRW. Inimene, kes usub, et Peterburi ehitamisel kasutati mingeid üliarenenud, täna mittekorratavaid tehnoloogiaid, tuleb mulle ütlema, et ma ei tohiks kasutada sõna "teadus".... nojah... Ega ongi vist põhimõtselt kõik öeldud, mis vaja...
Vasta
(13-05-2018, 10:41 )seenetoorik Kirjutas: Sa mu sousti ei loe aga lambiväiteid mu öeldu kohta pritsid automaatrežiimil...

IRW. Inimene, kes usub, et Peterburi ehitamisel kasutati mingeid üliarenenud, täna mittekorratavaid tehnoloogiaid, tuleb mulle ütlema, et ma ei tohiks kasutada sõna "teadus".... nojah... Ega ongi vist põhimõtselt kõik öeldud, mis vaja...
see on jälle väärt tsiteerimist - väide minu uskumiste kohta.
seletan sulle selle siis lahti - asi pole uskumises või mitteuskumises. asi on selles, et täna me teame mida on tarvis graniidi läikimalöömiseks ja kordame seda iga päev. sest meil on elekter ja lõikeseadmed mille joonkiirus on 100m sekundis....
auto praktilise poleerimise teel saaksid targemaks, ausõna.
Smile
kui eesti klassikat vaadata, siis seal tore näide. Kevadet ikka lugenud oled? kuidas õpetaja Laur ütleb? ühes kohas - annan alla, annan alla. ja teises - tule üheks talveks veel, mis sest et suur poiss.
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 4
  • 5
  • 6(current)
  • 7
  • 8
  • ...
  • 12
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
2 külali(st)ne

Expand chat