•  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 5
  • 6
  • 7(current)
  • 8
  • 9
  • ...
  • 12
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 2Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Niisiis, Peterburi ehitamise ajal polnud inimkonnal graniidi läikimalöömise tehnika eriti teada?

Ma nüüd ei teagi...et kas lähen magama või lasen sul siin end veel pikemalt lolliks teha..
Vasta
(29-05-2018, 00:40 )seenetoorik Kirjutas: Niisiis, Peterburi ehitamise ajal polnud inimkonnal graniidi läikimalöömise tehnika eriti teada?

Ma nüüd ei teagi...et kas lähen magama või lasen sul siin end veel pikemalt lolliks teha..

Selle allika järgi kolonni poleeriti käsitsi ja tehti seda tervelt kaks aastat : https://www.youtube.com/watch?v=UOP_OholwGI
Vasta
(29-05-2018, 00:40 )seenetoorik Kirjutas: Niisiis, Peterburi ehitamise ajal polnud inimkonnal graniidi läikimalöömise tehnika eriti teada?

Ma nüüd ei teagi...et kas lähen magama või lasen sul siin end veel pikemalt lolliks teha..

Mine parem magama. Kulutad aega asjalikumalt. Smile Peterburi ehitamisse müstikat toppida - venemaalased pingutavad naba paigast, et oma minevikku ülistada, kuna kaasaeg selleks ettekäändeid ei anna.
Vasta
(29-05-2018, 08:51 )pikksukk Kirjutas: Smile Peterburi ehitamisse müstikat toppida -
Müstiline Peterburg. Siin lahatakse müstilisi asju pikemalt. Öeldakse, et
Peterburg on näiteks Veneetsiast tunduvalt müstilisem.
Enamus maju on koloniaalstiilis ja ehitatud 19. sajandil ehk siis stiil mis ei mahu ajaloosse. Samas stiilis on ehitatud väidetavalt tuhandeid aastaid eKr. ja kaks tuhat peale seda. Neli-viis tuhat aastat on ehitatud samasuguseid maju ilma, et keegi suudaks selgitada, mis tehnoloogiaga. Kõik ehitised on valmistatud ilma tööstusliku tehnoloogiata, käsitsi. Ilma meetermõõdustiku ja mõõtelindita. Haamri ja meisliga. Orjade ja nälgivate talupoegadega. Oh-jah seda tõestamist ja tõeks võtmist.

Palju fotosid ja fotode all seni vastamata küsimusi.
http://elukulg1.blogspot.com.ee/2017/02/...rburg.html

Vasta
Ma ei viitsi sel teemal linke otsida ega surfata.
Väikse peaga mõtlen - Peeter importis vaäga hulga meistreid, insenere ja arhitekte lääneriikidest ehitama seda linna. Eesmärk oli ju Euroopaga võistelda.

Aga müts maha Peetri ees ja ka selle suure töö ees, mis ära tehti, et linn nii kaunis sai.
Vasta
(29-05-2018, 10:03 )pikksukk Kirjutas: Ma ei viitsi sel teemal linke otsida ega surfata.
Ega ei peagi. Nagu sealt lingilt lugeda said, siis raamatupood "Dom Knigi" on iga päev seal avatud.

Venelased, keda me peame sõjarditeks, viinajoojateks, kraaklejateks ja matsirahvaks ning see pood on lahti iga päev - te ei usu, et selline asi võiks olla võimalik - see on avatud 24.00 - ni.

Nii mahukat ja paksult raamatuid täis poodi Eestis ei näe. Raamatute valik täielik. Alates tohutu valikuga esoteerikast, teadusest, jutukatest jne lõpetades alternatiiv-ajalooga.
Vasta
(29-05-2018, 10:17 )Nofretete Kirjutas: Venelased, keda me peame sõjarditeks, viinajoojateks, kraaklejateks ja matsirahvaks ning see pood on lahti iga päev - te ei usu, et selline asi võiks olla võimalik - see on avatud 24.00 - ni.

Nii mahukat ja paksult raamatuid täis poodi Eestis ei näe. Raamatute valik täielik. Alates tohutu valikuga esoteerikast, teadusest, jutukatest jne lõpetades alternatiiv-ajalooga.

Imetlusväärne tõepoolest. Iseäranis interneti ajastul.
Venemaalasi on ca 140 miljonit - väga hea kui neil raamatuid müüakse mõnel pool ööpäevaringselt. Kujutlen, et Peterburi kesklinnast kaugemal säärast luksust - lähen sõpradega öösel kell kolm poodi raamatuid ostma - väga maitsta pole võimalik.
Vasta
(29-05-2018, 10:24 )pikksukk Kirjutas: Imetlusväärne tõepoolest. Iseäranis interneti ajastul.
Venemaalasi on ca 140 miljonit - väga hea kui neil raamatuid müüakse mõnel pool ööpäevaringselt. Kujutlen, et Peterburi kesklinnast kaugemal säärast luksust - lähen sõpradega öösel kell kolm poodi raamatuid ostma - väga maitsta pole võimalik.
Oli öeldud, et avatud kella 24-ni.
Raamatupoe lingil märgitud avatud kella üheksast kella üheni.
Kella kolme ajal ei tasu ka sellesse poodi minna.
http://www.spbdk.ru/
Vasta
Vabandust, lugesin kiiresti ja tundus et 24h on avatud Smile

Vasta
"...
Nii mahukat ja paksult raamatuid täis poodi Eestis ei näe. Raamatute valik täielik. Alates tohutu valikuga esoteerikast, teadusest, jutukatest jne lõpetades alternatiiv-ajalooga..."

Mastaabivahe, ainuüksi ametlikel andmetel on Peterburis neli korda rohkem inimesi kui Eestis ja üks korralik raamatupood 5+ miljoni kohta...??? Buenos Aireses on südalinnas näiteks IGAS kvartalis vähemalt üks suur raamatupood...
Vasta
(08-01-2012, 12:08 )NelliN2 Kirjutas: Ja muidugi Puma Punku ,mis seisab oma stoilises rahus ,ilma et ükski arheoloog julgeks sinna oma näppe toppida -aimaarad toksisid selle valmis ja kõik.
https://www.youtube.com/watch?v=l5bXzx39OZc
http://www.mysteriousman.net/andres/visu...a%20punku/

Puma Punku - parim dokumentaal - Unexplained Structures - The Best Documentary Ever
https://www.youtube.com/watch?v=QirnLa3XpXc


Vasta
100 tonni kaaluvad graniitsamabad, läigivad, läbimõõt 2 meetrit, tehtud ühes tükis ja neid on palju - see on tehnoloogilise üleoleku näitamine, võiks isegi öelda, et meie üle irvitamine.
kes need meistrid olid, kuidas selle tööga hakkama saadi, ei tea.
ühes tükis samabad nii väga levinud ei olegi, tükkidest püsti laotud sambad on rohkem levinud.
kas seenetoorik viitsiks seletada, kuidas neid tehti?
kummalisi asju on veelgi - tsaar tornikell näiteks. mida vist 100a maa seest(!) välja kougiti. müstika, kas pole? et meister valab paari minutiga kella, annab siis ise otsad ja siis teised lihtsalt 100 aastat üritavad seda maa seest välja kaevata.
muinasjutt muinasjutu otsa...tornikell ilma tornita.
piiteris tõsteti 60t kaaluvad sambad 20m kõrgusele, aga moskvas maa seest 200t kella välja lohistada ei suudetud. piiteris lohistati 3000t kaaluv kivimüraks lausa praami peale. piiteris olid imemehed ja moskvas tolkamid....
Vasta
Kuidas neid tehti....kasutati H kujulist rakist, mille kõrgust sai reguleerida ja teraga käidi edasi-tagasi kümneid tuhanded kordi. Siis kui üks pool kumeraks sai keerati toorik 180 kraadi ja nühiti teine pool kumeraks ja saigi täisring tehtud.
[Pilt: 77.GIF]
Vasta
jajah - ma võin ka kümneid viise välja nuputada, kuidas neid teha.
aga loodusseadused astuvad vahele.
Smile
Vasta
(03-06-2018, 10:29 )vasamasa Kirjutas: Kuidas neid tehti....kasutati H kujulist rakist, mille kõrgust sai reguleerida ja teraga käidi edasi-tagasi kümneid tuhanded kordi. Siis kui üks pool kumeraks sai keerati toorik 180 kraadi ja nühiti teine pool kumeraks ja saigi täisring tehtud.
[Pilt: 77.GIF]

Kõigepealt oli see jurakas vaja kätte saada nii sümmeetriliselt kui võimalik, ja pärast kohale vedada ja lihvituna püsti ubida, palju probleemseid küsimärke, kuidas!
Vasta
Teemas eespool vist oli pildiseeria, kuidas .
https://www.youtube.com/watch?v=jxLMtPaxmOM
Vasta
see Vlad, klipi riputaja, jätab ju vastuse ütlemata, ta isegi ei paku midagi.
video mõte on selles, et joonistused, mida ta näitab, on kunstniku nägemus sellest tööst. kuidas sambad valmisid, seda kunstnik isegi ei ürita näidata, tal pole ühtegi ideed ja sellepärast joonistab telgi, mille kattevarjus töö tehti.
ja joonistused kubisevad vigadest, ühel pildil on samba jäme ots ühel pool, teisel pildil teisel. see tähendab, et ta ise kohal ei olnud.
lollidele on need pildid mõeldud - Vlad ütleb seda Smile
Vasta
Telk on tulevase pjedestaali kohal, tõõd tehti talvel ja ka vihmaga .Kunstnikud olid ka kohal, mingid visandid nad ikka tegid, pildil paremal all istub.

[Pilt: 0_ef3e0_f5c85ebe_XXXL.jpg]
Vasta
pildil on kõik loogiline - nii saab suure hulga haamrimeeste ja sikutajatega eemaldada ühe kamaka kivimit. isegi see, kes kohal pole käinud ja töötegemist näinud ei ole, joonistaks umbes sellise pildi.
küsimus on hoopis muus - valmis toote ülikõrges kvaliteedis, nende suures hulgas, lisaks muu graniit - vundamendid, müürid, kaldapealsed, sillad jne., terve linn.
ma ei vaide vastu, nii saab teha. aga sellise tasemega seltskond ei anna sellise tasemega toodangut, nagu toodang on.
midagi on valesti, see midagi mis ei klapi, on kas tehnoloogia või ajavahemik või mõlemad korraga.
Vasta
Auguste de Montferrand oli see kunstnik ja arhitektor, kes töötas ka samba kallal.

Vundamendis ja jalami sees samba all on väidetavalt kaks laegast, millede sees vaskplaadid graveeritud aastaarvudega, töödejuhatajate ja tähtsamate ninade nimedega + tolle aja mündid 105 tk.
Vasta
(03-06-2018, 14:58 )vasamasa Kirjutas: Vundamendis ja jalami sees samba all on väidetavalt kaks laegast,

On väidetavalt aga tõestada ei saa kuna oleme nii arenenud, et lõhkumata vaadata ei oska...
Vasta
väidetavalt, aga täpselt on teada 105 münti, 2 laegast jne.
on mis on, aga mina piiteri sammaste põlve otsas tegemisse ei usu. ei ole ka ühtegi fotot nende tegemisest juba fotograafia ajastul, mis algas umbes 1840. pole ühtegi fotot nende geniaalsete ehitiste ehitustöödest.
järeldus - need on vanemad või on pildid ja fotod kõrvaldatud.


Vasta
Sammast tehtigi 1829-34, just enne fotondust.

Inimene on veider olend, arendab välja tehnoloogia, et graniiti kergelt töödelda ja kohale vedada....aga siis teeb samba hoopis pleksiklaasist.
Nii ka eelmine kõrgtehnoloogiani jõudnud tsivilisatsioon oleks samuti teinud samba hoopis kunstmaterjalist ja mitte looduslikust kivist.
Vasta
ma räägin sammastest laiemalt - Iisaku Katedraal piiteris nt...
ühtegi sammast pole tehtud tol ajal fotoaparaadi läheduses?
uskumatu ju Smile

tuli uudis, et Berliini Katedraalis oli tulistamine. uudise piltidelt on näha,
et seal on sambad jätkatud. vaata siia ja näed ise:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/va...d=82530479
https://en.wikipedia.org/wiki/Berlin_Cathedral
aga piiteris on ühes tükis - see ongi tehnoloogilise üleoleku näitamine.
Vasta
Vaata kui laineline pind Isakovi katedraali sammastel on.
https://www.youtube.com/watch?v=pcyphfQid8w
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 5
  • 6
  • 7(current)
  • 8
  • 9
  • ...
  • 12
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat