03-06-2018, 20:01
(03-06-2018, 19:21 )vasamasa Kirjutas: Vaata kui laineline pind Isakovi katedraali sammastel on.tähendab, et H kujulist rakist ei kasutatud, sammas pöörles
https://www.youtube.com/watch?v=pcyphfQid8w
Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
|
03-06-2018, 20:01
(03-06-2018, 19:21 )vasamasa Kirjutas: Vaata kui laineline pind Isakovi katedraali sammastel on.tähendab, et H kujulist rakist ei kasutatud, sammas pöörles
04-06-2018, 05:15
(Seda postitust muudeti viimati: 04-06-2018, 05:20 ja muutjaks oli vasamasa.)
No need katedraali sambad ikka lühemad ja 5,5 korda kergemad võrreldes Aleksandri sambaga, sai treipingi vahele pista.
hea pilt. näha on, et elektrit veel pole - laes pole pirne näha. telfer on, õrnake paistab, 150 tonni see paigast ei liiguta. näha on toru, mis toob vedeliku lõiketera jahutamiseks.
kui tripingi padrunit vaadata, siis võrreldes mehega mahub sinna haaratsi vahele peaaegu et meetrine toorik, võimas. pakun, et see on selliste asjade tootmiseks: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_th...er1940.jpg kivi sellise pingiga treida ei saa, aga metalli saab küll jah. metalli treimisel pöörleb toorik ja lõiketera on paigal, kivi treimiseks peavad mõlemad pöörlema, kusjuures lõiketera joonkiirus peab olema metsik. sellist pöölevat lõikesüsteemi pildil näha ei ole.
05-06-2018, 11:48
(Seda postitust muudeti viimati: 05-06-2018, 11:55 ja muutjaks oli I'll be back.)
Sellist telfrit käitatakse siiski elektri jõul. Nagu ka pinki ennast. Pärineb19 sajandi lõpust ja kasutati näiteks laevade sõuvõllide treimiseks. Ka suurtükitorude. Pisut enam pilte...
http://nevsedoma.com.ua/index.php?newsid=293906
Kivi treimine näib toimuvat siin:
https://s00.yaplakal.com/pics/pics_origi...811523.jpg Aga on juba elektri ajastu, kaugemal paistavad juhtmeid kandvad postid. Või ka mitte, raske sotti saada.
05-06-2018, 12:45
(05-06-2018, 12:31 )muca Kirjutas: Kivi treimine näib toimuvat siin:Siin paistab olema juttu sellest pildist: https://quarriesandbeyond.org/states/in/in-photo.html
05-06-2018, 20:11
Peterburgi sambad on tehtud rapakivist, mis on graniidi kõige kehvem sort.
Kunagine kõrgtehnoloogiline tsivilisatsioon oleks ju jagu saanud laserite abil ka kvaliteetsemast graniidist. Või kuidas ? https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%...0%B2%D0%B8
06-06-2018, 12:15
Rabakivigraniit erineb graniidist murenevuse polest, on küll kehvem sort.
Aga on sama kõva. Kuna on rabedam, on töötlemine raskem. Tehnoloogia peab sutsuke veel parem olema, arvan. Eks graniiti toodi nii lähedalt kui võimalik ja laseritega ei lõika seda ka kõrgtsivilisatsioon. Ulmefilme ei tasu väga südamesse võtta.
06-06-2018, 13:17
Pilte vanadest kivitreipinkidest.
https://sibved.livejournal.com/58052.html
07-06-2018, 08:41
Jah, näib loogiline.
Kui nüüd keegi kaevaks välja vana foto, millel graniitklots treipingi hammaste vahel, oleks samm edasi.
07-06-2018, 08:48
Väited Peterburi hoonete sammaste tarnimise kohta tulnukate poolt võib nüüd ilmselt kummutatuteks lugeda...
Raidkivikunsti ajalugu
Peterburi sambast Samba inseneriks kutsus tsaar Venemaale prantslasest arhitekti Auguste de Montferran´. Erinevalt Traianuse sambast on Aleksandri sammas (1834) raiutud ühest suurest graniitmonoliidist. 200 meest poleeris seda 5 kuud. Püterlaksi rabakivist samba tüvese kõrgus on 25,58 m ja kaal 704 t. Samba tipus on inglikuju risti ja ussiga. See on maailma kõrgem triumfisammas üldkõrgusega (koos inglikuju ja postamendiga) 47,5 m. Samba püstitamisel osales 2000 sõdurit ja 400 töölist, tõstmine kestis tänu puust püstituskonstruktsioonidele vaid 1 t 45 min. Kuigi sammas ei ole veel 200-aastanegi, on seda korduvalt restaureeritud mineraalide ebaühtlase paisumise tõttu (1838, 1860, 1912, 1963). Egiptuse obeliskide tipp oli kullatud, külgedelt lihvitud ja raiutud tekstiga kaetud. Neid on nimetatud ka Vaarao või Kleopatra nõelteks ja neid valmistati ning püstitati Vanas Egiptuses 4000 aastat tagasi. Allikas: http://www.paberimuuseum.ee/kivitest/aja...ugu-5.html
tulnukad tegid ju, nüüd on nad eesti peaaegu et vallutanud.
olgu, nali naljaks, aga me ju teame, et graniit pole naljaasi. piltidel olevad vanad pingid kindlasti millekski võimelised olid, kohati näib, et elektriajastu omad ja paekiviga tegid töö ära, seda lõikab isegi jämedam nuga. graniit nagu ka teised materjalid, tahab endast kõvemat lõikurit ja see lõikur peab pöörlema. siit raskused hakkavadki - kuidas toota see lõikepea, millest see teha ja kuidas kokku sulatada ja tasakaalustada. võluge pilt välja.
07-06-2018, 18:16
Treipinke ajasid ringi aurumootorid. Lõiketera turbiinmootorile suunati toru kaudu aur ja nii võidi saavutada vajalikud kõrged pöörded . Kes poisikesena on proovinud kompressoriga kuullaagrit näppude vahel pöördesse ajada, see teab, mis vile sealt tuleb.
08-06-2018, 15:51
Nüüd jääb veel pisiasi, teemantketta valmistamine
09-06-2018, 07:33
(08-06-2018, 15:51 )TTT Kirjutas: Nüüd jääb veel pisiasi, teemantketta valmistamineVõin eksida aga minu mäletamist mööda lõigati graniidist hauakive keerleva suure tavalise rauast ketta, vee ja liivaga. Aeganõudev ja lärmakas protsess. Eks asjatundjad täiendavad, noore poisina eemalt vaadatuna see niimoodi paistis. Teemantkettaid siis veel ei olnud.
09-06-2018, 09:27
Lõigati ka suure saega, lärmi oli tõepoolest taevani ja teemantist polnud haisugi. Sai seda protsessi koolipoisina Rahumäe jaama perroonil korduvalt jälgitud
10-06-2018, 08:45
no sel juhul on kesk-ameerika puurimised ja lõikamised, aga ka lihvimised tehtud rauast töökehaga ja aurukatla surve jõul.
ilmselgelt on siis tegemist võltsingutega, mille korraldasid hispaanlased turistide lollitamiseks. sama loogika alla läheb siis egiptus oma lõikejälgedega. imelik tundub ainul t lõikeketta paksus ja diameeter, mis näib olevad tublisti õhem kui tänapäevased ja läbimõõdult meeter ja rohkemgi, ehk siis pirakas. sellisele kettale jõumomendi andmiseks oli vaja suurt katelt, suurt rõhku ja pirakat pneumomootorit. sellist jurakat käes ei hoia, pidi olema mingi traktori suurune masin, millel küljes juhitav tööorgan koos pneumomootori ja rauast 1m läbimõõduga lõikekettaga.
11-06-2018, 18:25
Suure kaarega kyll ,aga ,,probleemi,, iva hakkab paistma...
11-06-2018, 20:41
Aga tuule ja vee jõud? Keskajal olid hoobadega ülekandeliinid mõned isegi kilomeetreid pikad. Lapikrihmad ja puust või pronksist ülekanderattad.
12-06-2018, 10:23
küsimus pole jõus, seda ikka leiab, võib 1000 eeslit näiteks midagi tirima rakendada.
küsimus on tehnoloogias, ja see on mõiste mida eeslid ei jaga. nemad arvavad, et kui meid on palju, siis on kõik tehtav ja probleemid ületatavad. sul võib olla 1000 T34 tanki, sa lased sodiks 100 Tiigrit ja vallutad linna, aga sa ei lõika ega lihvi tükikestki graniiti. nellil hakkab juba koitma...
12-06-2018, 17:01
Pisut ebaõnnestunud võrdlus. Ühiskonnale, mis on suuteline valmistama suht-koht tänapäevaseid soomusmasinaid, ei kujuta graniiditöötlemine endast mingit probleemi
12-06-2018, 17:15
õige. tähendab, et ühiskond, milline ei valmista rauast masinaid, põrkab graniidi töötlemisel probleemidele.
12-06-2018, 17:23
(Seda postitust muudeti viimati: 12-06-2018, 17:25 ja muutjaks oli I'll be back.)
Peterburi rajamise ajal oli raud vist juba suht laialdaselt levinud? Isegi süsiniku kogusega malmis olid sunnikud õppinud manipuleerima...kui nüüd sest Peterburi sammaste tulnukalikust päritolust rääkida. Ja üldiselt ei tähenda probleemide olemasolu ülesande lahendamatust.
12-06-2018, 19:31
(12-06-2018, 17:23 )Ill be back Kirjutas: Peterburi rajamise ajal oli raud vist juba suht laialdaselt levinud? Isegi süsiniku kogusega malmis olid sunnikud õppinud manipuleerima...kui nüüd sest Peterburi sammaste tulnukalikust päritolust rääkida. Ja üldiselt ei tähenda probleemide olemasolu ülesande lahendamatust.Raua kasutamine küll aga aurumasinatega oli viletsam lugu. Vee ja tuule jõuga kui õieti kasutada saab paljugi ära teha. See, et veskikivi aeglaselt pöörleb pole määrav sest seda ta peabki tegema. Kui ülekandeid muuta siis tuulikust 20-30KW saab päris võimsa ajami, veega veelgi rohkem isegi suure ja suht algelise vesiratta korral. |
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: |
1 külali(st)ne |