Seisund ajusurmas

Kui inimene elustub pärast kliinilist surma ja ajukoor on surnud, s.t. ajukoor on surnud, teadvus on kustunud, säilinud on vaid ajutüve refleksid ja inimene on kui vaimuta keha, meditsiiniliselt vegetatiivses seisundis ja põhimõtteliselt surnud - siis mis seisundis ja kus viibivad tema vaim ja hing? Kumb neist on juba teispoolsuses, mida ta tunneb ja näeb veel meie ilmas, kumma osaga, kas hinge- või vaimuga?

Tahaks argumenteeritud vastuseid. New-age tüüpi arutelu ei huvita.

Kuidas on ajukoor teadvusega seotud?

Ajukoores - kõrgem närvitalitlus e. teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid.

Mis mõtlemisel teadvusega pistmist on?

Meditsiiniliselt on mõtlemine kui üks osa teadvusest.

Aga hing ja vaim, meditsiiniliselt, argumenteeritult, ilma NewAgeta?

Meditsiiniliselt hing - elusorganism, vaim - maailmavaade, mõttetegevus. Meditsiiniliselt ja empiiriliselt liidetakse tegelt vaim ja hing kokku v.a. teoloogias ehk usuteaduses (kuulub kah empiirilise teaduse hulka kuni teoloogia tegeleb kuni metafüüsikani).

Õigemini:

Meditsiin vaatleb vaimu ja keha seost
teoloogia - vaimu ja hinge seost

(16-01-2012 16:40 )Wilholmensis Kirjutas:  ... meditsiiniliselt vegetatiivses seisundis ja põhimõtteliselt surnud - siis mis seisundis ja kus viibivad tema vaim ja hing? Kumb neist on juba teispoolsuses, mida ta tunneb ja näeb veel meie ilmas, kumma osaga, kas hinge- või vaimuga?

Tahaks argumenteeritud vastuseid. New-age tüüpi arutelu ei huvita.

No kui hing, vaim ja teispoolsus mängus on, siis on paratamatult newage-tüüpi arutelu. Mitte newagelikku arutelu saad lugeda siit: http://teadvus.wordpress.com/?s=kooma

Minu isikliku arvamuse kohaselt: hing on keha (aju) ühenduskanal Vaimuni ... või pigem kosmilise teadvuseni või millegi selliseni. Reeglina teadvustamata ja igasugust parahti täis. Vegetatiivses seisundis patsiendil on aju niivõrd töövõimetu, et suudab oma poole pealt "üleval hoida", "kinni hoida" ainult imepeent riba sellest kanalist. Umbes samasugust, mis on alamatel loomadel. Peale surma see "kanal" "mäletab" veel oma endist asendit mõnda aega ja võib paista kummitusena. Kanali "kinnihoidmine" nõuab energiat. Kui inimene sureb, siis see energia vabaneb. Seda vabanenud energiat kirjeldatakse ka hingena. Kuigi ma pigem arvan, et see vabanenud energia on teadvus ise. Põhimõtteliselt on see anorgaaniline nähtus/olend.

Kuipalju koomas patsient maailma tajub, on kindlasti eri juhtudel erinev. Kanali "laiusest" sõltuv. Tsitaat ülaltoodud lingilt:

Tsitaat: Kui mõni lugejale lähedane inimene satub õnnetuse tagajärjel kooma-laadsesse seisundisse, siis muutub meie jaoks väga tähtsaks küsimus, kas patsient on teadvusel – ja mõistab, mida talle voodi kõrval räägitakse – või ei. See, mida arst sellise patsiendi teadvuse kohta ütleb, sõltub arsti pandud diagnoosist. Kuid ilmselt paljud praktiseerivad arstid ei teagi, et selliste patsientide puhul on umbes 40% juhtudest tegu väärdiagnoosiga – ehkki diagnoos ja arst ütlevad, et patsiendil teadvus puudub, võib ta tegelikult olla mingil määral teadvusel (või vastupidi).

Okei, oleneb suuresti patsiendi senistest kalduvusest. Kui patsient ei puutunud enne kokku praktilise vaimsusega (meditatsioon, rännakud, kehast väljumine vms), ei tee ta tõenäoliselt midagi. St kui tal polnud praktikat mõtlemisvabast teadvusest. Kui oli kalduvus und näha, võib ta näha mingit lõputa unenägude jada. Seda kõike ühest küljest vaadates. Teisest küljest vaadates, võis tal sisedialoog vaibuda ja tast sai nägija. Põhimõtteliselt võib ta hing elada põnevat elu.

Aga ma mõtlen rohkem vegetatiivset seisundit, mis on sügavam kui kooma. Kooma on kui sügav unelaadne seisund, vegetatiivses olukorras aga seisund uneseisundist allapoole.
Seega, kus viibivad hetkel hing ja vaim kui süda töötab aga aju on juba surnud?
Selline vegetatiivne seisund tekib kui elustamisega viivitatakse liiga kaua ja ületatakse kliiniline aeg.

Ei suuda sulle sinu kategoorias vastata.

No sellisel juhul (või vähemalt osadel sellistel juhtumitel) hoitakse keha ka kunstlikult aparaatide abil elus. Siis on ilmselt teadvus läinud juba oma teed (Kotkasse), hingest ja vaimust ei saa rääkida, sest neid pole selle konkreetse keha jaoks.

Tsitaat: Teisest küljest vaadates, võis tal sisedialoog vaibuda ja tast sai nägija. Põhimõtteliselt võib ta hing elada põnevat elu.

Seda jah. Aga paraku ei saa ta nähtust meile midagi teada anda, sest vastavad ajuosad on rikkis. Ainult unenägemises saaks temaga suhelda.

---

(16-01-2012 17:54 )Wilholmensis Kirjutas:  Meditsiiniliselt hing - elusorganism, vaim - maailmavaade, mõttetegevus. Meditsiiniliselt ja empiiriliselt liidetakse tegelt vaim ja hing kokku v.a. teoloogias ehk usuteaduses (kuulub kah empiirilise teaduse hulka kuni teoloogia tegeleb kuni metafüüsikani).

Ka mina ei ole vastanud selles kategoorias.
Elusorganism on kuskil haiglas voodis. Maailmavaate ja mõttetegevuse kohta püüab vastust leida minu viidatud blogi.

(16-01-2012 18:20 )Marina Kirjutas:  No sellisel juhul (või vähemalt osadel sellistel juhtumitel) hoitakse keha ka kunstlikult aparaatide abil elus.

Siis on ilmselt teadvus läinud juba oma teed (Kotkasse), hingest ja vaimust ei saa rääkida, sest neid pole selle konkreetse keha jaoks

Seda ma kahtlustasingi


.

Tsitaat: Teisest küljest vaadates, võis tal sisedialoog vaibuda ja tast sai nägija. Põhimõtteliselt võib ta hing elada põnevat elu.

Seda jah. Aga paraku ei saa ta nähtust meile midagi teada anda, sest vastavad ajuosad on rikkis. Ainult unenägemises saaks temaga suhelda.

---

(16-01-2012 17:54 )Wilholmensis Kirjutas:  Meditsiiniliselt hing - elusorganism, vaim - maailmavaade, mõttetegevus. Meditsiiniliselt ja empiiriliselt liidetakse tegelt vaim ja hing kokku v.a. teoloogias ehk usuteaduses (kuulub kah empiirilise teaduse hulka kuni teoloogia tegeleb kuni metafüüsikani).

Ka mina ei ole vastanud selles kategoorias.
Elusorganism on kuskil haiglas voodis. Maailmavaate ja mõttetegevuse kohta püüab vastust leida minu viidatud blogi.

(16-01-2012 17:20 )ei kukkunud kännust kaugele Kirjutas:  Kuidas on ajukoor teadvusega seotud?

Pole mõtet migit jama ajada, kui ei oska vastata siis võib postituse tegemata jätta.

Wilholmensis - ni , ei kukkunud kännust kaugele, Marina, kui ka Põhjavalgus provotseerivad sind praegu, selleks et teema umbe ajada.
Teema paneb mõtlema. Niisuguse olukorraga ma kokku puutunud ei ole. Oma teadmisi appi võttes, võiks konstrueerida järgmise pildi. Ootamatu kliiniline surm, (Infarkt, insult., jne) elustatakse, süda hakkab tööle, aju mitte. Mis siis toimus? Kliinilise surma puhul väljub hing kehast, Keha ja hinge jäävad ühendama astraalniit. Materiaalset keha jääb juhtima üks abihingedest.
Seda teeb ta hoopis teisest kohast, see ei ole keha omava hinge kodu. Kui nüüd astraalniit ikkagi katkeb, jääb abihing lõksu , ning õige hing ei saa enam tagasi tulla. Nüüd ongi teie poolt kirjeldatud seisund valmis. Lülitades välja kunstlikult elustamise aparatuuri, pääseb ka abihing vabaks. Situatsioon võiks olla midagi selle taoline.

Et siis alates üsdameseiskumisest, kui ajukoor sureb on inimene täitsa surnud meditsiinilises mõttes ja täpselt samuti ka metafüüsilisel tasandil, kuni süda veel töötab, siis hing ja vaim on kehast väljas, aga pole veel teispoolsuses kuni süda lõplikult seiskub?

Ja kui miskit kuuleb-näeb, siis seda väljaspool füüsilist keha, mitte aga keha sees ehk siis ajuvahendusel, nii peaks siis olema.

Mis on newagelik arutelu? Kas kalldunni pakutu seda polegi? Mis siis on?

(16-01-2012 21:02 )Wilholmensis Kirjutas:  Ja kui miskit kuuleb-näeb, siis seda väljaspool füüsilist keha, mitte aga keha sees ehk siis ajuvahendusel, nii peaks siis olema.

Šamanistlikust vaatevinklist võib kalldunnil õigus olla, algküsimuse kohta.
Minu küsimused ja korrektsed vastused olid vähemalt mulle olulised, muidu ajanuksin mingit arusaamatut mulli siiamaani,.

Uurisin natuke asja ning usun, et Wilholmensis ei pidanud silmas siiski ajusurma kui sellist vaid hoopis täiesti erinevat nähtust nimega "püsiv vegetatiivne seisund"

http://www.eestiarst.ee/static/files/010...eisund.pdf

Kuna antud diagnoosiga patsientidel ON täheldatud mõningast paranemist (ent mitte kunagi täielikku), ehk siis teatud tajude positiivsemaks muutumist, peab olema säilunud mingisugune side keha ja hinge vahel, ehk siis hing on see, mis paneb keha läbi aju tegutsema. Lihtsamad reageeringud, pilguga jälgimine, küsimustele jah/ei vastamine viitab teadlikkusele.

Selline PVS seisund ei pruugi saabuda üldse ootamatult ja vägivaldselt, seetõttu ei saa ka väita, et tol teavuse kaotamise hetkel lendaks inimese hing sõna otses mõttes kildudeks üle ilma laiali nagu juhtub vägivaldse surma puhul. Pigem ma usun, et see on hetk, mil keha juhtinud egoteadvus lahkub kehast (ego kui parasiit) ning kehasse jääb vaid hingeteadvus ja sedagi osaliselt, see osa, mis on jäänud ootama keha surma. Kuna terve keha on nüüd ühtäkki kehateadvuse meelevallas, siis ei oska ja ei suudagi hingeteadvus miskit selle kehaga peale hakata. Senimaani on ta olnud vahetu kogeja, keha looja ning kehas elaja, ent nüüd ühtäkki visatud juhthoobade taha. Seda enam, et hing pole tol hetkel enam täielik ja enamus temast on juba teisel pool, oodates viimast osa endast, mis peaks keha "suretama." Ent mingil põhjusel seda ei tee.

(16-01-2012 22:41 )Celtic Kirjutas:  ...Senimaani on ta olnud vahetu kogeja, keha looja ning kehas elaja, ent nüüd ühtäkki visatud juhthoobade taha...

See on tavaunes üsna sarnane, et ei tule selle peale, et üldse ohjad haarata.

Ajusurmas? Kõlab väga häirivalt, aga millegipärast ma arvan, et süda mõtleb ja tunneb.
Vahest on suht tajutav tunne nagu süda mõtleks, ajust eraldi.

Seisund oma ema näite varal:


2011 enne jõule sai infarkti ja süda seiskus. Õde viivitas veidi elustamisega, kiirabi saabumisel pandi süda jälle tööle, kuid ajukoor juba hukkus selleks ajaks. Intensiivis juhitaval hingamisel ja kunstlikul toitmisel. Viimaks suutis ise hingata umnes 2 päeva ja suri teadvusele tulemata. Neuroloogilistel testidel polnud mitte ühtegi postitiivset refleksi aju suunas, küll aga ajutüvest väljuvad mõned refleksid angu jäsemetõmblus või neelamisrefleks.

Tsitaat:tol teavuse kaotamise hetkel lendaks inimese hing sõna otses mõttes kildudeks üle ilma laiali nagu juhtub vägivaldse surma puhul.

Räägi nüüd seda väheke lahti....

Mul öösel tekkis arvamus, et ühest vastust sellele pole, kas hing on kehas või väljas. Rääkimata veel sellest, kus hing on. Peaks vaatlema konkreetset juhtu, aga sis jõuame selleni, et on vaja nägijat ja siis on jälle newage. Ning jõuan jälle sinna, et normaalses maailmas sellele küsimusele vastust pole.

(16-01-2012 23:32 )Ott Sama Kirjutas:  Ajusurmas? Kõlab väga häirivalt, aga millegipärast ma arvan, et süda mõtleb ja tunneb.
Vahest on suht tajutav tunne nagu süda mõtleks, ajust eraldi.

Olen näinud dokki kus teadlased tutvustasid avastust ,et südamel on ajuga väga sarnaseid omadusi. Väga palju ei mäleta aga vist oli nii ,et mingisugust tüüpi signaalide juhtimine jääb hoopis südame kompetentsi. See dokk tuli discovery pealt ilmselt ja ma usun,et kui kedagi huvitab siis on see filmike netist leitav.

---

Hiljuti sain taolist juhtumist mõnda aega lähedalt näha.
Kui keha, kui väljund, on piisavalt kahjustatud ja näiteks ajurakkude vaheline kommunikatsioon häiritud, siis teadvus keeldub tagasi tulema. Ehk siis teadvus teab,et lendaks laiali siis. Siinsed loevad inimese juba lännuks aga tuleb välja,et inimene ise veel siiski soovib tervikuks jääda.
Mina jäin selles mängus kaotajaks, sest ei suutnud välja mõelda moodust, mis oleks keha ennast parandama pannud. Meditsiin ka ei suutnud. Ka inimese enda teadvusel ei jäänud enam lõppeks muud üle ,kui keskenduda sellele,et teda väevõimuga tagasi ei tõmmataks.

Ma arvan,et mõtlemine on keha ja teadvuse ühendusest tekkinud tulem. See on ilmselt siis vajalik. Ehk siis tekib siis ,kui teadvus suunab oma tähelepanu kehale (või läbi keha).