20-01-2012, 22:59
Siin foorumis on küll veidi mainitud seda huvitavat lepingut kuid eraldi teemat ei ole veel tehtud. Seega need kes sellest veel ei tea, võtke teadmiseks, et kui see leping ülemaailmselt vastu võetakse, hakkab see väga oluliselt mõjutama vaba interneti kasutamist.
ACTA (inglise keeles The Anti-Counterfeiting Trade Agreement ehk võltsimisvastane kaubandusleping) on mitmepoolne riikidevaheline kokkulepe, mis püüab määratleda rahvusvahelisi norme intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks. Eestikeelne allikas
Viimastel päevadel on kõlanud järgmine üleskutse:
1. oktoobril allkirjastasid Tokios kaheksa riiki (s.h. Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Kanada, Jaapan) saladuskatte all läbiräägitud ning koostatud võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA). Kolm läbirääkimistel osalejat (Euroopa Liit, Mehhiko ja Šveits) pole veel lepingule alla kirjutanud, kuid on esitanud ühisavalduse kinnitades oma kavatsustest allkirjastada leping “niipea kui võimalik.” ACTA jääb avatuks liitumistele kuni 2013 maini. 16.12.2011 allkirjastas ACTA ka Euroopa Nõukogu salajaselt põllumajandus ja kalandus kohtumisel. Järgmiseks hääletab ACTA poolt või vastu Euroopa Parlament ning viimasena on võimalus enda sõna öelda Eesti riigil.
Nõustuda tuleb, et intellektuaalomand on ühiskonnas oluline ja vajab kaitset, kui samas ei tohiks seda seada ülemaks isiku põhiõigustest eraelu puutumatusele, väljendusvabadusele ja andmekaitsele ning muudest õigustest, nagu süütuse presumptsioon ja tõhus kohtulik kaitse.
Paraku asetab ACTA õigusteomajate (s.o. autoriõiguste ja tööstusomandi omajate) huvid ülemaks kõigist teistest õigustest, s.h. põhiõigustest. See ei ole kooskõlas Euroopa ega Eesti konstitutsiooniõigusega.
Heaks näiteks on siinkohal ACTA artikkel 27(2) allmärkus, mille kohaselt internetiteenuse osutaja vastutuse piirangud (mille eesmärgiks on eemaldada stiimul jälgimaks isikute internetiliiklust, Eesti õiguses sätestatud infoühiskonna seaduses) on lubatud vaid juhul, kui õigusteomajate huvid on tagatud. See tähendab, et kui õiguste omaja huvi ei ole täielikult tagatud, kohustub nt ettevõttele serveriruumi pakkuja kontrollima ettevõtte internetiliiklust. See on vastuolus nii Eesti põhiseaduse, infoühiskonna seaduse kui EL e-kaubanduse direktiiviga (artikkel 11 – keeld kohustada internetiteenuse osutajaid aktiivselt ebaseaduslikku teavet otsima ning kontrollima).
Sarnased ebaselged normid sisalduvad ACTA-s ka mitte-digitaalse maailma osas. Näiteks on ei ole selge, kas ACTA jõustumisel ei kriminaliseerita täna Euroopa ühisturu alustalaks olevat paralleelimporti jne.
Seega leiame, et demokraatlikult ühiskonnale ebaomaselt läbiräägitud ACTA ei saa olla tänasel kujul, sobiv meie õiguskorda, mistõttu palume kõigil anda enda hääl ACTA vastu ning koos võime suuta mõjutada ka Eesti riiki enda sõna ütlemisel.
Anna oma hääl: http://petitsioon.ee/ei-acta-le
Kõige viimane uudis Eesti valitsuse tegevuse kohta:
Nii USAs arutluse all olev meelelahutustööstuste huve kaitsev seaduseelnõu ehk nn SOPA kui ka Euroopa samalaadne leping ACTA viivad MTÜ Eesti Interneti Kogukonna juhatuse liikme Jaagup Irve sõnul meid Hiina- ja Iraani-sarnasesse maailma.
Päev pärast failijagamiskeskkonna Megaupload sulgemist ja selle juhtide kinnipanemist murdusid täna internetiaktivistide kogukonna Anonymous küberrünnakute all USA justiitsministeeriumi, föderaalse juurdlusbüroo ja mitmete filmistuudiote kodulehed, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Megauploadsi mahajooksmine sai viimaseks piisaks, mis vallandas ulatuslikud küberrünnakud Ühendriikide valitsusasutuste vastu.
Jaagup Irve sõnul on SOPA vastaste hulgas kindlasti neid, kes pooldavad piraatlust, kui ka tavalisi internetikasutajaid.
"Kindlasti on nende hulgas ka ohjeldamatu piraatimise pooldajaid, aga seal on ka kodanikuaktiviste või inimesi, kes internetti kasutavad, keda häirib selline kohtuotsuseta jõudemonstratsioon, kus otsustatakse veebilehe aadress konfiskeerida," ütles Irve.
Karikas oli aga pea täis juba enne eilset FBI jõudemonstratsiooni Megauploadsi kallal. Päev varem olid mitmed interneti alustalad eesotsas Wikipediaga oma lehekülje päevaks sulgenud, et protesteerida Ühendriikide võimukoridorides valmiva meelelahutustööstuste huve kaitsva seaduseelnõu, nn SOPA vastu.
Euroopas on jõusutmas samalaadne leping ACTA ehk piraatluse vastu suunatud riikidevaheline leping, mis tegelikkuses kaotab internetist sõnumisaladuse, kohustab teenusepakkujaid kasutajate internetiliikluse järel nuhkima, kriminaliseerib kõige pisemad rikkumised ning lubab karistusaktsioone korraldada kohtu asemel valitud eraettevõtteil.
"Praegu on meie internet vaba, saame edastada sõnumeid ja keegi ei jälgi, mis selle sees toimub. Pärast ACTA vastuvõtmist muudetakse teenusepakkujatele kohustuslikuks jälgida, mis toimub, võimalusel sekkuda või jagada infot õiguste omanikuga. Mõnes mõttes kogu sellise infrastruktuuri ülesloomine viib meid autoriõiguste kaitse nime all sisuliselt maailma, mis ei erine Hiina ega Iraani internetist," rääkis Irve.
Ühendriikide SOPA lubab näiteks Michael Jacksoni muusikavideo Youtube'i laadinud inimese trellide taha saata kuni viieks aastaks - seda on üks aasta rohkem, kui Michael Jacksoni surmanud arstil.
Euroopa samale leppele, mis muuseas võeti vastu Euroopa Nõukogu kalandusnõukogul, on oma heakskiidu andnud ka Eesti valitsus.
Allikas: Ekspert: interneti-eelnõud viivad meid Hiina-sarnasesse maailma
ACTA (inglise keeles The Anti-Counterfeiting Trade Agreement ehk võltsimisvastane kaubandusleping) on mitmepoolne riikidevaheline kokkulepe, mis püüab määratleda rahvusvahelisi norme intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks. Eestikeelne allikas
Viimastel päevadel on kõlanud järgmine üleskutse:
1. oktoobril allkirjastasid Tokios kaheksa riiki (s.h. Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Kanada, Jaapan) saladuskatte all läbiräägitud ning koostatud võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA). Kolm läbirääkimistel osalejat (Euroopa Liit, Mehhiko ja Šveits) pole veel lepingule alla kirjutanud, kuid on esitanud ühisavalduse kinnitades oma kavatsustest allkirjastada leping “niipea kui võimalik.” ACTA jääb avatuks liitumistele kuni 2013 maini. 16.12.2011 allkirjastas ACTA ka Euroopa Nõukogu salajaselt põllumajandus ja kalandus kohtumisel. Järgmiseks hääletab ACTA poolt või vastu Euroopa Parlament ning viimasena on võimalus enda sõna öelda Eesti riigil.
Nõustuda tuleb, et intellektuaalomand on ühiskonnas oluline ja vajab kaitset, kui samas ei tohiks seda seada ülemaks isiku põhiõigustest eraelu puutumatusele, väljendusvabadusele ja andmekaitsele ning muudest õigustest, nagu süütuse presumptsioon ja tõhus kohtulik kaitse.
Paraku asetab ACTA õigusteomajate (s.o. autoriõiguste ja tööstusomandi omajate) huvid ülemaks kõigist teistest õigustest, s.h. põhiõigustest. See ei ole kooskõlas Euroopa ega Eesti konstitutsiooniõigusega.
Heaks näiteks on siinkohal ACTA artikkel 27(2) allmärkus, mille kohaselt internetiteenuse osutaja vastutuse piirangud (mille eesmärgiks on eemaldada stiimul jälgimaks isikute internetiliiklust, Eesti õiguses sätestatud infoühiskonna seaduses) on lubatud vaid juhul, kui õigusteomajate huvid on tagatud. See tähendab, et kui õiguste omaja huvi ei ole täielikult tagatud, kohustub nt ettevõttele serveriruumi pakkuja kontrollima ettevõtte internetiliiklust. See on vastuolus nii Eesti põhiseaduse, infoühiskonna seaduse kui EL e-kaubanduse direktiiviga (artikkel 11 – keeld kohustada internetiteenuse osutajaid aktiivselt ebaseaduslikku teavet otsima ning kontrollima).
Sarnased ebaselged normid sisalduvad ACTA-s ka mitte-digitaalse maailma osas. Näiteks on ei ole selge, kas ACTA jõustumisel ei kriminaliseerita täna Euroopa ühisturu alustalaks olevat paralleelimporti jne.
Seega leiame, et demokraatlikult ühiskonnale ebaomaselt läbiräägitud ACTA ei saa olla tänasel kujul, sobiv meie õiguskorda, mistõttu palume kõigil anda enda hääl ACTA vastu ning koos võime suuta mõjutada ka Eesti riiki enda sõna ütlemisel.
Anna oma hääl: http://petitsioon.ee/ei-acta-le
Kõige viimane uudis Eesti valitsuse tegevuse kohta:
Nii USAs arutluse all olev meelelahutustööstuste huve kaitsev seaduseelnõu ehk nn SOPA kui ka Euroopa samalaadne leping ACTA viivad MTÜ Eesti Interneti Kogukonna juhatuse liikme Jaagup Irve sõnul meid Hiina- ja Iraani-sarnasesse maailma.
Päev pärast failijagamiskeskkonna Megaupload sulgemist ja selle juhtide kinnipanemist murdusid täna internetiaktivistide kogukonna Anonymous küberrünnakute all USA justiitsministeeriumi, föderaalse juurdlusbüroo ja mitmete filmistuudiote kodulehed, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Megauploadsi mahajooksmine sai viimaseks piisaks, mis vallandas ulatuslikud küberrünnakud Ühendriikide valitsusasutuste vastu.
Jaagup Irve sõnul on SOPA vastaste hulgas kindlasti neid, kes pooldavad piraatlust, kui ka tavalisi internetikasutajaid.
"Kindlasti on nende hulgas ka ohjeldamatu piraatimise pooldajaid, aga seal on ka kodanikuaktiviste või inimesi, kes internetti kasutavad, keda häirib selline kohtuotsuseta jõudemonstratsioon, kus otsustatakse veebilehe aadress konfiskeerida," ütles Irve.
Karikas oli aga pea täis juba enne eilset FBI jõudemonstratsiooni Megauploadsi kallal. Päev varem olid mitmed interneti alustalad eesotsas Wikipediaga oma lehekülje päevaks sulgenud, et protesteerida Ühendriikide võimukoridorides valmiva meelelahutustööstuste huve kaitsva seaduseelnõu, nn SOPA vastu.
Euroopas on jõusutmas samalaadne leping ACTA ehk piraatluse vastu suunatud riikidevaheline leping, mis tegelikkuses kaotab internetist sõnumisaladuse, kohustab teenusepakkujaid kasutajate internetiliikluse järel nuhkima, kriminaliseerib kõige pisemad rikkumised ning lubab karistusaktsioone korraldada kohtu asemel valitud eraettevõtteil.
"Praegu on meie internet vaba, saame edastada sõnumeid ja keegi ei jälgi, mis selle sees toimub. Pärast ACTA vastuvõtmist muudetakse teenusepakkujatele kohustuslikuks jälgida, mis toimub, võimalusel sekkuda või jagada infot õiguste omanikuga. Mõnes mõttes kogu sellise infrastruktuuri ülesloomine viib meid autoriõiguste kaitse nime all sisuliselt maailma, mis ei erine Hiina ega Iraani internetist," rääkis Irve.
Ühendriikide SOPA lubab näiteks Michael Jacksoni muusikavideo Youtube'i laadinud inimese trellide taha saata kuni viieks aastaks - seda on üks aasta rohkem, kui Michael Jacksoni surmanud arstil.
Euroopa samale leppele, mis muuseas võeti vastu Euroopa Nõukogu kalandusnõukogul, on oma heakskiidu andnud ka Eesti valitsus.
Allikas: Ekspert: interneti-eelnõud viivad meid Hiina-sarnasesse maailma