23-09-2012, 20:39
Hakkasin just mõtlema sõna üle - matus.
Kui võtta silbid ma-tus, siis see nagu ei anna midagi.
Kus kohast tuleb selline sõna?
Ma on nagu mina.
Tus on nagu tudis-piip, ehk mingi tegevuse kõla
Kui sellest väikest viisi eeskuju võtta, siis tus on nagu põlemise hääl - tuhk, tus, ehk inimkeha põletades vesine keha susiseb nagu ...
Matus on seega sõna mis väljendab, et mina, st minu keha, mis on surnud, põletatakse ära.
Ma - mina, tus - minu vedel keha põleb.
Kui juba midagi põleb, siis energia vabaneb.
Seega kui ikka keegi ära sureb (veelgi huvitavam sõna - surm, üks silp ja lõpplik asi) siis tuleb ikka keha põletada, mitte matta. Inimkeha on meie kõige lähem pikaajalisem kaaslane, oleks patt teda lihtsalt maa sees mädandada - las põleda tuhaks.
Kui võtta silbid ma-tus, siis see nagu ei anna midagi.
Kus kohast tuleb selline sõna?
Ma on nagu mina.
Tus on nagu tudis-piip, ehk mingi tegevuse kõla
Kui sellest väikest viisi eeskuju võtta, siis tus on nagu põlemise hääl - tuhk, tus, ehk inimkeha põletades vesine keha susiseb nagu ...
Matus on seega sõna mis väljendab, et mina, st minu keha, mis on surnud, põletatakse ära.
Ma - mina, tus - minu vedel keha põleb.
Kui juba midagi põleb, siis energia vabaneb.
Seega kui ikka keegi ära sureb (veelgi huvitavam sõna - surm, üks silp ja lõpplik asi) siis tuleb ikka keha põletada, mitte matta. Inimkeha on meie kõige lähem pikaajalisem kaaslane, oleks patt teda lihtsalt maa sees mädandada - las põleda tuhaks.