Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Elavhõbeda antenn ja leviprobleemid
#1
Nõukogude aja lõpul kasutati ENSV-s Soome tv vaatamiseks "elavhõbeda antenne", st tavalise elavhõbeda-kraadiklaasi ülemine ots saeti ära, ning kraadiklaasi torusse pandi peenike traat kuni elavhõbeda anumani, ning tõmmati siis traati veidi tagasi - selline antenn olevat omanud "ebatavaliselt head tundlikust", ning nii olevat saanud Soome tv-d vaadata.

Kuid väidetavalt olevat ta "ära võtnud" naabrite levi, st naabrid ei näinud enam Soome tv-d, ning nõukogude sõjaväe raadiolokatsioon käis selliseid elavhõbeda-antenne "jahtimas", kuna see segavat nende raadiosidet.

Küsimus ongi selles kummalises "raadiolainete neeldumises", mis toimub elavhõbeda-antenni ümbruses üsna suures ulatuses vähemalt 10 meetrit, 100 meetrit, kilomeeter raadiuses - mis on sellise kummalise neeldumise olemus?

Raadiolainete analoogiaks võiks tuua päikeselt tuleva valguse (ühed elektromagnetlaiend kõik) ja väita, et rannas päevitades võtavad kõrval lamavad "paksud ning neegrid" sinu valguse ära - st "tsenter tselluliiti" ja "kõrbenud nahk" imeks justkui ümbrusest päikesevalguse ära, nagu tiivad laiali sirutanud nahkhiir.

Igatahes raadiolainete kiirgumist ja levi kirjeldavates valemites on "väikesed parandustegurid", mille tõttu on antenni vahetus läheduses (suurusjärk millimeeter kuni sentimeeter) levi olemus veidi muutunud (tavalise 1/raadiusega asemel on 1/raadiuse ruuduga tegurid mis raadiuse kasvades sumbuvad väga kiiresti ruutfunktsiooni alusel) - kuid sadade meetrite kaugusel (naabrite rikutud levi) ja kilomeetrite kaugusel (sõjaväelaste rikutud levi) ei tohiks sellised mõjutused ulatuda.

Juhin tähelepanu sellele, et elektro-gravitatsiooni tööpõhimõttel töötavate lendavate taldrikute (IIMS aegsed Haunebu-d ja nende koopiad võitjariikide sõjalaborites) sees kasutati samuti elavhõbedat pöörleva kontuuri sees, mis uuemate mudelite juures on asendatud vedela tefloniga.
Elektro-gravitatsiooni põhimõttel töötavate lendavate taldrikute liikumise juures on teatav "värin", st nad viiakse reaalsest ruumist korraks astraalsesse ruumi ja tuuakse teise reaalsesse ruumipunkti tagasi, ning elavhõbe tundub olevat selle juures võtmeteguriks.

Seega võiks "elavhõbeda antenni" anomaaliate juures hoida silme ees ka lendavate taldrikute astraalseid värinaid - kuid kõlbaks ka "täiesti maised" selgitused.



Vasta
#2
Aga tee katse - proovi ja vaata kas neelab. Usun, et Tehnoloog kui vana kooli
mees sellelt alalt oskab midagi asjalikku ütelda. Mäletan oma lapsepõlvest jutte
selliseid, kuid pole kunagi näinud ega kuulnud sellise asja reaalsest kasutamisest.
Vasta
#3
SEll teemal sai siin kunagi kirjutatud. 1967a. sai seda antenni proovitud ja erilist efekti ta küll meile ei andnud. Meil oli telekas rekord ja niipalju tegi küll,et sellajal kui telekas töötas oli kohaliku sõjaväe lokaatorid lukus......Nende ekraanil ainult must auk..... Hiljem kasutasime pronksi puruja laaste ja effekt oli sama sest elavhõbe oli raske ja teda oli vileta kasutada. Põhjus oli selles, et teleka oss kiirgas ligi 1volt antenni kaudu välja ja antenn kordistas selle laias spektris uuesti välja. ....Naabrid nägid ikka endiselt pilti....mingit äravõtmist ei toimunud. Pärast toodi koperdaja ruuporantenniga kohale nn segajat püüdma aga me nägime neid enne ja tõmbasime juhtme seinast välja. Hiljem lõikasid soldatid terves külas sellise kujuga antennid maha....ja kellelegi polnud kaevata. Lõbus aeg oli......
Lasime lennukid startida ja meil oli alati teada kaua nad lendasid . Enne maandumist panime oma teleka käima ja praadisime neid seal õhus jupp aega. Kui viimane kütus veel paagis oli siis tõmbasime teleka seinast välja ja kontrollvastuvõtjast tuli raske ohe et nüüd oleme pääsenud....Hiljem lõpetasime need eksperimendid ära....
Vasta
#4
Kui raadiolainete neeldumist pole, vaid on "segamine" väljakiirgumise tõttu, siis ikkagi ei klapi: antennist välja kiirguv energia on laias laastus võrdeline antenni pindalaga - väikese kraadiklaasi pindalal on väike, kuid teleka väliantenni pindala on suur - seega ei saa väike elavhõbeda antenn kiirata välja kordades rohkem, kui suur teleka antenn.

Vasta
#5
Kuna tolleaegne telekas töötas meeterlainel siis ,see oli see nagu minisaatja ja kuna antennil oli võimendust üsna palju, levis signaal kaugele. Antudjuhul ligi kolm kilomeetrit. Paljalt kraadiklaaside paigutamine ei tee midagi, see on naljategemine. Asi pole mitte antenni pindalas vaid antenni võimendusteguris.....
Vasta
#6

Meeterlaine teleka antennidel oli vist 4 suurt toru (ca 50cm laiused), või 8 väiksemat toru (ca 30 cm laiused), ning detsimeetri antennidel oli paarkümmend toru (ca 10 cm laiused) - kuid kraadiklaasis on elavhõbeda samba kõrgus vaid 5cm, mis jääb juba detsimeeter laine antenni viimaste kanalite suurusjärku - kuna elavhõbeda elektrijuhtivus on viletsam kui alumiiniumil või raual, siis ei tohiks elavhõbedal olla mingeid eeliseid alumiiniumist/rauast antenni ees - sarnaselt oleks võinud rauast/alumiiniumist teha termomeetri kujulisi antenni osi ja neid kasutada suurte kohmakate antennide asemel - antenni võimendustegur peaks suurenema pikkuse/elementide arvu suurenedes, st jällegi on suurema elementide arvuga antennil eelis ühest elemendist koosneva termomeeti ees - kõik see näitab, et elavhõbeda antenni point on milleski muus, kuid selle olemust pole keegi veel suutnud ära öelda.

Vasta
#7
See elavhõbeda-antenni jutt on minu meelest veidi müütiline küll.
Antennidel on ju peale suunavate "torude" ka dipool, U-aas ja kaablid...
Oma rumaluses olen alati mõelnud et vasktorudesse pandi siis elavhõbe, samas on teada see et lained liiguvad ju ikkagi torude pinnal.Ja torude läbimõõt on ka tähtis, kraadiklaasil lausa mingi paar millimeetrit.
Loogika ütleb ka seda et kui süsteem on nii hea, siis miks pole seda kommertsis ära kasutatud, elavhõbeda hind ei tohiks ju nii suur olla.Nii et põnevaid küsitavusi on, keegi tehnikaspets(Hugoth?) võiks veidi lähemalt kommenteerida
Vasta
#8
Sellest veel niipalju,et konstrui oli teistsugune kui tavaantennil. Võeti kaks erineva läbimõõduga toru vastava pikkusega....need pandi üksteise sisse...Torud isoleeriti üksteisest nende otstesse pandi isoleerseibid ja kahe toru vahe pandi pronksipuru täis. Ja ühe otste külge ühendati kaabel. Pronksi puru oli ohutum kasutada. Tänapäeval on sellise asja jaoks teised vahendid olemas.
Ma ei ole mingi spets, lihtsalt iseõppija......Teised on juba minust oma teadmistega ammu mööda läinud.
Vasta
#9
(16-02-2012, 20:45 )HUGOTH Kirjutas: Sellest veel niipalju,et konstrui oli teistsugune kui tavaantennil. Võeti kaks erineva läbimõõduga toru vastava pikkusega....need pandi üksteise sisse...Torud isoleeriti üksteisest nende otstesse pandi isoleerseibid ja kahe toru vahe pandi pronksipuru täis. Ja ühe otste külge ühendati kaabel. Pronksi puru oli ohutum kasutada. Tänapäeval on sellise asja jaoks teised vahendid olemas.

Meenutab Branly koheererit, mille Popov oma raadiokatsetes kasutusse võttis.

Vasta
#10
Elavhõbeda antenn oli tõesti põnev teema Soome tv vastuvõtul,omalajal,proovisime ehitada töökaaslasest füüsikuga(tema idee oli algselt),kuid katsetused jäid tulemusteta,et kellegile raadiohäireid tekitasime,on küsitav,kuigi naabrimutt oli pühaviha täis,et ei saavat enam Ameerika Häält raadiost kuulataSmile
Vasta
#11
(16-02-2012, 22:55 )VironShaman Kirjutas: Leena ja Päikeseinsener, laisaks olete läinud või, ma ei näe tsitaatide, tsitaatide, tsitaatide kogumit teie tavalise ühelauselise nõustumise või eelolijatega mittenõustumise ees, läbu on puudu.

Sellist jama on keeruline kommenteerida. Ja seemneid ka ei söö. Seemned viin piiterisse turule. Seda talumehe turulkäiku läbi soome piiteri turule Sa ei tahtnud ise kuidagi kommenteerida. Kas selepärast, et lihtsalt müüt või ajasid teadlikult pada?

Et teemas püsida, siis küsiks VS ilt, et kummast saab parema antenni:
A: läänemerest püütud suure elevhõbedasisaldusega kalast
B: kasutades lampvastuvõtjaid mille lambid on elevhõbedasisaldusega juba vabrikus. Sellisel juhul ei ole ehk antenni vajagi?
(17-02-2012, 01:39 )paadikapten Kirjutas: Meenutab Branly koheererit, mille Popov oma raadiokatsetes kasutusse võttis.

Esimeseks (1890) raadiolainete tuvastajaks oli coherer, mis koosnes kahest eraldatud elektroodist ja nende vahel olevast rauapurust. Raua puru on suure elektritakistusega kuid see langeb raadiosagedusel vahelduvvoolu läbimisel mistõttu see suudab raadiosagedusega voolu valikuliselt paremini läbi lasta.

Vasta
#12
Et teemas püsida, siis küsiks VS ilt, et kummast saab parema antenni:
läänemerest püütud suure elevhõbedasisaldusega kalast
kasutades lampvastuvõtjaid mille lambid on elevhõbedasisaldusega juba vabrikus. Sellisel juhul ei ole ehk antenni vajagi
Sellist jama on keeruline kommenteerida.
Mis kuu ja kuupäev täna on?
1. aprill.
Mis aga teemasse puutub siis sai kasutatud 4x 22 elemendilist suundantenni ja Soome tuli Ida Virumaal tükati. Kohtla Järve mitmekorruseliste majade Soome vaatamise ärahoidmiseks oli isegi ette nähtud pangale traatvõrgu ettetõmbamine aga ilmselt see segas ka oma radareid nii et jäi ära. Lahendused tegeleb jätkuvalt keelatud teemadega teaduses, ega sulle koju kiri pole tulnud, et kokkulepe mitte tegeleda gravimootoritega on jätkuvalt kehtiv. Seda teemat ju ei rahastata kuna võib farmerite laevaliiklusele tekitada korvamatut kahju nii nagu esimesed radarid taldrikuid alla kukutasid ameerikas Rossvellis.
Vasta
#13
(17-02-2012, 17:01 )VironShaman Kirjutas: Lahendused tegeleb jätkuvalt keelatud teemadega teaduses,

Elavhõbeda antennidega tegelemine ei ole keelatud praegu, ei ole keelatud olnud mitte kunagi ja ei keelata ka tulevikus.

Vasta
#14
Selle soome tv vaatamisega oli nii ja naa , see sõltus rangelt vaataja elukohast. Paljud elasid nn surnud punktides, kus ei aidanud miski. Inimene pidi lihtsalt natuke kaugemale kolima vanast kohast. Selliseid nn punkte on igal pool. Ka meil siin Viljandis vanalinnas......kus ei kuule ega ei saanud ka õieti tv d vaadata....ehita kui hea antenni tahes. Samas on ka kohad ,kus kõik tuleb ka traadijupi abil........Seal oli soome tv kogu aeg ees, muidugi meeterlainel. Mingil aastal keerasid sommid oma tv saatja antennid põhja suunas Moskva survel vat siis oli kaugemal tallinnast olijail probleemid.....sest signaali tugevus läks nõrgaks kümneid kordi. Samuti mõjutas seda veel atmosfääri seisund ja päikese olek.....Kohtla järvel kasutasite DM antenni ja seal oli levi teistsugune ja sõltus levitingimustest rohkem.
See et raadiolampides elavhõbedat on , see on täielik luulu. Seda on päevavalguslampides.....ja neid ei kasutanud keegi antennielementideks.
See et naabrinaine ei saanud lühilainel ameerika häält kuulata oli õige, sest see nn elavhõbeantenn kiirgas kordistatud sagedust laias spektris....praktiliselt terve astmiku ulatuses... Huvitavaid kommentaare on siin......HI.!
Vasta
#15
Muuseses HUGOTH,meie katsetused tookord elavhõbeda antenniga toimusid sinu raadioklubi vastasas,ületeeSmile
Vasta
#16
Üks link, kus juttu ühest seadmest kus kasutati elavhõbedat, kuid sobisid ka mõned teised materjalid, ja teine VS ile meelepärases vormis.
Vasta
#17
Lingid olid huvitavad...sai ka nati ajaloo poolest targemaks.See kuidas arvuti mälu tehti elavhõbe baasil. Teine oli rohkem teada. Hiljem valmistati värvi teleka viitliinid kristalli baasil . Olid ka keritud pooli baasil tehtud viitliinid aga need olid algul suured ja kohmakad. Omal ajal sai ansamblitele kajamasinaid toodud. Seal olid juba viitliinid mikroskeemide peal tehtud. Tehnika areneb kiiresti. Tuleviku arvuti on optika baasil kvant elementide baasil. Head edasist uurimist.
Vasta
#18
Tere.
Vene tanki ja soomuki tavaline lühilaine antenn oli 3m pikk ja koosnes kokkukäivatest 1,5cm läbimõõduga terastorudest. Luure masinatel oli ka lühike antenn - võibolla metsas sõitmiseks. Umbes 25cm pikk ja 4,5cm läbimõõdus, kergmetallist (alumiiniumist?). Raputades tundus seal midagi väikest sees liikumas/loksumas. Kallutades polnud kuulda mingit krabinat, mida võiks mingi valmistamise käigus sisse jäänud tahke metallipuru tekitada.
Sai siis naerdud, et elavhõbeantenn ja väärt ese ajaloo jaoks kõrvalepandud (peaks praeguseni alles olema).
Kui Valgjärve mast valmis ja algusaegade probleemid leviga olid siis sai seda antenni kasutatud Tartus ja see junn isegi toimis UKV alas.
Vasta
#19
(16-02-2012, 12:00 )excubitoris Kirjutas: ..... Usun, et Tehnoloog kui vana kooli mees
sellelt alalt oskab midagi asjalikku ütelda. .....
Väidetavalt oli elavhõbeda-antennist esmakordselt
kirjutatud ühes tolleaegse Saksa DV mingi ajakirja
aprillinumbris. Autoriks keegi L. Irpa või siis L. Lirpa
(loe tagurpidi). Mõnekuulise hilinemisega ilmus selle
artikli tõlge ka siinmail ja nii see algas... Katsetajaid
leidus, kindlasti sattusid mõnedki proovijad sellele
perioodile (neid on igal aastal mitu), kus mitu päeva
ülilevi oli ja see lisas legendile omad värvid. Kujutage
ette katsetajate vaimustust kui välismaa telekanaleid
ekraanil näha sai (oleks need ka ilma elevhõbedata ju
näha olnud, aga ega siis enam võrrelda aega polnud)...
Eespool on kirjutatud ka mõnedest "kõrvalnähtustest",
millel pole enam elavhõbedaga seost.

Vasta
#20
Oli omal kunagi hea autoraadio mis Tartus Sõpruse sillal Soome UKVd mängis, autoantenniga. Jõe kohal oli levi. Maja katusel oleva raamantenniga oli Soome UKV igapäevane.
Ülileviga, lihtantenniga, kaugeim minul nähtud telejaam on RAI1 märgiga, Itaalia.
Vasta
#21
(18-02-2012, 01:49 )pingER Kirjutas: Oli omal kunagi hea autoraadio mis Tartus Sõpruse sillal Soome UKVd mängis, autoantenniga. Jõe kohal oli levi. Maja katusel oleva raamantenniga oli Soome UKV igapäevane.
Ülileviga, lihtantenniga, kaugeim minul nähtud telejaam on RAI1 märgiga, Itaalia.

RAI1 ülileviga (loe peegeldusega,kuna maakera kumerus jääb ette,et oleks arusaadavam siin) oli ka Viljandis "tavanähtus" meeterlainel,detsimeetril Rootsi.
Mäletan,kui elavhõbedaga sai katsetusi tehtud,valasime meeterlaine dipoli elavhõbedat täis,x kontakte sai nii ja naa ühendatud ja proovitud,lõpuks elavhõbe tuli igast jootest läbi (reageeris vase ja tinaga) ning asi võttis väga mürgise pöörde,sest teadagi on elavhõbe mürgine ning loobusime,sest sel moel ei andnud mingeid lisatulemusi ülikaugvastuvõtu osas meeterlainel.Detsimeetrit polnud mõtet proovidagi,teadagi,et mida kõrgem sagedus,seda sirgjoonelisemalt levib.
Sai ka plastikust dipol tehtud Yagile ja elevhõbedat täis valatud ning muid vigureid kuid tulemus oli 0 .
Vasta
#22
Ega siis kõik aprillikuus avaldatud teated pole aprillinaljad - tihti avaldatakse sopalehtedes 1. aprillil teadlikult vabamüürluse ja konksninade olemuse kohta tõeseid kirjutisi: hiljem hea öelda, et me ju sopaleht ja täna 1. aprill, mis te sellisest kooslusest ikka tahete - kuid kirjutiste sisu on ju õige.

Isegi kui elavhõbeda antenni katsetajad said ülilevi hetkel "pildi ette", jääb endiselt mõistatuseks sõjaväe radari ja side tegelaste hädakisa "me ei näe midagi" - seda juba 1. aprilliga ei põhjenda.

Lisaks on põhjendamata see, kuidas väike elevhõbeda antenn suudab tavalisest antennist oluliselt paremini välja kiirata teleka võnkeringide "kõrgemaid harmoonikuid".
Samas tundub olevat tegu teleka poolt välja kiiratavate signaalidega: kui elavhõbeda antenn võeti teleka küljest lahti, siis sõitis sõjaväe dziip minema - st leviprobleemid pole seotud mitte lahti ühendatud antenniga kui sellisega, vaid teleka küljes oleva antenniga.
Ise suudaks välja pakkuda midagi sellist, et elavhõbeda antenn oli "lühem" ja seega kiirgas ta rohkem detsimeetri lõpu poole välja, kus asusid sõjaväe lennukite sideks kasutatavad sagedused, kus praegu/kunagi olid mobiiltelefonid nmt 450 Mhz ja gsm 900 Mhz - kuid tavaline antenn ei suutnud nii kõrgeid sagedusi välja kiirata.


Kui tegu oleks olnud mingi sisutühja jutuga (a'la lehma junn/kook on hea teleka antenn), siis poleks see rahvamassides nii laialdaselt levinud - kuid elavhõbedaga kraadiklaaside müük kasvas ENSV-s ikka väga suureks.

Tundub, et sellele küsimusele saaks vastuse endiste sõjaväelaste käest, kes kirjeldaks mis nende radaripiltide ja erisidega siis ikkagi juhtus elavhõbeda antennide kasutamisel.
Vasta
#23
Rõhutan veelkord, et elavhõbe ei puutu üldse asjasse mitmete
"lisaefektide" tekkimisel või kui siiski, siis ainult juhul kui tekkisid
sädelemised ühendustes. Nimelt võis omal ajal kohata selliseid
raadioid ja isegi telerit (mingi "Rekordi" esimene mudel vist oli),
millel võrgutoitetrafo võrgumähis oli šassiiga ühendatud. Lisaks
muidu eluohtlikule lahendusele (vt. mõistet "autotrafo" sobivast
õpikust) sattus võrguelekter antennikaabli kaudu ka "ilma kätte".
Seal siis niiskuse käes (lisaks on ka elevhõbe ikkagi ju vedelik!)
tekkivad sädelemised kiirgasid eetrisse laia sagedusspektrit.
Teleri kanaliploki ostsillaatoril tarvitses ka näiteks 124MHz peal
(sõjaväelennukite levinud sidesagedus tollal) genereerida kui oligi
side häiritud. Kõiki võimalikke muid variante polegi vist mõtet siin
üritada lahti rääkida, liiga spetsiifiline teema, mis sobib rohkem
selle erialaga tegelejate "jututubadesse". Eks katsetajate ja
entusiastide tegevusel ikka üht-teist kummalist (nende jaoks)
juhtus, mida nüüd tagantjärgi on üsna raske vaid oletuste najal
lahti seletada isegi spetsialistidel. Aga entusiaste-huvilisi tollal
jätkus, kõik uus oli nii-nii põnev...
Vasta
#24
Jah just segada võis küll mingit sorti raadiosidet,miks muidu tol ajal sellest palju juttu oli,kahjuks katsetustel see faktor ei huvitanud ,peaasi,et Soome pildi saaks etteSmile ilmselt oli mingi spets tehnoloogia vajalik,kuid nii või teisiti kui otse nähtavust ei ole antud sagedusel,ei ole ka mida vastuvõtta.Ehk elavhõbeda antenn teatud täpse skeemi järgi oli tõesti eriline ja selekteeris vajaliku sageduse müravabalt telekasse aga kes seda tagantjärgi enam teab.
Samas tulles tagasi tänapäeva,digiajastusse,ei lubata 2,4Ghz kasutamisel võimsamaid antenne kui ettenähtud piir,sest liiklus käib mõlemat pidi Smile .
Vasta
#25
(18-02-2012, 16:52 )zzz34 Kirjutas: Jah just segada võis küll mingit sorti raadiosidet,miks muidu tol ajal sellest palju juttu oli,kahjuks katsetustel see faktor ei huvitanud ,peaasi,et Soome pildi saaks etteSmile ilmselt oli mingi spets tehnoloogia vajalik,kuid nii või teisiti kui otse nähtavust ei ole antud sagedusel,ei ole ka mida vastuvõtta.Ehk elavhõbeda antenn teatud täpse skeemi järgi oli tõesti eriline ja selekteeris vajaliku sageduse müravabalt telekasse aga kes seda tagantjärgi enam teab.
Samas tulles tagasi tänapäeva,digiajastusse,ei lubata 2,4Ghz kasutamisel võimsamaid antenne kui ettenähtud piir,sest liiklus käib mõlemat pidi Smile .

Kas on keeruline veidi mõelda ja püüda aru saada lihtsatest asjadest. Elavhõbe oli on ja jääb müüdiks. Ei imesta kui sa kunagi ka punase elavhõbedaga püüdsid äri teha. Kurb, et oma enese mõistust ei kasutata.

PS: Üks elavhõbeda müüt tekkis 1970 nendatel ühest prantsuse filmist kus õpetaja pritsis elavhõbedat pariisi majade plekkkatustele ja tänu sellele kadus levi ning lapsed olid tunnis ärksad. Filmi nime kahjuks ei mäleta.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat