Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 1 Häält - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Mõtisklusi hingest ja vaimust
Autor Sõnum
Lorenz
Vana kala

Postitusi: 727
Liitunud: Feb 2011
08-04-2012 23:04
Postitus: #1
Mõtisklusi hingest ja vaimust
See on siis pühapäevaõhtune mõtisklus sellistel keerulistel teemadel.
Alustuseks üritaks ned mõisted kuidagi täpsemalt defineerida järgneva jutu tarvis.
Millel on hing? Muusikal näiteks on hing ja kunstil laiemalt. Hingeline tunnetus on selline, mis haarab endasse ja ei tõuka midagi eemale. Hing on oma olemuselt tolerantne sel lihtsal põhjusel, et tal pole millegi alusel valida. "Kõik, mis on ilus, on hea", ütles Platon ja omamoodi ilu võib leida kõiges olemasolevas. Hing leiab seda ilu. Mõistmine ja arusaamine iseenesest on ilus ja teadvustamise protsess ei vaja seega hinnangut teadvustatu välise väärtuse suhtes. Hing väärtustab seda, mida on võimalik teadvustada, teadvuses tunnetada. Loomulikult ei ole kõike võimalik teadvustada ühtmoodi lihtsalt ja osad asjad vajavad teadvustamiseks eelteadmisi ja nende eelteadmiste põhjal kujuneb igal inimesel välja tema hinge tee. Teadvuse laienemise tee, mis juhib inimese spontaanset maailma avastamist.
Hinge teel pole teadlikku suunavat tahet. Hinge teed juhib võime kogeda uut eelneva põhjal. Suunab seega teadvuse võime liikuda mingis suunas, mitte tahe seda teha. Hinge liikumapanevaks jõuks ongi lihtsalt tema võime areneda. Ei muud.

Mis on vaim? Seadusel on oma vaim, soovil on vaim. Vaimne tunnetus on tahte tunnetus. Vaim ei ole üldse tolerantne võõra suhtes, kohati lausa agressiivne, ja on piirav hinge suhtes. Vaim annab välise väärtuse sellele, mida hing tajub ja vaimne teadvustamine on seega väärtuste teadvustamine. Kõigel tajutaval on oma koht vaimu loodud väärtuste süsteemis. Vaimu poolt loodav väärtuste süsteem on hinge teadvustamisest erinev selle poolest, et omab kindlat fikseeritust ja on sellest tulenevalt võimeline andma kindlat fikseeritud tagasisidet. See on tahte olemasolu alus.
Vaim ei taha leieneda sisemiselt, vastupidi, sisemiselt ta piirab kõigiti hinge laienemisomadust. Vaim tahab laieneda väliselt. Vaim on tahe ja tahe tahab ennast kehtestada maailmas. See on tema spontaanne omadus.

Need kirjeldused on muidugi liiga lühikesed ja kohmakad, et neid definitsioonideks nimetada ja ma proovin siia tuua ka natukene mõtteid elust antud idee kontekstis.

Kõigepealt – vaimukus, huumor – mis need on?
Minu idee on see,et see on vaimu mäng. Kõik teadvusega olendid õpivad mängides ja mäng on hea. See tundub hea, sest areng ongi hea ja vajalik ning on loomulik, et olemuselt vajalik tegevus on looduse poolt naudutavaks muudetud. Vaimukus on see, kui inimene tajub tahte ootamatust mängulisel moel.

Pokkerimäng kestis hommikuni.
„Kas sa juba lõpetad selle kaardimängu meie majas“, pahandas naine.
„Vabanda kallis, see maja pole enam meie oma“, vastas mees.

Kui asja tõsiselt ja realistlikult võtta, siis traagiline juhtum. Kõrvalseisjana vaadataes aga naljakas, sest selline ootamatu tulemus on arendav ja vaim õpib niiviisi.

Niisama nalja pärast:
Sõbrannad vestlevad tänavanurgal.
„On see sinu mees ikka naljamees, Mari. Eile kohtusime juhuslikult trollis ja ta jutustas mulle sellise anektoodi, et ma pidin voodist maha kukkuma...“

Kui nüüd natukene laiemalt võtta, siis on kõik mängud tahte mängud. Kõik mängud pole aga kaugeltki positiivsetena näivate tulemustega. Võtame või mängud inimeste südametega või võimumängud. Keskendudes viimastele, siis nägi maailm eelmisel sajandil võimumängude erakordselt traagilist väljundit. Komunism, fashism ja imperialismi kokkupõrge liberalismiga. Need on kõik erinevate thete kokkupõrked, vaimude võitlus. Vaimsuste mäng. Võib ju vaielda, et kui palju seal ikka vaimsust oli, aga oli ikka üksjagu. Ideoloogia on ka üks vaimsuse vorm, tahte vorm.


Vaim kui tahe –seda on peetud osade vaadete kohaselt läbi ajastutekas kasutuks või lausa kurjuseks. Budism näeb tahet klammerdumise alusena ja põlgab selle ära kui paratamatult kannatustesse viiva tungi. Schopenhauer filosoofia kohaselt hoiab tahe meid hõivatuna, aga seda orjaliku tööga ja sellest pole tõusmas ei lootust ega õnne. Sellest ka soovitus valida endale võimaluse korral koht, kus ei pea mitte midagi tegema, sest igasugust välist tegevust juhib tahe ja tahet ei saa kunagi usaldada.

See viimane on muidugi totralt pessimistlik filosoofia, aga ega tahet ja sellest vaimustumist usaldada tõesti väga ei saa. Vaimustunud inimene võib küll väga tegus ja efektiivne olla mingis aspektis, aga tema tegude tulemus kipub ikka rumalapoolne olevat. Seda ilmselt just selle pärast, et vaim piirab hinge võimet teadvust sisemiselt arendada.

Kui nüüd aga vähe mõelda, siis mis saaks kui vaim ei piiraks hinge arengut.
See tähendaks sisuliselt teadliku tahte võimatust ja seega enamasti ka asjakohase tegutsemise võimatust. Suht võimatu olukord, eks ole. Tahet kasutuks lugeda on tähendab sisuliselt loobumist välismaailmaga rinda pistmast ja see on üheselt hääbumisele määratud valik. Maailm ei lase eksisteerida sellel, mis ei tegutse enda olemasolu nimel.

Inimene saab aga siiski oma tahtelist poolt küllaltki edukalt pärssida ja mõnikord on see isegi asjalik teguviis. Kõik inimesed ei peagi endas kultiveerima vaimu ja selle läbi tahet. Rumalust oleks ilmselt liiga palju sellisel juhul, sest lausrumalat vaimsust on ikka kaugelt liiga palju maailmas. Ühe huvitava näitena arvamusest vaimu tahte vastu ja hingestatuse olulisusest tooksin ma välja selle video:




Ma pole küll kaugeltki päri selles esitatud seisukohaga, aga see on igati hariv sellegi poolest. See võimaldab heita pilku tahte telgitagustesse ja sellesse, kuidas meie tahe on tegelikult suuresti konstrueeritud projektsioon. Enamus inimeste liikumapanev vaim on väga algeline oma rumaluses. See ei tähenda muidugi,et poleks olemas keerulisemaid ja sügavamaid tahte vorme. Me tajume paljusid väärtuste süsteeme peale enda oma ja vahel on raske eristada enda tahet võõrastest. Eriti veel selle tõttu, et meie enda tahe on samasugune projektsioon nagu kõik ülejäänud.

Siinkohal tooksin ma välja ühe oma mõttetera varasemast.
(25-11-2011 00:14 )Lorenz Kirjutas:  See on võimalik niimoodi, et enamus meie sisemaailmast töötab meile märkamatult ja projetseerib teatud tähendusi meie jaoks välisele maailmale. Me vaatame seda justkui kinolinalt, kuigi see tuleb meie seest. Kinolina efekt võib olla suurem või väiksem, enamasti tajume me vist siiski oma taju [sisemist] allikat, aga see on olemas.
Siit siis ka vaimu kui millegi (meta)füüsilise või kui teises dimensioonis (energiatasandil) oleva kujutamine. Me loome tahtele projektsiooni ja kui misgi väline ei paista sobivat selle projektsiooni asukohaks, siis kanname me selle üle kuhugile uude välisesse reaalsusesse, mis on teistsugune kui ülejäänud väline reaalsus.

Kuivõrd on üldse olemas selline asi nagu minu vaim? See on lihtsalt väärtuste süsteemi tuletis, mis on mulle kõige omasem ja kasutatavam, muud midagi. Kui inimesel pole kindlaid väärtusi, siis võib öelda, et tal on ka enda vaimuga kehvasti. Kui tal on mitmeid paralleelseid väärtustesüsteeme (juhtub ka seda) siis juhib teda mitu vaimu. Üleüldse on tänapäeva multikultuurne ühiskond oma väärtustesüsteemidega nii kirjuks kätte ära läinud, et inimestel on keeruline selles endale midagi kindlat leida. Ma arvan, et sellest tulenev vaimne nõrkus on põhjuseks, miks on levinud nii palju keskendumishäirete probleeme. Keskendumine eeldab ju teatud tüüpi enda piiramist ja see on vaimu funktsioon. Praegune maailm on hingelisem, kui ta enamus ajast on olnud. Seda ei maksa võtta ei hea ega halvana, nii see lihtsalt on.

Ühte huvitavat muudatust aga võib oodata lähiajal küll juhtumas. Nimelt seda, et praegu järjest laieneva teadmistepagasi peale ehitub mingil hetkel ka uus väärtustesüsteem oma uue vaimuga. See on minu meelest peaaegu vältimatu areng. Vanad vaimsused on lihtsalt oma aja ära elanud ja vanad väärtused ei ole elujõulised uues pidevalt muutuvas maailmas. Vanade väärtuste kandjad unistavad küll mingist tagasipöördumisest juurte juurde, aga seda vaevalt nüüd juhtumas on, kui just tõesti midagi väga valesti pole minemas lähiajal. Ma arvan, et teadus on hing, mille peale uus vaimsus tekib ja teadus on saanud piisavalt kaua areneda ja jõudu koguda. Ta on õõnestanud pea kõiki vaimsusi küllaltki suurel määral ja paljastanud palju jaburusi. Teadusel on aga midagi fundamentaalset puudu - inimlik mõõde. Praegune teadus on meie jaoks külm. Teadus üritab alati olla rangelt objektiivne ja see ei omadus lase ennast lollitada subjektiivsetest eksimustest, aga samas ei lase see ka enda peale ehitada väärtusi. Väärtusi, millest võiks kasvada tahe. Nö teaduslik kommunism küll üritas oma hinge võtta teaduselt, aga see oli küll vähe halva tulemusega katse. Mõnes mõttes üritab seda ka praegune objektivistlik-skeptitsistlik maailmavaade, aga ka see on üpris habras maailmavaade. Skeptikud ja nö sõjakad ateistid on küll omamoodi vaimuga kamp, aga nende väärtuste süsteem tundub vähemalt mulle kohati üpris nõrk olevat.
See on aga muutumas juba. Sam Harris on eestkõneleja liikumisel, mis üritab väita, et teadus suudab ja peab vastama moraalsetele küsimustele. See mõte tähendab tegelikult seda, et objektiivne teadus on põhimõtteliselt võimeline olema osa hingeteadvusest. Paljud seda nagu ei arvaks. Tema idee moraalsest maasikust on katse alustada üldise objektiivsusel rajanevate väärtusteraamistiku välja töötamist. See oleks just see, mis toob vältimatult kaasa ka vaimu ja tahte tekke, kui see raamistik ühel hetkel täisväärtuslikuks saab. Prargu on see veel kaugel sellisest täisväärtuslikust.
Harrise ettekanne moraalses maastiku ideest:




Need olid kõigest mõned mõtted ja ei taotle absoluutsust. Ma ei ürita sellele hetkel vaimu külge pookida.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
lahendused
Veteran

Postitusi: 1,531
Liitunud: Apr 2011
09-04-2012 09:44
Postitus: #2
RE: Mõtisklusi hingest ja vaimust
1) Hingest ja vaimust on midagi veel "suuremat", milleks on TEADVUS.

Samuti tuleks aru saada "maise loomise" ja "vaimse loomise" erinevusest.
Maine loomine näeb välja nii, et esmalt on torud ja seejärel lastakse torudesse voolav vesi.
Vaimne loomine näeb välja nii, et esmalt on voolav vesi (loov teadvus) ja see loob enda ümber torud (nähtav tulem).
Loomine toimub suunas peenemalt jämedamale.
Ühesõnaga neid hinge ja vaimu puudutavaid teemasid ei saa käsitleda "maise loomise" kontekstis, vaid neid tuleb käsitleda "vaimse loomise kontekstis".

2) Igatahes esmalt on teadvus - teadvus loob enda ümber vaimu - vaim loob enda ümber hinge - hing loob enda ümber füüsilise keha.

Teadvus ja vaim eksisteerisid enne "aga, ruumi ja ainet", kandes meie olemust - st nad olid olemas enne meile tajutava Universumi ja Suure paugu algust.
Seega on "pilti vaimust" üsna raske joonistada, kuna ta on "ruumi väline/ülene" nähtus: st vaim võib olla siinsamas lähedal ja järgmisel hetkel teises universumi otsas.

Hing loodi vaimu poolt, protsess on võrreldav füüsilise keha viljastumisega: osa vaimust (mille analoogia oleks sugurakk) jäi hinge "vaimseks selgrooks", ning selle ümber kasvasid muud hingeosakeste kihid (mille analoogia oleks füüsiline keha) - sellist protsessi nimetatakse "seestumiseks".
Hing on oma olemuselt "energia patarei", ning hinged loodi peale Suurt Pauku.

Väidetavalt on vaim korraga seestunud mitme hinge sisse (vaimu iga sõrme otsas on eraldi marionett-nukk = hing) - hing on korraga kehastunud mitme füüsilise keha sisse (hinge iga sõrme otsas on eraldi marionett-nukk = füüsiline keha) - ka sellise nukuteatri analoogia näitel saab aru, mis erinevus on vaimul (teatri juhil), hingel (näitlejatel) ja füüsilistel kehadel (pidevalt vahetatavates näitlejate riietes).


3) Sarnaselt saaks hinge ja vaimu erinevustest aru paljude eestikeelsete "sõnakõlksude" abil, mida paljudes teistes keeltes pole:

vaimuvaene jutt - hingevaene jutt kõlab imelikult
vaimuhaige - hingehaige kõlab imelikult
vaimsed huvid - hingelised huvid kõlab imelikult

hingetu inimene - vaimutu inimene kõlab imelikult.
hingevalu - vaimuvalu kõlab imelikult.
ütlus läks hinge - ütlus läks vaimu kõlab imelikult.

Kui selliseid "sõnakõlkse" sadade kaupa välja kirjutada, ning üritada nende olemust mõista, siis peaks saama üsna hea ülevaate, milliseid omadusi kannab hing ja milliseid omadusi kannab vaim.
(selle postituse viimane muutmine: 09-04-2012 09:46 lahendused.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
euroruubel
vaatlen ja jälgin

Postitusi: 1,945
Liitunud: Apr 2011
09-04-2012 11:14
Postitus: #3
RE: Mõtisklusi hingest ja vaimust
Kui lühidalt lorenzi jutt kokku võtta, siis hing kogub kokku ja vaim sorteeribSmile

mäng mängus
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Balzzar
Vana kala

Postitusi: 503
Liitunud: Apr 2010
09-04-2012 12:54
Postitus: #4
RE: Mõtisklusi hingest ja vaimust
Huvitav teooria.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Ott Sama
Veteran

Postitusi: 2,237
Liitunud: Jul 2010
10-04-2012 12:11
Postitus: #5
RE: Mõtisklusi hingest ja vaimust
Nii mõnigi asi läheb hinge.. sobib sinu viisi ja rütmiga. Võimalik, et hing on sisemine heli, viis, sagedus. Hing sisustab vaimu ruumi
oma sagedusega, andes sellele ulatuse, sügavuse ja.. elastsuse.
- hingetu inimene/ ilma viisita, kitsarinnaline, ka vaimuvaene..
- hingevalu/ vale viis, rütm, sagedus. Algne viis on maha surutud, lõhutud v. rütmist väljas.
Mis puutub vaimu, siis..
- vaimuhaige/ hing on vangis oma kitsas vaimuruumis. On kiusatus mõelda, et..hing on vaimust suurema ulatusega.
- vaimsed huvid/ uudishimulik hing-viis, otsib endale sobivat sagedusvälja, "otsiv" vaim vallutab hingele sobivat sagedusruumi.
- vaimsus/ hinge suhteliselt lai viisi-rütmi sagedusdiapasoon-ruum.
Võimalik, et vanadel pühakohtadel (allikad, hiied, kirikud, kabelid) on oma staatiline vaimurõhk, mis.. siis kas sobib/ei sobi indiviidi dünaamilise vaimuga.
Pean võimalikuks, et need mõlemad omavahel.. tasakaalustuvad, andes.. nö. hingelise kogemuse.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
Veteran

Postitusi: 2,494
Liitunud: Dec 2010
19-03-2016 17:18
Postitus: #6
RE: Mõtisklusi hingest ja vaimust
(09-04-2012 09:44 )lahendused Kirjutas:  1) Hingest ja vaimust on midagi veel "suuremat", milleks on TEADVUS.

Samuti tuleks aru saada "maise loomise" ja "vaimse loomise" erinevusest.
Maine loomine näeb välja nii, et esmalt on torud ja seejärel lastakse torudesse voolav vesi.
Vaimne loomine näeb välja nii, et esmalt on voolav vesi (loov teadvus) ja see loob enda ümber torud (nähtav tulem).
Loomine toimub suunas peenemalt jämedamale.

2) Igatahes esmalt on teadvus - teadvus loob enda ümber vaimu - vaim loob enda ümber hinge - hing loob enda ümber füüsilise keha.

Teadvus ja vaim eksisteerisid enne "aega, ruumi ja ainet", kandes meie olemust - st nad olid olemas enne meile tajutava Universumi ja Suure paugu algust.

Kõik ilusti vaimu kohta ära seletatud.
Ja huvitav ka lugeda Lorenzi arvamust hinge ja vaimu kohta eraldi.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
positiivne
.

Postitusi: 3,190
Liitunud: Aug 2012
02-08-2016 19:27
Postitus: #7
RE: Mõtisklusi hingest ja vaimust
(09-04-2012 09:44 )lahendused Kirjutas:  ...Maine loomine näeb välja nii, et esmalt on torud ja seejärel lastakse torudesse voolav vesi. Vaimne loomine näeb välja nii, et esmalt on voolav vesi (loov teadvus) ja see loob enda ümber torud (nähtav tulem). Loomine toimub suunas peenemalt jämedamale...

Kas pole peenem maailm "torumehe" lootus ja eesmärk - privileeg? Nii nagu puu saab alguse juurtest ja vajab oma tähenduse loomiseks oksi ning lehti?
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kalldunn
Vana kala

Postitusi: 532
Liitunud: Mar 2011
02-08-2016 20:22
Postitus: #8
RE: Mõtisklusi hingest ja vaimust
(02-08-2016 19:27 )positiivne Kirjutas:  
(09-04-2012 09:44 )lahendused Kirjutas:  ...Maine loomine näeb välja nii, et esmalt on torud ja seejärel lastakse torudesse voolav vesi. Vaimne loomine näeb välja nii, et esmalt on voolav vesi (loov teadvus) ja see loob enda ümber torud (nähtav tulem). Loomine toimub suunas peenemalt jämedamale...

Kas pole peenem maailm "torumehe" lootus ja eesmärk - privileeg? Nii nagu puu saab alguse juurtest ja vajab oma tähenduse loomiseks oksi ning lehti?
Sarnase kirjelduse põhjal võib tõesti järeldada, et Teid on valmis vorpinud keegi halturtsikust torumees.
Loe see veel kord läbi. Võib olla hakkad midagi jagama. Milles ma väga kahtlen?!
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=5622

Kaks korda – on juba aegade algusest – nagu rist, igavesti, igalühel kaasas!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kage
naegleria fowleri

Postitusi: 3,816
Liitunud: Jun 2011
03-08-2016 13:37
Postitus: #9
RE: Mõtisklusi hingest ja vaimust
Kas universumi looming, mida me universumis näeme/kuuleme/tajume, omab hinge? Või omab seda ainult inimese looming? Kas loomine loob hinge?

Universumil/kõiksusel on omad seadused ja väärtused ning see piirab elusolendite elu universumis. Võttes eelduseks ütluse, et igas inimese on olemas jumala alge, siis saan teha järelduse, et inimesel on universumi/kõiksuse seaduseid järgides ja väärtuste poole liikudes võimalik vaimult jumalaga võrdseks saada - vaimu järk-järgult avardada alustades endast ja hõlmates aina laiemat kuni kõiksuseni välja, aga kui piirata oma hinge teed näiteks religiooni, rassi, rahvuse või muu sarnase vaimuga, siis jäädakse oma valitud kasti kinni.

Kui universum on kõiksuse vaim, siis kas Jumal on on kõiksuse teadvus ja elu universumi hing?
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog