Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Koolkonnad / instituudid
#26
(20-05-2012, 07:34 )Augustus Kirjutas:
(18-05-2012, 22:40 )zen faran Kirjutas: Sest kõik mida siin teatakse on ka juba kirjas. Kahjuks.
Päris kindlasti see nii ei ole. Õnneks.

Jahh nii ta on - nii mõnedki siin teavad ja on kogenud asju mille avalikustamist
nad kõigele vaatamata ei pea hetkel otstarbekaks. Põhjuseid on mitu ja pole
vast mõtet neid siin hetkel lahkama hakata.

Teiseks - TV saadetest - zen faran - millal küll jõuab sinu pähe arusaamine,
et TV ON SHOW millel on reaalse eluga vähe pistmist? TV saatesse ronivad peamiselt EDEVAD kelle "oskused" on küsitavad ja kes lähevad sinna pigem
tegema endale reklaami kui midagi muud. Need kes teevad reaalset tööd EI
lähe sinna. Seal võidavad need kellel on sellel korral natuke rohkem seda va
õnnekest ja kogu ooper.
Vasta
#27
(20-05-2012, 08:39 )excubitoris Kirjutas:
(20-05-2012, 07:34 )Augustus Kirjutas:
(18-05-2012, 22:40 )zen faran Kirjutas: Sest kõik mida siin teatakse on ka juba kirjas. Kahjuks.
Päris kindlasti see nii ei ole. Õnneks.

Jahh nii ta on - nii mõnedki siin teavad ja on kogenud asju mille avalikustamist
nad kõigele vaatamata ei pea hetkel otstarbekaks. Põhjuseid on mitu ja pole
vast mõtet neid siin hetkel lahkama hakata.

Teiseks - TV saadetest - zen faran - millal küll jõuab sinu pähe arusaamine,
et TV ON SHOW millel on reaalse eluga vähe pistmist? TV saatesse ronivad peamiselt EDEVAD kelle "oskused" on küsitavad ja kes lähevad sinna pigem
tegema endale reklaami kui midagi muud. Need kes teevad reaalset tööd EI
lähe sinna. Seal võidavad need kellel on sellel korral natuke rohkem seda va
õnnekest ja kogu ooper.

Esiteks - kui on foorum, mille eesmärk on informatiivne, siis on minu meelest väga mõttetu ajada seal (siin) mingit pinnapealset mula või jagada infot, mida igaüks isegi raamatust ja mujalt netist üles leida võib, samal ajal hoides "tõelisi teadmisi" vaka all. Niiviisi kujundatakse paranormaalsetele nähtustele niisugune imago, nagu sellel hetkel paraku ongi - kari hulle sai kokku ja hakkasid mingit muinasjuttu vestma. Kes peaks isegi ebaloogiliste ja harvade sündmuste ja kogemuste puhul uskuma väidet: "me teame tegelikult palju rohkem, kui ütleme"? Niisugust juttu võib iga vastutulev mustlane ja soolapuhuja sul ka ajada... Kust peaks need sõnad saama suurema kaalu ja usaldusväärsuse anonüümses netikeskkonnas, kus igaüks võib järgmisel päeval olla juba keegi teine?
Pealegi, kas pole silmakirjalik nõuda valitsustelt näiteks kasvõi UFO-de kohta olevate materjalide avalikustamist ja läbipaistvust, kui ise käitutakse täpselt samamoodi?

TV-saate jutu kohta ütleks vaid niipalju, et võiksid enne lugeda, mida ma ütlesin (ja seejuures ekstra veel toonitasin, et valesti aru ei saadaks) kui peale lendad. Kogu see krdi jutt käis ju sellest, et inimesed ei võtaks TV-saateid mingite usaldusväärsete infoallikatena. Ehk siis silmad võiks ikka lahti teha, enne kui teksti lugema hakata Laugh
(20-05-2012, 07:34 )Augustus Kirjutas:
(18-05-2012, 22:40 )zen faran Kirjutas: Sest kõik mida siin teatakse on ka juba kirjas. Kahjuks.
Päris kindlasti see nii ei ole. Õnneks.

Tõesta.

Vasta
#28
Zenfaran - ma mingil põhjusel ei arva, et keegi sulle midagi tõestada tahab.
Ära võta isiklikult - selline mulje on jäänud.
Vasta
#29
(20-05-2012, 17:05 )excubitoris Kirjutas: Zenfaran - ma mingil põhjusel ei arva, et keegi sulle midagi tõestada tahab.
Ära võta isiklikult - selline mulje on jäänud.

Ei võta isiklikult Smile
Ma tean, et mind kardetakse wink
Vasta
#30
(20-05-2012, 17:19 )Minaelan Kirjutas:
(20-05-2012, 17:12 )zen faran Kirjutas: Ma tean, et mind kardetakse wink

Aga miks sind, inimlast, keegi kartma peaks?

Ära võta seda palun isiklikult Smile.

Päris raske on võtta mitte isiklikult kui minu isikust käib jutt Laugh
Aga eniveis. Kardetakse, kuna ma võin vahel öelda päris otse ja valusasti. Ja ma ei lepi mingi pealiskaudse uina-muinaga. Muutun kärsituks ja ... sakutan. wink

Üldiselt ma olen märganud, et siin umbusaldatakse kõiki, kes avaldavad mingeid kergeid skeptitsismi märke. Laugh Umbes nagu me oleks Skeptikute foorumi spioonid või midagi. Smile
(võin muidugi kinnitada, et vähemalt minu puhul see ei ole nii) wink
Vasta
#31
(20-05-2012, 17:43 )Minaelan Kirjutas: Skeptikud ei räägi tõtt, nad kordavad teiste tõdesid.....

Vabanda Minaelan, aga mulle jäi arusaamatuks.
Ehk Sa seletaks?



Vasta
#32
(20-05-2012, 17:53 )Päikeseinsener Kirjutas:
(20-05-2012, 17:43 )Minaelan Kirjutas: Skeptikud ei räägi tõtt, nad kordavad teiste tõdesid.....
Vabanda Minaelan, aga mulle jäi arusaamatuks.
Ehk Sa seletaks?

See väide põhineb ilmselt eeldusel, et on olemas minu tõde ja sinu tõde ja veel paljusid tõdesid. Subjektiivses mõttes on selles ka iva sees, aga objektiivset maailma selliselt käsitleda ei saa.
Skeptikud aga just objektiivset maailma seletada püüavad suuresti, niiet selles suhtes on neil väga tugev positsioon.
Vasta
#33
No ega ikka ei ole küll nii, et kõike peab valimatult uskuma, mida keegi kusagil suust välja ajab ja ainult siis oled "õige" para inimene. Ei, sedasi see kepp ei kõnni, usk on usklike ja uskude pärusmaa, parainimene peab usust edasi minema ja saavutama teadmise, mis ei võrdu teadusega (veel ei võrdu, aga üsna varsti on asjad teisiti). Teadmine on tähtis, mida võib nimetada ka isiklikuks kogemiseks, kogetuks. Kedagi uskudes luuakse enesele iidol ja antakse jõud.
Eneseusk on vajalik ja luba enesele, et kõik on võimalik, see teeb suletud uksed valla, ja pärast seda kogetakse ehk saadakse teada või siis ka ei saada teada, ehk on see kellegi teise maailm või ka lihtsalt vale.
Vasta
#34
Kõike on võimalik tõestada ja ümberlükata piisavalt hea argumentatsiooni ja tõestusmaterjaliga. Ei ole olemas ülimat tõde, on progresseeruv tõde, mis sõltub kahest eelmainitud tegurist - (korrektne) argumentatsioon ja (usaldusväärne) tõestusmaterjal.
Teadus, muideks (üllatus-üllatus), ongi pidevas arengus. Ja iga uus teadusteooria esitatakse juba eeldusel, et seda oleks võimalik kunagi ümber lükata. Ei esitata "ümmargust" väidet, et "homme sajab või ei saja vihma", mida 1. ei saa ümber lükata ja 2. pole informatiivne. Öeldakse, et "x" põhjusel "homme sajab vihma" ja kui keegi argumenteerib, et "y" põhjusel "sajab homme hoopis lund" ja "x+1" põhjusel "ei saa homme vihma tulla", siis on teadus sisuliselt arenenud. Ja nii edasi.
Vasta
#35
(20-05-2012, 17:43 )Minaelan Kirjutas: Kardetakse seda, kes haiget või halba teeb. Skeptikud on lihtsalt ebamugavad.
Kes otse ja tõtt räägivad, need on kuldaväärt inimesed. Juhul kui nad räägivad ja väljendavad enda mõtteid ja tundeid ning kogemusi.
Skeptikud ei räägi tõtt, nad kordavad teiste tõdesid ja mõtteid ning nad on kui trellide taga kinni. Nad on kaitseseisundis kogu aeg ja ründavad kõiki esimesena, et mitte näidata, kui teadmatud ja piiratud nad tegelikult on.

Jah, kõik, mis meile öeldakse, on tegelikult isiklik Smile.

Samas haiget saamine ei pruugi alati halb olla. Ravi, mille tagajärjel inimene saab terveks, võib ka mõnikord valus olla. Ja olukorrad, mis sel hetkel tunduvad lihtsalt kohutavad, võivad hiljem muutuda väärtuslikeks õppetundideks. Niisiis halva ja valusa vahele ei saa tõmmata võrdusmärki. Ja ausalt öelda ma mingisse ürghalba ei usugi. Kõik muutub ja kõigest võib õppida. Isegi surm võib olla mingis situatsioonis vaid füüsiliste piinade lõpp.
(Seejuures ei taha ma öelda, et ma oleks alati jõudnud oma torgetega eesmärgile, või vähemalt ei saa ma selles kindel olla.)

Ja täpselt samamoodi nagu ma ei usu ürghalba ei usu ma ka ürgskeptikusse. Iga inimene võib olla natukene skeptiline. Kui inimene üldse ei kahtle, siis on ta minu meelest lihtsalt...loll, õppimisvõimetu, arenematu. Mingisugune skeptilisus ja info filtreerimine peaks ikka igas inimeses olemas olema. Ja väga lihtne on inimest tembeldada (selle suure tähega) Skeptikuks, kui ta ei usu täpselt seda, mida sina ja selle siis kahtluse alla seab ning seetõttu ka ebamugavaid küsimusi esitab. Mulle tundub, et inimesed, kes kõike paranormaalset välistavad, on samamoodi usklikud, kui need, kes kõigesse paranormaalsesse valimatult usuvad. Lihtsalt ühe mündi kaks erinevat poolt.
Vasta
#36
(20-05-2012, 17:58 )Minaelan Kirjutas:
(20-05-2012, 17:53 )Päikeseinsener Kirjutas:
(20-05-2012, 17:43 )Minaelan Kirjutas: Skeptikud ei räägi tõtt, nad kordavad teiste tõdesid.....

Vabanda Minaelan, aga mulle jäi arusaamatuks.
Ehk Sa seletaks?

Smile Sa vastasid juba ise.

(20-05-2012, 17:43 )Minaelan Kirjutas: Nad on kaitseseisundis kogu aeg ja ründavad kõiki esimesena, et mitte näidata, kui teadmatud ja piiratud nad tegelikult on.

Ahahh, selge. Tänan Sind selgitava(te) vastus(t)e eest.
Tegelikult on mul nüüd endal ka veits häbi kohe, nii rumal
ikka minust, ise küsin ja ise ka vastanSad

Vasta
#37
(20-05-2012, 18:04 )Lorenz Kirjutas: See väide põhineb ilmselt eeldusel, et on olemas minu tõde ja sinu tõde ja veel paljusid tõdesid. Subjektiivses mõttes on selles ka iva sees, aga objektiivset maailma selliselt käsitleda ei saa.
Skeptikud aga just objektiivset maailma seletada püüavad suuresti, niiet selles suhtes on neil väga tugev positsioon.

TÕDE on ÜKS, nii oli, on ja jääb.

Mis muutub on isikute arusaam sellest ja hetke mugavuse/vajaduse ajendil välja öeldud ebatäpsused.


Skeptikud?! Kõik me oleme skeptikud. Ärge palun ajage segi skeptikuid ja mugavuse/kartuse tõlgendustes kinni olevaid inimesi. Hetkel on sõna skeptik muutunud pigem sõimusõnaks mõnede suust. Loen ennast skeptikust juba kauem kui paljud siin olijatest ja sõnavõtjatest on maamunal olnud. Ilusa ja hea sõna solkimine ei meeldi mulle mitte. Need keda siin tihti kurja varjundiga skeptikuteks kutsutakse on pigem ühe paradigmas kinni olevad inimesed. Kitsas silmaring ja kartus avarama maailma suhtes on neid pannud kaitsma viimse veretilgani just seda versiooni millest väljumine purustaks nende mugava elupildi.


PS. Meenutagem fraasi Eesti filmiklassikast (peast ja umbes):
"Olgu Issand armuline, et lasi TÕEL just nii välja paista."
Vasta
#38
lo..what? tõde on üks o.0 ...rright...
Vasta
#39
Paistab nii, et me kõik põrutame siin puuse. Aga tõde on siiski, KOKKULEPITUD VALE. Seda „tõde“ saab muuta ainult äärmise surve, või äärmise kuumuse abil. Teadusliku avastust ei tee mitte kunagi ülikoolides õppinud.(on erandeid) vaid inimene kes ei tea, et seda ei saa nii teha. Tema läheneb teemale hoopis teistsuguste vaatepunktidega. Ja teebki avastuse. Nüüd tormavadki kõik teised kaitsma oma õpitud „tõde“ Püütakse kõikide vahenditega tõestada, et avastaja on loll, seda teemat ei saa nii lahendada.
Kui hakatakse midagi uurima. Kõigepealt koostatakse üldine kava. Nüüd tuleb teha argnevad kavad. Argnevatele kavadele, vahekavad. Kõige viimasena uuritakse pisitetaile. Siin foorumis aga nõuavad trollid, kõigepealt selgitage meile pisi tetailid. Alles siis arutame üldpilti. See on igasuguse loogika vastane tegevus.
Vastates teemaalgataja soovile. Minu teada tegeles Haarvardi ülikool (nime kirjapilt võib vale olla) mingil määral teatud nähtuste uurimisega. Kas nüüd seal midagi toimub; ei tea. Endises Leeningraadi ajuinstituudis tegeldi samuti mingi teemaga. Praegu andmed puuduvad. Tean et kusagil siberis tegeldi ka millekagi. Kuna koht oli liiga kauge (sellel ammusel ajal) Ei mahtunud kavasse. Ülejäänud maailma
kohta andmed täielikult puuduvad.
Kõik need asutused tegelesid nende nähtustega, kokkulepitud klassikalise „tõe“ , või „vale“ alusel.
Vasta
#40
(20-05-2012, 18:14 )Minaelan Kirjutas:
(20-05-2012, 18:04 )Lorenz Kirjutas: See väide põhineb ilmselt eeldusel, et on olemas minu tõde ja sinu tõde ja veel paljusid tõdesid. Subjektiivses mõttes on selles ka iva sees, aga objektiivset maailma selliselt käsitleda ei saa.
Skeptikud aga just objektiivset maailma seletada püüavad suuresti, niiet selles suhtes on neil väga tugev positsioon.
Jah, tõde, see on tõesti subjektiivne. Ja kättesaamatu ja mõistetamatu veel...
Kui õun kukkus puu otsast maha, siis mis siin subjektiivset ja mõistetamatut on? Ehk siis mida keegi sellise sündmuse puhul tõeks hakkab pidama? Objektiga toimus sündmus on meie maailmas tõene fakt ja objektiivne isegi siis kui lisada, et "õun kukkus puu otsast alla". Seega täpsustaks üle, et millal tõde, kui selline, subjektiivseks muutuma hakkab?
Tsitaat:Skeptikute positsioon on tugev vaid nende hulgas, kes ei viitsi ise mõelda, kes on lihtsalt "käsutäitjad".
Millest tuleneb nägemus "teisest poolest" kui kellestki halvemast ja "enda poolest" kui kellestki paremast?
Vasta
#41
(21-05-2012, 11:09 )kalldunn Kirjutas: Paistab nii, et me kõik põrutame siin puuse. Aga tõde on siiski, KOKKULEPITUD VALE.

Vabandust Kaldunn - see minu poolt esile toodud ja sinu poolt kirja pandud lause on poliitiline demagoogia ja äkki prooviks kuidagi ilma selleta hakkama saada? Tõde on ikka ÜKS ja kui meie seda ei tea ja kuulame valet mida kutsutakse tõeks siis see EI muuda ju tõde kui sellist. See lihtsalt varjab meie eest tõde. Ja sealt toimub mitte "oma tõe" kaitsmine" aga rumaluse ja piiratuse ning laiskuse demonstreerimine.
See mis on "kokkulepoitud" ei ole mitte TÕDE vaid vaid lihtsalt käibevale milles võivad olla tõesed detailid.

PS. Haarvard on Harvard ja Leeningrad on Leningrad - nüüdsel ajal Peterburg, ning siber peaks ikka olema Siber - geograafiline nimi ju Smile
Vasta
#42
(21-05-2012, 11:09 )kalldunn Kirjutas: Paistab nii, et me kõik põrutame siin puuse. Aga tõde on siiski, KOKKULEPITUD VALE. Seda „tõde“ saab muuta ainult äärmise surve, või äärmise kuumuse abil. Teadusliku avastust ei tee mitte kunagi ülikoolides õppinud.(on erandeid) vaid inimene kes ei tea, et seda ei saa nii teha. Tema läheneb teemale hoopis teistsuguste vaatepunktidega. Ja teebki avastuse. Nüüd tormavadki kõik teised kaitsma oma õpitud „tõde“ Püütakse kõikide vahenditega tõestada, et avastaja on loll, seda teemat ei saa nii lahendada.
Kui hakatakse midagi uurima. Kõigepealt koostatakse üldine kava. Nüüd tuleb teha argnevad kavad. Argnevatele kavadele, vahekavad. Kõige viimasena uuritakse pisitetaile. Siin foorumis aga nõuavad trollid, kõigepealt selgitage meile pisi tetailid. Alles siis arutame üldpilti. See on igasuguse loogika vastane tegevus.
Vastates teemaalgataja soovile. Minu teada tegeles Haarvardi ülikool (nime kirjapilt võib vale olla) mingil määral teatud nähtuste uurimisega. Kas nüüd seal midagi toimub; ei tea. Endises Leeningraadi ajuinstituudis tegeldi samuti mingi teemaga. Praegu andmed puuduvad. Tean et kusagil siberis tegeldi ka millekagi. Kuna koht oli liiga kauge (sellel ammusel ajal) Ei mahtunud kavasse. Ameerika kohta andmed täielikult puuduvad.
Kõik need asutused tegelesid nende nähtustega, kokkulepitud klassikalise „tõe“ , või „vale“ alusel.
See on nüüd nii kuradi äge postitus, et mine hulluks.

Esiteks: terve selle postituse kirjapilt on nii vale, et suisa hale on seda lugeda. Võiks ju olla vähemalt niipaljukestki austust lugejate vastu, et elementaarsel tasemel eesti keel selgeks õppida.
Teiseks: mis oli selle kirjutise mõte? Sinu nõuanne teemaalgatajale on sisuliselt: väljaspool Eestit kuskil on koolid kunagi olnud aga pole kindel, kus.
Vasta
#43
(21-05-2012, 11:09 )kalldunn Kirjutas: Minu teada tegeles Haarvardi ülikool (nime kirjapilt võib vale olla) mingil määral teatud nähtuste uurimisega. Kas nüüd seal midagi toimub; ei tea.
(21-05-2012, 11:09 )kalldunn Kirjutas: Ameerika kohta andmed täielikult puuduvad.

Küll pisiasi, aga siiski.

Harvardi ülikool

"Harvardi ülikool (The President and Fellows of Harvard College) on eraõiguslik ülikool Cambridge'is, Massachusettsis, USAs"
Vasta
#44
(21-05-2012, 11:09 )kalldunn Kirjutas: Paistab nii, et me kõik põrutame siin puuse.
Räägi palun iseenda eest!
(21-05-2012, 11:09 )kalldunn Kirjutas: Minu teada tegeles Haarvardi ülikool (nime kirjapilt võib vale olla) mingil määral teatud nähtuste uurimisega. Kas nüüd seal midagi toimub; ei tea.
(21-05-2012, 11:09 )kalldunn Kirjutas: Ameerika kohta andmed täielikult puuduvad.

(21-05-2012, 11:55 )Päikeseinsener Kirjutas: Küll pisiasi, aga siiski.

Harvardi ülikool

"Harvardi ülikool (The President and Fellows of Harvard College) on eraõiguslik ülikool Cambridge'is, Massachusettsis, USAs"

PI poolt hea täpsustus.
Kalldunn on siin ennegi umbluud ajanud, aga tänane sõnavõtt on eriline pirn ja näitab selgelt, mis juhtub kui professionaalsetes asjades võtab sõna amatöör... Paraku nii on ka Kalldunni muudes "tarka vaimujuttu" sisaldavates postitutes.
Vasta
#45
ÜksKaksKuus - olin paar-kolm aastat tagasi üsna samasuguses seisus, kui sina nüüd.
Kuid..mul oli aega.
Hakkasin parafoorumit lugema.
Üks teema, teine, kolmas, sajas, jne jne.
Ja ennäe imet, para-maailma-pilt hakkas juba teisel aastal välja kujunema.
Ikka tükk tüki haaval. (Tänud olnud ja olevatele foorumlastele selle eest!)
Ja sain (omaarust) järjele.
Hetkel võin öelda, et mind huvitavaid materjale võib leida võrgust peamiselt vene ja inglise keeles.
Siit arvuti tagant paistab, et maakeelset, nn süvaparaõpet on võimalik ka Eestis saada, kuid selleks tuleb kodust välja minna, aega&raha panustada..mul kahjuks kumbagi pole, seetõttu loen foorumit ja pusin tasapisi venekeelseid materjale.
Põnevaid otsinguid sullegi!
P.S. Celticu postitus-mõistujutt tundub mulle teema seni asjalikeim.
Vasta
#46
(21-05-2012, 13:24 )Minaelan Kirjutas:
(20-05-2012, 19:23 )excubitoris Kirjutas: TÕDE on ÜKS, nii oli, on ja jääb.

Täna küsis minult üks inimene, kes koolis käib, et kuidas sa selgitad lihtsalt ja loogiliselt, mis on tõde, mis on õigus ja mis on õiglus. Koolis olevat sellel teemal vaja kirjand kirjutada.

Tõde - see mida muuta ei saa (tõlgendus ei ole muutmine).
Õigus - see mis räägid teistele ja sind selle eest kiidetakse.
Õiglus - see mis teed teistele ja sind selle eest kiidetakse.

Anna talle need 3 punkti ja kui ta suudab need lahti kirjutada ja saavutada
sellega kirjandi mõõtu, ning vältida palju vigu võib ta viie saada.
Kunagi koolipäevil ehitasin selle 3 lause peale vähemalt 2 kirjandit ülesse.
Kuna vahetasin mitut kooli sain seda endale lubada nii 8 klassis kui ka 9kl
ja kolmas kord veel 10 klassis. 2 viimast oli sügisene kirjand suvel loetu
põhjal teema oli Tammsaare Tõe ja Õiguse ainetel. 8 klassis pakkus mulle
selle teema välja klassijuhatajast emakeele/kirjanduse õpetaja - peale
seda kui olin temaga pea terve tunni vaielnud "teemaväliselt" wink
Sain lõpukirjandi 8 klassis selle eest 5 Smile

Kahjuks/õnneks pole seda paberil mul enam alles, et enda jaoks üle lugeda.
Vasta
#47
Head näpunäited, lisan omaltpoolt veel mõned arvamused Goethelt:

"TÕDE on tõrvik, aga hirmus tõrvik; me kõik proovime seetõttu vaid silmi vidutades temast mööda minna, koguni kartes end kõrvetada."

"Kui ma tunnen oma vahekorda iseendaga ja välismaailmaga, siis nimetan ma seda tõeks. Ja nii võib igaühel olla oma tõde, ja ometi on see alati üks ja sama tõde."

"Alati ei ole vajalik, et tõene ilmneks kehastunult; küllalt sellest, kui ta vaimselt olemas on ja kokkukõla mõjustab, kui ta kellahelina tõsirõõmsalt läbi õhu voogab." Smile
Vasta
#48
Jeezh.. tundub, et siin foorumis on tegemist vanemapoolse rahvaga? Lihtsalt suuremal osal pillub ei-millestki nii palju lastetuba sisse, et müstiline.
Teine asi on see, et tähelepanu-fookus läheb teab-kuhu ja lajatab sinna veel korralikut story Bleh
Vasta
#49
Sa oled kärsitu ...
Enne õppima asumist tuleks ennast natukene ette valmistada ja õppida õppima natukene teistsugusel meetodil, kui tavaliselt õpitakse. Vaimses maailmas on eelkõige suhtumine tähtis kui sa tahad seal iseseisvalt areneda. Kui sa ei taha iseseisvalt areneda, siis ei oska ma sind kahjuks aidata ühegi akadeemia ega sihtasutuse soovitamisega.

Mulle meenub üks juhtum Tiibetist, kus legendi järgi tahtis üks tegelane väljapaistva õpetaja õpilaseks saada. Läks siis mehe juurde ja palus teda ennast õpilaseks võtta. Õpetaja ütles, et ok, aga kõigepealt pead sa kannatlikkuse õppimiseks ühe kõrge mäe jalamil oma kätega üksinda templi ehitama. Kivid peavad olemat kindla mõõduga, niiet neid tuleb otsida üpris suurelt alalt.
Paari aasta pärast sai väike tempel valmis ja õpetaja tuli asja üle vaatama.
"Jaa, tempel on täitsa korralik, aga see on vaid esimene pool sinu esimesest õppetunnist. Sa pead õppima, et kõik on kaduv ja see tempel tuleb nüüd uuesti kivideks lahti võtta ja kõik kivid oma algsesse kohta tagasi viia."
Sellega läks veel paar aastat aega ja seejärel oli õpilane valmis õpetust saama.

Teine, vist isegi tõestisündinud, lugu on ühest Ameerika säjaväeakadeemisat, kus Jaapanist pärit traditsiooni kohaselt oli olemas ka kohalik zan meister. Budism pole tegelikult kaugeltki nii rahumeelne religioon, ku mõnikord arvatakse ja Jaapanis kohanes see ka sõdalaste klassi, ehk samuraide, religiooniks. Zen ja sõjavägi on niisiis tugevalt seotud.
Igatahes kuulis seal akadeemias üks noor kadett, et neil on akadeemias zen meister, kes võtab vastu õpilasi. Läks siis selle meistri juurde ja tahtis õpilaseks saada. Meister viis kadeti akna juurde ja näitas väljas kasvavat puud, mis kasvas maja ja jalgpalliväljaku vahel. "Ütle, mis mõte sellel puul seal on?" Kadett mõtles natukene ja ütles, et see puu eraldab staadionit majast - on omamoodi loodslik-arhitektuuriline lahendus. Meister vangutas pead ja ütles, et mõtle veel ja tule hiljem tagasi, kui oled targemaks saanud.
Kadett siis mõtles paar päeva selle üle ja tagasi tulles vastas, et see puu annab varju päikese ja vihma eest. Puu on nagu hoidja ja kaitsja. Meister vangutas pead ja palus hiljem õige vastusega tagasi tulla. Kadett mõtles ja mõtles. Asi hakkas talle juba viha tegema ja ühel hetkel teises majas loengus seda puud aknast vaadates sai tal lõpuks kõrini. Peale loengut meistri juurde minnes teatas ta pahaselt, et sellel krdi puul pole ju mingisugust mõtet seal. Meister vaatas talle silma ja noogutas. "Sa võid nüüd liituda minu grupiga"



Nendel juhtudel on küll õpetaja see, kes suunab ja kujundab õpilase suhtumist, aga seda on võimalik ka ise teha. Soovi korral. Celticu näiv moraal teooriasse kinni jäämisest ei peaks tähendama, et mida kiiremini nö huvitava osaga pihta hakatakse, seda parem. Tihti on just vastupidi. Eriti juhul, kui inimesel on annet ja ta võib endale isegi kahju teha mingi praktika õppimisega. Eks ta võib-olla kommenteerib ise täpsemalt, et taha talle sõnu sõnusuhu panna.


Kahju tekitava peale hakkamise kohta võiks ka paar lookest siia välja tuua.

Esiteks kunagi loetud lookene ühest vene jogist, kes hüppas alla viiendalt korruselt ja seejärel tagus endale rusikaga pähe paar raudnaela, enne kui ta haiglasse viidi. Midagi viga tal eriti polnud, naelad võeti välja ja alla hüppamine polnud talle suurt midagi teinud. Ta oli väga treenitud füüsilises mõttes ja võimeline imetegudeks, aga kainet mõistust tal küll eriti polnud. Seda ei tulegi, kui keskenduda liiga kitsalt mingile esoteerikale või õpetusele. Enamus inimesi polegi võimelised piisavalt keskenduma, aga on ka andekamaid.

Teine lugu on Shri Chinmoyst, kelle vastu USA-s algatati kriminaalasi seoses osade tema naisjärgijate süüdistustega seksuaalse ära kasutamisega. Ma olen selle mehe raamatuid lugenud ja võin äelda, et tal on niimõndagi huvitavt öelda. Ta on väga pikalt tegelenud meditatsiooniga ja võimalik tõesti, et on saavutanud selles suhteliselt kõrge taseme. Targaks selline asi aga jällegi ei tee. Ta rääkis ühes raamatus, et on omandanud võime tajuda teiste inimeste sügavamaid vajadusi ja õpetajana kasutab ta seda pakkumaks inimestele seda, mida nad tegelikult vaimsel tasandil vajavad. Jällegi - igati usutav jutt, sest meditatsioon muudab inimese kordades tundlikumaks kõige suhtes ja see kehtib ka teiste tajumise kohta. Ma usun täiesti, et inimesi on võimalik lugeda väga sügavalt, kui olla piisavalt vastuvõtlik tema hoiakule, kehakeelele, hääletoonile jms ning omada pikaajalist kogemuste ja tähelepanekute pagasit inimeste reaktsioonide osas. Mis juhtub aga siis, kui see väga tundlik ja teadlik õpetaja tunnetab tunnetab oma võimeid ja on seejuures liiga rumal enda tegusid suuremas pildis nägemaks?

See pikk jutt on kõik lihtsalt informatsiooniks ja kindlasti mitte mingisuguse suunamisena mõeldud. Minu mõte on aga ikkagi see, et tasub rohkem tööd endaga teha ja vähem keskenduda õpetuste järgimisele või sihtide otsimisele. Tarkus tuleb tihti mitte oma või teiste sihtide taga ajamisest, vaid nende sihituse nägemisest. Peaaegu nagu paradoks, aga mitte päris ...
Vasta
#50
Mulle tundub, et ma olen vastuse saanud. See, mida ma niigi teadsin, aga mida siiski oli vaja mul meenutada.
Lihtsalt muutuv eluolustik pani mind küsima, et kas sinna/seda saab ka teisiti. Tegelikult on õige tee vaid üks, mis on igale inimesele kõige ainuomasem (see, mida sai kunagi praktiseeritud). Seega pole teist teed ja tuleb muuta keskkond sobivaks / oodata kuni see muutub sobivamaks, et oleksid olemas jällegi tarvilikud kriteeriumid. ...tegelikult see on lihtne - on vaja rohkem vaba aega ja materiaalsust vähendada, ...aga no kus sa sellega tänapäeva ühiskonnasSmile
Elu on pikk, küll jõuab.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat