21-05-2012 21:52
RE: Koolkonnad / instituudid
Sa oled kärsitu ...
Enne õppima asumist tuleks ennast natukene ette valmistada ja õppida õppima natukene teistsugusel meetodil, kui tavaliselt õpitakse. Vaimses maailmas on eelkõige suhtumine tähtis kui sa tahad seal iseseisvalt areneda. Kui sa ei taha iseseisvalt areneda, siis ei oska ma sind kahjuks aidata ühegi akadeemia ega sihtasutuse soovitamisega.
Mulle meenub üks juhtum Tiibetist, kus legendi järgi tahtis üks tegelane väljapaistva õpetaja õpilaseks saada. Läks siis mehe juurde ja palus teda ennast õpilaseks võtta. Õpetaja ütles, et ok, aga kõigepealt pead sa kannatlikkuse õppimiseks ühe kõrge mäe jalamil oma kätega üksinda templi ehitama. Kivid peavad olemat kindla mõõduga, niiet neid tuleb otsida üpris suurelt alalt.
Paari aasta pärast sai väike tempel valmis ja õpetaja tuli asja üle vaatama.
"Jaa, tempel on täitsa korralik, aga see on vaid esimene pool sinu esimesest õppetunnist. Sa pead õppima, et kõik on kaduv ja see tempel tuleb nüüd uuesti kivideks lahti võtta ja kõik kivid oma algsesse kohta tagasi viia."
Sellega läks veel paar aastat aega ja seejärel oli õpilane valmis õpetust saama.
Teine, vist isegi tõestisündinud, lugu on ühest Ameerika säjaväeakadeemisat, kus Jaapanist pärit traditsiooni kohaselt oli olemas ka kohalik zan meister. Budism pole tegelikult kaugeltki nii rahumeelne religioon, ku mõnikord arvatakse ja Jaapanis kohanes see ka sõdalaste klassi, ehk samuraide, religiooniks. Zen ja sõjavägi on niisiis tugevalt seotud.
Igatahes kuulis seal akadeemias üks noor kadett, et neil on akadeemias zen meister, kes võtab vastu õpilasi. Läks siis selle meistri juurde ja tahtis õpilaseks saada. Meister viis kadeti akna juurde ja näitas väljas kasvavat puud, mis kasvas maja ja jalgpalliväljaku vahel. "Ütle, mis mõte sellel puul seal on?" Kadett mõtles natukene ja ütles, et see puu eraldab staadionit majast - on omamoodi loodslik-arhitektuuriline lahendus. Meister vangutas pead ja ütles, et mõtle veel ja tule hiljem tagasi, kui oled targemaks saanud.
Kadett siis mõtles paar päeva selle üle ja tagasi tulles vastas, et see puu annab varju päikese ja vihma eest. Puu on nagu hoidja ja kaitsja. Meister vangutas pead ja palus hiljem õige vastusega tagasi tulla. Kadett mõtles ja mõtles. Asi hakkas talle juba viha tegema ja ühel hetkel teises majas loengus seda puud aknast vaadates sai tal lõpuks kõrini. Peale loengut meistri juurde minnes teatas ta pahaselt, et sellel krdi puul pole ju mingisugust mõtet seal. Meister vaatas talle silma ja noogutas. "Sa võid nüüd liituda minu grupiga"
Nendel juhtudel on küll õpetaja see, kes suunab ja kujundab õpilase suhtumist, aga seda on võimalik ka ise teha. Soovi korral. Celticu näiv moraal teooriasse kinni jäämisest ei peaks tähendama, et mida kiiremini nö huvitava osaga pihta hakatakse, seda parem. Tihti on just vastupidi. Eriti juhul, kui inimesel on annet ja ta võib endale isegi kahju teha mingi praktika õppimisega. Eks ta võib-olla kommenteerib ise täpsemalt, et taha talle sõnu sõnusuhu panna.
Kahju tekitava peale hakkamise kohta võiks ka paar lookest siia välja tuua.
Esiteks kunagi loetud lookene ühest vene jogist, kes hüppas alla viiendalt korruselt ja seejärel tagus endale rusikaga pähe paar raudnaela, enne kui ta haiglasse viidi. Midagi viga tal eriti polnud, naelad võeti välja ja alla hüppamine polnud talle suurt midagi teinud. Ta oli väga treenitud füüsilises mõttes ja võimeline imetegudeks, aga kainet mõistust tal küll eriti polnud. Seda ei tulegi, kui keskenduda liiga kitsalt mingile esoteerikale või õpetusele. Enamus inimesi polegi võimelised piisavalt keskenduma, aga on ka andekamaid.
Teine lugu on Shri Chinmoyst, kelle vastu USA-s algatati kriminaalasi seoses osade tema naisjärgijate süüdistustega seksuaalse ära kasutamisega. Ma olen selle mehe raamatuid lugenud ja võin äelda, et tal on niimõndagi huvitavt öelda. Ta on väga pikalt tegelenud meditatsiooniga ja võimalik tõesti, et on saavutanud selles suhteliselt kõrge taseme. Targaks selline asi aga jällegi ei tee. Ta rääkis ühes raamatus, et on omandanud võime tajuda teiste inimeste sügavamaid vajadusi ja õpetajana kasutab ta seda pakkumaks inimestele seda, mida nad tegelikult vaimsel tasandil vajavad. Jällegi - igati usutav jutt, sest meditatsioon muudab inimese kordades tundlikumaks kõige suhtes ja see kehtib ka teiste tajumise kohta. Ma usun täiesti, et inimesi on võimalik lugeda väga sügavalt, kui olla piisavalt vastuvõtlik tema hoiakule, kehakeelele, hääletoonile jms ning omada pikaajalist kogemuste ja tähelepanekute pagasit inimeste reaktsioonide osas. Mis juhtub aga siis, kui see väga tundlik ja teadlik õpetaja tunnetab tunnetab oma võimeid ja on seejuures liiga rumal enda tegusid suuremas pildis nägemaks?
See pikk jutt on kõik lihtsalt informatsiooniks ja kindlasti mitte mingisuguse suunamisena mõeldud. Minu mõte on aga ikkagi see, et tasub rohkem tööd endaga teha ja vähem keskenduda õpetuste järgimisele või sihtide otsimisele. Tarkus tuleb tihti mitte oma või teiste sihtide taga ajamisest, vaid nende sihituse nägemisest. Peaaegu nagu paradoks, aga mitte päris ...
(selle postituse viimane muutmine: 21-05-2012 21:53 Lorenz.)
Seoses pingelise eelarvega on valgus tunneli lõpus ajutiselt töökorrast väljas
|
Abi
