Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Paulo Coelho- "Palverännak: Maagi päevik"
#1
Loen tundub hea raamat olema, päris salapärane ning huvitav ka kristliku usu mõtestuse seisukohast. Soovitan, kes on seda raamatutut veel lugenud jagage oma muljeid.
Vasta
#2
Tsitaat:Algselt postitas: Sputnik
Loen tundub hea raamat olema, päris salapärane ning huvitav ka kristliku usu mõtestuse seisukohast. Soovitan, kes on seda raamatutut veel lugenud jagage oma muljeid.
Ja psühholoogiliselt. Ei, hea raamat on, paneb mõtlema ja "arenema"
Vasta
#3
On hea raamat... Kui see kõik mis seal kirjas on, on ka tõsi (milles ma miskipärast sügavalt kahtlen, intuitsioon) siis tõestatakse taaskord väidet, et kui uskuda, siis on kõik võimalik. Need harjutused seal on ka suhteliselt huvitavad, kuigi ise proovima ei hakand olen tasapisi õppind enda alateadvusega suhtlema ja nii oskan ka endaga nüüd paremini läbi saada. Vaid positiivsed kogemused, soovitan. Loodan, et ka endal kunagi võimalus see tee jalge alla võtta.

Esimene post(hyes)
Vasta
#4
Äkki tooksid mõne näite neist harjutustest ?
Vasta
#5
Pole hetkel raamatut käe kõrval, laenasin just ära, kui tagasi saan siis räägin täpsemalt.
Ühe harjutuse mõte oli siis enda sisemise kuradiga suhtlemine ja tema üle kontrolli säilitamine/saavutamine. Alustama pidid vist nagu iga tavalist meditatsiooni ja siis endast vasakule ja paremale leeke kujutlema. Seejärel pidi peale mingeid rituaalseid sõnu su sisemine kurat ehk "sõnumitooja" välja hüppama ja siis saad temaga argipäevastest asjadest rääkida jne.
Kes sellesse ei usu pole mõtet proovida... Ise ei hakand seda proovima vaid leidsin oma mooduse, kuidas alateadvusesse sukelduda ja iseendaga üht-teist kokku leppida wink.
Siis oli ka vist "Sinise sfääri harjutus" vms mille mõte seisnes võimsa armastuse ehk agaape tundmist. Seda proovis mu sõber kes muidu isegi meditatsiooni kahtlaselt suhtub ja see olevat teda selle päeava jooksul ülima õnneni viinud.
Oli ka harjutus mida võib vaid korra elus teha, mis oli vist kuidagi seotud elusalt matmisega. Selle abil pidi enda surma päeva nägema.
Sorri aga rohkem ei viitsi lihtsalt kirjutada, minge ostke ise raamat ja saage targemaksSmile
Vasta
#6
Mind huvitab palverännaku teema väga...Olen lugenud nii Coelho Maagi päevikut kui ka suhteliselt värsket LR sarjas " Pelegrina päevik " autor oli vist Kukk'e nimeline eestlanna. Ikkagi tundub, et palverännak annab võimaluse vaadata iseendasse ja ennast sügavamalt tundma õppida. Olles pitkal retkel vaatad iseendasse ja kindlasti näed seal asju mis enda juures tegelikult täiesti vastumeelne on ja see on ju eriti karm kui taipad, et sa ei olegi nii täiuslik ja tore inimene kui ise arvad. Mina küll avastan tihti, et olen oma mõtetes vägivaldne.
Ah, selle jutukeses point on see, et kas Teist keegi on käinud palverännakul ja kas tuleb siis see hetk kui jääd nn. iseendaga kahekesi ning kas toimub siis see mingi - " ärkamine " , "iseenese leidmine" , enese tundmaõppimine...
Vasta
#7
Mulle lihtsalt meeldis selle autori väljendus:

"Küsi lillelt põllul „Kas sa tunned ennast kasulikuna? Sa ei tee ju midagi erilist, vaid õitsed aina uuesti ja uuesti ja ikka ühtemoodi“.
Ja lill vastab sulle: „Ma olen ilus. See on minu põhjus elamiseks“.
Küsi jõe käest: „Kas sa tunned ennast vajalikuna? Kõik mis sa teed, on vaid voolamine samas suunas?“
Ja jõgi vastab sulle: „Ma ei proovi olla kasulik. Ma proovin olla jõgi".

Miski siin maailmas ei ole kasutu Jumala silmis. Ei leheke, mis langeb puult, juuksekarv sinu peas, isegi surnud putukal on koht tervikus. Kõigel on põhjus eksisteerimiseks.
Isegi sina, inimene, küsid seda küsimust. „Ma olen kasutu“ on sinu vastus endale.
Varsti see küsimus mürgitab su ja sa sured, kuigi oled veel elus, kõnnid, sööd, magad ja püüad lõbutseda.
Ära püüa olla kasulik. Püüa olla Ise, sellest piisab täiesti."

Paulo Coelho

http://et.wikipedia.org/wiki/Paulo_Coelho
Vasta
#8
Kunagi, kui Coelhot lugesin (ja see oli enne, kui ta Eestis nii popiks sai), siis tundus mulle, et "Alkeemik" on nagu teooria ja "Maagi päevik" praktika (sarnaselt nagu Camus "Sisyphose müüt" on teooria ja "Võõras" praktika...). Ja siis tundus see ka päris hea. Aga kui pärastpoole teisi Coelho raamatuid lugesin, hakkas sellest läbi kumama kerge sektantlus- mingi ilmelik mix paganlusest ja kristlusest (maaema - Neitsi Maarja jne.) ja mul tekkis küsimus, et ega need raamatud ei ole mõnes mõttes nagu värbamiskatse.
Vasta
#9
Ei, tema raamatutes tutvustatakse noortele ja maagiahuvilistele ilukirjanduslikus vormis maagiat ja alkeemiat.
Mulle meeldivad ka väljanopitud tsitaadid.
Näiteks:
Kui Eeva poleks õuna söönud, mida põnevat oleks siis nende miljardite aastate jooksul juhtunud?
XXX
Tänapäeval on lipsust saanud orjuse, võimu ja ükskõiksuse sümbol. Lipsu ainus funktsioon seisneb selles, et kui koju jäädes ta kaelast ära tirida, tekib tunne, et oled millestki vabanenud, kuigi ei tea täpselt, millest.

XXX
Mida õnnelikum on inimesel võimalik olla, seda õnnetum ta on.
(“Veronika otsustab surra”, 1998)

XXX
Tõeliselt olulised kohtumised on hingede poolt paika pandud ammu enne seda, kui kehad teineteist näevad.
(“Üksteist minutit”, 2003)

XXX
Mõned raamatud panevad meid unistama, mõned toovad maa peale tagasi, kuid keegi ei saa põgeneda selle eest, mis on kirjaniku jaoks kõige olulisem: olla oma kirjutamises aus.
(“Üksteist minutit”, 2003)

Viha jõud ei vii sind kusagile, kuid andestuse jõud, mis ilmneb armastuse kaudu, suudab su elu positiivses suunas muuta.
(“Zahir”, 2005)

http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/paulo_coelho
Vasta
#10
(07-09-2013, 09:50 )Müstik Kirjutas: XXX
Tänapäeval on lipsust saanud orjuse, võimu ja ükskõiksuse sümbol. Lipsu ainus funktsioon seisneb selles, et kui koju jäädes ta kaelast ära tirida, tekib tunne, et oled millestki vabanenud, kuigi ei tea täpselt, millest.

Misasja? Mulle küll lipsud meeldivad Laugh (va kikilips).


Aga teemasse:
Wiki nimetab Coelhot "praktiseerivaks katoliiklaseks". Tegelikult aga kuulub/kuulus ta enda väitel sekti RAM (Regnus Agnus Mundi), mis olevat tema väitel mingi iidne katoliitlik ordu. Aga vähemalt minu teada katoliiklik kirik küll sellist ordut ei tunne. Parandage kui eksin.
Vasta
#11
Katoliiklane on Coelho loomulikult. Kes Brasiilia kirjanikest ei ole katoliiklane?
Aga nooruses oli ta rohkem boheemlane ja seetõttu ongi teda huvitav lugeda.
See ordu, millest räägid, olevat katoliku päritolu ja asutatud 1492.a.
Selle ordu kohta ma täpsemalt ei tea, aga see ordu on ära nimetatud tema romaanis "Pilgrim" ja selle "Pilgrimi" kohta on wikis ka artikkel.

http://en.wikipedia.org/wiki/The_Pilgrimage

Romaan käsitleb kogemusi Põhja-Hispaania palverännakul Santiago de Compostellasse. Seal on ka selle ordu, lühendatult RAM, harjutusi ja rituaale toodud.
Lugeja peaks sealt teada saama, mis on initsiatsiooniriitus.
Initsiatsiooniriitus ei ole religioosne riitus. Religioossed ehk usulised riitused on vanadest initsiatsiooniriitustest kohandatud, aga see pole täpselt sama.
Initsiatsiooniriitus on sissepühitsemine. Vanadel loodusrahvastel sümboliseeris see ühe eluperioodi algust ja eelmise lõppu. Üks osa riitusest on müsteeriumidese pühendamine.
Vasta
#12
(07-09-2013, 11:53 )Müstik Kirjutas: Initsiatsiooniriitus ei ole religioosne riitus.
Initsiatsiooniriitus on sissepühitsemine.

Nonoh? Ristimine on ka ikka religioosne riitus - initsiatsiooniriitus kristlaskonda ja kiriku rüppe.
Vasta
#13
Ma kirjutasin:
(07-09-2013, 11:53 )Müstik Kirjutas: Religioossed ehk usulised riitused on vanadest initsiatsiooniriitustest kohandatud, aga see pole täpselt sama.

Ja just see ongi minu arust Coelho romaanide üks mõtteid, et tänapäeva inimene neid asju mõistaks. Et ta saaks aru, mis on vanad müsteeriumid.
Ajaloos ei ole eksisteerinud ainult katolikuorud, eksisteerisid ja eksisteerivad ka esoteerilised ordud. Need on ühingud, mille liikmeskond, eesmärgid, praktikad või tegevuse muud aspektid on osaliselt või täielikult avalikkuse eest varjatud.
Salaordu liikmeks vastu võtmine toimub teatud erilise
i n i t s i a t s i o o n i r i i t u s e n a, kus uustulnuk pühendatakse ühingu saladustesse ning kohustatakse vaikima sellest, mida ta saladuskatte all näeb ja kuuleb.
Ristimises ei ole midagi salajast.
Vasta
#14
Ristimine ei ole alati olnud päris seesugune nagu tänapäeval. Näiteks gnostikutel (st suund, mida mõned peavad kristluse eelkäijaks, varakristluseks) oli seal hoopis testsuguseid rituaale. Ja nemad ei andnud sugugi kõigile oma teadmisi edasi, st tegemist oli salajaste teadmistega. Samas initsiatsiooniriitus ei pea olema alati salajane. See on pigem pühendamine, seotud siis eaga või on lihtsalt otsus, kuhugi kampa arvamine. Näiteks praegugi leeriõnnistuse andmisega (konfirmatsioon) kuulutatakse kristlikus (katolik ja luteri) kirikus noor inimene täiskasvanuks st otsustusvõimeliseks kiriku liikmeks, kui ta kinnitab oma vanematepoolset ristimist. Nii et on küll ka religioonis omad initsiatsiooniriitused.
Vasta
#15
No nüüd hakkab Paulo Coelho teema pealkirjaks olevast romaanist jutt juba kaugele minema.
Meenutan, et sa väitsid, et Coelho kuulub/kuulus ta enda väitel sekti RAM (Regnus Agnus Mundi), mis olevat tema väitel mingi iidne katoliitlik ordu.

Mina leidsin:
(07-09-2013, 11:53 )Müstik Kirjutas: See ordu, millest räägid, olevat katoliku päritolu ja asutatud 1492.a.
Selle ordu kohta ma täpsemalt ei tea, aga see ordu on ära nimetatud tema romaanis "Pilgrimage" ja selle "Pilgrimage" kohta on wikis ka artikkel.

http://en.wikipedia.org/wiki/The_Pilgrimage

Romaan käsitleb kogemusi Põhja-Hispaania palverännakul Santiago de Compostellasse. Seal on ka selle ordu, lühendatult RAM, harjutusi ja rituaale toodud.

Initsiatsiooniriituste kohta päris palju kirjutanud Mirca Eliade.
http://www.folklore.ee/seminar/eliadesem.htm

Initsiatsiooniriitusi on kolme liiki. Loodusrahvastel oli ka üleminekuriitus, mis sümboliseerib ühe eluperioodi algust ja eelmise lõppu.
Ja seda võib nimetada ka täisealiseks pühitsemiseks.
Teised kaks liiki on müsteeriumidesse pühendamine ja kutsumusinitsiatsioon ja ma usun et oma romaanis peab Coelho just neid initsiatsiooniriitusi silmas.
Kui räägitakse initsiatsiooniriitustest, tulevad eelkõige meelde loodusrahvaste (Shamanismi) riitused, seejärel vabamüürluse riitused ja pea kunagi ei tule meelde leida seoseid tänapäeva kristlikest riitustest.
Aga tegelikult jah, Initsiatsiooniriitused on ka ametisse vannutamine, kuninga kroonimine jms.

Coelho kohta veel nii palju, et talle on omane sümbolistlik, poeetiline keel, mis jätab mulje lihtsast ja kiiresti ammutatavast lugemisvarast, kuid tegelikult pakub tekst palju rohkem andes võimaluse lugeda ridade vahelt.
Just seda ridade vahelt leidmisrõõmu olen seni nautinudki.
http://lugemissoovitus.wordpress.com/cat...lho-paolo/
Vasta
#16
(07-09-2013, 19:08 )Müstik Kirjutas: No nüüd hakkab Paulo Coelho teema pealkirjaks olevast romaanist jutt juba kaugele minema.
Meenutan, et sa väitsid, et Coelho kuulub/kuulus ta enda väitel sekti RAM (Regnus Agnus Mundi), mis olevat tema väitel mingi iidne katoliitlik ordu.

Mina leidsin:
(07-09-2013, 11:53 )Müstik Kirjutas: See ordu, millest räägid, olevat katoliku päritolu ja asutatud 1492.a.
Selle ordu kohta ma täpsemalt ei tea, aga see ordu on ära nimetatud tema romaanis "Pilgrimage" ja selle "Pilgrimage" kohta on wikis ka artikkel.

http://en.wikipedia.org/wiki/The_Pilgrimage

Romaan käsitleb kogemusi Põhja-Hispaania palverännakul Santiago de Compostellasse. Seal on ka selle ordu, lühendatult RAM, harjutusi ja rituaale toodud.

Initsiatsiooniriituste kohta päris palju kirjutanud Mirca Eliade.
http://www.folklore.ee/seminar/eliadesem.htm

Initsiatsiooniriitusi on kolme liiki. Loodusrahvastel oli ka üleminekuriitus, mis sümboliseerib ühe eluperioodi algust ja eelmise lõppu.
Ja seda võib nimetada ka täisealiseks pühitsemiseks.
Teised kaks liiki on müsteeriumidesse pühendamine ja kutsumusinitsiatsioon ja ma usun et oma romaanis peab Coelho just neid initsiatsiooniriitusi silmas.
Kui räägitakse initsiatsiooniriitustest, tulevad eelkõige meelde loodusrahvaste (Shamanismi) riitused, seejärel vabamüürluse riitused ja pea kunagi ei tule meelde leida seoseid tänapäeva kristlikest riitustest.
Aga tegelikult jah, Initsiatsiooniriitused on ka ametisse vannutamine, kuninga kroonimine jms.

Coelho kohta veel nii palju, et talle on omane sümbolistlik, poeetiline keel, mis jätab mulje lihtsast ja kiiresti ammutatavast lugemisvarast, kuid tegelikult pakub tekst palju rohkem andes võimaluse lugeda ridade vahelt.
Just seda ridade vahelt leidmisrõõmu olen seni nautinudki.
http://lugemissoovitus.wordpress.com/cat...lho-paolo/

Teemast kõrvalekaldumine algas sellest, et sa väitsid, et initsiatsiooniriitus pole religioosne riitus. Mispeale mina väitsin, et kristluses, mis on kindlasti religioon, on küll olemas ka initsiatsiooniriituseid, millel üleminekuriituse elemente (leeritamine). See, et see kellelgi parajasti meelde ei tulnud, ei tähenda, et asja reaalselt olemas poleks. Bleh

RAM aga eksisteerib senini vaid Coelho sõnade järgi. Tegelikult pole selle olemasolule mingit muud tõestust. Kui keegi kuskilt selle kohta infot leiab siis andku aga teada. Mulle tundub paraku siiani, et Coelho on lihtsalt tark kirjanik, kes on saanud aru, mis müüb. Ta on loonud müüdi st raamatule tausta, teema, mis ulatuks justkui teosest endast väljapoole. Ta on näpanud siit-sealt esoteerikast. Mina liigitaksin ta raamatud eneseabi raamatute alla, mis kergelt müstikaga looritatud.
Vasta
#17
Mina saan nii aru, et initsiatsioon(i) riitus on kellegi millessegi vastuvõtmise kombetalitus/ riitus/pühitsemine ja see võib olla milline iganes, sõltuvalt mõttest/eesmärgist, mis sinna alla on pandud s.h. võivad seal olla ka alltekstid, millise mõtet ja olemust tavaliselt inimene ei näe jne... Seega vabalt võib initsiatsiooniriitus olla ka religioosne riitus.
Vasta
#18
Jah, oleks pidanud kirjutama, et initsiatsiooniriitus ei ole ainult religioosne riitus. Olin juba unustanud, et neid on kolme liiki.
Mis RAM-i puutub, siis ma arvan, et mitte Coelho, vaid tema romaani minategelane väitis, et niisugne organisatsioon eksisteeris. Aga võib ka olla, et oli kunagi (on) niisugune salajane müstiline ordu ja ta kasutas teavet sellest oma romaani aluseks. Vahel juhtub, et romaani peategelase ütlused aetakse segi raamatu autori ütlustega.

Ka võis ta romaanis selle ordu nime ära muuta.
Neid katolikke ordusid on tegelikult sedavõrd palju ja paljudel neil veel harud.
Katolike ordude nimekiri, millest tuleks otsida välja need, mis eksisteersid Hispaanias 15. sajandil.
http://et.wikipedia.org/wiki/Religioosne_ordu

Aga jah, blogis ta väidab, et on üles tähendanud vestlusi oma sõbraga, kes järgib RAM-i traditsioone.

http://paulocoelhoblog.com/2010/04/11/the-quest/

Võta siis nüüd kinni, mis on ilukirjanduslik fiktsioon ja mis päris.
Küllap rohkem siiski väljamõeldis nagu romaanikirjanikele omane.
Ja need väljamõeldised ju teevadki romaanid põnevaks.
Tegelikult võiksidki Coelho raamatud olla sutsu põnevamad, muidu hakkab neid lugedes lihtsalt igav.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Marek Tihhonov "Maailmalõpu päevik". hulkuv hing 3 4,893 23-01-2021, 19:50
Viimane postitus: Aadu66
  Paulo Coelho Norwain 28 34,618 22-03-2018, 14:55
Viimane postitus: Mannu

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat