Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Hullunud tehnika
#1
Mõtlesin ühineda selle foorumiga ja kirja panna siia mõned oma kogemused, mis mul on elu jooksul olnud seoses paranormaalsega.

Ei oska ise välja pakkuda, millega võis tegu olla, seega, kui oled sarnast kogenud või tead, mis see võis olla, siis palun teemale vastata.

See toimus aastaid tagasi jõululaupäeval. Olin umbes teismeline. Kõik askeldasid nagu ikka sel päeval. Ema oli ilmselt köögis, isa tegi ka kusagil midagi, õde, vend mängisid omaette kuskil, mina ehtisin elutoas üksi kuuske. Telekas mängis, raadiost tulid jõululaulud jne.
Äkitselt hakkas telefon helisema (siis ei olnud vist veel see digi-süsteem).
Võtsin telefoni vastu... sealt kostusid imelikud raginad ja vilin. Ehmusin ja panin toru ära. Telefon aga ei lõpetanud helisemist. Äkitselt läks ka telekas ja raadio lolliks. Telekas hakkas kanaleid vahetama ja raadio kruttis raadiolaineid.
Siis jooksid ka teised elutuppa vaatama, et mis toimub. Isa vist vaatas aknast ka veel välja ja hiljem väitis, et nägi punast valgust või midagi, aga mina ise ei mäleta, et tol päeval oleks ta sellest rääkinud.
Mingi hetk lõppes kõik ära ja oli jälle normaalne.
Isa helistas veel naabritele ja ühele tuttavale kõrvalt kortermajast. (elasime ise ka kortermajas ja esimesel korrusel). Kellegil teisel aga ei olnud midagi sellist toimunud ja keegi polnud midagi kahtlast näinud ka.
Hiljem pidime aga uue teleka ostma, sest see jäigi aeg-ajalt kanaleid vahetama. See seisis tükk aega veel laste toas, kus meie seda kasutasime ja aeg-ajalt puldiga maadlesime, et soovitud kanalit näha, nii, et see eelmisele (või suvalisele teisele) tagasi ei hüppaks. Telefoni pidime samamoodi maha kandma. Raadioga ei juhtunud midagi, see on mul siiamaani võimendina kasutusel (selline vana vene tehnika. Pruun kast.)
Siiamaani on müstika, mis tookord juhtus. [/size][/font]
Vasta
#2
Kas ma võiksin teada, kuidas see tehnika praegu sind sallib?
Võib olla on midagi sarnast. Raadiole võib ainult teatud kaugusele ja teatud nurga all ligemale minna. Muidu on laine pealt kadunud. Telefoni tuleb kolme sõrmega hoida, muidu on aku kohe tühi. Arvuti peale vihastada ei tohi, emaplaat ja protsessor on kohe tuksis. Kui telekale liiga lähedale minna, hakkab see urisema ja ekraanile tekkib lumesadu. Mind igal juhul, elektroonika ei salli.
Vasta
#3
appi...
tõepoolest on mul tehnikaga kummalised lood.
Ma kuulan väga palju klappidest muusikat. See rahustab ja aitab mul keskenduda. Pleiereid vaheldub mul aga tihti, sest need lähevad lihtsalt lolliks. Pikka aega sahtlis seisnult hakkavad aga jälle tööle. Viimasel ajal jonnib ipod. Kuulan ja viskab kogu aeg pausile. Klappidel ega pleieril ei tohiks tehniliselt aga midagi viga olla. Eelmine laptop läks ka täiesti lolliks. Lõpuks sulas ekraani kõrvale mõistatuslik auk :S
Telekas on ka teismelisena korduvalt lihtsalt sahisema hakanud ja just sellistel hetkedel, kui ma endast väljas või ärev olen olnud. Kuna ma muusikat teen, siis igasugune salvestustehnika kiusab mind ja korjab mingeid mõistatuslikke raginaid sisse.
Kunagi koolis olles ja õpetaja käest sõimata saanuna põrnitsesin laelampi ja see kustus ning kukkus õpetaja nina ette lauale.
Kindlasti on veel mingeid kahtlasi juhtumeid, aga kõik ei tule korraga meeldegi.
Telefoni ja pleieri akud ajavad ka hulluks oma kiire otsa lõppemisega, aga arvasin et tehnika on kehv.
Aa ja raadiost möödudes ka ragiseb vahepeal, aga kas see polegi kõigiga siis nii?
Vasta
#4
(12-06-2012, 20:34 )kalldunn Kirjutas: Raadiole võib ainult teatud kaugusele ja teatud nurga all ligemale minna. Muidu on laine pealt kadunud. Telefoni tuleb kolme sõrmega hoida, muidu on aku kohe tühi. Arvuti peale vihastada ei tohi, emaplaat ja protsessor on kohe tuksis. Kui telekale liiga lähedale minna, hakkab see urisema ja ekraanile tekkib lumesadu. Mind igal juhul, elektroonika ei salli.

Täna on 1.aprill või?

Vasta
#5
...üks asi meenus veel.
Mulle meeldib õhtuti väljas jalutamas käia ja klapid peas muusikat kuulata ja tihti on juhtund seda, et tänavalampidest möödudes need lihtsalt kustuvad. Mitte päris kõik järjest, aga mõni. Ja kui möödas olen, siis läheb põlema tagasi :S
Vasta
#6
Teema - tänavalaternate kustumine
Vasta
#7
tänan,
leidsin juba googeldades päris huvitavat inglise keelset kirjandust kah selle kohta
Vasta
#8
Aga kuidas lapsevankris olevate pisikeste lastega lood on? Nendest möödudes pööravad nad, kasvõi oma kaela kahekorra, kukub kasvõi vanrist välja, vaadatakse nii suurte silmadega ja nii kaua järele, kui vähegi võimalik. Samuti on pildistamisega häda. No ei saa head pilti. Spetsialistid ütlevad et ei ole fotokeeniline.
Mina panin oma telefonile tiheda kile ümber. Efekt on olemas. Aku püsib normaalse aja laetult. Lolliks ka ei ole läinud.
Arvuti soovitan endast nii kaugele asetada kui vähegi võimalik. Lüptopi puhul tuleks kasutada lisa monitori, klaviatuuri ja hiirt. Juhtmetega. Siis peaks kõrvalised raginad kaduma.
Üldiselt on üliraske ilma emotsiooniteta olla. Igasugune emotsioon aga mõjutab seda kaasaegset elektroonikat.
Lähevad jah lolliks!

Vasta
#9
beebide puhul ei ole otseselt võrrelnud endale ja teistele järele vaatamise kordi, see kuidas väiksed lapsed pikalt silma vaatavad on küll veidi kõhe. Mulle juba väiksemana tundus, et nad teavad midagi, mida meie ei tea.
Kuna ma ise pildistamisega ka tegelen, siis olen aja jooksul õppinud ennast normaalselt pildile saama, aga üldiselt ei pea ennast loomulikult fotogeeniliseks küll. Aga see tundub ka pigem üldisem probleem, või ma eksin? Teist inimest pildilt vaadata on ikka parem, kui ennast Laugh
Telefoni ei hakka vast kile sisse keerama, aga laptop'i oleks vist niisamagi mõtekam kehast eemal hoida. (Samamoodi ka telefoni). Kahjuks olen tähele pannud ka seda, et samas ruumis olevad arvutid kipuvad ikka ilma asjata undama, isegi kui otseselt ei puuduta. Vahel on ka seda juhtunud, et lähevad öösel ise puhkeasendist tööle. Tüütu... tõsta jälle kaan üles, enter... ja kaas kokku tagasi.
Senimaani ma olen kõike tehnikaga seonduvat seostanud pigem kvaliteedi langusega ja tootjate suhtumisega: mis sa ikka parandad, osta uus.
Samas tundub, et teised ei maadle nii palju selle tehnikaga.
Vasta
#10
See on tõsi, et väikesed lapsed teavad midagi, mida meie ei tea. Tegelikult näevad nad seda, mida meie ei näe. Kuna kõne definitsioon on . Kujutluspiltide kokkuleppeline häälikuline väljend. Väikesed lapsed näevad , issi emme (ja ka teiste elusolendite) poolt, häälikuliste väljendite abil moodustatud kujutluspilte. Ka mõtte abil on neid pilte võimalik moodustata. Selgeltnägiad näevad neid piltte, saavad nendest aru, ning suudavad viia need, häälikulistesse väljenditesse.
Paista te sulle on juba sündides kaasa antud, kosmilise teadvuse poolt, väga tugevad energeetilised abilised. Ise sa vist nende olemasolust teadlik ei ole. Kuna nendel on igav. Ju nad siis tembutavad ja topivad oma näppe igale poole. Ning elektroonika annabki otsad. Soovitan naad elektroonikast kaugemale kamandada. Sellesama kujutluspildi abil. Tõmbad joone, siit edasi ei tule, olge seal (kapi otsas) seni kui teid vaja läheb. Välja minnes pugege taskusse või kotti. Maha nad ei jää.
Mina räägin nendega kolmanda inimese kaudu. „kanalduse abil“. Viimasel ajal on nad ilusti kokkuleppest kinni pidanud. Enam elektroonikat nässu ei keerata.

Vasta
#11
See kõik on väga huvitav.
Ma olen käinud kunagi emaga kaasas mingitel erinevatel kokkusaamistel, mingite nõidade ja ma ei tea kelle juures, aga enamasti kõrvalseisjana, pealtvaatajana ja ei ole ise sekkunud ega ka kellelegi millegagi eemalt silma jäänud. Sütel kõndisin ja ronisin püramiid-majja ka, aga seal hakkas halb ja ja tulin käpukil alla tagasi.
Aga kas on kedagi, kelle poole oma küsimuste ja võimalike (ma ei tea mis) potensiaalidega pöörduda või oleks targem endaga ise hakkama saada ja endas vastuseid ootama jääda?
Keeruline ja imelik küsimus, aga ma kahtlen endas väga palju ja ei usalda ennast, kuigi peaksin võibolla rohkem.
Vasta
#12
Teeme nii, et see vanamees vastab sinu küsimustele edaspidi U2U kaudu. Isiklikke asju ei ole tõesti kõikidel vaja teada. Need kokkutulekud ei anna mitte midagi. Olen ise ka paaril kokkutulekul käinud. Minule olin nad täielikuks pettumuseke.
Vasta
#13

Aga Pirx, kuigi see tundub nii vana ja igava käibetõena, siis kõik vastused on sul juba tegelikult teada, jah just ise-ennast kuulates ja usaldades.
Nii kui lased lahti sõltuvusest kaaskodanike meele järgi olla, lahenevad asjad lihtsalt suurepäraselt ja vastused hakkavad tulema läbi unenägude, intuitsiooni ja uitmõtete.
Vasta
#14
(13-06-2012, 21:40 )Minaelan Kirjutas: Aga Pirx, kuigi see tundub nii vana ja igava käibetõena, siis kõik vastused on sul juba tegelikult teada, jah just ise-ennast kuulates ja usaldades.
Nii kui lased lahti sõltuvusest kaaskodanike meele järgi olla, lahenevad asjad lihtsalt suurepäraselt ja vastused hakkavad tulema läbi unenägude, intuitsiooni ja uitmõtete.

aitäh,
eks me näe.
Vasta
#15

(13-06-2012, 21:53 )Pirx Kirjutas: eks me näe.
Eks ta nii ole, et näeb mis saab. Tuleks ka mõtlemist ja analüüsi selliste asjade puhul rakendada kui varasemat kogemust pole selle kohta, et kui hästi intuitsioon või muud taolised juhumõtted töötavad. Samuti ei ole kõigil intuitsioon mingilt müstiliselt hingelt või muudelt abilistelt tulevad teadmised vaid ise omandatud teadmised ja kogemused mille põhjal siis järeldus nö iseenesest tuleb. Aga eks see selline katse-eksituse meetod ole ja ise tuleb järgi proovida ja tundma õppida kui hästi ennast usaldada võid.
Vasta
#16
Panen ka kaks juhtumit sassiläinud tehnika kohta. Esimene juhtus ammu, teine just täna.

1. Meie elektrooniline numbritega äratuskell ühel päeval näitab kellaajaks 28.16 või midagi muud kellaajaks võimatut, täpselt ei mäleta numbrinäitu. Tõenäoliselt olid vigased tunnid, mitte minutid, ja number 8 jäi meelde. Sai tehtud lollus ja kell õigeks pandud. Oleks võinud pildistada ja lasta kellal edasi minna omasoodu, et näha mis järgmiseks välja mõtleb. Tütar nägi ka.

2. Täna siis MP3-mängija, mida ikka tööd tehes viimasel ajal kuulan, mängis ühe loo ette kaks korda aeglasema kiirusega. Alustas normaalse kiirusega, hakkasin panema vaiksemaks, aga vajutasin nuppu kuidagi poolviltu ja hakkas mängima sama lugu algusest peale ja aeglaselt. Kuna olen lintmakkide ajastul harrastanud elektroonilise muusika ja õudusfilmide soundträkkide 2korda aeglasemalt kuulamist, siis seekord lasksin asjal kesta ja ei hakanud nuppe näppima. Järgmine lugu aga tuli juba õige kiirusega. Püüdsin küll samamoodi poolviltu helitugevuse nuppu vajutada, kuid tulemust polnud. Kontrollisin järgi, manuaalis ei ole ette nähtud võimalust kiiruse muutmiseks. Failitüüp oli mp3 nagu kõikidel teistelgi. Olen kuulanud seda empekat väga palju ja ühtesid samasid lugusid, aga kunagi pole sellist asja juhtunud.

Kirsina tordil oli lugu tõeline "muusika paranormaalsusest": https://www.youtube.com/watch?v=vhAGV60Lys8 Sõnu ei õnnestunud mul netist leida, mul on laulusõnadest arusaamisega alati probleem, igatahes on õnnestunud mul tuvastada "teie füüsiline keha on ajamasin; õnn kaasa reisile; ole teadlik sellest, et oled unenäos" - üldiselt klassika ...

Nüüd ma palun, kas kellelgil on laulusõnu (aga ma proovin ise ka terasemalt kuulata), ja kas on mingi loogiline tehniline seletus asjale. Muusikafaili maht oli 17,7 Mb, seega mitte üldse suurem kui enimik mul seal empekal.

Vasta
#17
See on tavaline asi, kui inimese enda "energia" tase tõuseb kõrgele....Mul läks mobla sedasi pidevalt lolliks!
Vasta
#18
Üsna tavaline ka see, kui on hästi kiire ja vaja arvuti või muu seadmega midagi teha. Just siis tekivad tõrked, mida muidu tavaliselt ei esine.
Vasta
#19
Selle tunnetab ära, kui viga on omaenda närvilises või kiires olekus. Ja kui mõni vidin ikka pidevalt jamab, siis ongi lihtsalt selle vidina viga. Mul üks Ericssoni telefon läks omal ajal alati lähiäikese ajal tehase settingutesse tagasi. ... No kui hoolega järele mõelda, siis see "alati" oli vist 2 korda. Bleh Aga ikkagi see omadus mulle tema juures ei meeldinud.
Vasta
#20
"Saksamaal Baunatali linnas asuvas Volkswageni tehases sai tööline surmavaid vigastusi, kui robotmehhanism temast kinni haaras ja teda vastu metallplaati suruma hakkas. 22-aastane mees suri hiljem haiglas."

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/va...d=71831131

See tõi mulle koheselt meelde Isaac Asimovi põnevad raamatud ja robootika kolm põhiseadust:

1. Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha.
2. Robot peab alluma inimese antud käsule, kui see ei lähe vastuollu esimese seadusega.
3. Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei ole vastuolus esimese või teise seadusega.

Peale nende kolme seaduse mõtles Asimov hiljem välja ka nullseaduse, mis on järgmine:
0. Robot ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega inimkonnale kahju teha.
Need seadused esinesid mitmes Isaac Asimovi raamatus ning neid on ka hiljem kasutatud paljudes raamatutes, filmides ja mujal.

https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/index?...&otsi.y=10
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat