Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Etruskid
#26
Etruskite kirjakeelel pidavat olema seoseid vana-slaavi keelega.
Vasta
#27
Etrsuskid ja nende kultuur on senini suure saladuskatte all, kuid samas tunnetakse selle taga suurt lugu. Ka nende keelt ei ole seni suudetud lahti murda, ise arvan et nad on muistse Atlantise ellu jäänud rahvas, kes rajasid oma kodu tänapäeva Itaalia territooriumile, sellest ka nende salapära ja kultuurilised saavutuse, mida hilisem Rooma üle võttis.
Vasta
#28
Etruskideks kutsusid neid roomlased (lad. etrusci, tusci); kreeklased türreenideks (tyrrhenoi), sealt ka Türreeni meri; ise nimetasid nad ennast aga Rasenna rahvaks, põhjust kahjuks ei tea.
Vasta
#29
Jah, etruski kiri oli ladina kirja esivanem, seetõttu on nende tähekujud meile hõlpsasti arusaadavad.
Etruski tähekujud paeluvad oma arhailise ruunilaadse väljanägemise tõttu.
On arvatud, et ruunkirjad pärivadki etruski tähestikust ja see on meie kirja-ema.
Ei ole ka täiesti võimatu, et mõned etruski muinastähed võisid koos tarbeesemetega liikuda juba viikingite-eelsel ajal läbi Euroopa kaugele põhja, mõjutades ka meie esivanemate arhailist ornamenti.
Meie muistne vöökiri võib peita ka kirjamärkide kauget alget, kuigi seda ei kasutatud kirjana meile tavapärases mõttes.

Jaan Puhveli järgi pärineb skandinaavia ruunikiri etruski tähestikust:

http://gpdbt.blogspot.com/2011/09/jaan-p...atukk.html
Vasta
#30
Meile teada oleva ajaloo järgi olid Etruskid rahvas, kes elas Itaalia territooriumil VII saj. e.m.a, kadusid siis maailma kaardilt jättes maha hulgaliselt mälestusmärke kirjadega, mida siiani justkui pole suudetud tõlkida.
19.saj vene teadlased A.Tsertkov ja F. Volanski leidsid võimaluse tõlkida Etruskide kirja. Nende arvates sarnanes etruskide kiri slaavi kirjale, siit järeldus et etruskid võisid olla slaavlased. Sõltumata sellest, et nende katse lugeda etruski kirja slaavi tähestiku abil läks vastuolu olemas oleva ajaloo käsitlusega, õnnestus neil tõlkida paljusid tekste. Teiste teadlaste poolt nende tööd naeruvääristati ja tehti maha. See on ka arusaadav, sest kui etruski tekste saab lugeda slaavi tähestiku abil, tähendab see, et etruskid olid slaavlased , aga see tähendab et nad olid venelased. Tänapäeva etruskoloogid sel teemal ei räägi. Samas mõned ajaloolased murravad pead kogu Euraasia territooriumilt hulgaliselt leitud slaavi päraste esemete ja raidkirjade üle ja püüavad neid tulutult paigutada olemas oleva ajaloo käsitluse raamidesse. Kahjuks on kogu keskaeg juba hõivatud ja nii lükatakse Etruskid kuhugi kaugesse minevikku j räägitakse mingitest protoslaavlastest. Tegelikkuses kuuluvad need leiud keskagsetele slaavlastele, kes asustasid Euraasiat 14.saj.
Esimesena käis välja mõtte, et etruskid võisid olla slaavlased Itaalia teadlane Sebastian Tsampi. Just tema märkas sarnasust etruski ja slaavi tähtede vahel. Kahjuks lõpetas ka tema uurimustöö teiste teadlaste vastuseis. Tserkov , kes oli Tsampiga isiklikult tuttav, arendas tema mõtet edasi, kontrollis ja andis hulgaliselt teadulikke tõendeid , et etruski keel on tegelikult slaavi keel.
Mingil põhjusel Läänes hävitati slaavi pärasid ajaloolisi tõendeid. Faktiliselt oli keelatud kasutada slaavi keelt , et tõlkida nn tõlkimatuid raidkirju, mida hulgaliselt leiti Lääne -Euroopas.
Paljud "antiiksed" autorid on kirjutanud Etrukide saavutustest teaduse, kunsti ja sõjakunsti vallas.
"Etruskid paistsid silma oma ernergilisusega, kätte võidetud maadel püstitasid nad linnu, nad laiutasid kirjakeele, uurisid jumalate- teadust, neil olid suurepärased teadmised loodusest, nende laevastik oli rohke arvuline ja nad olid kaua aega merede valitsejad, nende sõjavägi oli hästi organiseeritud. Sellepärast ka nüüd kutsuvad nad esile imetlust." Nii kirjutas Etruskide kohta Sitsiilia Theodor oma kroonikas.

See on väike lõik G.V.Novosovski raamatust " Kuidas kõik tegelikult oli". Sarjast "Uus kronoloogia"

Vasta
#31
(18-10-2014, 18:06 )Digitaria Kirjutas: Paljud "antiiksed" autorid on kirjutanud Etrukide saavutustest teaduse, kunsti ja sõjakunsti vallas.
"Etruskid paistsid silma oma ernergilisusega, kätte võidetud maadel püstitasid nad linnu, nad laiutasid kirjakeele, uurisid jumalate- teadust, neil olid suurepärased teadmised loodusest, nende laevastik oli rohke arvuline ja nad olid kaua aega merede valitsejad, nende sõjavägi oli hästi organiseeritud. Sellepärast ka nüüd kutsuvad nad esile imetlust." Nii kirjutas Etruskide kohta Sitsiilia Theodor oma kroonikas.

Ehk siis slaavlastega pole mitte midagi ühist.
Vasta
#32
Slaavlaste hüpotees on ehk tekkinud seetõttu, et slaavlaste täpne päritolu on teadmata. Levinud hüpoteeside kohaselt jäi nende algne asuala enne 6. sajandit tänapäeva Valgevene, Poola ja Ukraina aladele.
Ka slaavlaste seosed Rooma-aegse venetite (Veneti) hõimuga, kes elas ida pool Visla jõge, on teadmata. Nimi võib viidata niihästi slaavlastele kui ka baltlastele.




Vasta
#33
(04-09-2006, 21:21 )batoonike Kirjutas: Sõjast teiste hõimudega kõneleb etruski kunsti muutus, eriti surmaga seotud temaatika. Vanematel perioodidel kujutati surma pigem positiivsena, hiljem ilmusid välja kimäärid (chimaera wink) ja muud peletised, kellega surijad kokku pidavat puutuma. Surma hakati kujutama negatiivse elamusena, mis oleks pidanud motiveerima võitlema enda ja teiste hõimukaaslaste elu eest.

Eturskite kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi, aga etruskid olid ka väga osavad kujusid pronksi valama.

Firenze Arheoloogia-muuseumis on meisterlik pronksist kimäär.
Kimäär on tuld purskav lõvi peaga koletis, kelle seljast ulatub välja kitse pea ja kelle sabaks on madu.
http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur-...ptuur.html

Kimäär pole tingimata pandud kokku lõvi peast, mao sabast ja kitse kerest. Kimääri kirjeldatakse nt ka kahepealisena, kusjuures eespool on lõvi pea, keskel aga kitsepea, mis sülgab tuld.

Kimääriks nimetatakse ka inimest, kellel on mitme inimese geenid.



Vasta
#34
Üks vana artikkel etruskidest, autor P.Haliste, Ajaloolisest Ajakirjast nr. 3/1939:

Tsitaat:Raskemini on kindlaks määratav Rooma enda otsene vahekord etruskidega. Nimekate etruskoloogide poolt on väidetud, et Rooma linnana võlgnevat arvatavasti juba oma tekke ja esialgse kujunemise etruskidele. Isegi Rooma nime on tahetud tuletada, kuigi tähenduse suhtes mitte üksmeelselt, etruski keelest. Kolme rooma tribus’e nimed Tities, Ramnes ja Luceres olevat laenatud etruskidelt ning etruski mõju tõestavat peale muu arheoloogilised allikad, eriti etruski ehitus­kunsti normide kohaselt rajatud Jupiter Optimus Maximus’e tempel Kapitooliumil ja Servius Tullius’e aega tagasiulatuv Carcer Mamertinus.
Kindlal kujul võime siiski kõnelda vaid etruski dünastia valit­susest Roomas Tarquinius’te ajal. Selle valitsusega kaasas käis arvatavasti ka väikesearvulise etruski valitseva klassi sissetoomine Rooma, ilma et seejuures oleks siiski teostatud immigratsiooni suure­mas ulatuses.

Tsitaat:Siinkohal tohiksime etruskide päritolu küsimuse vaatlemisel piir­duda kolme tähtsama teooriaga. Alustame nn. transmariinse teooriaga, mille isaks on Herodotos ja mis, vastates tõenäoselt kõige enam tõeoludele, on leidnud ikka rohkem pooldajaid viimasel ajal. Selle teooria järgi on etruskid (kreeka terminoloogia järgi türreenid) sisse rännanud Itaaliasse umb. a. 1000-800 e. Kr., tulles merd mööda Väike-Aasiast (Herodotos’e järgi Lüüdiast) ja asudes elama Etruuriasse. Teooria põhjenduseks on toodud peamiselt järgmisi argu­mente: a) Etruski kunstis, eriti vaasimaalis, võib tähele panna Egeuse mere piirkonna mõjustusi; b) etruskide usundilise ja riikliku elu korralduste ja õpetuste kompleksis leidub mõjusid, mille lähtekohaks võib põhjendatult pidada maa-ala Väike-Aasiast kuni Baabülonini; c) tuntud Lemnose steel (leitud a. 1885) sisaldab raidkirju VII sajandist e. Kr., mis oma keeleliselt iseloo­mult langevad ühte etruski raidkirjadega; see asjaolu tõenäoselt kõne­leb etruskide olemasolust tol ajal Egeuse meres.

Tsitaat:Heites seetõttu kõrvale põhjendamatud oletused etruski matriarhaadist või etruski naise määravast asendist perekondlikus elus, võime teiselt poolt siiski konstateerida tõsiasja, et etruski naised kasutasid palju suuremaid õigusi ja vabadusi kui kreeka ja rooma omad. Väärib nimelt tähelepanu nende osavõtt avalikust elust koos meestega, nagu sellest, muide sageli liialdavalt, kõnelevad antiikaja kirjanikud ja nagu seda tõendavad samuti vastavad kujutised etruski kunsti vallast: näeme etruski naist osa võtmas avalikest pidustusist ja mängudest, viibimas koos meestega sööminguil, teotsemas ise­seisvalt majanduslikul alal – ühe sõnaga, esinemas mehe vääri­lise ja võrdse partnerina.
Link kogu tekstile: http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=535

Vana artikkel küll, aga ega tänaseksi midagi palju rohkemat selgunud pole. Salapärane rahvas, kelle keelt ei tunta, kuigi lugeda osatakse. Ennustuskunst oli neil kõrgel tasemel, väga levinud oli ennustamine ohvrilooma sisikonna, eriti maksa järgi (haruspitsiin). Ennustati ka välkude ja lindude lennu järgi. Kui etruskid olid juba loobunud oma rahvuslikust iseolemisest ja sulandunud roomlaste (latiinide) hulka, olid ennustajatena tegutsevad siiski valdavalt etruski päritolu inimesed, seda isegi kuni kuni 1. sajandini m.a.j.
[Pilt: ap0010.jpg]
Vulci peegel 4. saj. e.m.a, haruspeks ennustamas maksa ja kopsude järgi.
Vasta
#35
Kõige tuntumad on etruskide hauakambrid.
Kamber oli kaevatud maa sisse, maa peal oli mullast kuhjatis. Selliseid hauakambreid on leitud ka Mükeene ja Tirynsi lossi hoovidelt. See näitab, et etruskid olid seotud Egeuse kultuuriga.

Sarkofaagi ülaosa oli kujundatud portreeskulptuuriks lahkunust. Eriti tuntud on Cerveterist leitud abielupaari

sarkofaag. Sarkofaagid olid tühjad – etruskid kasutasid põletusmatust. Hauakambrites olid ka inimpeakujulised savinõud – kanoobid. Neis hoiti lahkunute tuhka.

https://karinakunstiajalugu.weebly.com/e...kunst.html



Vasta
#36
Etruskide Väike-Aasiast pärinemise kõrval on teised teooriad nende sisse rändamine Alpidest ja oletus, et nad on Itaalias kiviajast saadik. Omad poolt ja vastu argumendid on igal hüpoteesil.
Enn Haabsaar "Soome-Ugri saamises" aga pakub välja oletuse, mis lubaks kõik need kolm versiooni ühendada.
Nimelt oletab tema (ja küllalt põhjendatult), et keskmisel kiviajal elas Lõuna-Euroopas ja Lääne-Aasias üsna sarnast keelt (muidugi olid murded erinevad) kõnelevad paleoeurooplased. Keelkonnad ja ka rassid ei olnud siis veel välja kujunenud. Ja ka kultuuriliselt oldi küllaltki ühtsed. Sellest paleoeuroopa rahvast ajaloolise ajani säilinud killud on minoslased, etruskid, baskid ja mõned vähemtuntud rahvakillud. Etruskide sarnasused Väike-Aasia kultuuride ja kohanimega Alpides on seostatav sellega, et kunagi oldi ühtne kultuuriruum, millesse hiljem sisserännanud indoeurooplaste poolt "kiil" vahele löödi. Minu amatööri silma jaoks on ühiseid jooni ka etruskide ja minose kultuuri vahel (kasvõi naiste positsioon). See ühtse kultuuriruumi teooria ei välista ka hilisemaid rändeid Väike-Aasiast põlistele etruskidele täienduseks.
Vasta
#37
(02-03-2018, 21:47 )Mannu Kirjutas: Etruskide sarnasused Väike-Aasia kultuuride ja kohanimega Alpides on seostatav sellega, et kunagi oldi ühtne kultuuriruum, millesse hiljem sisserännanud indoeurooplaste poolt "kiil" vahele löödi.

Ühtse kultuuriruumi mõiste tuli ette ka raamatus "Esimene tsivilisatsioon."
Mainitakse, et "keeleteadlased tunnistavad, et umbes 15 000 aastat tagasi eksisteeris üksainus üleilmne keel. Leiud osutavad, et paljud kultuurid olid lähenenud mõõtmistele ja geomeetriale ühesugusel viisil, mis näib pärinevat mingist ilmselt ühisest allikast üle 5000 aasta tagasi."

Vasta
#38
Mitte ainult Harri Prügi ei laienda soomeugri asuala, vaid Sorbonne'i professor Jules Martha.
Postimees 11.02.1912:
Tsitaat:Etruski ja Eesti keel sugulased?

Parisist tulewad sõnumid, et Sorbonne prof. Jules Martha uue leiuga wälja on astunud: wana Etruski keel tulla Uurali-Altai keelekonda arvata. Õpetlane olla Soome ja Ungari keele waral otsusele jõudnud, et Etruski keel nende keeltega kaugelt sugulane olla. Etruski keele jaoks on mõnigi õpetlane juba wõtme üles leidnud ja wäitnud, et tema wõti köik keele saladused awab. Weel hiljuti tõendas Standfordi professor Hempl, et Etruski keel midagi muud ei ole kui Ladina keele wanem kuju. Teised, nagu Sophus Bugge, on keelt niisama Indo-Germania keelte hulka arwanud. Ja wanad klassika kirjanikud teawad, et Etruski rahwas Wäike-Aasiast Italiasse tulnud ja seda teadet tõendawad Lemnose saarelt ülesleitud Etruski keeli kirjad. Waewalt wõime uskuda, et üks meie kauge suguharu nii kaugele lõunasse asunud.
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=po...20211.2.55

Niipalju kui mina tean, etruski keelt siiski ei loeta ka tänapäeval (kui, siis ainult mingeid katkendeid; ja säilinud kirjakohti ongi väga vähe), ja keele päritolus ei olda ikkagi ühisele kokkuleppele jõutud.
___________________________

Praegu loen raamatut "Avarise isandad" ja väga segab Indoeuroopa-kesksus. Puusalt tulistades loetakse kõik indoeurooplasteks (keele poolest).
Vasta
#39
Etruskid uskusid, et õiget suunda ei määra mitte inimene ise, vaid maailm. Taevas elavate jumalate kodule orienteeritud etruskide templil oli esikülg ja tagakülg, vasak ja parem pool.

"Tempel koosnes neljast osast: see, mis vaatas ida poole, oli antica, lääne poole vaatas postica; põhjakülg jäi vasakule ja lõunakülg paremale." kirjutas Rooma ajaloolane Isidorus (vist küll Diodorus).

Teised ajaloolased on meile seletanud, mida tegid Rooma augurid templi projekteerimise ajal: "Linnud lendasid vasakule ja augur osutas vasakule – see tähendas nende jaoks luba vastavalt tegutseda … ja kui sa vaatad lõuna poole, otsides kohta, kus istuvad jumalad, siis jääb ida sinust vasakule, lääs paremale. Arvan, et just sellepärast on augur vasakul käel parem kui augur paremal käel." / A.F.Aveni "Ridade vahel", lk 189-90/ Etruskide rituaalide ruumilist orienteeritust on uurinud A.Aveni ja G.Romano.

___________________________

Etruskid olid ka foiniiklastega väärilised meresõitjad sellesama Diodoruse Sitsiiliast andmetel.
Vasta
#40
Huvitav. Vana-Rooma usund siis ilmselt kujunes etruskide mõjul. Mitte ainult kreeklaste.
Ka Rooma vanas usundis oli ennustamine tähtis. Riigi poolt olid määratud isegi preestrid – augurid. Üritati ohvriloomade käitumise, loodusnähtuste või lindude lennu järgi välja lugeda jumalate tahet. Eriti tähtis oli auguritel lindude jälgimine. Augurite kolleegium tegutses keisririigi ajastuni. Sageli kasutasid riigimehed augureid oma tahte täideviijana.


Samas etruskide ühiskonnas oli naiste roll ühiskonnaelus palju aktiivsem kui võrrelda teiste antiikmaailma ühiskondadega. Kui Kreeka ja Rooma naised pidid olema vooruslikud, tagasihoidlikud ning hoidma tahaplaanile, siis etruskide naised osalesid ühiskondlikus elus ja pidusöömingutel, võisid pealt vaadata ühiskondlike mänge, mida linnades korraldati. Samuti oli neil rohkem sõnaõigust perekonna asjades ning nende temperament oli teistsugune.
Igapäevaselt riietusid nii etruski naised kui mehed suhteliselt lihtsalt. Mehed kandsid pooltoogat ja naised lihtsat toogat, mida kattis kallis kirju mantel, rikkad kandsid ka rohkelt ehteid.
https://kristiinavarimets.weebly.com/blog/etruskid







Vasta
#41
Etruskid ennustajad - haruspeksid ja augurid - ei vaadanud kaugele tulevikku, vaid ennustasid vahetult eesseisva üksikjuhtumi kohta, samuti nagu VanaKreeka sibüllid ja oraaklid. Nad olid olevikule keskendunud kultuuri sünnitis.

Etruskide templum - augurite poolt mahamärgitud püha paik kesk mitte üleastutavat toimeala ja õnnetoova sissekäiguga idas. Templum tehti sinna , kus tuli kultusetalitust pidada või kus asusid riikliku autoriteedi kandjad. Ta oli olemas vaid kombetäitmise üürikese aja vältel, misjärel tema tähendus tühistati.

Mererahvaste hulgas oli etruski nimega inimesi, mõistatuslik raidkiri Lemnosel (Egeuse mere põhjaosas) võib olla etruski päritolu - see aga ei tähenda veel et need etruski nimede kandjad etruskid olid ning et Lemnose saarel Etruskid elasid. Kreeka keeles oli etruskide nimi Tyrrhenoi, millest on saanud nime Türreeni meri.
Lõpp -ette (nt nimes Henriette) on etruski päritolu. Turša keel oli etruski keele eellane. Baskid olid ibeeride järeltulijad, eelindogermaanlikud. See on Spengleri väljend, tänapäeval öeldakse, et ei olnud indogermaanlased.

Roomlaste müütiliste esivanemate hulgas oli kolm dooria, neli joonia ja kolm etruski triibust (hõimu), kes vanimas Roomas esinevad nimede Tities, Ramnes ja Luceres all.

Allikas "Õhtumaas allakäik", Oswald Spengler, kirjastus Ilmamaa 2012
Vasta
#42
Ma kirjutan siinkohal ka Korsika uskumustest Dorothy Carringtoni "Korsika. Graniitsaare portree" põhjal.
Rohelisega minu enda mõtted.

Korsika ei olnud küll etruskide tuumikasuala, kuid 750 a ema laienesid nad heade meresõitjatena Korsikale ning oletada võib, et Korsika rahvauskumustes on vähem või rohkem etruskide mõju. Kas ja kuivõrd on etruskid seotud Korsika varasemate megaliitehitiste rajajatega? Megaliitehitisi rajasid paleoeurooplased (vt postitus 02-03-2018), etruskid olid paleoeurooplased. Niiet mingi side neil siiski oli, otsene järgnevus loomulikult üliväga küsitav.

Kaugest minevikust pärit matusekombed elasid visalt edasi, olgugi, et olid kiriku poolt taunitud. Nende osaks olid itkemine, improviseeritud värsside lugemine ja tantsimine. Surnud maeti tihti kollektiivselt kirikute võlvkeldritesse ja kirstude harva esinemist ei saa panna vaesuse süüks, vaid pigem megaliitilisest ajast pärit traditsiooni arvele, mille kohaselt surnuid tuleb matta võrdseina, seisuseid arvestamata. Keskajal võidi surnu veel matta koos isiklike asjadega. Mõnes külas oli kombeks matta surnud ühiselt just spetsiaalselt selleks otstarbeks püstitatud hoonesse. Oi, kus tuleb seos Eesti eelviikingiaja surnumajadega, Lepna nt. Mis võiks tähendada et üle Euroopa valitses sarnane megaliitiline kultuur.
Keskajal ja hiljemgi leidsid külaelanike kogunemised ja kohtuprotsessid aset kohas, mis kandis nime arringo, kivisammastest laotud ring - petra l'arringo - ümbritses hauakambri peale asetatud kiviplaati, see tava viitab elavate ja surnute otsuste tegemise seotusele. /lk 71/

Korsikale keldi druiidid ilmselt ei jõudnud, Kreeka-Rooma jumalad ei surunud end elanikkonna põhiosale peale, kohalikud legendid on nende müütidest puutumata. Megaliitiline surnute kummardamine - või pigem meelitamine - jäi püsima põimudes kristlike õpetustega ja neid vaat et lämmatades.

Mazzere'd - hingede unespüüdjad, Saatuse täideviijad. Nad tekivad inimestest, kes on valesti ristitud, ristimise ajal on sõnad sassi läinud vms.

Euroopa nõiakunsti spetsialist dr Marcelle Bouteiller ütleb, et mitte kuskil mujal Euroopas pole mazzerede tegevusest teada. Öösiti nad lahkuvad küladest ja lähevad jahti pidama. Inimesed kuulevad, kuidas nad omavahel hõiguvad ja kuidas nende koerad hauguvad. Nad tapavad esimese loma, kes neile ette satub, mehed püssiga, naised kepiga, sellest nende teine nimi culpadore (lööja?). Looma pööravad nad seejärel selili, vaatavad talle näkku ja siis tunnevad seal ära ühe või teise inimese. Nad annavad selle inimese nime külaelanikele teada ja see sureb aasta jooksul.

Inimesed küll vahest kuulevad ja näevad nõia teisikut reaalselt, ilmsi, kuid mazzered ise tegelikult sel ajal magavad voodis ja näevad und sellest jahipidamisest. Neile on omane omada teisikut, mille tõttu neid vahest nähakse kahes kohas korraga viibivat. Võivad võtta ka koera kuju. Teisikuna öösel väljas käies osutub päeval nende füüsiline ihu olevat kriimustusi täis ja riided on katki rebitud. Kuigi neid kardeti, peeti neid ka au sees, nad jäid väljapoole kristlikku kogukonda, ning üllatavalt rahvas ei vihanud neid, kuigi mõne enneaegse surma (oletatava) põhjustajana võidi neid tuuseldada, kuid neid ei tapetud. Samuti ei kiusanud kohalik kirik neid taga. Seda põhjusel, et nad ei vastuta oma tegude eest isiklikult, nad on nagu hüpnoosiseisundis saatuse tahte täideviijad. Nad ei saa ka oma ohvreid valida, nad on kohustatud tapma esimese ettejuhtuva isegi siis kui nad teavad selle kellegi lähedase olevat. Samas ei saa nad ka omatahtsi oma vaenlastele surma tuua.

Mazzere, kes tahab oma ametist loobuda, võis paluda korraldada eksortsismirituaal. Neid on mitmesuguseid, üks nt: meesnõid läks enne koitu kirikusse, põlvitas altari ette, preester koputas talle kolm korda kirvega abaluude vahele ning seejärel kattis mehe pea oma missarüüga. Niimoodi aeti vaime välja veel 1930. a. Mazzere seisus on vahest päritav, vahest mitte. Väike vastuolu kaks lõiku eespool tooduga. Ju siis oli mazzereks saamiseks mitmeid teid Võisid olla nii mehed kui naised, rohkem naised.

Üks mazzere on jutustanud, et kõik füüsilised sündmused, kaasa arvatud sõjad ja revolutsioonid, mängitakse enne reaalsuseks saamist unenägudes läbi. /lk 97/

Carrington arvab, et mazzered on jäänuk kunagistest preestrinnadest ja preestritest, kes teenisid Saatusena esinevat kõikenägevat emajumalat (ühekorraga nii elu andja kui võtja, tema sümbol oli madu ja kaaslane sõnn, Korsikal tema kujutis võis olla taandunud hõõguvaks silmapaariks). Emajumala eluandev külg oli siin taandunud eluvõtva külje ees ja mazzered teenisid teda tahtetute orjadena. Carrington kirjutab "Need hingede unesküttijad võivad olla meie viimased elavad ühenduslülid neoliitilise Euroopaga." lk 97

See oli peatükkide 3 ja 4 kokkuvõte: originaalkirjeldus on pikem ja värvikam. Järgneb 5 peatükk, kus on juttu teist laadi nõidadest signadore'dest. Eelkõige on nad selgeltnägijad ja ennustajad. Ennustab õli pealt: valab taldrikusse külma vett, teeb veepinna kohale kolm ristimärki, tilgutab õlilambist vette üheksa tilka kuuma oliivõli . Sel ajal pobiseb loitse. Õli poolt veepinnale jäetud muster viitab patsiendi seisundile: füüsilisele ja vaimsele tervisele, väljavaadetele lähitulevikus ja kas ta on kaetatud või mitte. Kurja silma kasutamisele viitab see, kui õli moodustab veepinnal väikseid täpikesi ning ei koondu vaatamata signadore sõrme juhatusele vaatamata üheks tükiks.
Tegid varem koostööd arstidega, arst vaatas füüsilisi sümptomeid, signadore tegeles sügavamate põhjustega. Oma töö eest raha ei võtnud.
Ka Korsikal ei tohtinud kurja silma hirmus kedagi kiita. Kui öeldi nt "oi kui armas titt" siis pidi tingimata lisama "Õnnistagu teda jumal", sest muidu võib laps surra.

Veritasust (ilmselt omane kõikidele ürgrahvastele) on raamatus pikalt ja värvikalt kirjutatud. seda saatsid erilised kombed, viha ülesõhutamine, laulud, itkud.





Siin on netis saadaval sama autori tööde põhjal lugemist ja pilte Korsika ebausust: https://www.terracorsa.info/mazzeri1.html#top
https://www.terracorsa.info/mazzeri2.html#top
Vasta
#43
Etruski keeles:
1- thu
2 - zal
3 - ci
4 - huth
5 - mach
6 - sa
7 - semph (on vanem kui indoeuroopa seven )
8 - cezp
9 - nutph
10 - sar

Youtube linki praegu enam ei mäleta, hiljem otsin üles. Geneetiliselt on etruskide kunagisel asualal praegu elavad inimesed sarnased kõige rohkem Lähis-Ida inimestega, kuid see sarnasus võis tekkida nii Rooma-ajal (orjad) kui ka keskajal (maurid) - üks Itaalia geneetik youtubest.

Link: https://www.youtube.com/watch?v=wB5HKi2PT8s
Vasta
#44
Peale etruskeid tulid roomlased - kas arenesid või vallutasid jäägu järgmiseks korraks.

Lisan ühe huvitava pildi mis näitab kuidas Rooma mõned keisrid välja nägid.
Üks "woker" tõstis protesti, et olla "liiga valged" - mille peale vastati nii:
"See on ajalugu - mitte Netflix" wink

[Pilt: 76fd589d616061d4.png]
Vasta
#45
No kust otsast see siis slaavi keel on? Peab ikka fantaasia olema, et midagi nii absurdset väita.
https://www.youtube.com/watch?v=FRNnovB6l2o
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat