[Müstik]

On kirjutatud ka, et "Odin oli eelkõige tarkusejumal, kes ohverdas silma, et saavutada juurdepääsu Suure Jumalanna (nornide, kes esindavad Skandinaavia usundis varasemat, soomeugri kihistust) muistsele tarkusele. See näitab, et viikingid olid lisaks materiaalsele saagile huvitatud ka teiste kultuuride vaimsest varast. Nad teadsid, et võimsate jumalate liitmine oma müüdistikku, nagu ka muistse tarkuse integreerimine oma mõtteruumi, annab neile väge juurde."

http://www.valgusesaar.ee/taara.htm

[Mannu]

Odini palju nimesid ja palju aspekte ja esinemiskujusid:
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_names_of_Odin

Sealt nimedest:
Jólnir, Jölnir - Yule figure
Jölfuðr, Jölföðr - Yule father

Yule on arhailises inglise keeles jõulud.

Venelastel on Дед Моро́з säilitanud veel originaalse Odinile omase sinise kuue: http://supercook.ru/slav/slov-mif-13.html

Tarkuse ja luulekunsti jumal oli ta ka, ühisjooni Väinämöisega üksjagu.
Lisaks oli ta ka nõiamoorina ringi liikunud, niiet soovahetaja ka veel.

Veelgi täiuslikum soovahetaja oli aga Loki, triksteritaoline kuju, mees, kes sünnitas Odini kaheksa-jalalise hobuse.

[Müstik]

Jah, Odin oli salapärane ja ettearvamatu, ta võis muuta oma kuju.
Tal oli kombeks käia ringi vana, halli habeme ja ühe silmaga mehe kujul, kelle nägu varjas lai kübar. Teise silma ohverdas ta, et juua Mímiri tarkuse allikast ja omandada võime näha kogu maailma minevikku, olevikku ja tulevikku. Odin tundis ruune, selle oskuse hankis ta puues end püha saarepuu Yggdrasilli otsa.

Veel kirjutab eesti viki, et Osmussaare rootsikeelne nimi Odensholm tähendab Odini hauda. Selle nime all on saart esmakordselt mainitud ühe taanlase reisikirjas XIII sajandist.
Enne Teist maailmasõda märkis Odini väidetavat hauakohta rändrahn Odinstain, mille hiljem õhkisid Nõukogude sõdurid.
Eestis asub ka Odenpoa e. Odini pea, tänane nimetus Otepää, koht Taara mäel.

https://et.wikipedia.org/wiki/Odin

[Digitaria]

Kui arvestada jutte, et omal ajal olevat igas eesti peres oma nõid, ravitseja ja mis iganes tegelane, siis Odin võib vabalt olla eestlane. Mulle isiklikult see mõte vägagi meeldib.

[Müstik]

Kohanimed viitavad sellele, et Odinit austati rohkem viikingiaegses Taanis ja Rootsis ning vähem Norras ja Islandil.

Põhjuseks olid tema kummalised omadused ja keerukas loomus. Rahva seas austati rohkem Odini poega Thori.

Thor võitles hiidude ja teiste kurjade olevustega.
Põllumeeste ja võitlejate kaitsjana oli Thor viikingiaegse Skandinaavia kõige armastatum jumal. Thori austasid ka orjad.

https://et.wikipedia.org/wiki/Thor

[Mannu]

See postitus sobiks sama hästi ka "Müstilise Venemaa" teemasse.

Nestori kroonika "Jutustus möödunud aegadest". Kuulus ja palju vaidlusi tekitanud "Varjaagide kutsumise legend" ütleb sõna-sõnalt:

Aastal 6370 kihutasid need varjaagid tagasi mere taha, ei andnud neile maksu, vaid hakkasid end ise valitsema. Ega olnud õigusepidamist, suguharu tõusis suguharu vastu, ja nende vahel oli suur riid ja segadus, ja nad hakkasid omavahel sõda pidama. Ja nad ütlesid üksteise vastu: Otsigem enesele vürsti, kes valitseks meie üle ja mõistaks kohut õigustmööda. Ja nad läksid üle mere varjaagide, russide juurde, sest nii kutsuti neid varjaage russideks, nagu teisi kutsutakse svealasteks, teisi norralasteks, teisi anglideks, teisi götalasteks. Ja tšuudid, sloveenid, krivitšid ja vessid ütlesid russidele: Meie maa on suur ja lai, kuid korda ei ole seal teps, tulge valitsege meie üle ja olge meile vürstideks. Ja kolm venda valiti nende seast, need võtsid russid enesega kaasa ja tulid. Kõige vanem, Rjurik, asus Novgorodi, teineSineus Valgjärvele, kuid kolmas, Truvor, Irboskasse. Nende järele sai Venemaa oma nime. /.../
Tõlge: Austrvergr nr 3, 1997)

Mina tsiteerisin Else Roesdahli "Viikingite maailma", lk 294

Jätkan Else Roesdahl'iga:
Tegemist on egendiga, sest need 9. sajandi sündmused on kirja pandud alles 12. sajandi alguses Kiievis. Seal oli niisugune versioon aga aktsepteeritav ja Skandinaavia nimed, mida suguvõsa vanimad liikmed kannavad, kinnitavad samuti nende põhjamaist päritolu: Rjurik, Oleg (Helge - meil naisenimi!), Igor (Ingvar) ja tema naine Olga (Helga). Olegi, Igorit ja Olgat tuntakse usaldusväärsete ajalooliste allikate kaudu. Alates Igori ja Olga pojast Svjatoslavist, kes valitses aastatel 957-973, kannavad vürstid slaavi nimesid. 988. a võttis Svjatoslavi poeg Vladimir vastu kreekakatoliku usu ja tema poja Jaroslav Targa valitsemisajal 1019-54, kinnitati sidemeid Põhjamaadega kuninglike abielude kaudu. Jaroslav ise oli abielus Rootsi kuninga Olof Maksukuninga tütre Ingegerdiga. Jaroslavi tütar oli abielus Norra kuninga Harald Karmiga, kes oli varem teeninud Bütsantsi keisri väepealikuna.
Samuti lk 294

Soome-ugri kihistusest. Päris suur osa õigeusu kirikumaagiast on soome-ugri algupära. Huvi tekitavad Vigala-Sassi kasutatavad ruunid, mis erinevad Skandinaavia traditsioonilistest Futhark-ruunidest. Kas ta leidis need Jaroslavli katakombidest, sest üsna tõenäoliselt olid need läänemeresoomlaste kirjakeele tähestikuks? Või on seal suurem osa tema omaloomingut-infoväljast saadut?

Edit: Jaroslavli katakombid, mitte Petseri kloostri omad.
""Sinu raamatu „Estide (Tšuudide) hingestatud ilm” kasutatud kirjanduse loetelu on muljetavaldav mitte ainult mahu, vaid ka allikate poolest…"

Sass: "Väga palju allikaid! Ja väga palju jäi ära märkimata! Eriti need keelatud asjad, mida Moskva keelatud fondides sai lugeda. Raamatu käsikirja hakkasin 1970ndatest tegema, korjasin tükk tüki haaval kokku. 15–20 aastat olid mu peresõbrad nii Ermitaaži peadirektor kui ka Nõukogude Liidu muuseumide peadirektor. Mul oli võimalus suletud kogudes ringi käia, vaadata, mida sinna kokku on kogutud. Väga vähe sain sealt välja võtta, sest mind kontrolliti. Kõik šamaanidega seotud trükised, kirjutised või aruanded, ka see, mida ise kohal käies nägin – kõik jäid sinna, mitte midagi ei tohtinud pihku jääda. Nägin Jaroslavli katakombe, kus meie ruunikirjad ja muud asjad sees, mis on omal ajal korjatud ja säilitatud. Sellel ajal juba räägiti – läheb hävitamisse kõik, sest ühel rahval ei pea olema mitu ajalugu. Selge sõnaga ütles üks mees nii. Eks ma sealt olen saanud ühtteist tallele jätta.""

_______________________________________

Täiendus: vessid on vepslased ("Varjaagide kutsumises")

[PiziIngliito]

Eestis asub ka Odenpoa e. Odini pea, tänane nimetus Otepää, koht Taara mäel.

https://et.wikipedia.org/wiki/Odin

Kummaline arvamus, sest Otepää nimetust on peetud siiski tulenevaks oti pääst ehk karu peast, st Otepää linnamägi on karu pea kujuga ja sealt ka see nimi. Selles Odini kontekstis tundub, et asjale üritatakse külge kleepida midagi, mis ei vasta tõele ja üritatakse üle müstifitseerida asja vms.

[Müstik]

Hea tähelepanek!
Uurisin asja ja selgub, et 16.-17.sajandi trükistel on nii Odenpoa kui Odenpel. Viimane tähistas Otepääd ehk Karu pead.
Odenpoa’ga märgistati 1631.aasta Johann Angelius von Werdenhagen‘i geograafias korraga maasiilu Pihkva järvest Pärnu laheni, kuigi tavaliselt oli see Hugenhus-Ungannia-Ugandi hilisem rööpvorm. Juba 17.sajandi mütoloogia entsüklopeediates loetleti ka Eestimaa geograafiat Odini nn indo-germaani geograafia sekka.
https://studiacartesianaestonica.wordpre...ri-juured/

[Eithea]

Sieben (Matt Howden) - Loki Rides Again

[Müstik]

Samas, miks Gröönimaad nimetatakse Roheliseks maaks. Miks peale jää taandumist tuleb seal välja üha rohkem inimasustuse jälgesid. Teadupärast olid viikingid elanud seal aastaringselt.

Lõpuks selge: viikingite Gröönimaale saabumise hetkel oli saarel teistsugune kliima.

Eelnevad tööd on vihjanud, et Gröönimaa oli soe, kui viikingid sinna jõudsid, hiljutised uuringud lähipiirkonnast viitavad aga vastupidist," ütles Axford. Tema sõnul tulenevad lahkarvamused paleoklimaatilise allikate (inimestest mitte olenevate kliimaindikaatorite, nt puude aastaringide - Forte) puudumisest.

Nüüd suutsid teadlased aga koostada lausa 3000 aasta tagusesse aega ulatuva mudeli, mille loomiseks kasutati Gröönimaa järvede setetest leitud surusääskede säilmetest pärinevaid hapnikuisotoope. Sellega lahendati paleoklimaatiliste allikate puudumise probleem.

http://forte.delfi.ee/news/ajalugu/lopuk...d=85266009

[Maakristall]

Küll mõni on jälle vaeva näinud. Enam ei kustuta ainult paroole. Nüüd juba ka kasutajat ei taheta läbi lasta. Kellegil on ikka väga hapu olla vist.

Et veidi siin harimist uusslaavlastest vaimlejatele.

Jüri Kotšinev. EKRE liige ja temalt algatuseks artikkel. https://objektiiv.ee/kolumn-juri-kotsine...nnab-tuld/

Tuli - .....Siin Eestis olen ma kodus. Siin ma elan.....
Sellist tulekandjat ma mõistan ja austan. Aga ma ei austa isamaalisuse taha pugevaid juurevihkajaid. Ärge mölisege üle neti, öäk.

Krt tõmmake siit nhhi kui kodu ei meeldi. Kinni hoidvaid juuri ju teil pole. Või tehke ruum vabaks.

Järgneva saate kuulamiseks on vaja nii mõnelgi julgust. Tõde võib kõrvetada. Aga kuulmata seda saadest, ära võta sõna rahvusluse teemal ei siin ega sealpool vene piiri või ruumi.

https://objektiiv.ee/objektiivi-raadio-r...gi-loojad/

Kõik Ainid on joodikud. Kas kõik Raivod on imbetsillid? Jaanipojad pole kumbki.

[Pathos]

Küll mõni on jälle vaeva näinud. Enam ei kustuta ainult paroole. Nüüd juba ka kasutajat ei taheta läbi lasta. Kellegil on ikka väga hapu olla vist.

Et veidi siin harimist uusslaavlastest vaimlejatele.

Jüri Kotšinev. EKRE liige ja temalt algatuseks artikkel. https://objektiiv.ee/kolumn-juri-kotsine...nnab-tuld/

Tuli - .....Siin Eestis olen ma kodus. Siin ma elan.....
Sellist tulekandjat ma mõistan ja austan. Aga ma ei austa isamaalisuse taha pugevaid juurevihkajaid. Ärge mölisege üle neti, öäk.

Krt tõmmake siit nhhi kui kodu ei meeldi. Kinni hoidvaid juuri ju teil pole. Või tehke ruum vabaks.

Järgneva saate kuulamiseks on vaja nii mõnelgi julgust. Tõde võib kõrvetada. Aga kuulmata seda saadest, ära võta sõna rahvusluse teemal ei siin ega sealpool vene piiri või ruumi.

https://objektiiv.ee/objektiivi-raadio-r...gi-loojad/

Kõik Ainid on joodikud. Kas kõik Raivod on imbetsillid? Jaanipojad pole kumbki.

Selline hala ainult süvendab arvamust neist, kes juuri pidevalt meenutavad. Ettekujutlus endast kui võimsast tammepuust ja veel võimsamast võrast mullas on niigi enesekiitvalt koomiline, aga veelgi tragikoomiliseks läheb asi siis kui selgub tõsiasi, et tamme asemel on mullas mädanev kaalikas, keda ka hiired ühest otsast närivad.
Aga inimene ei ole puu, ega ka juurikas loomulikult(kuigi mõne puhul võib erandi teha)-samuti ei ole seda ka ühiskond ega kultuur. Nagu selle alateema all on juba mitmed kirjutanud, et Viikingite kultuur ja ühiskond oli pidevalt arenev ja võttis vastu mõjutusi ka enda "juuretisest" väljaspoolt. Samamoodi mõjutades ise märgatavalt teisi ühiskondi ning neid mõjutusi on veel tänase päevani tunda. Viikingite kultuur ei ole surnud, ta kohanes. Tegi seda mida paljud rahvuskonservatiivid ei ole võimalised tänapäeval teha.

Eesti leiud viikingite matmispaikadest annav ka huvitava ülevaate:
https://novaator.err.ee/1116598/euroopas...usteeriume

[Maakristall]

Kuule ,, raivoline,,, sa oled puuspets nagu näha. Ragnar tappis oma jumalad ja läks kristluse alla. Eestis tapeti Odin ( kõik jumalad ) siis kui mujalmaad olid juba 300 aastat risti all koogutanud. Kui sa nii spets oled, valgusta siis kus kohast ja kuidas nad naasevad. Kohendaja nagu sa oled. OKsele ajavad juurtele kusejad. Idi veedai gdenibud u svoihh.

---

See on isegi põnevam kui kiriku mustvalge malemäng. Tõmbad Jahväle jalaga munadesse, kargavad kõik pitserivalvurid lakka lehvitades areenile. Kui vaenlast ei tuvastata, rebivad üksteist ise sodiks. Kotšinevi kõrval olete te haledad kährikud.

Ma teile rsk kirjutan uut venemaa vaimsust. Valgus kustub hetkel, mil liiale läinud valgusekunn tõstab mõõga põhjala vaimu kohale. Dzinnikummardajad bld.

[Maakristall]

Ei tea kas õnnestub lisada, imelik pdf lingifail. ET siis kundalini meie omas kultuuris aga omaaegne jälg ja mõju ei jää alla kristlusele. Geenid kui nad segi pole pekstud, veel mäletavad. Meie oma ,,piibel,, kus siis lutsifer, elajas metsaline, leviaatan ja saatan on , nuhh paganlikumas vormis. Taevased draakonid ja maised vesimaod. Kotkas, lõvi, madu ja lohe on meil lihtsalt teiste nimedega. Sümbolism on sama. Nt. on taevastel nii kassikaarik kui metskuldi kaarik. Millal jõudis kass skandinaaviasse? Ja millal selline mõiste nagu kaarik? Kaarik koos kassidega jõudis euroopasse koos roomlaste ristiretkedega. Seega............ Jutt kui kroonika ajaloost. Ei läinud fail läbi. Kahju. Teksti kopin siiia käsitsis siis aga pildid vist ei lähe läbi.

---

Dragons in Norse Cosmology and Beyond
By Dario Nardi, October 2021
Like most peoples around the world and throughout time, the Norse imagined dragons.
The sagas specifically mention several dragons, all of them terrible and unfriendly to say the
least. However, a dragon’s head might also easily sit on a Viking warship’s prow as a symbol of
honor and power. It exclaims, look who can subdue a dragon and carry its spirit forward! More
metaphorically, dragons, serpents and “wyrms” serve a role akin to worms that “turn the earth”.
They bring destruction, change, and the opportunity for renewal.
Three Infamous Dragons
There are three infamous dragons in Norse lore.
The most dreadful is the winged, poisonous Nidhoggr (in the Voluspa). His name means
the monster of dishonorable outcasts. He sits bound at the based of the World Tree where he
chews upon a root of the tree and upon wicked souls. The rotting souls and his poison slowly
weaken the tree. He also guards The Well of Souls, called Hvergelmir (Hot Spring Boiler), from
which all souls (men and gods) come from, and to which all will return. The sagas also describe
Nidhoggr at the end of the world, Ragnarok: He breaks his chains and ascends the World Tree
to help burn down Midgard (humanity’s world) and Asgard.
The second dragon is Jormungandr, also known as the venomous Midgard Serpent. He
is one of Loki’s monstrous offspring. He started life as a small serpent but grew so large that he
encircles Midgard. In a sense, he helps keep the world together, yet he too will help destroy the
world and kill the gods at Ragnarok.
Finally, there is Fafnir. He was a greedy, murderous dwarf who first transforms into a
slithering beast (in the Poetic Edda) and then into a limbed dragon (in the Volsung) called
Nibelungen. He is slain by his brother, the gods, and the hero Sigurd.
Dragons in the Eternal Cycle
Dragons are a part of an eternal cycle. All in all, we might think of Norse dragons as
terrible, evil opponents. And they are. And we might think of Ragnarok, and the death of the
gods, as a fatalistic and cynical end. Even mighty slain warriors who go to reward in Valhalla are
simply preparing for a final war they are destined to lose.
All this said, in a shamanic and mythological view, these dragons and Ragnarok simply
symbolize a phase in the cycle of life, death, and rebirth. Even after Ragnarok, two humans and
a small handful of the gods survive, and Odin’s murdered “shining son” Baldr rises up from his
unfair prison in Hel to build a new place in Asgard and a renewed Midgard. In this sense, Norse
cosmology is unflinchingly honest in its appraisal of the human condition. No matter what
rewards we earn, if even we rise high to become gods (like the mortal Bragi), we are doomed,
and necessarily so, in order for the world to give birth again. Such an end is also a test of
character. Thus, dragons symbolize the power of “creative destruction” (to borrow an economic
term) that keeps the wheel of life’s seasons and existence moving.

Viking Ships as Dragons
The Norse built ocean-going long ships known as drakkar, or dragon ships. The Viking
used them for exploration, trade, and war. They were swift, maneuverable, and could land on a
beach or journey up a river as well as travel a thousand miles in open seas. Even as the ships
evolved over centuries, they often sported some carved-wood beasty head mounted
prominently in front. The ship’s name often reflected its beastly head. The most prestigious was a dragon head.
These heads served several purposes. First, they alerted others who was sailing. Yes,
Vikings are here! In addition to a ship’s sails and overall profile, the head was meant to scare
enemies. In the heat of warfare, a dragonhead also let everyone else know exactly where the
leader was. That was an aid to allies and either an invitation or red flag for enemies. A
dragonhead might even suggest the ship’s crew had defeated a dragon and mounted its head
as a trophy. The head was also considered magical. It helped protect the ship and its crew from
harm and it energized the mariners with a dragon’s ferocity.
In shamanic terms, the dragon spirit—among the most powerful of spirits—can also
scare away other spirits or whatever might harm those on board. Keep in mind, other peoples
also had spirits with them, whether they realized it or not. And a dragon was superior to these
foes’ spirits. The dragon spirit was so strong that in Icelandic law code, a dragonhead had to be
removed from a ship when it berthed at home. Otherwise, it might intimidate the local land
spirits.
The Dragon as Kundalini Energy
Before we get into dragons in shamanic practice, let’s take a little detour. In Eastern
traditions, yoga is designed to help a person release and safely channel latent energy. Often,
the energy is illustrated as a serpent that sits coiled up at the base of the spine. Specific
exercises help awaken the serpent and draw it upward. This process can feel confusing, even
frightening, particularly for people unfamiliar with the experience. It signals the end of one kind
of life and the start of another. Once the yogi learns to channel or ride the energy, he or she
enjoys a special presence or form of power. Thus, we can think of the kundalini serpent as a kind of dragon.

Dragons as Spirit Helpers
A dragon is a powerful spirit helper for a shaman. It is a de facto symbol of power.
Remember, “power” can mean “energy” and/or “might” (force). Thus, a dragon can be a
challenge to work with.
A shaman might, rarely, start with a dragon as power animal. Normally, one’s first power
animal is a mammal or bird. A dragon combines a bird and a snake, but given it’s jaws and
other features, it’s a special, mythical creature and more like a lion or tiger. More often, a
shaman meets a dragon spirit during a journey, and this dragon is likely feisty and challenging
rather than docile. It’s also possible that the shaman’s main power animal, or another close
spirit helper, transforms spontaneously into a dragon. The spirit “evolves” and “reveals its true
form”. The shaman “graduates” to a more powerful manifestation of his or her power animal,
and the dragon is still that original animal and can appear as it did on occasion. When it does,
there might be a glint in the animal’s eye or a similar clue that hints at its draconic nature.
A shaman must take care with a dragon’s power. On the on hand, the shaman can more
easily access potent energy that he or she needs to fulfill goals. Such power is self-manifesting,
ever present, and perhaps frightens or repels some people. So the shaman best minds the
limits, consequences, and “economy” of power, as to not harm oneself or others. The dragon is
also a means to learn how much, and what kind of power, one has both generally and in any
specific situation. The shaman can go to the dragon with questions and get answers here.
The color and nature of the dragon says something. Is the dragon black, golden, green,
red or some other color? What is its shape? Do its wings, claws, jaw, eyes, etc. tend to be large
or small? What about its voice, texture, temperature, and overall temperament? Of course,
dragons can change their shape, so don’t take these details too seriously. Also consider, what is
its treasure, and where? What does treasure mean anyway to a primordial being like this? Is a
treasure eternal, a memento, or something else?
As you journey, you may discover some interesting connections. Perhaps dragons
represent celestial bodies like the sun and moon. Perhaps a dragon offers you a ride to the
stars! A dragon might also give you an egg—perhaps not a dragon egg, but at least something
similar. A dragon might have its own kingdom and people. It may appear in human or humanoid
form, which we might call a drack. Maybe you can ride, hunt, spar or merge together. You may
discover it has its own history, language, and culture. You may have a whole dragon civilization
to explore.
Also, remember that a spirit helper represents who you are and the potential of what you
can become. A dragon is an incredible teacher and you must really commit to the task.

Riding Dragons with Odin and Freyja
We might not normally associate Odin and Freyja with dragons. But the spirit realm does
not need to be canonical with the Norse sagas. There is always more to discover. An in any
case, there are armbands, artwork, and other items that suggest some positive links between
the gods and dragons.
Consider, Odin is known for riding is eight-legged warhorse across the spirit worlds.
Riding a dragon might be similar. Or Odin might present you with a dragon to spar with, to
understand how to deal with power. Dragons are more than beasts so you will need to think
when facing one! Or you might need to entertain a dragon. And just as dragons can take any
form, so too can Odin take disguises and perhaps become a dragon.
Freyja is a shaman, and in her role, she practiced Seidr, the channeling of spirits. What
does it mean to channel a dragon spirit? On a related notes, later in the Middle Ages, witches
were said to ride broom sticks. More likely, they were riding “through the sky” on mushrooms or
similar hallucinogenic plants. This is riding a dragon in a magical or shamanic way

---

file:///C:/Users/thor/Downloads/Dragons%20in%20Norse%20Cosmology.pdf

[Maakristall]

KUndalini demoniseerimine on religioonide eesmärk. Isegi võilill lükkab oma elujõu punni ja püüab teiste seast samuti nina otsa päikse poole lükata. Käib visa võitlus maa ( mineraalid ja orgaanika ), vee ( vihm), õhu ( tuul ) ja tule ( päike) nimel. Ja see on indiviidi elu elamine. See ongi ego ja see ei ole halb. Halb on siis kui ta hinge ignoreerib ja püüab vaimu üle isetseda. Kõik on looduses loomupäraselt harmoonias. No ei hakka ma jälle otsima kus osho ja sadhguru räägivad valgustunutest. Kui sa ego kaotad, tõmbad juured maast ja lähed hõljuma, shakti vihastab ja muudab laibaks. Ta annab indiviidile võimaluse ja kõik vahendid. Kui lükkad tagasi, tõmbab stepsli välja. Praktiliselt kõik suured valgustunud surid vähki ja üsna noorelt.

[Mannu]

ETV2 lehel on alaliselt järelvaadatav dokumentaalsari "Salme viikingid"
https://etv2.err.ee/1608416108/salme-viikingid
Eesti film, eesti näitlejad, interviuud ka välismaistelt asjatundjatelt.

Esimesest osast sain seda uut infot, et seni ei teadnud Purtse suure viikingileidude koha olemasolu. Kiviõli lähistel ja Purtse jõe suudeme lähistel (seal on ka linnamägi ja hiis) on leitud palju viikingite jälgi, seal oli neil vahepeatus Novgorodi ja Volga jõgikonda liikumiseks.

Teine asi, mida ma oleks pidanud aimama, aga ei olnud enda jaoks sõnastanud, oli see, et mehed olid rannikuEestis täielikult Skandinaavia kultuuriruumis, nad olid riietuselt, relvastuselt ning tõenäoliselt ka kommetelt eristamatud Skandinaavia meestest. Noh, ma teadsin ju küll, et eestlased olid ka viikingid, aga et see niipidi oli, et mehed olid eristamatud skandinaavlastest, seda ei teadnud. Naised aga olid omanäolised ugrimugrilised.

Skandinaaviast on leitud uhkei naisehaud, mida peetakse nõia hauaks, kus on selge eestipärane riietus-ehted - see inf on mitte filmist, vaid ühest mitteesti autotiga viikingiraamatust. Kellel huvi võin raamatu nime üles otsida.

Nüüd lähen ise viikingiajast kaugemale minevikku, kus pronksiaeg ja kivikirstkalmed. Need olid samuti skandinaaviapärased ning selle põhjal seni on oletatud, et ka elanikkond oli skandinaaviast pärit egk siis germaani algupära. Kuid geneetika viitas hoopiski baltlastele. Seega väliste kultuuritunnuste - riietus, ehted, relvad ja ka ehitised -ei ole kindel asjaolu, millele ehitada üles elanikkonna päritolu. Ja kõneldavat keelt veelvähem.

Rõhutan ja ka filmis rõhutati, et viikingid pole rahvus, vaid pigem elukutse, sotsiaalne klass, eluviis.

______________________________________

https://objektiiv.ee/objektiivi-raadio-r...gi-loojad/
Selles saates Kotšinev räägib oma u aasta tagasi ilmunud raamatust Rjurikute dünastiast. Lisaks raamatus kirjutatule ka mõnevõrra teist infot. Raamatus ta aga näeb Rjurikute päritolus ka slaavi võimalust. Skandinaavia -briti autorid Rjurikute päritoluna loomulikult näevad ainult Keskrootsi päritolu. KOtšinev aga ka Lääneslaavi kuningate liini. Lääne slaavlased olid tol ajal üldse germaanlastega täiesti võrdsed tegijad, sarnase kultuuri, sõjaka maailmavaate, usulise sarnasusega. Neil oli riik Suur-Moraavia, slaavi riik, aga mitte tänapäeva mõistes venelaste oma. Tänapäeva venelasi siis veel polnud ja need tekkisisdid üldse mujal. Tšehhid, slovakid, poolakad, hulk saksamaa alal elanud slaavi hõime, mis tänaseks kadunud. Ja ehk ka Läänepoolsed ukrainlased.

[olematu]

https://etv2.err.ee/1608423851/salme-viikingid

Viikingite II osa

[Maakristall]

On mida oodata. Kui tuleb koostöö film euroopa maadega, siis võib olla üsna hea kui ainult usa, siis tuleb tatine haige seep. No siuke pljeaad tähekesi sisse pandud. Isegi näe viiking björk ja puha ( ohkan ). Valhalla seebi algust muudkui lükatakse edasi. Näis kumb enne lekub. Tõde sealt taga ajada muidugi ei saa. https://www.youtube.com/watch?v=eg8DHWkrCP8

Aga kuna usale meeldib raha sisse taguda, siis visuaal tuleb asjalik.

[Mannu]

Salme viikingid, 3. osa: https://etv2.err.ee/1608431276/salme-viikingid

Siin on muuhulgas arutluse all, et kellega siis Kesk-Rootsist Saaremaale jõudnud mehed võitlesid? Loogiline oleks arvata, et eks need kohalikud olid ehk siis saarlased. Selle tõendiks on ka kaks saaremaapärast odaotsa ühe mehe reies.

Kuid saarlaste varianti ei taheta uskuda seepärast, et eeldatakse, et saarlased poleks lasknud nii hoolikat matust vaenlasele korraldada ning oleksid tapetud või haua koheselt paljaks röövinud. Seepärast oletatakse pigem, et taplesid kaks skandinaavlaste jõuku omavahel.

Selle peale ma väidan vastu (ma väitlen, mitte ei võitle, eks):

1. Saarlased kuulusid skandinaavlastega ühte kultuuriruumi. Ühes kultuuriruumis olles pole marodöörlus ega hauaröövimine kombeks. Saarlased olid viikingid samamoodi nagu olnuks teine Skandinaaviast pärit sõjasalk. Ning nad jätsid relvad röövimata, lasid korralikud matused korraldada täpselt samadel põhjustel nagu seda lasknuksid teised skandinaavlasedki. Austati vapraid sõjamehi ja kauget kuningat (või ülikut).

2. Et haua asukohta teadnud pätimat tõugu külarahvas ei läinud hauda röövima - haual oli kaitse peal. See asjaolu, et me tänapäeval taolise kaitse võimalikkust ei usu (teadlaste hulgas vähemalt), et tähenda üldse mitte seda, et too kaitse vanaaja inimeste hulgas tõhus ei olnud. Tasub meenutada kõiki neid kunagisi hõimuinimesi, kes šamaani poolt needuse alla sattununa mõne päeva jooksul surid. See kaitse töötas tol ajal. Ja kaitse töötas isegi nii hästi, et tänapäeva detektoristidki haudu ei leidnud. Seletatagu seda pealegi juhusega. Aga juhus on jumala peamine tööriist.

[Maakristall]

Peab nõustuma Kustutasin maha hiljutise postituse aadule. Seal ma kirjutasin pikalt laialt oma sünnikoha asulatest ja viikingi kraamist ja ka kalmetest. Olen olnud samuti dektoriga tuiaja ( siis see polnud keelatud). Kaitsealuseid kohti pole rüüstanud aga läbi käinud palju muistseid kohti oma kodukohas. Suht lapsena sai leitud kolju koos odaotsaga ( ilma aparaadita muidugi). Aga muinsuskaitse kaardid ei kajasta isegi mitte pooli selle kandi kalmeid. Rüüstati nad kõik eesti ajal juba. Eks sakasa väed ja kolhoosi traktorid tegid ka oma. Samuti on ses kandis täitsa koht, kus juute julmalt maha kõmmutati. Luid on terve pinnase kiht. Vanaisa ka ise oli vangivoorus kui seal maha lasti. Tema oli seal küll mitte rahvuse pärast aga ei olnud nõus kodukandi kaitsest minema sinimäele kahurilihaks. Hiljem palju muudki aga ei hakka kordama. Sünnitalu on muistse asula südame peal. Kas ma nüüd just neetuks sain ,ei tea aga .......... põhjala vaim tuli mu sisse ikka suht pauguga. Enne siuke temaatika eriti ei köitnudki. Nii et tahtlikult või tahtamtult olen saanud külge hulgem ,needusi-tegelasi,,. Poolakate päälike kivikalmed on ju ka. Sugulane on jätkanud detektori teemat ( mina jätsin , tema alustas) ja nii on kodutalus täitsa ehedad viikingi kirved ja ports kohalikust soomaagist keedetud pätse. MK-d asjad lihtsalt ei huvita ja pealekäimisega neile asju loovutada ei saa kuna see toob lõpuks jama majja. Jube seltskond aga eesti kõige ilgem must arheoloog on endine MK töötaja ,kes kaarte kasutades müüs ebuys ......... te ei taha teada.

---

Ja veel, nagu ka salme dokis öeldud, virumaa oli kõige kirjuma ja rikkalikuma liiklusega koht üldse. Ka kõige rikkam kant. Jah aga soode vahel elasid samal ajal natuke teise kultuuriga tegelased ,kellele see kisakära mitte ei meeldinud.

[Maakristall]

Ma siin mõtlen neetud kohtadest. Olulisi kohti hakati rüüstama juba tsaari ajal. Küll jah teaduse tähe all. Eesti Wabariigi ajal aga käivitus mõisasakste haudade rüüstamine. Vene ajal algas juba sõdurite ( tähistatud surnuaiad ) ja eelkõige ohvitseride haudade rüüstamised. Tuttav oli nii koolitatina isegi uhke klaassilma leidnud ja vist oli kulliga sõrmus ka. Praeguse vabariigi rüüstamine aga käis-käib absoluutselt kõige peale. Nii kui sai tellima hakata detektoreid, nii ka lahti läks. Seadusi polnud ja uskuge mind, kui kõik piiri taha müüdud kraam muuseumiks vorimistada, siis oleks vaja mitu hiidkaubakeskuse suurust hoonet. Foorumiteski praaliti ülbelt aga siis tulid juba karmimad seadused ja jäädi vait. Kuna sugulane käib muusemirahva paljude tuhnijatega läbi, siis tean sellest rohkem kui meeldiks. Nt. pärnu ranna rikkalikumad kohad pani mõnimees ikka traktori kopaga läbi mõõna ajal. Kulda-hõbedat on mustalt müüdud sadu kilosid. Põhiliselt müntides. Jah aga MK võtabki jutule vaid suuri potiaardeid ning samuti sebib üsna mustalt oma poliitikat. Omad töötajad on muuseumist ära krattinud oi kui palju ja ka musta müüki teinud otse. Rahvale näha on ikka murdosa leidusest jäänud. No ja kui nüüd mõelda, et emotsioonid viskaks nurka ja vaataks hoopis niipidi, selline muinasvaimude äratamine ju pole juhus ning halb ju kah mitte. Minevik on äratatud.

[Mannu]

Salme viikingihaudadest veel.

Püüdsin "läbi vaadata" stsenaariumi, et selles Rootisi kitsas piirkonnas, kust need mehed kõik hambaemaili järgi pärit oli, et seal oligi kaks konkureerivat sõjapealikku oma meestega.
Pidi olema põhjus, miks nad ei tahtnud kodukandis oma võimusuhteid paika panna ehk maid jagada. Üks grupp korraldas teisele varitsuse Salme väinas.
Miks löödi aga sel puhul minu meelest mõttetu hulk mehi maha? Oleks aidanud vähematest, pealik koos lähemate sõpradega? Kas tõesti sõjamehi oli nii palju üle? Oldi ju ikkagi kõik omakandi mehed ja kogukondlikus piirkonnas vaevalt et nii sügavaid vihkamise suhteid oli, et mahatapmine oli ainus lahendus? Kuigi Valhalla kutsus ja lahingusurm oli auaasi, aga ikkagi ...?
___________________
Virumaa osas olen Maakristalliga täiesti nõus. Ja raske on ette kujutada, et Tšingise järglaste sõdurid sinna ei proovinud/tahtnud astuda.

[olematu]

Mannu, piirialane ala, esimene , mis sõja -või röövretkedel ette jääb. Ega seal ilmaasjata üks linn vanasti Hungerburgi nime kandnud .

[Maakristall]

Salme viikingihaudadest veel.

Püüdsin "läbi vaadata" stsenaariumi, et selles Rootisi kitsas piirkonnas, kust need mehed kõik hambaemaili järgi pärit oli, et seal oligi kaks konkureerivat sõjapealikku oma meestega.
Pidi olema põhjus, miks nad ei tahtnud kodukandis oma võimusuhteid paika panna ehk maid jagada. Üks grupp korraldas teisele varitsuse Salme väinas.
Miks löödi aga sel puhul minu meelest mõttetu hulk mehi maha? Oleks aidanud vähematest, pealik koos lähemate sõpradega? Kas tõesti sõjamehi oli nii palju üle? Oldi ju ikkagi kõik omakandi mehed ja kogukondlikus piirkonnas vaevalt et nii sügavaid vihkamise suhteid oli, et mahatapmine oli ainus lahendus? Kuigi Valhalla kutsus ja lahingusurm oli auaasi, aga ikkagi ...?
___________________
Virumaa osas olen Maakristalliga täiesti nõus. Ja raske on ette kujutada, et Tšingise järglaste sõdurid sinna ei proovinud/tahtnud astuda.

Järgnev oleks samuti väide. Salme sai põgenevaile kubavedajatele kohaks ,kus haavatud end tohtredada julgesid ja surnud vaiksesse kohta matta. Paatides olid mujal madina maha pidanud mehed. Ja see võis juhtuda ka ju kaubateel põhja eestis. Et miks ei viidud mujale? Halb tormine ilm võis olla. Kaua sa ikka soojaga laipu vead. Äikesega läheb surnu eriti kiiresti lagunema. Ja saared ju jah kodusemad paigad. Olid ju nooled paadipuus. Maisel pinnal peetud lahinguga need ei sobi. Ja kui rünnati maalt varitsusest randujaid, siis oleks ju põgenetud ja mujale maetud. Pigem said nad mujal äkkvaritsuses kannatada ja kõiki ei jõutudki paati vinnata. Paate rohkem kui kaks. Läti poole ei tahaks uskuda. Suurim transiit ju ikka jõgepidi. Paatkonda koguti alates norrast, meie saared olid vast viimased liitujad. Siin aga juba tagasiteekond. Ühte nägu ja tegu mindi aja jooksul kogu teekonnal. Hiljem assimileerus hunnik rootsalsi ju paikseks ka narva madinate aegu.

[olematu]

Vaatasin nüüd ks need kaks uut osa ära . Mõte tekkis selline : meil oli kaks laevmatust . Ühes surnuid nagu ühiskorteris, kuningale viikingi male kuninga nupp hammaste vahele torgatud. Teise 7 meest lahedalt . Miks nii ? Kusjuures isotoobid näitasid, et rootsalsed kõik .

Äkki ikka oligi vaenutsev leer, ühest rahvusest , aga vaenlased . Kuningas oli ka külakuhjas . Järelikult teises laevas pidi olema vaenlaste leer .

Oleks saarlased neid rünnanud, poleks nad maha tapnud, pigem orjaks viinud . Kuningas Olaf oli vist kunagi ju eestlaste juures poisikesena orjaks . Nii et see ei saanud mitte kuidagi olla saarlaste kätetöö . Siis ei oleks nii uhkeid hauapanuseid kaasa panemiseks jäetud .

Aga 2. osa oli igavene nämmutamine, esimese osa kordus sisuliselt .