Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 1 Häält - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Maagiline ruut Karl Kello pilgu läbi
Autor Sõnum
Aerling
Veteran

Postitusi: 1,162
Liitunud: Jun 2007
20-09-2012 18:55
Postitus: #1
Maagiline ruut Karl Kello pilgu läbi
Selline huvitav artikkel jäi ette:

Õpetajate Leht 31.08.2012[Pilt: 2426_7830_0.jpg]

Fotol: Maagiline ruut Düreri vasegravüürilt.

Siinkirjutaja pole sudoko fänn, vahest seetõttu tundub Düreri kujutatud maagiline ruut suhteliselt ainulaadne ja võimalik et üsna ainus selline. Lausa ilmutuslik. Matemaatikud teaksid asja kindlasti täpsemini kommenteerida.
Kas maagiline ruut märgukella all peaks võimaldama välja arvutada, millal kell n-ö kukub? Igas reas, nii piki- kui ka põikiridades ja diagonaalides tuleb kokku üks ja seesama summa: 34. Maagiline ruut koosneb ühtlasi viiest maagilisest nelinurgast (keskel ja igas neljas nurgas), milles väljendub sama tendents. Nagu näha, sisaldab maagiline ruut arve üksnes ühest kuueteistkümneni. Kuusteist on tähtis sümbolarv, viitab maale ja maailmale (4 x 4). Maailmal on neli nurka, maal on neli ilmakaart. Aeg on nelja aastaaja ning hommiku, päeva, õhtu ja öö vahel ära jaotatud.
Kui aga ühte arvu (34) on vähemalt 15 korda korratud, ju siis peab sel ka mingi eriline tähendus olema. Millal hakkab toimuma? Algpunktiks tuleb tõenäoliselt lugeda aastat 1514, mis asub maagilises ruudus alumises reas keskel. See on küll teose loomise aasta, aga siiski eriliselt rõhutatud. Sest teose valmimisaasta on ka all paremas nurgas eraldi ära toodud. Et midagi toimub 1514 + 34 = 1548. aastal? Või hoopis aastal 2024? (1514 + 34 x 15 = 2024)
Maagiline ruut tundub olevat kõige intrigeerivam detail Düreri pildil. Autor on väga tahtnud midagi järeltulevatele põlvedele öelda. Ilmselt on ta ilmutuse saanud. Huvitav oleks siiski teada, mida tahab Dürer järeltulevatele põlvedele teada anda. Et toimuma hakkab aastal 2024? Võimalused on avatud.
Autor: Karl Kello

Lisaks Õpetajate Leht 31.08.2012 kus on see maagiline ruut oma täies kontekstis. Mõistatuslikul vasegravüüril.

Melanhoolia ei lase lahti

[Pilt: 2426_7829_10.jpg]

Albrecht Dürer, vasegravüür „Melencolia I”. Selles pildis valitsevast vaimsusest on ilmselgelt kantud Lars von Trieri 500 aasta pärast sündinud liikuvate piltide rida „Melanhoolia”.

Lars von Trieri film „Melanhoolia” (2011) on kunstiteos, mis n-ö ei lase lahti. Ebamaine kujutluspilt taevasse tõusnud kahest kuust ilmub pidevalt silme ette. Autor puudutab inimese sisemisi eksistentsiaalseid hirmusid – äkki ongi nii, et midagi ei ole. Isegi Jumalat ei ole. Üsna sarnaseid üleelamisi pakkus ilmselt 500 aastat varem valminud Albrecht Düreri vasegravüür „Melanhoolia” (täpsemini „Melencolia I”, 1514). Mõlemad kunstiteosed kajastavad nii nüüd kui ka siis levinud maailmalõpu meeleolusid.
500 aastat tagasi toimus olulist. Alguse sai usupuhastus Euroopas. Venemaal sündis Kolmanda Rooma idee. Pihkva munk Filofei kirjutas Ivan III ja Bütsantsi viimase keisri Konstantinos Palaiologose vennatütre Sofia pojale suurvürst Vassilile: „Kaks Roomat on langenud, kolmas püsib, aga neljandat ärgu iialgi tulgu.” Kolmas Rooma saab olla ainult tuhandeaastane riik, nagu Rooma ja Bütsantski. Ivan III oli võtnud naiseks Bütsantsi keisri vennatütre Sofia. Itaalias lapsepõlve veetnud Sofia avas Vene õukonna Euroopa mõjutustele. Ortodoksse maailma keskus siirdus pärast Konstantinoopoli vallutamist Moskvasse. Moskva järgib pühakirja: iga paik, kuhu teie kand maha astunud, kuulub teile. See on jumalik missioon levitada õigeusku. Vene rahva tsiviliseeriv missioon Euroopa kontinendil jätkub, sedastatakse Moskvas kõige kõrgemal võimutasandil.

Albrecht Düreri melanhoolia

„Eesti entsüklopeedia” nimetab Albrecht Düreri (1471–1528) vasegravüüri „Melanhoolia” humanismivaimuliseks. Kuigi ÕS pakub melanhoolia eestikeelseks vasteks kurvameelsust, pole selle seisundi puhul (kr melas ‘must’ + chole ‘sapp’; melancholia seega ‘must sapp’) tegu siiski mingi ajutise kurvameelsushooga, vaid tõsise depressiooni ja musta masendusega, mis toob pähe isegi suitsiidimõtteid (mis Trieri „Melanhoolias” teostuvadki). Sõna tähendus on oluliselt nihkunud.
Düreri „Melanhooliat” peetakse üheks kunstniku kõige mõistatuslikumaks meistriteoseks. Mida on pildil näha? Ingel, sirkel käes ja põlvedel suletud raamat. Koer, truuduse sümbol, ingli jalge ees. Taustal vikerkaar, seitsmeastmeline redel, kaalukausid, liivakell, maagiline ruut ja selle kohal märgukell... Koer tunnetab intuitiivselt seda, mis inimesele kättesaamatu. Raamat ingli süles ei saa palju muud olla kui eluraamat. Eluraamat on kinni pandud. Ei sinna lisata enam ühtki nime. Eluraamatus on kohta üksnes õigetele. Eluraamat avatakse viimses kohtus: „Keda iganes ei leitud olevat eluraamatusse kirjutatud, see visati tulejärve” (Ilm 20:15). Võib aga juhtuda, et eluraamat jääbki avamata...
Kõige lihtsamini tõlgendatavad sümboolse tähendusega detailid Düreri pildil peaksidki olema vikerkaar, kaalukausid, liivakell. Vikerkaar on Jumala ja inimeste vahelise igavese lepingu tunnusmärk (vt 1 Ms 9:8–16): Jumal tegi lepingu veeuputuse üle elanud Noa ja tema poegade ning nende järglastega, „et enam ei hävitata kõike liha uputusveega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma”. Ja Jumal ütles: „Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie ja iga teie juures oleva elava hinge vahel igavesteks põlvedeks, on see: ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel.”
Düreril on vikerkaarde lisandunud uus tunnustäht. Mis peaks tähendama, et Jumala lepingut inimestega on täiendatud. Mis võiks tähendada, et aegade alguses tehtud leping ei kehti enam. Kas leping on üles öeldud?
Kaalukausside kohta ütleb piibel, et „rahvad on otsekui tilk ämbris ja neid peetakse kübemeks kaalukaussidel” (Js 40:15) ja et kogu maailm on Jumala ees nagu „kübeke kaalukaussidel, otsekui kastetilk, mis hommikul maha langeb” (Trk 11:22).
Redel viitab ühendusele taevariigiga. Mis peatselt ees seisab. Redelit nägi unes Jaakob: „Ja ta nägi und, ja vaata, maa peal seisis redel, mille ots ulatus taevasse, ja ennäe, Jumala inglid astusid sedamööda üles ja alla. /.../ Ja ta kartis ning ütles: „Küll on see paik kardetav! See pole muud midagi kui Jumala koda ja taeva värav!” (1 Ms 28).
Liivakell jookseb tühjaks. Aeg hakkab otsa saama.

Lars von Trieri melanhoolia

Dürer kujutab oma pildil maailmalõpu ootust, näilik kurvameelsus annab pigem tunnistust saatuse teostumisest. Ingel (kr angelos ‘saadik, sõnumitooja’) vahendab Jumala tahet. Düreri pildil on ta vajunud melanhoolsetesse mõtetesse. Saatus täitub. Saatus tabab Sõnumitoojat nagu iga teistki. Muuta ei anna midagi. Ingel mõõdab sirkliga – kas võib see karikas siiski mööda minna. Sõnumitooja teab asju, aga ei mõjuta protsesse. Lars von Trieri nägemus vastab üsna täpselt Düreri sabatähele ja inglile.
Dürer on saanud ilmselt inspiratsiooni 1513. a käinud komeedist, mille kohta on säilinud ka vaatlejate joonistusi. Tol ajal aktualiseerusid apokalüptilised meeleolud samuti kui täpselt 500 aastat hiljem: aastaks 2013 kulmineeruvad need taas, milles ongi mõttekas otsida nn „Melanhoolia II” algpõhjust. Midagi ei juhtunud, nagu ei juhtu ka praegu.
Von Trieri „Melanhoolia” on ilmselgelt saanud inspiratsiooni ka Düreri vasegravüürist. Trieri filmis „Melanhoolia” tõuseb kõigepealt tunnustäht taevasse, kuid sellest piisab teadja jaoks: protsess on käivitunud. Tunnustäht varjub küll ajutiselt päikese taha, kuid peagi ilmub ta taevasse otsekui teine kuu. Kaks päikest, kaks kuud on müütilises kontekstis täiesti võimalik. Trieri kummituslikud kaks kuud on võimalik et jäädvustunud inimese alateadvusse.
Düreri tunnustäht vikerkaares esineb komeedi kujul. Komeedid kuulutavad maailmalõppu ette. Tunnustähtedest on piiblis palju juttu, eelkõige uue testamendi kontekstis: tunnustähed taevast. Matteus viitab ka aegade tunnustähele: kui variserid ja saduserid astusid Jeesuse juurde ja kiusates nõudsid, et ta näitaks neile tunnustähte taevast, kostis Jeesus, et varahommikul te ütlete, et täna tuleb rajuilm, sest taevas punetab ja on sompus: „Taeva palge üle otsustada te oskate, aegade tunnustähtede üle aga ei suuda” (Mt 16:1–3). Kui aegade tunnustäht tõuseb taevasse, ei saa see palju muud tähendada kui uue ajastu algust.

Karl Kello
2. Tuhat aastat nagu üks päev

[Pilt: 2448_7911_0.jpg]

Apokalüptiline draakon. Madrid, 8. sajand. Kui seitsmepäine lohe, see muistne madu, heidetakse alla maa peale, kas siis komeet pillab maha seitse meteoriidikera? Või laguneb ta õhus seitsmeks tükiks? Väljend „muistne madu” peaks aga tähendama seda, et ta on varemgi külas käinud...

Otsides ja leides paralleele algkristliku ning kohaliku muinaskristliku konteksti vahel, äratab tähelepanu täpselt tuhandeaastane intervall, mis iseloomustab ristiusu levikut põhja poole. Otsesed paralleelid kuuluvad aastatesse 11 ja 989, 30 ja 1030, 66 ja 1066. Jumalikus ajaarvamises möödub tuhat aastat kui üks päev.

Halley komeet – Petlemma täht

Silmatorkav on ühtlasi Halley komeedi roll kristluse tekke- ja levikuloos. Leidub ajaloolasi ja teolooge, kes peavad 11. a eKr ilmunud Halley komeeti Petlemma täheks – s.o Kristuse sünnitäheks, koidutäht Kristuse kuulutajaks. Tookord pidi see astroloogidele hästi tuntud komeet olema teadlaste hinnangul väga ere.
Kreeka ajaloolane ja arheoloog Nikos Kokkinos jõudis järeldusele, et Joosep ja Maarja võisid minna Petlemma aastal 12 eKr, et panna end kirja maksuloendusel, mille korraldas kuningas Herodes. Kui aeg oli sel moel paika pandud, märkas ta, et see langeb kokku Halley komeedi ilmumisega. Tema saba võis vabalt osutada Petlemma suunas, täpselt nagu aastal 66, oma järgmisel külaskäigul, mil see rippunud juudi ajaloolase Josephuse sõnul hiigelsuure mõõgana kurjakuulutavalt otsekui viimsepäeva kuulutus Jeruusalemma kohal.
Johannese ilmutusraamatust on lugeda, et Jeesuse sünni ajal seisis taevas suur tulipunane lohe, seitsmepäine muistne madu, kes tahtis vastsündinud lapse alla neelata (Ilm 12, 3–9). Lohe on komeedi võrdkuju. Ka 3. sajandil elanud kristliku filosoofi Origenese sõnul olnud Jeesuse sünnitäht komeet. Veel Giotto di Bondone kujutab freskol „Maagide kummardamine” Jeesuse sünnitähte komeedina, saanud innustust Halley komeedist 1301. Alles alates saksa astronoomist Johannes Keplerist sai valitsevaks seisukoht, et hommikumaa targad vaatlesid Jupiteri ja Saturni kolmekordset konjunktsiooni Kalade tähtkujus aastal 7 eKr (esimene kokkusaamine toimus kevadel, teine sügisel, kolmas jõulukuu alguses). Seda aga ei võidud väidetavalt siiski näha ühe tähena.

Uue usu valgus Kiievi kohal

Täpselt tuhat aastat hiljem, 989, tulnud pika sabaga Halley komeet tähistas Venemaa ristiusustamist: Kiievi kohal lõi särama „Kristuse usu valgus”. Praegusele põlvkonnale oli antud näha juba õigeusu teist tulemist Venemaal aastal 1989.
Kui 11. a sügisel tõusis ereda komeedina taevasse Petlemma täht, andes tunnistust Kristuse esmailmutusest, siis tema teist tulekut oodati/kuulutati üsna ilmselt ette komeedi järgmise ilmumise korraks, aastal 66 pKr. Kuid midagi ei juhtunud – Kristus jäi tuleleegis tulemata, maailma lõpp olemata, hauad avanemata. Kõiksus ei lagunenud kõikeneelavas tules algaineteks, surnud ei tõusnud üles, äkiline hukatus ei tabanud uskmatuid, kristlasi ei kistud üles taevasse – ja juba samal ja/või järgmisel aastal tabas Roomas märtrisurm usukuulutajaid Paulust ja Peetrust. Vahest pole me kuigi kaugel tõest, oletades nende surma seostuvat täitumata ettekuulutusega.
See oligi see aeg ja koht, kus apostel Peetrus põhjendas surma eel, miks viibib Kristuse teine tulemine. Toetudes psalmile: „Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel” (Ps 90, 4), kirjutab ta, et „Issanda juures on üks päev nagu tuhat aastat ja tuhat aastat nagu üks päev” (2 Pt 3, 8). Jumal ei viivita oma tõotuse täitmisega, kuid aeg pole veel kätte jõudnud. Nüüdseks on see viivitus kujunenud õnneks juba ligi kahe tuhande aasta pikkuseks, kuigi teisest küljest pole veel õieti kahte jumala päevagi möödunud.

Püha Peetruse juuksekarv

Tuhande aasta pärast, 1066, kui otsa sai esimene Issanda päev ja jälle oli põhjust lootusteks-ootusteks, toimus muud tähelepanuväärset. Halley komeet mängis taas kord määravat rolli kristluse arengus. Kristliku maailma äärealadel, Hastingsi lahinguväljal Inglismaal, otsustati kreeka- ja roomakatoliikluse saatus, s.o Euroopa saatus. Normannide järeltulijad vallutasid Inglismaa. Rooma kirik õigustas nende sissetungi, et teha lõpp poolenisti iseseisvale anglosaksi kirikule. Mõne aasta pärast oligi anglosaksi kirikul ja anglosaksi kristlikul kultuuril ots.
Rooma paavst saatnud püha Peetruse aujärje pärijana Normandia hertsog Guillaume’ile (William Vallutaja) Inglise troonile pääsu hõlbustamiseks koguni väärtusliku püha säilme, püha Peetruse juuksekarva. Maagilises mõttes asendavad juuksed isikut, mis tähendab Peetruse enda osalust invasioonis. Selles seigas peitub sügav sümboolika: püha Peetrus oli anglosaksi kirikus iseäranis austatud, väidetavalt rohkemgi kui Jumal ja Kristus. Temas nähti väge, mis otsustab õndsuse ja laseb taevariiki sisse – nõnda et kui Peetrus oli ise asjaosaline, ju siis oli ka Hastingsi lahingu tulemus tema tahe.
1066. aasta Halley komeet, heleduselt võrreldav täiskuuga, oli vaadeldav aprillist 8. juulini. Hertsog Guillaume hakkas kanalit ületama 27. septembril. Seega ei saa just väita, et komeet näitas talle teed, kuid see võis ometi teatud ajendiks olla, kinnitades usku ettevõtmise õnnestumisse. Tagantjärele tarkusest väidetaksegi, et komeet tekitanud suurt hirmu anglosakside kuningas Haroldis, hertsog Guillaume aga pidanud seda heaks märgiks. Augustiks oli üle 600 laeva sissetungiks valmis, ent ebasoodsad tuuled ei lasknud sadamastki väljuda. Vähemalt käis aga vägede koondamine ja laevade ehitus n-ö komeedivalgel. Hastingsi lahing toimus 14. oktoobril. Kuningas Haroldit tabas surmav nool silma ja tema vasak jalg raiuti alt. See on müütiline lugu ega saa juhuslik olla. Kuningas Harold asetub sel moel ühte ritta Põhjala müütiliste päikesekuningatega, kel lüüakse silm peast ja põlv puruks, lõpetades selle auväärse jada.
Juhtumisi normannide võiduga lõppenud lahing osutus pöördepunktiks maailma ajaloos. Hastingsi lahing tähendas kahe maailma kokkupõrget. Kuningas Harold oli poolenisti taanlane, tema riik oli kuulunud koos Norra, Rootsi, Taani, Islandi, Gröönimaa, Venemaaga... konstantinoopolliku suunitlusega maailma. Haroldi kaotuse tagajärjel sattus Inglismaa Mandri-Euroopa franko-romaani maailma. Ühtlasi sai otsa Inglismaa otseühendus Volga ja Daugava-Dnepri veetee kaudu Bütsantsi, Kesk-Aasia ja Siiditeega. Konstantinoopoli jõujoonte asemel kindlustus Euroopas roomakatoliiklus.
(selle postituse viimane muutmine: 23-09-2012 13:35 Cassiopeia.)

Elu on vaatlemine, õppimine ja kunst.
http://www.openzine.com/aspx/PublisherZine.aspx?ID=6730
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
zen faran
veteran madu

Postitusi: 1,659
Liitunud: Dec 2011
20-09-2012 20:53
Postitus: #2
RE: Maagiline ruut jpm huvitavat Karl Kello pilgu läbi.
Mida sellest Düreri teosest veel on arvatud:
http://www.clarkart.edu/exhibitions/dure...ncolia.cfm

Usk on nagu ämblik, kes koob su pähe võrgu, kuhu jäävad pidama vaid tema toiduks sobivad mõtted. Ebasobivad kuid kaalukad rebivad aeg-ajalt ta võrku auke, mille agar ämblik siis kiiresti uue ja tugevama niidistikuga parandab. Ja et sa teda ei hävitaks, esitleb ta end sinuna.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 13,074
Liitunud: Oct 2004
22-09-2012 21:19
Postitus: #3
RE: Maagiline ruut jpm huvitavat Karl Kello pilgu läbi.
Meenub, et Albert Düreri "Melanhooliast" oli juttu põgusalt ka Hüperborea teemas seoses ühe suure valge kiviga.
Just samasugune suur valge kivi olevat sealsel saarel nagu Düreri maalil.

http://www.para-web.org/showthread.php?t...a+poolsaar

Teemasse on venekeelne film lisatud.

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
excubitoris
Kes-Kus-Miks-oloog

Postitusi: 11,466
Liitunud: Apr 2007
16-05-2014 20:48
Postitus: #4
RE: Maagiline ruut Karl Kello pilgu läbi
Karl Kello: Kalevipoja pärast ametist lahti - Arvamus
Karl Kello astub Kalevipoja kaitseks välja.

Tegelikult on kõik lihtne aga me pole sellest veel aru saanud ...
*
Sa pead tegema HEAD halvast, sest millestki muust teda teha pole.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
HUGOTH
Veteran

Postitusi: 1,747
Liitunud: Sep 2007
16-05-2014 21:25
Postitus: #5
RE: Maagiline ruut Karl Kello pilgu läbi
Kunagi oli ka häda tuntud lastelaulu pärast...Elas metsas mutionu....HI!
Nüüd siis leiti jälle keda materdada....
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
trigon382
Tavaliige

Postitusi: 94
Liitunud: Sep 2013
18-05-2014 18:58
Postitus: #6
RE: Maagiline ruut Karl Kello pilgu läbi
Düreri maagilise ruudu kohta on väga erinevaid teooriaid. Viidatakse ka maagilise ruudu kogusummale 136 ja Melanchonia 1 ehk 136+1

Valgus ehk nähtav maailm on - 1
jaotub primaarsete värvidena roheline, sinine, punane - 3
mis omakorda valgusspektri - 7
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Nõidumisest detailsemalt läbi ajaloo tänapäevani Aerling 41 9,805 05-12-2019 12:59
Viimane postitus: Lokster
  Aprillinaljad läbi aegade Nielander 14 13,933 30-09-2013 00:13
Viimane postitus: jonnipunn

Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog