Para-web'i sünnipäev 2017


Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 2 Häält - 4 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Päikesetorm ja elektrikatkestus. Kuidas käitud?
Autor Sõnum
tapsix
Bännitud

Postitusi: 862
Liitunud: Feb 2012
21-12-2012 10:04
Postitus: #176
RE: Päikesetorm ja elektrikatkestus. Kuidas käitud?
(21-12-2012 09:19 )BleedingOutMyEyes Kirjutas:  
(18-12-2012 20:15 )zen faran Kirjutas:  
(18-12-2012 12:42 )tapsix Kirjutas:  Kui see "lõpp" tuleb, siis kõik tehislik laguneb tolmuks, mis moodi saab tolmuga midagi süüdata?
Korralik malakas on vaja valmis vaadata, sest pärast Sa enam ei mäleta kuidas seda tehti.wink

Khmm, ja kust sa võtad, et kõik tehislik laguneb tomuks? Aigar Säde ütles või?

Kuldmammast luges Bleh.
Ise tõin omale ühe Kännu Kuke.. juhul kui midagi juhtub siis on midagi head kõrvale võtta.
See kännukas laguneb mingiks sogaseks vedelikuks( süntteetiliste värvainete pärast).Sad
Mõlemad panete mööda, sellest rääkis Zecharias Sitchin mingis oma teoses, kui seletas miks sumerid savitahvlitele kirjutasid.
Võin eksida, aga lambist ei tule peale mingite kujude kaljusse jäädvustamise (Hollywoodis) meelde - 30000 aasta pärast keegi ei teagi, et 7. tsivilisatsioon kunagi siin vegeteeris.Sick

Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks.
Kipspead, kõik on eks, ristitud Johannesteks.Angry
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
hullumeelsus
hullukas

Postitusi: 44
Liitunud: Dec 2012
23-12-2012 12:33
Postitus: #177
RE: Päikesetorm ja elektrikatkestus. Kuidas käitud?
Ei tea kas uskuda või mitte.:
Päike on aktiviseerunud. Magnetilised tormid võivad paisata meid tagasi kiviaega. 2012 aastal tabab väidetavalt Maad päikesetorm, mis viib rivist välja elektrisüsteemid, navigatsiooniseadmed, satelliidid jpm. Selliseid pealkirju ja väljaütlemisi võib viimasel ajal meedias sageli kohata. Kui tõsiselt neid võtta? Kas peaksime hakkama harjutama elu esiisade moodi?

Kui keegi teaks täpseid vastuseid, oleks elu suhteliselt lihtne. Ainult tänu Päikesele on olemas maine ökosüsteem, sealhulgas liik Homo sapiens. Päike ise on aga üks tavaline täht vähemalt 150 miljardi hulgast, mis moodustavad meie Galaktika. Päikesetaoliste tähtede elus mängib õige olulist rolli magnetväli. Vahel lähevad selle jõujooned sassi ja takistavad pinnakihtide loomulikku, pudrupajana podisevat liikumist. Neis kohtades tekivad päikeseplekid. Varem või hiljem pääseb plekkidesse kätketud energia välja, tekitades Päikese pinna kohal protuberantse ning paisates Päikese kroonist välja suuri ainekoguseid ja magnetvälja. Päikeseplekkide ning nendega seotud pursete arv ja intensiivsus muutuvad tsükliliselt, perioodiga umbes 11 aastat. Ent plekkide jälgimise ligi 400aastasest ajaloost on teada aegu, mil neid peaaegu polnudki: nn Maunderi miinimum aastatel 1645–1715. Pole ehk korrektne väita, et päikeseplekkide puudumine oli tollal Maad haaranud nn väikese jääaja peamine ja ainuke põhjus. Kui praeguse aktiivsustsükli miinimum väga pikale venis, hakkas juba tulema ennustusi, et kliima soojenemise asemel saabub hoopis väike jääaeg. Nii vist siiski ei lähe.
Miks päikeseplekid ja -pursked meile korda lähevad? Päikeselt lähtuvad elektriliselt laetud osakesed on elusorganismidele ­põhimõtteliselt samasugune kiiritusoht nagu tuumaelektrijaama katastroofi puhul. Õnneks on Maal olemas kaitsevari – magnetväli –, mis kõige energilisemad osakesed kinni püüab või ümber suunab. Aga kui Päike väga kõvasti “köhatab”, võib ta Maa magnetväljagi sassi ajada ja algab geomagnetiline torm. Päikese ja Maa seoste ilmekaimaks väljenduseks on virmalised, mida pooluste lähedal võib peaaegu pidevalt näha (piki magnetvälja jõujooni pääsevad päikesetuule osakesed Maa magnetpooluste ümbruses sügavamale atmosfääri ning panevad lämmastiku ja hapniku aatomid helenduma). Suurte magnettormide ajal on aga virmalisi nähtud isegi Kuubal, Hawaiil ja Itaalias.
Inimkond ja muu loodus on seni magnettormidega hakkama saanud. Kas siis nüüd on midagi erilist oodata? Päikese poolest pole seegi kord midagi erilist oodata, aga inimene on end ise niisugusesse võrku pununud, et oht tõesti eksisteerib. Küsimus on eelkõige meie sõltuvuses elektrivoolust, aga ka kosmoses paiknevatest navigatsiooni- ja sidesüsteemidest, lennundusest jne. Kujutagem ette näiteks 24tunnist elektrikatkestust suurlinnas: kraanist vett ei tule ja solk ära ei voola, külmkapist hakkab tulema “erilisi” lõhnu, poed on suletud, rahaautomaadid ega pangad ei tööta… Sellise kaosega võib Päike tõesti hakkama saada. Magnettormist indutseeritud elektrivoolud võivad jõuda maapinnani, kahjustades pikki elektriliine ja nende sõlmpunkte – kuni selleni, et transformaatorite vaskelemendid hakkavad sulama. Näiteks 13. märtsil 1989 jäi Kanadas Quebeci provintsis 6 miljonit inimest üheksaks tunniks elektrita. Päikese meelevalda seab meid ka üha tugevnev sõltuvus GPSist ja muudest kosmoses hõljuvatest tugisüsteemidest. Väljaspool atmosfääri töötavad satelliidid on maistest süsteemidest veelgi kaitsetumad. Lisaks elektroonika häirimisele muudavad tugevad magnettormid atmosfääri ülakihtide seisundit nii, et satelliitidele mõjub tugevam hõõrdejõud ja nad hakkavad allapoole langema. 1989. aasta märtsisündmuste järel pidi USA õigele orbiidile tagasi “upitama” üle tuhande satelliidi.
Päikesepursked on põhimõtteliselt ennustamatud. Me teame, et aktiivsuse maksimum saabub 2012 või 2013, aga ei tea, kui palju, kui võimsaid purskeid toimub, kuidas nad on suunatud (suur osa läheb Maast mööda) ja millised tekitavad ohtlikke olukordi. Tavaliselt jõuavad laetud osakesed Maa lähistele paari-kolme päevaga. Eriti võimsad pursked võivad osakesi teele saata kiirusega üle 2000 km/s, siis on Maale jõudmine vaid ööpäeva küsimus. Kuna purskest endast teadasaamine toimub valguse kiirusel (umbes 8,5 minutiga), peaks elektri-, satelliidi- ja muude süsteemide valdajatel olema piisavalt aega võtta kasutusele kaitsemeetmeid. Kõige elementaarsem väljalülitamine või “hiberneerimine” võib vahel väga kasulikuks osutuda. Magnettormide ning tekkida võivate kahjude ulatust ja geograafilist levikut on aga ikkagi raske ennustada. 1989. aasta Kanada juhtumi kirjeldustes ei mainita, kas seda üritati kuidagi ennetada. Tõenäoliselt mitte, kuigi aega oli – süüdlaseks peetav purse toimus Päikesel juba neli päeva varem.

Päikesepursked on põhimõtteliselt ennustamatud. Me teame, et aktiivsuse maksimum saabub 2012 või 2013, aga ei tea, kui palju, kui võimsaid purskeid toimub, kuidas nad on suunatud (suur osa läheb Maast mööda) ja millised tekitavad ohtlikke olukordi. Tavaliselt jõuavad laetud osakesed Maa lähistele paari-kolme päevaga. Eriti võimsad pursked võivad osakesi teele saata kiirusega üle 2000 km/s, siis on Maale jõudmine vaid ööpäeva küsimus. Kuna purskest endast teada saamine toimub valguse kiirusel (umbes 8,5 minutiga), peaks elektri-, satelliidi- ja muude süsteemide valdajatel olema piisavalt aega võtta kasutusele kaitsemeetmeid. Kõige elementaarsem väljalülitamine või “hiberneerimine” võib vahel väga kasulikuks osutuda. Magnettormide ning tekkida võivate kahjude ulatust ja geograafilist levikut on aga ikkagi raske ennustada. 1989. aasta Kanada juhtumi kirjeldustes ei mainita, kas seda üritati kuidagi ennetada. Tõenäoliselt mitte, kuigi aega oli – süüdlaseks peetav purse toimus Päikesel juba neli päeva varem.
Küsimusele, kui tõsine läheneva Päikese aktiivsuse maksimumi poolt ooda­tav oht on, oleks ainuke aus vastus: ei tea. Paistab küll, et selle võimsus jääb alla 1989. aasta omale. Kui aga korduks 1859. aasta sündmus, mil tollase tehnikaime – ­telegraafiaparaadi paberlindidki väidetavalt süttisid, siis… Parem karta kui kahetseda. Aga kasutades jällegi tuumaõnnetuste analoogiat – suure tõenäosusega tuleb inimkond nii järgmisest kui paljudest edaspidistest Päikese aktiivsuse maksimumidest suuremate kadudeta läbi.
(selle postituse viimane muutmine: 23-12-2012 12:34 hullumeelsus.)

Kaks lolli moodustavad lollide kamba
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
hullumeelsus
hullukas

Postitusi: 44
Liitunud: Dec 2012
23-12-2012 16:22
Postitus: #178
Mis saab siis kui kaob elekter tuhandeteks aastateks?
Lugesin ühte teemat õhtulehes.

Teemaks oli mis juhtub , kui elekter kaob jääme toidu ,veeta ja soojata.

KATASTROOFI STSENAARIUM: Pikem voolukatkestus toob kaasa rüüstamised. Osa inimesi külmub surnuks, osa sureb nälga.

"Me ei saa toitu, me ei saa kütust autosse, me ei saa pangakaardiga maksta. Meil ei ole vett. On kaos!" kirjeldab akadeemik Anto Raukas aega, kui ühel päeval oleme mustas augus: elektrit ei ole. "Õnnelikud on need, kes saavad sel puhul minna maale sugulaste juurde," lisab ta.Ühel päeval oli lõuna paiku elamises jama lahti. Sest harjumuspäraseks saanud elektrit ei olnud. Ligi kolm tundi. Rike, öeldi energiafirmast.

Pildikast – ei! Külmkapp ja elektripliit – ei! Juhtmega internet – ei! Rüperaal töötas nii kaua, kui aku vastu pidas, veidi üle tunni. Pärast seda – ei!

Vett õnneks kraanist tuli, aga kosutavat kohvi teha ei saanud. Digi-TV pildi ja juhtmeinterneti sai tagasi järgmisel päeval – alles siis tuli teenusepakkuja tehnik ja tegi trepikojas seadme kallal klõpsu.

Kui tagantjärele mõelda, polnud tol elektrita olemise ajal suurt häda midagi. Tegelikult. Sest juhtus see ju valgel ajal ning päevavalguse najal sai juturaamatut lugeda ja kauaks seisma jäänud vajalikud kirjatööd pastakaga ära teha.

Kolleegil nii hästi ei läinud. Temal läks elekter ära pimedal ajal – pauhti, ja oli kottpime! Siis tatsas ta mööda pimedat elamist ringi, orienteerus käsikaudu toast tuppa ja koukis sahtlite põhjast välja mõne üksiku tiku ja küünla.

Terve elu oli mõneks ajaks pea peale pööratud. "See oli lausa kohutav!" meenutab ta.

Need on vaid mõned ilma elektrita olemise ajad, pisikatkestused, mis halvasti ei lõppenud.

Eesti Energia: elektrita seiskuks kogu elu

Aga kui laskuda utoopiasse, kõige mustemasse stsenaariumisse. Mis ikkagi meiega juhtub, kui ühel päeval saabub Eestisse täielik black out ning me kõik peame elama ilma elektrita kogu päeva? Või kogunisti nädala?

"Seda on väga raske ette kujutada," tunnistab Eesti Energia kõneisik Kristjan Hamburg esmalt. Mis aga sellega kaasneks, on kindel: "Kogu elu seiskuks – linnades vett ei oleks, kanalisatsioon ei töötaks, ükski elektriaparaat ei töötaks. Elutähtsad objektid, nagu haiglad, suudavad veel mingi aja oma diiselgeneraatoritel elektrit toota, kuid ka seda ei tohiks rohkem kui päevaks jätkuda."

Mida kostab selle peale haigla esindaja?

"Elektrivarustus on haigla jaoks väga oluline," teatab Põhja-Eesti regionaalhaigla kõneisik Inga Lill, "kuna elektrikatkestused võivad otseselt seada ohtu patsiendi elu – näiteks operatsioonisaalis, intensiivravis, uuringutel."

Lill selgitab, et kui juhtubki kõige halvem – elektrit netu –, siis haiglal on selleks puhuks diiselgeneraator. See käivitub elektrikatkestuse korral ning kõik vajalikud aparaadid on varustatud UPS-seadmetega. Kuid Lill täpsustab: "Generaatori täisvõimsusel töötamisel jätkub diislit 12 tunniks ehk generaatorit tuleb vahepeal tankida."

Aga mis siis saab, kui uuesti tankida ei saa? Kurbi tagajärgi võib vaid aimata.

Mida teha ? kas varuda toitu , puid ja küünlaid?

Lugege teema läbi veel põhjalikult : http://www.ohtuleht.ee/328321
(selle postituse viimane muutmine: 23-12-2012 16:26 hullumeelsus.)

Kaks lolli moodustavad lollide kamba
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Metafor
Veteran

Postitusi: 3,390
Liitunud: Apr 2004
23-12-2012 19:00
Postitus: #179
RE: Mis saab siis kui kaob elekter tuhandeteks aastateks?
Väga kohutav on vaadata Eesti perspektiivis oluliste ja lugupeetud inimeste kõnesse pruugitud lausete ehitust, näiteks:
Tsitaat:Lill selgitab, et kui juhtubki kõige halvem – elektrit netu –, siis haiglal on selleks puhuks diiselgeneraator.

Või Anto Raukase tekst ümberkirjutatult:
Tsitaat:Pildikast – ei! Külmkapp ja elektripliit – ei! Juhtmega internet – ei! Rüperaal töötas nii kaua, kui aku vastu pidas, veidi üle tunni. Pärast seda – ei!

Vett õnneks kraanist tuli, aga kosutavat kohvi teha ei saanud. Digi-TV pildi ja juhtmeinterneti sai tagasi järgmisel päeval – alles siis tuli teenusepakkuja tehnik ja tegi trepikojas seadme kallal klõpsu.

Kui tagantjärele mõelda, polnud tol elektrita olemise ajal suurt häda midagi. Tegelikult. Sest juhtus see ju valgel ajal ning päevavalguse najal sai juturaamatut lugeda ja kauaks seisma jäänud vajalikud kirjatööd pastakaga ära teha.

Kolleegil nii hästi ei läinud. Temal läks elekter ära pimedal ajal – pauhti, ja oli kottpime! Siis tatsas ta mööda pimedat elamist ringi, orienteerus käsikaudu toast tuppa ja koukis sahtlite põhjast välja mõne üksiku tiku ja küünla.
Tore et vähemalt on miskit sellest tsiteeritud:
Tsitaat:Terve elu oli mõneks ajaks pea peale pööratud. "See oli lausa kohutav!" meenutab ta.

Huvitav oleks mõelda, millest nad päriselt rääkisid

Vihja paranormaalsetest nähtustest meile:
paravihje@gmail.com

"To do is to be" - Descartes
"To be is to do" - Voltaire
"Do be do be do" - Frank Sinatra

[Pilt: status.gif?]
[Pilt: kpstatus.gif?]
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
VironShaman
Kui võtaks ja müristaks

Postitusi: 3,734
Liitunud: Oct 2007
06-09-2017 20:40
Postitus: #180
RE: Päikesetorm ja elektrikatkestus. Kuidas käitud?
На Солнце произошла мощнейшая за последние 12 лет вспышка
Сегодняшняя вспышка принадлежит к последнему классу, Х, и ей был присвоен балл Х9.3, что делает ее одной из пяти самых мощных взрывов на поверхности Солнца, произошедших за все время наблюдений за подобными событиями. По словам ученых, она произошла в той точке, которая "смотрит" на Землю, и поэтому ее воздействие на нашу планету будет максимальным. Пока ее последствия для жизни на Земле, космонавтов и спутников на орбите предсказать невозможно, об этом мы узнаем лишь через несколько дней.

РИА Новости https://ria.ru/science/20170906/1501923388.html
Huvitav mida see päikesetorm maale teeb, väidetavalt tuleb meie poole. 6 sept 2017
(selle postituse viimane muutmine: 06-09-2017 20:41 VironShaman.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Malandro
Veteran

Postitusi: 918
Liitunud: Oct 2010
06-09-2017 22:55
Postitus: #181
RE: Päikesetorm ja elektrikatkestus. Kuidas käitud?
Siin on suht asjalik ¨kosmose ilmavaatlejate¨kanal-Suspicious0bservers.
https://www.youtube.com/channel/UCTiL1q9...5nP2xzFTWQ
Kajastavad kosmoseilma igapäevaselt ja seal ka hulga õpetliku materjali päikesetormide ja nende tsükklite kohta ja palju muud.





Päikesetormid tunduvad orkaane kui mitte loovat siis võimendavat küll.
Hirmuäratava suurusega orkaan Irma mis ka momendil maurab tekkis selle viimase päikesetormi ajal? See kosmose ilma teema on huvitav,tasub uurida.
Nagu ülal,nõnda all...
Orkaan Irma lähivaates.Kõhedust tekitav viimsepäeva ilm..
Monster Hurricane Irma impacts in St. Thomas, US Virgin Islands | Sept 6, 2017 #USVI #Irma
https://www.youtube.com/watch?v=VNiXIJsmwdA
(selle postituse viimane muutmine: 06-09-2017 23:02 Malandro.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Kuidas tekkis elu? Thoth 27 6,472 13-11-2017 10:52
Viimane postitus: Nofretete
  Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda hiidlane 158 45,841 31-08-2016 09:03
Viimane postitus: Nielander
  Kuidas satelliidid töötavad renaldo 6 2,212 01-09-2012 09:50
Viimane postitus: Tehnoloog
  Kuidas veenda teadlast, et tulnukad on olemas? raxsade 59 13,431 18-05-2012 23:44
Viimane postitus: Päikeseinsener
  Kuidas tekkis Kuu Cassiopeia 5 2,107 09-05-2008 13:12
Viimane postitus: elis

Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog