• 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 7
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 2Hääli - 4 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Päikesetorm ja elektrikatkestus. Kuidas käitud?
#1
Tabasin end mõttemängult peale viimast Imelist Teadust lugedes.
Kõik on vast nõus, et kõige leebem (ja ka tõenäolisem) "maailma lõpu" tsenaarium on suur magnetorm, mis lööb elektrivarustuse sassi (nagu on juhtunud 1806, 1859, 1921, 1960).
Ja olukorras, kus me sõna otseses mõttes ripume iga päev traadi otsas, oleksime üsna haavatavad.

Kuidas siis valmistuda selliseks sündmuseks eeldades, et meil kaob näiteks 3 kuuks elektrivool - lihtsalt kõik jaamad ja alajaamad lendavad õhtale.

Mida varuda, kuhu kolida?
Vasta
#2
Olen ka sellele mõelnud ja õige pisut valmistunud. Veidi toiduvarusid on, aga mitte tõsiseltvõetavalt.

Päris hea kirjeldus "maailmalõpu kohvrist" on siin http://www.dragon.ee/foorum/viewtopic.php?f=15&t=7705

EDIT: Tegelikult ei saa mu toiduvarusid isegi mitte "pisut ettevalmistamiseks" nimetada Smile
Vasta
#3
(02-10-2012, 12:26 )Tom Kirjutas: Tabasin end mõttemängult peale viimast Imelist Teadust lugedes.
Kõik on vast nõus, et kõige leebem (ja ka tõenäolisem) "maailma lõpu" tsenaarium on suur magnetorm, mis lööb elektrivarustuse sassi (nagu on juhtunud 1806, 1859, 1921, 1960).
Ja olukorras, kus me sõna otseses mõttes ripume iga päev traadi otsas, oleksime üsna haavatavad.

Kuidas siis valmistuda selliseks sündmuseks eeldades, et meil kaob näiteks 3 kuuks elektrivool - lihtsalt kõik jaamad ja alajaamad lendavad õhtale.

Mida varuda, kuhu kolida?

Mis juhtus siis 1806 ja 1859? Ehk seletad või annad viite.

Mõned huvitavad faktid elektri ajaloost - 1862 oli esimene elektrist tingitud surmaga lõppenud õnnetusjuhtum. 1882 tehti valmis esimene elektritool.
Vasta
#4
Üks varasem arutlus päikesetormi ja selle mõjude kohta:

http://www.para-web.org/showthread.php?t...4ikesetorm

2005.a.tehtud teema, kus Metavo kirjutab kõige alguses:
Päikesetorm põhjustab magnettorme, mis omakorda võivad häirida kosmosetehnika, elektrisüsteemide ja kõrgsagedusel töötavate sidesüsteemide tööd, samuti navigatsioonisüsteeme.

Mitmes teemas on ära toodud olnud ka see Delfi artikkel:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/va...d=44813001

„Me teame, et see on tulemas, aga me ei tea, kui rängalt see meid tabab,“ ütles NASA päikesefüüsika divisjoni direktor Richard Fisher ajalehele Daily Telegraph. „See viib rivist välja kommunikatsioonivahendid, nagu satelliidid ja autode navigatsiooniseadmed, katkestab lennuliikluse, paiskab segi pangasüsteemi, arvutid, kõik, mis on elektrooniline. See tekitab maailmale tohutuid probleeme.“

Hiiglaslik Päikese supertorm võib viia sõjaseisukorra kehtestamise, massilise näljahäda ja lõpuks ühiskonna kokkuvarisemiseni.

Alates sellest, kui Päike viimati 1859. aastal ülemaailmset segadust ja hävingut külvas, on tsivilisatsioon arenenud kiiresti tehnoloogilisele infrastruktuurile põhinevaks ühiskonnaks, mille võib geomagnetilise tormiga mõne hetkega minema pühkida."




Vasta
#5
Kunagi kusagil seal NASA poolt käidi välja veksel, et kui Maad tabab otse X-klassi Päikese loide/torm siis jääb järele vaid üks kõrbenud kivipallike. Ükski kohver ja püss ei aita seda üle elada.

Mis aga puudutab seda "viimase päeva kohvrit" siis see pigem urbaniseerunud "ellujääjate" illusoorne abivahend mis heal juhul aitab linnast välja pääseda - kui sedagi. Kui keegi soovib tõsisemalt ikka ka ELLU jääda ja seda koos perega siis on vaja kasutusele võtta tunduvalt radikaalsemad meetmed. Üheks esimeseks tingimuseks on tugeva kogukonna või perekonna liikmeks olemine sest üksik inimene (nagu moodne maailm meist paljud on teinud) hukkub kiiremini arvata võib.
Kaks ühiskonna gruppi suudavad ennast kõige kiiremini organiseeruda - kui tugev perekond välja jätta ja selleks on sõjavägi ja pätis. Sõjarditel on niigi kogu mingis kohas mingi "kogukond" keda saab kasutada nii kaitseks kui löögirusikaks. Teine on aga pätid/maffia kes küll pole koos suurte gruppidena kuid kes on pidevalt koos väikeste "löögirusikatena" kelledel on juba varasemast kokulepitud kogunemiskohad, salakorterid, peidukad jne jne.
Kui armeel võtab mingi aeg, et saada olukorrast ülevaadet, nõrgemad liikmed "paika panna" ja tegeleda igatsorti muude organisatoorsete ja käsuliini küsimsutega siis pättidel on see juba paigas. Seega - esmalt langevad üksikud liikmed kas pättide ohvriks või nende mõjusfääri alla. Kuna pätid on esimesed organiseerujad siis hiljem muutub olukord mõneti keeruliseks aga siit edasi arutleme mõni teine kord.
Vasta
#6
Mul millegipärast tuleb mõttesse patareidega töötav raadio antistaatilise karbi sees koos taskulambiga.
Mõned konservipurgid ja pudel viina, et kainet mõistust hoida.

Vasta
#7
(02-10-2012, 14:12 )Tom Kirjutas: Mul millegipärast tuleb mõttesse patareidega töötav raadio antistaatilise karbi sees koos taskulambiga.
Mõned konservipurgid ja pudel viina, et kainet mõistust hoida.

Raadio on hea asi kui on ka staatilises karbis raadiosaatejaamad. Omada raadiot kui pole saatjaid on suht-koht kurb.
Vasta
#8
Manuaalkäigukastiga diiselautoga peaks saama sõita , kui kütust varutud on.
Vajab ainult käima lükkamist . Muidugi ilma tuledeta ja muude mugavusteta.wink
Vasta
#9
Mingi häda-kanal saadakse vast ikka nädalakese-paariga püsti, kui leebemalt läheb...
Vasta
#10
(02-10-2012, 13:44 )excubitoris Kirjutas: Kunagi kusagil seal NASA poolt käidi välja veksel, et kui Maad tabab otse X-klassi Päikese loide/torm siis jääb järele vaid üks kõrbenud kivipallike. Ükski kohver ja püss ei aita seda üle elada.

Siin suhteliselt vastupidine jutt: http://www.nasa.gov/topics/earth/feature...lares.html
(Video kestusega 2:43 + inglise keelne tekst päikesepursete kohta.)

Tsitaat lingilt Kirjutas:And, even at their worst, the sun's flares are not physically capable of destroying Earth.
Tõlge - Isegi kõige hullemad päikseloited ei ole füüsiliselt võimelised Maad hävitama.
Vasta
#11

Sellised sündmused ei mõjutaks kuidagi maal "loodusega kooskõlas" elavaid inimesi: puudega köetav pliit ja ahi toimivad ka ilma elektrita, valgust saab küünla või petrooli-lambi abil, sõita saab ka jalgratta, paadi või suuskadega, ning keldris-sahvris oleva kartuli, makaroni, suhkru ja konservide/hoidiste varuga elab kevadeni ära.

Hoopis teine lugu on Tartu ja Tallinna "magalatüüpi" karpmajade elanikega - kui ühel külmal detsembrikuu päeval (mis polegi enam nii kaugel) peaks eelpool mainitud sündmus juhtuma, siis tunni pärast on tuba külm, mõne tunni pärast on veetorud ja sitapott külmunud, päeva pärast murravad toiduotsingutel metsistunud liigikaaslased sinu ukse maha, ning söövad sind ära.

Seega oleks mõistlik omada mingit toiduvaru, jalgratast ja suuski, ning esimesel võimalusel (kui teed on veel lahti lükatatud ja maradöörlus pole veel massiliseks muutunud) lahkuda suurtest linnades oma maal asuvate sugulaste juurde, lootuses seal talv üle elada, ning alustada kevadel uut elu, mis on "loodusega kooskõlas" (igaüks kasvatab enda toidu ise).

Vasta
#12
NASA ennemgi seisu ja istekohti muutnud.
Eks siis paista kui mõni selline "pirakas" kohale tuleb.

Lahendused - esmalt pigem püütakse poed tühjaks röövida.
Liigikaaslaste söömiseni jõutakse tunduvalt hiljem ja seda
juhul kui katastroof on globaalne. Kohaliku talve elame üle.
Vasta
#13
(02-10-2012, 16:47 )excubitoris Kirjutas: NASA ennemgi seisu ja istekohti muutnud.
Eks siis paista kui mõni selline "pirakas" kohale tuleb.

Lahendused - esmalt pigem püütakse poed tühjaks röövida.
Liigikaaslaste söömiseni jõutakse tunduvalt hiljem ja seda
juhul kui katastroof on globaalne. Kohaliku talve elame üle.

NASA seisu ja istekoht ei puhu pasunat nagu ka tavaliste soolapuhujate seisu või istekoht. Marodöörlusega olen nõus kui on globaalne katastroof. Aga see on hoopis teine teema.
Vasta
#14
Olete ehk tähele pannud, et tänapäevastel Säästumarket-Selver-Maxima tüüpi poodidel pole praktiliselt üldse nö "laopinda" - ehk kõik mis lettidel väljas on, see ongi "kõik mis on poes".

Kui veelgi tähelepanelikumalt uurida, siis igapäevased toiduained piimad-leivad "uuenevad" mitu korda päevas, ning puuviljad-lihad "uuenevad" päeva-paari tagant - igasugu vähemtähtsad toiduained, nagu konservid vahelduvad aeglasemalt, kuid neid on ka tunduvalt vähem toiteväärtuse mõistes.

Kui päev aega ei tuleks toidupoodi "uut kaupa" peale, siis oleks pool poest "täitsa tühi" (piim-leib on täitsa otsas, ning puuviljad-liha on poolenisti otsas) - lisades siia "paanika elemendid" ostetakse ka ülejäänd osa toidupoest päeva lõpuks konservidest tühjaks - ehk suurtes linnades on nälg päevaga platsis, millele järgneb massiline rüüstamiste ja varguste laine - ning esimesed kanibalismi ilmingud on vaid lähipäevade küsimus, kui just vee puudusesse enne ära ei kõngeta (külma ilmaga jäätub vesi ära; kuna keskküte ei tööta ja omal pole puudega köetavat ahju/pliiti, siis ei saagi jääd veeks muuta - jääpurikaid lutsutades on varsti nõrkus ja külmumine käes).


Minul on näiteks kodus varuks mitme kuu toidutagavara: kümmneid kilosid makarone, riisi, jahusid, päevalille seemneid, herneid, suhkrut, shokolaadi, ketsupit, jne - kõik nad ju seisavad vähemalt 1 aasta, ning "kodune laoseis" vaheldub iga kuu-paari tagant loomuliku tarbimise teel: ehk vanu asju ma ei söö (kõik söödav on veel mitu kuud "parim enne"), kuid mitme kuu toitutagavara on mul alati olemas.

Aga paljudel inimestel pole praktiliselt mingit toiduainete tagavara kodus (lapsed praegu ei saa pannkooki teha, kuna jahu on otsas ja toidupood on juba/veel kinni) - sellise ellusuhtimisega inimesi ootaks eelpool kirjeldatud arengute korral küll "looduslik valik" väljasuremise näol.

Vasta
#15
(02-10-2012, 17:22 )lahendused Kirjutas: Olete ehk tähele pannud, et tänapäevastel Säästumarket-Selver-Maxima tüüpi poodidel pole praktiliselt üldse nö "laopinda" - ehk kõik mis lettidel väljas on, see ongi "kõik mis on poes".

Kui veelgi tähelepanelikumalt uurida, siis igapäevased toiduained piimad-leivad "uuenevad" mitu korda päevas, ning puuviljad-lihad "uuenevad" päeva-paari tagant - igasugu vähemtähtsad toiduained, nagu konservid vahelduvad aeglasemalt, kuid neid on ka tunduvalt vähem toiteväärtuse mõistes.

Kui päev aega ei tuleks toidupoodi "uut kaupa" peale, siis oleks pool poest "täitsa tühi" (piim-leib on täitsa otsas, ning puuviljad-liha on poolenisti otsas) - lisades siia "paanika elemendid" ostetakse ka ülejäänd osa toidupoest päeva lõpuks konservidest tühjaks - ehk suurtes linnades on nälg päevaga platsis, millele järgneb massiline rüüstamiste ja varguste laine - ning esimesed kanibalismi ilmingud on vaid lähipäevade küsimus, kui just vee puudusesse enne ära ei kõngeta (külma ilmaga jäätub vesi ära; kuna keskküte ei tööta ja omal pole puudega köetavat ahju/pliiti, siis ei saagi jääd veeks muuta - jääpurikaid lutsutades on varsti nõrkus ja külmumine käes).


Minul on näiteks kodus varuks mitme kuu toidutagavara: kümmneid kilosid makarone, riisi, jahusid, päevalille seemneid, herneid, suhkrut, shokolaadi, ketsupit, jne - kõik nad ju seisavad vähemalt 1 aasta, ning "kodune laoseis" vaheldub iga kuu-paari tagant loomuliku tarbimise teel: ehk vanu asju ma ei söö (kõik söödav on veel mitu kuud "parim enne"), kuid mitme kuu toitutagavara on mul alati olemas.

Aga paljudel inimestel pole praktiliselt mingit toiduainete tagavara kodus (lapsed praegu ei saa pannkooki teha, kuna jahu on otsas ja toidupood on juba/veel kinni) - sellise ellusuhtimisega inimesi ootaks eelpool kirjeldatud arengute korral küll "looduslik valik" väljasuremise näol.

Olen siiani mõistnud, et arstid on ravimitootjate palgal kuid arstid kes on poekettide palgal on midagi uut ja pöörast ka parimates vandenõusepitsejate üllitistes.
Vasta
#16
Tallinn on ikka niivõrd suur linn, et iga "marketi" juurde tuleb suur ladu ehitada, et maailmalõpu ootajatel oleks kergem tunne (varud ikkagi ligemal) ja usaldus poeketi vastu kasvaks.
Vasta
#17
...mõttekohaks ka - kas valida lõputu õudus või õudne lõpp?
Vasta
#18
39-ndal talvel olnud sellised virmalised Põltsamaal näha,et lumi säranud värviliselt ja taevas oleks kui sähvinud.
Vasta
#19
Vaatasin ükskord emaga kanal2 pealt ühte dokumentaalfilmi, kus rääkis, et päikesepoolt tekib kahju elektrisüsteemidele, ja mille kahjusid ei saavat parandada ligemal kümne aasta jooksul. Ma ei tea kas see ka tõele vastab, sest kümme aastat on ju pikk aeg ja ma usun, et tänapäeval on inimesed arenenud niipalju et elektrisüsteem uuesti korda teha, võtab aega mis ta võtab. Selles dokumentaalis rääkis seda ka et siis pidid plahvatama tuumajaamad. Kui nii siis, kas siin eesti lähedal on väga palju elektri-tuumajaamasid? Venemaal on seda ma tean, soomes on tean ka seda, aga kus veel on nõnda lähedal suuri tuumajaamasid?
Ma ei karda ega midagi, aga kui need hakkavad plahvatama on küll asi jama ja selle kümne aasta all silmas peetigi vist nende elektri-tuumajaamade parandust. Jube. Aga selles saates rääkis 2012 lõpust ja 2013 aasta algusest, millal päike pidi oma kõige tugevamad magnet kiirgused välja saatma.
Tekkis huvi, mis saab nendest inimestest, kes kannavad tänapäeval oma südame pärast neid magnet asju, mille kaudu süda paremini töötada saaks (ei mäleta mismoodi neid kutsutakse, ei olnud vist inhalaator, see midagi muud). Ma tean oma tutvusringkonnas nii mõndagi kes sellist aparaati kannab et eluvaim sees püsiks.
Ise ma elan maal, pole muret ja maiseid töid ei karda teha ja saaks hakkama ka söögi poole pealt, eluaeg hakkama saadud, aga ema plaanis oma töö pärast minna linna elama, aga tundub et see jääb nüüd küll ära Smile1

Mitte, et ma tahaksin paanikat külvata või midagi, ei taha, ma olen lihtsalt natukene mõttes siin, et kui tugev peab olema päikesetorm, ennem kui midagi plahvataks siin ja siis mis tagajärgedega ja mida see meile võib teha. Sest tegemist ikkagi tuumajaamaga ja kes teab mis kiirgusi see võib anda meile, inimkonnale.
Vasta
#20
Kuna Michael Jacksoni laulu sõnum kellelegi eriti korda ei läinud, siis Maa teeb nüüd oma laulu wink
http://www.gizmag.com/rbsp-solar-probe-earthsong/24382/
Vasta
#21
(03-10-2012, 12:27 )siilupart Kirjutas: Vaatasin ükskord emaga kanal2 pealt ühte dokumentaalfilmi, kus rääkis, et päikesepoolt tekib kahju elektrisüsteemidele, ja mille kahjusid ei saavat parandada ligemal kümne aasta jooksul. Ma ei tea kas see ka tõele vastab, sest kümme aastat on ju pikk aeg ja ma usun, et tänapäeval on inimesed arenenud niipalju et elektrisüsteem uuesti korda teha, võtab aega mis ta võtab. Selles dokumentaalis rääkis seda ka et siis pidid plahvatama tuumajaamad. Kui nii siis, kas siin eesti lähedal on väga palju elektri-tuumajaamasid? Venemaal on seda ma tean, soomes on tean ka seda, aga kus veel on nõnda lähedal suuri tuumajaamasid?
Ma ei karda ega midagi, aga kui need hakkavad plahvatama on küll asi jama ja selle kümne aasta all silmas peetigi vist nende elektri-tuumajaamade parandust. Jube. Aga selles saates rääkis 2012 lõpust ja 2013 aasta algusest, millal päike pidi oma kõige tugevamad magnet kiirgused välja saatma.
Tekkis huvi, mis saab nendest inimestest, kes kannavad tänapäeval oma südame pärast neid magnet asju, mille kaudu süda paremini töötada saaks (ei mäleta mismoodi neid kutsutakse, ei olnud vist inhalaator, see midagi muud). Ma tean oma tutvusringkonnas nii mõndagi kes sellist aparaati kannab et eluvaim sees püsiks.
Ise ma elan maal, pole muret ja maiseid töid ei karda teha ja saaks hakkama ka söögi poole pealt, eluaeg hakkama saadud, aga ema plaanis oma töö pärast minna linna elama, aga tundub et see jääb nüüd küll ära Smile1

Mitte, et ma tahaksin paanikat külvata või midagi, ei taha, ma olen lihtsalt natukene mõttes siin, et kui tugev peab olema päikesetorm, ennem kui midagi plahvataks siin ja siis mis tagajärgedega ja mida see meile võib teha. Sest tegemist ikkagi tuumajaamaga ja kes teab mis kiirgusi see võib anda meile, inimkonnale.

Vihjeks Sasnovõij Bor, kus kasutusel sama tüüpi reaktor, mis tsernobõlis.
Vasta
#22
(02-10-2012, 15:46 )lahendused Kirjutas: Sellised sündmused ei mõjutaks kuidagi maal "loodusega kooskõlas" elavaid inimesi: puudega köetav pliit ja ahi toimivad ka ilma elektrita, valgust saab küünla või petrooli-lambi abil, sõita saab ka jalgratta, paadi või suuskadega, ning keldris-sahvris oleva kartuli, makaroni, suhkru ja konservide/hoidiste varuga elab kevadeni ära.

Hoopis teine lugu on Tartu ja Tallinna "magalatüüpi" karpmajade elanikega - kui ühel külmal detsembrikuu päeval (mis polegi enam nii kaugel) peaks eelpool mainitud sündmus juhtuma, siis tunni pärast on tuba külm, mõne tunni pärast on veetorud ja sitapott külmunud, päeva pärast murravad toiduotsingutel metsistunud liigikaaslased sinu ukse maha, ning söövad sind ära.

Seega oleks mõistlik omada mingit toiduvaru, jalgratast ja suuski, ning esimesel võimalusel (kui teed on veel lahti lükatatud ja maradöörlus pole veel massiliseks muutunud) lahkuda suurtest linnades oma maal asuvate sugulaste juurde, lootuses seal talv üle elada, ning alustada kevadel uut elu, mis on "loodusega kooskõlas" (igaüks kasvatab enda toidu ise).

Maalgi ei saa turvaline olema. Linnadest hakkab rahvas laiali valguma, selles voolus liigub kriminaalsem element ja maakohtade kohalikud kaagid ei hakka inimesi terroriseerima vaid juhul, kui nad naabrite poolt kiiresti külmaks tehakse. Seega võiks ehk varud peita maskeeritud punkrisse ja maja veidi kindlustada. Akendele saab kinnitada rauda, uksi saab tugevdada. Majas saab luua nurgakesi, kus ründajad saavad kaitsjale ligi vaid eestpoolt.
Kevadel mõned nädalad Jõgeva aleviku tagumises nurgas elades sattusin enda jaoks ootamatult kohalike pättide huviorbiiti. Tuldi külla, aga leiti, et mul pole midagi väärtuslikku, mida võiks röövida (uskumatu - lauaarvutitki ei tahetud, öeldi kohe, et see on liiga prügi. Nõuti läpakat, mida mul toona õnneks polnud), ja siis esitati rahanõue koos tähtajaga. Anti kambaliidri kontaktid helistamiseks, kui raha saan. Kuid ma andsin need kontaktid kohe aleviku konstaablile, et too saaks tüüpe hoiatada. Paraku konstaabel ei näinud põhjust uurimise algatamiseks ja see andis pättidele julgust. Tulid ähvarduskõned ja sain siit-sealt luurates infot, et tahetakse mingil öösel mu juurde sisse tungida (koht oli selleks hea, naabrid 100 m eemal ja keegi poleks tähele pannud). Mis siin ikka, võtsin ette ja püüdsin end jamadeks ette valmistada. Välisuksele lisasin haake, luugistatud akendele tõstsin mööblit ette ja ainsale valgust läbilaskvale aknale riputasin ette hunniku lehmaketti (selle kinnitasin aknapiitadele pikkade kruvide ja vinklitega). Samuti hoidsin kodus tegutsemise ajal käeulatuses kaigast, et saaks sissetungi korral kohe vastu hakata. Ringi liikudes oli mul alati gaasiballoon taskus ja kui kahtlasi tegelasi maja juures tuias, siis ma kas ei läinud välja või siis viivitasin kojuminekuga. Õnneks asi nii kaugele ei läinud, kuigi maja ümber hakkas öösiti tegelasi luusima - sain piisavalt aega, et sealt rahulikult minema kolida.

Vasta
#23
Uste ja akende kindlustamine maamajades on mõistlik kasvõi tavaliste pättide vastu.

Kui aga rääkida talvel toimuvast ülitugevast päikesetormist, mis viib kõik elektriga töötavad seadmed rivist välja (nö "õudusjutud" 21. detsembrist 2012), siis enamus suurte linnade inimestest ei jõua linnadest eriti kaugele minna jalgrataste ja/või suuskade puudumisel - seega Tallinn suudab parimal juhul Harjumaa kaakidega üle ujutada, ning Tartu suudab parimal juhul linna lähedased vallad pättidega üle ujutada - ülejäänud Eesti maa-piirkondades peaks elu oluliselt "rahulikum" olema.

Kui see kõik peaks aga juhtuma seoses 21. detsembriga 2012, siis ettekuulutuste kohaselt pidavat inimestes toimuma väga kiire eufooria ja masenduse vaheldumine, mis pidavat nõrgemad/mandunumad inimesed viima hullumiseni, kuid tugevamatel/arenenumatel inimestel soodustama vaimset arengut - seega on lootus, et mandunud pätid hulluvad oma jooma-urgastes mobiililevi kadumise pärast, ning ei suuda külma tõttu küla peale vargile minna - kuid mõistlikumad inimesed hakkavad oma soojades puuküttega kodudes kogema erinevaid selgeltnägemise liike, mis viivad neid eufooria harjal olles seninägematutesse vaimsetesse kõrgustesse.
Vasta
#24
Igatahes vaimsetesse kõrgustesse ei tõuse siis jäädavalt mitte keegi, vaid tullakse alla praktilise maa peale. Need, kes kuskile ülivaimukõrgustesse tõusevad või lihtsalt ei kohane reaalse olukorraga, surevad esimesena välja.
Vasta
#25
Huvitav aga somadhi seisundis inimesed Tiibet koobastikus olevat ju siiani elus. Räägivad, et keha võib olla sellises olekus tuhandeid aastasadu. Tiibetlased nimetavad seda meditatsiooni kõrgeimaks vormiks.
Seda seisundit loetakse ka ainuvõimalikuks pääsemisviisiks tsivilisatsiooni hävimisel, sellises olekus keha elaks üle peaaegu mistahes kataklüsmid.
Aga niisugust seisundit saavutada ei oska tänapäeval suurt keegi.
Ainult vähesed. Näiteks olevat Rama Krishna end jooga abil suutnud somadhiseisundisse viia.
Nii et end vahepeal ülivaimukõrgustesse viies saab samas materiaalses kehas elada aastatuhandeid.
Vasta
  
  • 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 7
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda hiidlane 161 99,393 23-03-2023, 19:07
Viimane postitus: Mannu
  Kuidas tekkis elu? Thoth 27 13,774 13-11-2017, 10:52
Viimane postitus: Müstik
  Kuidas satelliidid töötavad renaldo 6 4,511 01-09-2012, 09:50
Viimane postitus: Tehnoloog
  Kuidas veenda teadlast, et tulnukad on olemas? raxsade 58 24,804 18-05-2012, 23:44
Viimane postitus: Päikeseinsener
  Kuidas tekkis Kuu Cassiopeia 5 4,217 09-05-2008, 13:12
Viimane postitus: elis

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
2 külali(st)ne

Expand chat