Para-web'i kokkutulek 30. august - 1. september 2019


Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 1 Häält - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Maaelu, majandus ja (põlis)eestlus
Autor Sõnum
togli
Vana kala

Postitusi: 613
Liitunud: Nov 2010
24-04-2015 14:56
Postitus: #101
RE: Maaelu, majandus ja (põlis)eestlus
(24-04-2015 13:21 )BleedingOutMyEyes Kirjutas:  Oh, jess!
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uud...d=71301919
Mille üle rõõmustad ?!
Asja mõte on lihtne - kogu kinnisvara kaardistada et hiljem saaks kinnisvara maksu kehtestada. Seni ei ole seda puuduliku registri tõttu teha saanud.

Artikli täistekst:
Tsitaat:Juulist käivituv ehitisregistri korrastamine karmistab ebaseaduslike ehitiste legaliseerimise tingimusi kuni hoone ümberehitus- või lammutustöödeni. Registrisse tuleb kanda kõik hooned, mis on suuremad kui 20 ruutmeetrit.

Tänavu 1. juulist jõustuva ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse kohaselt tuleb ehitisregistri andmed korrastada 2020. aasta 1. juuniks. Korrastamise käigus kantakse registrisse kõik sinna seni kandmata hooned, neid hakatakse tuvastama ortofotode alusel.

Ortofotode abil avastatud registrisse kandmata hooneid hakkab kontrollima kohalik omavalitsus. Kontrolli käigus selgitatakse välja hoone ehitamise õiguslik alus, ehitusalune pind, ehitise kasutamise otstarve, tema valmimise aeg, varasema ümberehitamise, laiendamise või lammutamisega seonduv info jm.

“Ülaltoodud asjaolude väljaselgitamiseks on ilmselt kõige asjakohasemad meetmed küsitlemine, dokumentide nõudmine, vajaduse korral ettekirjutuse tegemine ja teatud juhtudel ka asja läbivaatus,” soovitatakse seaduse seletuskirjas.

Kui hoone on registrist puudumisest hoolimata rajatud igati õiguspäraselt ning omanikul on olemas vastavad dokumendid, kantakse ehitis nende alusel registrisse ning mingit probleemi ei teki.

Teisiti on lugu siis, kui dokumente (maakasutusõigus, ehitusluba, riikliku vastuvõtukomisjoni akt või muud dokumendid) pole säilinud või pole neid kunagi olnudki.
Kohustuslik audit

Mõnevõrra on ka oluline, kas niisugune hoone on ehitatud enne või pärast 2003. aasta 1. jaanuari, mil jõustus vana ehitusseadus. Enne seda tärminit püstitatud ebaseaduslikke ehitisi kohtleb uus seadus natuke leebemalt. Kui omanik ei suuda tõestada, et hoone on ehitatud enne 2003. aasta 1. jaanuari, loetakse see ehitatuks pärast seda kuupäeva.

Kui enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitis on valmis, seda kasutatakse aktiivselt, kuid see pole ehitisregistrisse kantud ning puudub ka ehtise kasutamise õiguslikku alust tõendav dokument (nt kasutusluba), hakatakse hindama ehitise ohutust.

“Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks selle audit (sisuliselt ehitise ekspertiis). Ehitise audit asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti,” selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehitus- ja elamutalituse peaspetsialist Ülle Reidi.

Kõnealuse auditi tellib ja maksab kinni ehitise omanik. Kui audit tuvastab, et ehitis ei ole ohtlik, kantakse see viimaks ehitisregistrisse. Kui aga ehitis osutub ohtlikuks, tuleb omanikul probleemid enne registrisse kandmist kõrvaldada.

Kui registrisse kandmata ja ebaseaduslik ehitis on püstitatud ajavahemikul 1. jaanuar 2003 kuni 1. juuli 2015, tuleb esmalt tuvastada, kas ehitise ehitamise ajal oli olemas ehitusprojekti koostamiseks nõutav detailplaneering. Kui oli, võib kohalik omavalitsus detailplaneeringu asendada projekteerimistingimuste andmisega.

“Projekteerimistingimuste andmisel rakendatakse avatud menetlust. Kui projekteerimistingimuste andmine ei ole võimalik vastuolu tõttu üldplaneeringu või muude olulisest avalikust huvist tulenevate tingimustega, tuleb koostada detailplaneering vastavalt planeerimisseadusele,” kirjeldas Reidi.

“Ka kõnealuse ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks selle audit. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse ning vajaduse korral tuvastada ehitise vastavus detail­planeeringule või projekteerimistingimustele.”

Ka selle auditi kulud maksab kinni omanik.

Auditi tulemuste põhjal otsustab kohalik omavalitsus täiendavate riiklike järelevalvemeetmete vajaduse. Nende meetmete eesmärk on tagada ehitisele esitatud nõuete, ennekõike ohutusnõuete täitmine, samuti kinnisasja omaniku ning piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kaitse. Vajadusel tuleb ehitis korda teha, ümber ehitada või lammutada. Selle tagamiseks mõeldud sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 10 000 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.

Kui ebaseaduslik ehitis saab viimaks registriküpseks, tuleb selle registrisse kandmise eest tasuda riigilõivu 500 eurot.

“See lõiv rakendub selliste ehitiste puhul, mis on püstitatud ilma igasuguse loata ning millel pole mingit õiguslikku alust,” ütles Reidi. “See ei ole riigi kius ja soov raha korjata, vaid soov tagada ehitiste ohutus.”

Ka praegu tuleb ehitise registrisse kandmise eest maksta riigilõivu, kuid selle suurus on seotud ehitise ruutmeetrite arvuga.
Käimlat registrisse ei kanta

Ülle Reidi selgitas, et ehitised on kõik maapinnaga ühendatud ning seinu ja katust omavad objektid. Registrisse pole vaja kanda kuni 20ruutmeetrise pinnaga kuni 5meetrise kõrgusega ehitisi. Seega näiteks välikäimlate ning ka väiksemate kuuride ja kasvuhoonete legaalsust tõestada või nende eest 500eurost lõivu maksta vaja ei ole.

Ent mida teha siis, kui paberid pole korras elumajal või kõrvalhoonetel, sh suurematel saradel ja kuuridel?

“Inimesed peaksid oma kodused kaustad läbi vaatama, ehk on dokumendid ikkagi olemas,” soovitas Reidi. “Väga paljudel juhtudel ei ole ehitatud lihtsalt niisama, reeglina on ehitistel ikka mingi õiguslik alus. Ma ei usu, et näiteks nõukogude ajal lubati inimestel lihtsalt niisama ehitada, toona oli suhteliselt karm järelevalve.”

Ka Teise maailmasõja eelsete talumajade kohta peaksid tema sõnul olemas olema paberid, kui mitte varasemad, siis maareformi käigus tekkinud. Mis puutub kuuridesse jms, siis vundamendi puudumine ei ole uue seaduse silmis kergendav asjaolu. Oma hoonete leidumist ehitisregistris saab igaüks juba praegu kontrollida veebiaadressil http://www.ehr.ee.

20–60ruutmeetrise pinnaga ehitiste puhul võib piisata ka lihtsalt omavalitsuse teavitamisest, ütles Reidi. “Eks siis omavalitsus vaatab, kas aktsepteerib ehitist ja kannab ta registrisse või mitte.”
Puudutab kümneid maju

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Sandra Mikli sõnas, et inimesed, kes teavad, et neil on üle 60ruutmeetrise pinnaga hoone, millel ei ole ehitus- või kasutusluba, võiksid asuda lube taotlema kohe praegu.

“Sellisel juhul on loa eest makstav riigilõiv väiksem ja osa loakohustusi langeb uue seaduse jõustumisel ära,” soovitas ta.

Kui aga omanik ise ei ürita oma ebaseaduslikku ehitist seadustada, rakendub talle kohaliku omavalitsuse järelevalvemenetlus, sh ettekirjutused ja sunniraha.

Paralleelselt ehitisregistri korrastamisega on käimas ka aadressandmete korrastamine, mis võib Mikli sõnul samuti tuua päevavalgele ebaseaduslikke ehitisi ja juurdeehitusi, mille kohta ei ole tehtud registrikannet.

Kanepi valla majandusnõunik Ülar Kõrge ütles, et ainuüksi Kanepi vallas leidub kümneid paberiteta maju. Tema sõnul ei ole paljud inimesed isegi teadlikud faktist, et nende hooned pole ametlikult arvele võetud.

“Neil on vanad nõukogudeaegsed hooned, mis olid kantud riiklikku hooneregistrisse. See aga likvideeriti 2003. aastal ning andmed anti ehitisregistrisse edasi üsna suvaliselt. Ma olen pettunud, et selle asja kordaajamine on nüüd inimeste jaoks nii keeruliseks tehtud,” rääkis Kõrge. “Tihti on tegu pensionäridega, mu meelest ei ole päris õige hakata neilt 500eurost lõivu
võtma.”

Ülle Reidi lausus, et andmete kandmine omaaegsetesse hooneregistritesse oli hooneomanike kohustus ning need registrid peegeldasid andmeid, mida omanikud esitasid.

“Hooneregistrite ajal koostati hoonete kohta toimikud, mis hooneregistrite tegevuse lõpetamisel anti arhiivi. Võimalik, et mingil põhjusel jäid esitatud dokumentidel olevad andmed elektroonilisse andmebaasi kandmata, seega oleks mõistlik uurida ka hooneregistris koostatud toimikut,” soovitas Reidi. “Hooneregistri toimikute arhiivinimistud, ehk siis millised toimikud millistesse arhiividesse anti, on samuti kättesaadavad ehitisregistri veebilehel.”
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
BleedingOutMyEyes
ebatavaliige

Postitusi: 317
Liitunud: Nov 2007
24-04-2015 15:08
Postitus: #102
RE: Maaelu, majandus ja (põlis)eestlus
Minu "oh, jess" oli väga irooniline.

loll on ikka loll olla
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
BleedingOutMyEyes
ebatavaliige

Postitusi: 317
Liitunud: Nov 2007
02-05-2015 10:21
Postitus: #103
RE: Maaelu, majandus ja (põlis)eestlus
(21-04-2015 21:15 )BleedingOutMyEyes Kirjutas:  Btw, kas dekreedis oldud aeg, lastehoolduspuhkused jne arvestatakse töötatud aja sisse pensioni mõttes?

Oskab keegi peast öelda? Ei viitsi googeldada...

loll on ikka loll olla
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Teeline
teel tundmatusse

Postitusi: 133
Liitunud: Jul 2013
02-05-2015 10:29
Postitus: #104
RE: Maaelu, majandus ja (põlis)eestlus
See on juba uus tase, ei viitsi googeldada Shock Ikka läheb.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog