Kontroll vaimu/hinge üle pärast surma?

Mul tekkis sõbraga arutades küsimus milline on kontroll vaimu üle pärast surma.
Kas su teadvus kui niisugune on alles (tunded, mõtlemine jne.) või on vaimude käitumine instinktipõhine, programmeeritud või kuidas öeldagi.

Näide: Isik sureb, ta tuleb kummitusena tagasi. Kas ta omateadvuslikult saab minna ja öelda kallimale tere?

Esmalt võiks vaadata ühte "standardpilti", mille abil saab mistahes vaimse-taevase-pilvedetaguse asja ära seletada:

http://www.upload.ee/image/2911023/peenkehad75.JPG

Seekord tuleks keskenduda pildi paremas osas oleva "Inimese elukaar" juurde (kõik pildi "samal kõrgusel" olevad objektid kirjeldavad sarnast olemust: nii saab siduda erinevate vaimsete õpetuste osi).

Samuti tuleks aru saada, et "peenem loob jämedamat", ehk vaim (vaimne/atma ja ühtsuse/buddhi tasand) loob/juhib/animeerib hinge (mentaane ja astraalne/emotsionaalne tasand), ning hing loob/juhib/animeerib füüsilist keha (füüsiline keha ja eeterkeha).
Seega on tobe mõtlemine "kontrollida vaimu (füüsilise keha põhiselt)" - pigem on ikka nii, et vaim kontrollib hinge ja füüsilist keha.


Igatahes surm seisneb füüsilise keha ja eeterkeha eraldumises (joonisel on see "3 päeva vaikust"): füüsiline keha "heidetakse ära", kuid eeterkeha jääb mõneks tunniks/päevaks seotuks astraalkeha ja veelgi peenemate hinge/vaimu osadega.

Seejärel heidetakse ära ka eeterkeha, ning läbitakse madalamad astraaltasandi kihid, ehk "puhastuli", mida mõned põrguna tajuvad (1-20 aastat) - nii jõutakse välja astraaltasandi ülemisse ossa, kus on "astraalne paradiis" (seal ollakse ca 1-60 aastat) - kui inimene on elanud vaid emotsioonides (ilma mõistuseta), siis suunatakse ta siit tagasi uude kehastusse, kuna tal pole mentaaltasandi kogemusi maisest elust.

Kes on aga elanud mõistuses, see mõtestab mentaaltasandil olles oma maist elu lahti (50-1000 aasat) - kuni ta suuanakse uude kehastusse karmaliste probleemide parandamiseks.

Kes on elanud "pühakuna" ühtsuse/buddhi tasandil, see mõtestab ühtsuse/buddhi tasandil olles oma maist elu lahti (tuhandeid aastaid) - kuid ta saab pühakuna "ära heita" oma karmalise keha, siis pole tal sundust uueks kehastuseks karmalise süsteemi raames, st pühak saab valida oma kehastumise aega ja kohta.

Kes on elanud vaimsena, see jõuab välja ka vaimsuse/atma tasandile, kus asub "nirvaana piir" - kui kõik maised kogemused on omandatud, siis pole vaimul enam "tõmmet" maiste kehastuste poole, ning edasine areng toimub veelgi kõrgematel "nirvaana tagustel" tasanditel, kus toimub aktiivne vaimne tegevus ilma füüsilise kehata.


Inimese elukaar on võrreldav peegelpildina "elukutseliste pättide" pideva ringliikumisena vangla-vabaduse vahel: vabaduses olles tehakse järjest hullemaid pättusi, et võimalikult kauaks "sõprade sekka" vanglasse tagasi saada - selle peegelpilt on "inimese elukaar", kus füüsilises elus üritatakse omandada järjest peenemaid/kõrgemaid kogemusi, mida saaks surmajärgses elus võimalikult kaua lahti mõtestada võimalikult kõrgetel/peenetel tasanditel.



Kuna "surma olemus" seineb jämedamate kehakihtide äraheitmises, ning teadvus on peenemate kehakihtide omadus, siis jäävad "hauataguses elus" alles hinge põhised tunded ja mõtlemine, ning vaimu põhine tahe ja loomisvõime.

See, mida me tajume kummitustena on reeglina "äraheidetud eeterkehad", kes üritavad oma pooleli jäänud maist tegevust lõpuni viia: kuna neil eeterkehadel pole aga enam taga hinge/vaimu, siis pole kummitustel ka "teadliku teadvust" (nad vaid ajavad oma kunagist lahendamata jura, ehk ei suuda aduda tänase hetke reaalsust).


Füüsilise keha põhised soovid stiilis "anna peale surma endast teispoolsusest teada" on vaimu jaoks tarbetu tegevus: ehk nii nagu riidekapist prügikasti (surma analoogia) visatud riidehilbud (lähedaste analoogia) ei ürita üksteisega suhelda - nii ei ürita ka lahkunu hing/vaim suhelda elavate füüsiliste kehadega: pigem käib see suhlus hinge/vaimu põhiselt, ehk tunnetuslikult, kuid ainelisse ilma kivistunud ei taha/suuda sellist tunnetust kasutada (ähh, mingi haige/segane uni/nägemus oli jälle, peaks vist rahusteid rohkem võtma: nii pannakse oma tunnetus ja tajud veelgi rohkem lukku rahustite ja hullurohtude abil).

Need kes edasi ei liigu, neil täitsa oma mõtlemine olemas, tavaliselt jäävad nad kohtadesse mis on neile eriti meeldinud. Iseloom sama mis elusana. Kuid selliselt jääb suht vähe, enamus liiguvad ikka edasi.

(06-01-2013 00:59 )Põhjavalgus Kirjutas:  Mul tekkis sõbraga arutades küsimus milline on kontroll vaimu üle pärast surma.

Kas Sul on elades kontroll oma vaimu üle?

(06-01-2013 00:59 )Põhjavalgus Kirjutas:  Näide: Isik sureb, ta tuleb kummitusena tagasi. Kas ta omateadvuslikult saab minna ja öelda kallimale tere?

Isik ehk inimene või inimesesarnaste psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olend. Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid.
Isiksus tekib ja areneb elu jooksul ning sureb koos isikuga.

(06-01-2013 11:51 )Tulnukinimene Kirjutas:  Need kes edasi ei liigu, neil täitsa oma mõtlemine olemas, tavaliselt jäävad nad kohtadesse mis on neile eriti meeldinud. Iseloom sama mis elusana. Kuid selliselt jääb suht vähe, enamus liiguvad ikka edasi.

Või siis jäävad kohtadesse, kus neile ots peale tehtud.
Näiteks Toweri lood teemas Inglismaa enimkummitavad lossid:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...ight=Tower

Ei mingit mõtlemist peale surma.
Näiteks kummitus on lihtsalt psühhokineetiline ilmutis.
On surnud inimese vaim, kes oma surmast mitteteadlikuna ikka veel maa peal ringi liigub. On kahvatu ja vahel ka läbipaistev, enamasti mõrva või õnnetuse läbi hukkunud.
Vahel ka kurjategija, kes ei leia teispoolsuses rahu.
Viirastused on aga nii surnud inimeste astraalid kui vahel ka astraalrände sooritavad elavad inimesed.

(06-01-2013 00:59 )Põhjavalgus Kirjutas:  Kas su teadvus kui niisugune on alles (tunded, mõtlemine jne.) või on vaimude käitumine instinktipõhine, programmeeritud või kuidas öeldagi.

Näide: Isik sureb, ta tuleb kummitusena tagasi. Kas ta omateadvuslikult saab minna ja öelda kallimale tere?

Olles uustulnuk siis esmalt Tere kõigile.
Püstitatud küsimus on ka endale huvitav kuna kui meie vaimne keha ei oma intelligentset väljendamise oskust peale enese ilmutamise ning ei peaks omama ei mõtteid ega mälestusi siis tekib küsimus kuidas suhtlevad nendega meediumid omastades vaimselt kehalt infot lahkunu maiste tegevuste kohta.

(07-01-2013 23:45 )karusloom Kirjutas:  

(06-01-2013 00:59 )Põhjavalgus Kirjutas:  Kas su teadvus kui niisugune on alles (tunded, mõtlemine jne.) või on vaimude käitumine instinktipõhine, programmeeritud või kuidas öeldagi.

Näide: Isik sureb, ta tuleb kummitusena tagasi. Kas ta omateadvuslikult saab minna ja öelda kallimale tere?

Olles uustulnuk siis esmalt Tere kõigile.
Püstitatud küsimus on ka endale huvitav kuna kui meie vaimne keha ei oma intelligentset väljendamise oskust peale enese ilmutamise ning ei peaks omama ei mõtteid ega mälestusi siis tekib küsimus kuidas suhtlevad nendega meediumid omastades vaimselt kehalt infot lahkunu maiste tegevuste kohta.

Samuti ütlen uustulnukana Tere!
Oma kogemustest lähtudes on "meediumid" kes surnutega suhtlevad petised.Kutsuda välja napoleoni või tseesari vaim ja anna minna.....samas aga võib ka mingi tõepõhi olla,eriti kui on tgemist hiljuti lahkunud energeetiliselt erakordse inimesega,näiteks šamaani,maagi-ga.

(06-01-2013 11:51 )Tulnukinimene Kirjutas:  Need kes edasi ei liigu, neil täitsa oma mõtlemine olemas, tavaliselt jäävad nad kohtadesse mis on neile eriti meeldinud. Iseloom sama mis elusana. Kuid selliselt jääb suht vähe, enamus liiguvad ikka edasi.

Seda teemat võiks edasi pikendada sellega http://www.para-web.org/showthread.php?tid=7820

(06-01-2013 14:19 )Balzzar Kirjutas:  

(06-01-2013 00:59 )Põhjavalgus Kirjutas:  Mul tekkis sõbraga arutades küsimus milline on kontroll vaimu üle pärast surma.

Kas Sul on elades kontroll oma vaimu üle?

(06-01-2013 00:59 )Põhjavalgus Kirjutas:  Näide: Isik sureb, ta tuleb kummitusena tagasi. Kas ta omateadvuslikult saab minna ja öelda kallimale tere?

Isik ehk inimene või inimesesarnaste psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olend. Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid.
Isiksus tekib ja areneb elu jooksul ning sureb koos isikuga.

Isiksus ei teki sündides kehasse. Et areneb elu jooksul - see on õige.
Ei sure koos isikuga.
Täpsemalt - materiaalse keha hävinedes ei hävine vaim (isiksus).

---

(06-01-2013 00:59 )Põhjavalgus Kirjutas:  Mul tekkis sõbraga arutades küsimus milline on kontroll vaimu üle pärast surma.
Kas su teadvus kui niisugune on alles (tunded, mõtlemine jne.) või on vaimude käitumine instinktipõhine, programmeeritud või kuidas öeldagi.

Näide: Isik sureb, ta tuleb kummitusena tagasi. Kas ta omateadvuslikult saab minna ja öelda kallimale tere?

Teadjate jaoks ei ole olemas "kummitusi".
Vastus teisele küsimusele - saab küll minna ja öelda tere. Selles võid täiesti kindel olla.
Nüüd mine raamatukokku ja hakka otsima vastuseid sealt. Kõik on kirja pandud. Ainult viitsi lugeda.
Näe ise veidi vaeva otsides teadmisi!
No kui küsimus asjalik siis OK.

(24-10-2013 18:48 )Veli Joonatan Kirjutas:  Isiksus ei teki sündides kehasse. Et areneb elu jooksul - see on õige.
Ei sure koos isikuga.
Täpsemalt - materiaalse keha hävinedes ei hävine vaim (isiksus)

"Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid..."

Geneetika ja kesvukeskkond loob isiksuse ehk isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on omane tänapäeva inimesele(Homo Sapiens).
Kas vaim on Homo Sapiens??

Ja suuresti on vaimu otsustada, milliseks keskkond kujundada ja millist geneetikat edasi kanda... on üksnes vaimu valida, kas mugavalt oma rumala ja sandi olukorra üle vaid hädaldada ja vinguda, või siis oma üürikest elu rahumeelses usus paremuse poole püüda korraldada.

Ehk leiab keegi oma küsimusele vastuse siit - http://www.spiritism.ee/
Eriti soovitan lugeda teemat - Allan Kardec.

Kõlab absoluutse hullumeelsusena, aga kõik on võimalik ja mitte midagi pole võimalik .
Iga inimese maailmas, kogemuste kogumis jne . Nii et väide, et maailma sees on veel teine maailm polegi nii vale. Minu arust ainult maailmade arvuga on eksitud. Neid on täpselt nii palju, kui on inimesi .

Eesti inimese sisse on põimitud 50 aastat ühte maailma - ateismi.

Palju õnne. 34 postitust läksid prügikasti. Ainult veerand jäi alles. Jätan teid meelde.
Püsime teemas.

Lihtsalt meeldetuletus, et keegi ikka jälgib kui kaks lehekülge läbu ja teemast mööda nokitakse ja siis kõik rõõmsalt sellega kaasa tulete.
Ärge alluge provokatsioonidele. Ka mõttetuteks vaidlusteks on vaja vähemalt kaht inimest, aga palun mitte rohkem

(10-11-2013 18:49 )Nofretete Kirjutas:  Eesti inimese sisse on põimitud 50 aastat ühte maailma - ateismi.

Ateismi mõistel endal on juba väga mitmeid tähendusi, millest iga inimene võib veel omakorda omamoodi aru saada.

Ex kunagi paistab mis õige ja mis vale?
http://objektiiv.ee/fuusik-elu-ja-surma-piiril/

(01-11-2016 22:02 )Kahvanägu Kirjutas:  Ex kunagi paistab mis õige ja mis vale?
http://objektiiv.ee/fuusik-elu-ja-surma-piiril/

Vladimir Grigorjevitš Jefremov kirjutas kliinilise surma ajal üleelatu üksikasjalikult üles. Tema tunnistusel on hindamatu väärtus. See on esimene uurimistöö teispoolsusest, mille on läbi viinud teadlane, kes on ise surma üle elanud. Oma vaatlused avaldas Vladimir Jefremov ajakirjas “Sankt-Peterburi Riikliku Tehnilise Ülikooli teadus-tehnilised uudised”. Seejärel rääkis neist teaduslikul konverentsil. Tema ettekanne “hauatagusest elust” kujunes sensatsiooniks.

Huvitav kirjeldus. Aga kas see ei ole täpselt sama, mida kirjeldavad astraalis viibinud inimesed? Teadvus välja ei lülitunud ja ta suutis muuta oma lennu suunda ning kiirust. Teadvus haaras kõike korraga ja samaaegselt, tema jaoks ei eksisteerinud ei aega ega vahemaad.

(01-11-2016 22:02 )Kahvanägu Kirjutas:  Ex kunagi paistab mis õige ja mis vale?
http://objektiiv.ee/fuusik-elu-ja-surma-piiril/

Tänud, väga huvitav juhtum.
Eriti vahva ja oluline koht oli alates alampealkirjast "Televiisor"

On neid, kes NDE ajal soovivad teada, et mis mõte on Universumil, elu eksisteerimisel jne. Ning nad saavad kõik vastused, aga kui tulevad kehasse tagasi, siis nad enam ei mäleta asju detailselt - küll aga mäletavad hästi, et neil olid kõik vastused olemas.
Siit järeldus, et teatud informatsiooni me niisama lihtsalt siia tuua ei saa - ei ole lubatud. Me kas ei ole selleks veel valmis, peame ise avastama või midagi kolmandat...

(03-11-2016 13:41 )levis Kirjutas:  Eriti vahva ja oluline koht oli alates alampealkirjast "Televiisor"

Siit järeldus, et teatud informatsiooni me niisama lihtsalt siia tuua ei saa - ei ole lubatud. Me kas ei ole selleks veel valmis, peame ise avastama või midagi kolmandat...

Televiisori näide jah huvitav. Aga ka muud näited.
Siiski tundub, et loomeinimesed on osaliselt infot ka kaasa toonud. Ükskõik mil viisil nad seda siis hankinud on. Nende hulka kuuluvad nii geniaalsed teadlased kui kunstnikud.

Huvitav ka see küsimus ja vastus
“Kui vaba on seal oma tegudes inimene, tema teadvus, hing?”

“Inimene kui infoallikas võib samuti mõjuda objektidele temale kättesaadavas sfääris. Minu tahtel muutus “toru” reljeef, tekkisid maised objektid.”

http://objektiiv.ee/fuusik-elu-ja-surma-piiril/