Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Koputused
#76
Tol päeval ei juhtunud, aga kas hiljem on ka siis juhtunud midagi ? Bleh
Vasta
#77
Tsitaat:Algselt postitas TriinuMeoww
Tol päeval ei juhtunud, aga kas hiljem on ka siis juhtunud midagi ? Bleh
Hiljem on küll, kuid jah... Antud jutuga need seoses ei tundu olevat.
Vasta
#78
alla aastaste laste puhul võib esineda imikute äkk-surma sündroomi, ehk et laps võib ühel hetkel lihtsalt ära surra ja sellele ei leitagi põhjust.. aga see selleks..
kord läksin töökaaslasele külla.. jõime mõned õlled ja pisut teravamat, täitsa sedasi viisakalt.. muidugi ei puudunud selliselt mõnusalt olengult ka korralikult õõvastavad tondijutud.. ja nende hulgas ka legend koputamisest ja surma tuppalaskmisest.. kuna ta korter oli väike, magasime veel ühes voodis.. hommikul ehmusin üles selle peale, et aknaklaasile langes 3 korralikku kuputust.. mul pidi süda seisma jääma.. jõudsin veel töökaaslasele röögatada, et ära tee lahti, ära isegi vaatama mine, see on surm!!.. kui järgmine koputus oli juba uksele.. selgus, et kolmandal töökaaslasel oli igav ja otsustas meiega ühineda.. kui me talle loo ära rääkisime, saime kõik korraliku lõuatäie naerda..
viimane kord egiptis käies üksi toas elades sattusin ka olevuse peale, kes mu kõrvale ronis, aga see sobib vist rohkem unenägude alla Laugh
Vasta
#79
Kas para-web ei võiks alaealistele keelatud olla Bleh
Vasta
#80
Tookord ammu hoolitsesin vanaema eest olin temaga kodus kahekesi. Käisin teda vaatamas, et kas tal on kõik korras ja kui siis teise tuppa tagasi läksin kuulsin kolme koputust uksele, tegin ukse lahti- kedagi ei olnud. Õhtul kui vanemad koju tulid hakkas vanaemal halb ning kutsuti kiirabi ,aga teha polnud midagi. Kui ema mulle ütlema tuli, et vanaema ei ole enam, siis sain aru,et lasin päeval surma tuppa. Sellest ajast saadik ei salli ma kui keegi ukse taga koputab. Mina teen ukse siis lahti kui kella lastakse. See koputus oli kuidagi teistmoodi niisugune kõlav ja nõudlik. Sõnadega ei oska hästi seletada. Aga ära tunnen,kui veel peaks seda juhtuma. Elan linnas korteris.
Vasta
#81
Ma kuulen seda, et kui keegi öösel hilja koputab on surm ukse taga, küll esimest korda.

Mul ette tulnud selliseid koputamisi ainult kaks korda.

Mis oli nende koputamiste juures kummaline, et peale koputamist kadus koputaja hääletult, mis minu korteri trepikojas on võimatu. Kumbagi ma ei avanud, sest ühel korral olin just voodisse heitnud kui koputamine algas ja ei viitsinud uksele minna. Teisel korral (peale mitut kuud) kui keegi uuesti koputas küsisin läbi ukse et, kes seal on, aga keegi ei vastanud.
Vasta
#82
Minu kuulsin koputust hommikul 10 paiku. Ph34r2
Vasta
#83
Nagu tavaline talvine hommik oli ka eilne hommik. Tavaliselt talvel olen juba varakult üleval, umbes pool kuus hommikul, sest teen tule pliiti alla ja siis kui laps üles tõuseb, on ka toad parajalt soojad. Tegin siis tule pliiti alla ja läksin veel pikali aga olin täitsa üleval, kui kuulsin aeglast koputust uksele, umbes 4 korda ja üsna vaikselt. Talviti magame suurestoas madratsi peal, kuna magamistuba läheb üsna külmaks ja seda koputamist oli suurest toast hästi kuulda.. Siis mõtlesin, et mida nüüd siis, kas naabrimees on lolliks läinud, et niivara ükse taga on. Keegi teine see olla ei saanud, kuna välisuks on lukus ning siin trepikojas kedagi teist peale minu ja naabrimehe ei ela. Aga kuna meil seinad kostuvab jube hästi läbi, tundus väga vaikne naabrimehe korter olevat ja mida ta oleks tahtnud nii vara?Igaljuhul ei julgenud ennem lõunat toast väljagi minna.
Vasta
#84
Tere! Pidin ammu kirjutama ühe sündmuse kohta, mis juhtus nüüdseks nii aasta tagasi või veidi rohkem(11.04.13)..Ühesõnaga, see algas mingil nädalavahetusel, sest mäletan, et ema alles magas ja mina ka. Ärkasin kahe koputuse peale välisuksel, esimene mõte oli muidugi, et naabrid, sest meil on pisike kortermaja ja kõik saavad kõigiga läbi. Hiljem küsisin emalt, et kes ukse taga käis ja tema, kes on erksa unega, ütles, et ei kuulnud midagi. Küsisin naabrite käest ja nemad ka pole käinud(ei saanud ka keegi teine tulla kuna maja välisuks on lukus). Asi jäi sinna paika, möödusid mingid nädalad kui sedagi ja olin too õhtu(talv oli) üksi kodus, ema oli kuskil sõidus ja vaatasin elutoas TV'd. Selline ärev ja veider tunne valdas mind. Järsku kuulsin kuidas keegi koputas kaks korda köögiaknale, koer jooksis elutoa ja koridori ukse vahele, nii, et nägi otse kööki. Tõmbas kõrvad lidusse ja jooksis niutsudes minu juurde diivani peale. Ma ehmatasin nii kohutavalt, et esimene asi mida mõtlesin, oli see, et keegi tuleb ja tapab mu ära. Tõesti arvasin seda..Helistasin kohe oma poiss-sõbrale, ise nutsin kohutavalt ja imestan, et ta üldse minust aru sai..Helistas mu emale sõbra telefoniga ja rääkis minuga samal ajal läbi enda telefoni..ema tuli suhteliselt kiiresti koju, käis akna all vaatamas kas jälgi on..ei ole..mitte ühtegi, lihtsalt suur lumehang ja irooniline on see, et kuigi elame esimesel korrusel siis ei ulatu mitte kuidagi akna peale koputama, sest aknad on maapinnast päris kõrgel..Ma olin nii endast väljas, ei julgenud üksi toas olla ja tõsine meelehärm valdas mind. Ma ei tea mis asi see oli ja ei tea siiani..ma kartsin, et see juhtub uuesti ja olin kodus nii vähe kui sain, ajapikku see kadus..kas oskate mingit selgitust sellele anda?
Mainin veel ära, et väiksest peale on mind harjutatud selle mõttega, et me ei ole üksi. Mind ennast väga huvitab see temaatika ka, võibolla mängib ka see rolli, et tohutult meeldib must värv ja harva näeb mind mitte üleni musta riietatult..
Olulisi muutusi toimunud ei ole peale koputamisi(kooli vahetus). Lähedasi pole ka surnud minu eluaja jooksul, et keegi peaks endast mulle märku andma..oskab keegi kuidagi reageerida sellele? Praeguses ühiselamus, kus viibin nädala sees, tunnen ka ennast ülris veidralt, nagu ma poleks üksi.
Kuidas käituda?
Vasta
#85
Üldiselt arvatakse, et koputusnähtused on seotud poltergeistiga - eesti keeles kolistajavaimuga.
Tuleb jääda rahulikuks, tihtipeale need nähtused kaovad iseenesest. Muidugi kui toas juba mingid esemed liikuma hakkavad, siis tuleb mõni sensitiiv appi paluda.
Vasta
#86
No, need veidrad asjad ei toimu ainult enda kodus olles vaid nagu ka mainisin, siis ühiselamus samuti. On võimalik, et keegi käib minuga kaasas? Peaksin üritama kuidagi mõttetasandil kontakteeruda?

Sent from my U8860 using Tapatalk

Vasta
#87
Poltergeist seobki ennast meelsasti mõne teismelisega. Mitte kohaga.
Mida rohkem endast "välja minna" seda rohkem poltergeist hoogu juurde saab.
Talle lihtsalt meeldib lollitada.
Üks võimalus mis võib aidata on see et sõima ta lihtsalt läbi. Seda võib teha mõttes. Kuna tema eesmärk on hirmutamine ja selle peale ta mängib siis ütlen seda täiesti tõsiselt.
Vasta
#88
Kui nüüd aus olla siis see jant on kestnud siin korteris suhteliselt kaua, mitte küll pidevalt, aga aegajalt. Üks õhtu, mil jälle üksi kodus viibisin, täheldasin toda tunnet, et ilmselgelt on mul "külaline" ja silmanurgast nägin liikumas mingit kogu elutoas(enda toas istudes näen elutuppa, kui uks lahti on). Alguses ei teinud välja, aga kui juba koer rahutuks muutus läksin endast välja ja küsisin umbes:"Mida sa tahad? Ma olen tüdinenud, mine ära!" ja kõlasid mõned ebasündsed sõnad ka..peale seda läks tunne turvalisemaks..Ja veel, tundub olevat halb energia siin korteris, pidev rahulolematus ja sõnelemine. Ei teagi mis peale hakata, kolan veel siin foorumis ja leian küll huvitavat infot, aga siiski veel uus.

Sent from my U8860 using Tapatalk

Vasta
#89
Ma oleksin peaaegu just uue teema teinud seoses koputustega, sest jäin üht asja nüüd mõtlema.
Vaatan üsna tihti kummitustest saateid. Ei, ma ei võta neid 100% tõena ,ma ei karda ka ja mingit erilist emotsiooni ei teki. Lihtsalt ajaviiteks vaatan ja huvitav on ka.
Eile siis vaatasin jälle ja selles oli juhtum, kus inimesed kolisid uude kohta ja seal algas kõik see trall koputustega. Koputused tulid seintelt, toanurgast. Lõpuks läks asi hulluks. Veel jäin mõtlema sellele, et seal peres nii ema kui ka poeg olid koguaeg väsinud ja magasid palju. Tundsid end täiesti kurnatuna ja midagi teha ei jaksanud.
Mulle siis meenus enda kogemus, mis oli aastaid tagasi. Lihtsalt ühel suvalisel päeval kuulsin 3 korda koputamist. Väga selgelt oli kuulda, et tuli seinalt see ja olin ise samas toas. Esialgu arvasin, et ju teiselpool seina olevad naabrid tegid seda. Jätsin selle sinnapaika. Siiski õhtul oli see jälle ja jälle 3 korda ja oli ilusti aru saada, et see tuleb siit korterist ja ma enam ei arvanud, et naabrid teevad, kuigi tahtsin arvata ja sain tigedakski, et mis lolli nad mängivad, et lõpetagu ära juba. Sel päeval rohkem ei olnud. Järgmisel päeval aga jälle oli 1 korra 3 korda koputamist. Ma läksin üsna endast välja juba ja mõtlesin, et mis toimub. Mõtlesin, et kui korra veel kuulen, lähen naabritele uksetaha ja käsen ära lõpetada selle toksimise Smile Ise muidugi mõtlesin ka seda, et nad võivad mind hulluks pidada ja nemad ei pruugi üldse süüdi ollagi. Rohkem koputusi pole olnud. Täpselt ei mäleta, et kaua aega mööda läks, aga mitte kaua, kui isa helistas ja teatas, et vanaema suri. Siis jõudsin järeldusele, et ehk sellepärast need koputused olidki. Räägitakse ju, et kui on koputused, siis keegi sureb.
Nüüd aga peale seda saadet hakkasin mõtlema, et ehk ei olnud see vanaema, vaid hoopis midagi süngemat? Olen ise ka ammu juba pidevalt väsinud, energiast tühi ja mingi seletamatu äng ja viha on peal. Mu pereliikmedki küsinud minult, et mis sinuga toimub, et kust see viha tuleb. Ma ei tea seda ise ka ja mu arust on see ka juba väga imelik ja ma ei suuda oma emotsioone kontrollida. Arsti juurde läksin hiljuti oma väsimuse, jõuetuse ja füüsiliste kaebustega. Selgus, et täielik vitamiinipuudus, et nii hullu puudujääki pole varem olnud. Muidugi võib see täiesti loogiline olla, sest päikest meil siin ju enam ei ole, aga samas alles ju oli suvi.
Hakkasin nüüd hoolega d-vitamiini sööma ja 4 kuu pärast võetakse uued analüüsid.

Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  koputused trepil tanel 10 4,666 04-05-2012, 23:27
Viimane postitus: kk2ku-

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat