Hinge vanuse määramine

Mis Heakuulaja postitusse puutub, siis vähemalt sai ta tänu kanaldajale teada juurrasside teooriast.
Ehkki see kanaldaja pakkus ilmselt üle vanusega 720 miljonit.
Jääb selgusetuks isegi kanaldajate puhul, kust nad niisugused vanused võtavad.
Isegi kui Heakuulaja oleks kanaldaja teabe kaudu teatanud, et ta hing on eksisteerinud 150 miljonit aastat, siis I juurrassi puhul, mis moodustati puhtast vaimuenergiast ning oli seetõttu nähtamatu, ilmselgelt meie ajaarvamise skaalal aega ei arvestatud. Aga samas mõnes teises Universumi osas on ehk hoopis täpsemad aegade arvestused.

Mõned aastad tagasi kuulutas California Berkeley ülikooli teadlane Raphael Bousso, et aeg lõppeb järgmise 3,7 miljardi aasta jooksul.
Teadlaste varasemate prognooside kohaselt peavad Maa ja Päike vastu veel ligi viis miljardit aastat. Nii, et aega siia Maale meil uuesti sündida veel küll.

(15-10-2013 11:32 )soe1 Kirjutas:  Kui me võtame, et väljaspool seda maailma, kus peaks olema hinge kodu, puudub aeg siis polegi hingel vanust. Samas meie maailma vaate kohaselt peaks olema kõigel vähemalt algus kui mitte ka lõpp. Lihtsalt raske, või siis meie olukorras võimatu, on mõelda ja mõista olukorda kus ei eksisteeri aega.

Täitsa võimalik, et aeg on illusioon, mis eksisteerib ainult meie jaoks. Aga hinge vanuse mõõtmisel võib ju aja asemel võtta aluseks ka kehastuste arvu.

Kuidas sellest teada saada, kas oled varem Maal kehastunud? Siin on antud üks juhend:
http://www.valgusekoda.ee/upload/editor/...ritolu.pdf

Asja segasemaks ajamiseks võib meenutada, et enamik olulisi süsteeme kirjeldab ka Maa minevikus valitsenud keskkondi ning inimese ehitust teaduslikust lähenemisest erinevalt. Selle osaks on ka see, et mitte kogu mineviku vältel pole reinkarnatsioon toimunud.

Aga kui tagasi minna algse postituse juurde, siis selleks, mida inimene siia tegema on tulnud, on Armen Tõugu 2000ndatel päris head metoodikad välja arendanud. Kirjeldatud raamatus "Eluülesanded".

Praegu on see aeg Vaimu kui terviku olemusse vaadata. Hing on tinglik, et kuidagi määratleda vaimukandja osakest, kuid iseseisvana hinge pole ega ole sellel ka vanust. Sellegipoolest kannab iga osake oma saatust, rolli või kuidas seda nimetada, mida paraku maises kehastuses muuta ei saa.

Selles mõttes on enamik tänapäeva teooriaid ja õpetusi paras puru silma ajamine ja enesetähtsuse tekitamine, kuna see müüb. Sellest ka vajadus mõõta ja määrata vanust, kehastumisi jm. Kui sellel ka mingi tähendus on, ei ole see inimese jaoks hoomatav. Meie siin ei saa selles mõttes areneda, nagu sooviksime ega ole õigeid või valesid valikuid, põhjuse-tagajärje seoseid jms millega manitsevad pühakirjad masse korralikkusele, seda ka kaasaegsed õpetused.

Me saame vaid kogeda siin olevat, endast parima anda siin olles, sest see on parim kogemise viis - mida selle kogemusega edasi tehakse, on siin raske kirjeldada - ja me saame vähesel määral hoomata enamat kui sinne.

Tõenäoliselt parim on tõdemus, et siinsest enama kontekstis on siinne kaduva väärtusega illusoorne maailm, evolutsioonid eksisteerivas küll mingil määral toimuvad, kuid kogu loodu on nö eksperimenteerimine erinevate mateeriavormidega, et katsetada neis eksisteerimisi ja meie nö hingega siit kaasa on Vaimul võtta vaid siit saadud kogemise teadmine, vaimu kogemus füüsilise kaudu. Kehastuste arvul või hinge vanusel pole seega mingit tähtsust, see võib näidata ka saamatust siinse kogemisel või saamatust sealtpoolt saatuse kujundamisel. Pole ka õppetunde sellisel kombel nagu neid enamasti kirjeldatake (vigade tegemine, tunnistamine, parandamine ja kõik see kräpp) - sinnakanti nö ülesanne elus võib olla midagi kogemise sügavusena kirjeldatavat, keha kaudu vaimse kogemise saavutamine või selle süvendamine. Pööriaeg on, vaadake endast sügavamale ja puudutage üksteist, vaadake ka läbi kaaslaste sinna samasse. Head pööriaega!