04-07-2013, 21:57
Tervist, tegin kogu selle värgi pärast siia ka kasutaja ja räägin teile asja ära algusest peale, et pilt oleks võimalikult selge, 26dal on plaan minna selle värgiga ka ühe ema tuttava sensitiivi poole, keda mulle ka NLP kursuselt tutvustati, aga alustan siis otsast.
Olen 19 aastane noor Pärnakas, olen oma elu jooksul kolinud palju ja mind kasvatas üldiselt mu Vanavanaema, kelle juures ma viljandis enamus ajast väiksena olin. Olin ta lemmik laps ja ta hoolis minust rohkem kui keegi teine. Mingil hetkel sai ta ootamatult insuldi ja selleks ajaks olin ma juba vanem ja olime vanematega kolinud Pärnusse, kuna üks insult ei jäänud viimaseks ja tal tuli neid veel, mis andsid löögi ta kõnevõimele ja ka mõistusele (Tekkis n.ö lapsemõistus). Selle tõttu pidime ta tooma enda juurde Pärnusse ja ta elas meie juures päris mitu aastat, kuna ma siiski ta lemmiklaps olin siis peitis mulle padja alla komme jne..
Mingihetk kui koolis tegin oma töid järele millest on kuskil 2 aastat möödas sain vennalt kõne ja ta ütles, et ta lahkus meie seast. Ma võibolla suure šoki tõttu ei tundnud väga suurt kurbust nagu enamus, kes mitu päeva nutavad ja omadega täiesti läbi on, ma mingilmääral ka tajusin seda, et see niivõinaa juhtub ja võibolla oligi tema aeg minna, kuna ta ei saanud enam täisväärtuslikku elu elada. Peale tema lahkumist praktiliselt kohe tekkisid mul unehalvatused, esimene kord oli eriti jube, ärkasin öösel kell 3 üles ja liigutada ei saanud, samalajal kõik ülekeha surises ja tundsin, et tõusin voodist umbes meetri kõrgusele, samuti tundsin tohutut paanikat ja proovisin ka karjuda aga tulutult, peale seda kui see üle läks ei suutnud magada ja istusin tükkaega netis. Peale seda hakkasin asjade kohta lugema ja sain teada millega oli tegu. Aga see ei jäänud viimaseks, nädalas oli mul neid halvatusi umbes kaks, enam ma "õhku" ei tõusnud aga tundsin, et keegi istub rinnul, kuulsin hääli ja muidugi tajusin millegi kohalolu. Mõni aeghiljem õppisin ära, et kui vasakujala varvast liigutada siis see läheb üle ja ma ei tea miks see töötab, aga nii ma suutsin mingilmääral neid lõpetada. Umbes pool aastat olid mul need sagedased, siis hakkasid kaduma, aga peale seda olin juba hulgaliselt uurinud kõiksuguste luupainajate ja lucid dreamide kohta.
Mul on millegipärast võime kõiki oma unenägusid mäletada ja mingil hetkel hakkas mu vanavanaema nendes päris tihti olema, midagi õudsat polnud, rohkem olid sellised rõõmsad unenäod kus aitasin teda ja rääkisime juttu jnejne.. Mingil hetkel jõudsis minuni nähtus nagu astraal projekteerumine, piisas ainult lugemisest kui sain aru mis tähendus nendel surinatel ja tunnetel on kui tundsin nagu tõuseksin ülespoole (alati selili magedes) aga lõppes sellega kui jalad olid juba taevapoole aga pea justkui jäi kinni. Vanaemaga neid unenägusid on olnud üsna palju ja erinevaid, kuid nüüd eelmine nädalavahetus (juuni lõpp) nägin väga selget unenägu, kus ta lamas voodil, mina istusin ta kõrval ja hoidsime käest kinni, ta ütles, et tal läheb seal mujal hingena hästi jnejne.. Mingil muutus jutu emotsioon kuidagi kurb/tõsiseks ja ta ütles mulle, et ta saab mulle veel viimast korda külla tulla järgmine nädalavahetus. Ärgates oli mul sellest unenäost selline tunne nagu ma tõesti oleks temaga koos olnud ja nüüd mõtlen, et mis see nädalavahetus juhtub / kui juhtub. Samas usun, et ta ilmselt läheb edasi ja alustab kas siin maal või kuskil mujal uut elu uute ülesannete ja õppetundidega, kuid ma lihtsalt tahaks teie arvamust kogu teema kohta, kas võib olla tõesti midagi natuke üleloomulikku või lihtsalt mu aju teeb minuga trikke? Alates sellest aastat üldse tunnen, et midagi suurt on tulemas ja nagu kõik on muutunud, või muutumas.
Aitäh kõigile, kes viitsivad seda läbi lugeda ja neile, kes viitsivad sellesse süveneda ja oma arvamust jagada
Oliver
Olen 19 aastane noor Pärnakas, olen oma elu jooksul kolinud palju ja mind kasvatas üldiselt mu Vanavanaema, kelle juures ma viljandis enamus ajast väiksena olin. Olin ta lemmik laps ja ta hoolis minust rohkem kui keegi teine. Mingil hetkel sai ta ootamatult insuldi ja selleks ajaks olin ma juba vanem ja olime vanematega kolinud Pärnusse, kuna üks insult ei jäänud viimaseks ja tal tuli neid veel, mis andsid löögi ta kõnevõimele ja ka mõistusele (Tekkis n.ö lapsemõistus). Selle tõttu pidime ta tooma enda juurde Pärnusse ja ta elas meie juures päris mitu aastat, kuna ma siiski ta lemmiklaps olin siis peitis mulle padja alla komme jne..
Mingihetk kui koolis tegin oma töid järele millest on kuskil 2 aastat möödas sain vennalt kõne ja ta ütles, et ta lahkus meie seast. Ma võibolla suure šoki tõttu ei tundnud väga suurt kurbust nagu enamus, kes mitu päeva nutavad ja omadega täiesti läbi on, ma mingilmääral ka tajusin seda, et see niivõinaa juhtub ja võibolla oligi tema aeg minna, kuna ta ei saanud enam täisväärtuslikku elu elada. Peale tema lahkumist praktiliselt kohe tekkisid mul unehalvatused, esimene kord oli eriti jube, ärkasin öösel kell 3 üles ja liigutada ei saanud, samalajal kõik ülekeha surises ja tundsin, et tõusin voodist umbes meetri kõrgusele, samuti tundsin tohutut paanikat ja proovisin ka karjuda aga tulutult, peale seda kui see üle läks ei suutnud magada ja istusin tükkaega netis. Peale seda hakkasin asjade kohta lugema ja sain teada millega oli tegu. Aga see ei jäänud viimaseks, nädalas oli mul neid halvatusi umbes kaks, enam ma "õhku" ei tõusnud aga tundsin, et keegi istub rinnul, kuulsin hääli ja muidugi tajusin millegi kohalolu. Mõni aeghiljem õppisin ära, et kui vasakujala varvast liigutada siis see läheb üle ja ma ei tea miks see töötab, aga nii ma suutsin mingilmääral neid lõpetada. Umbes pool aastat olid mul need sagedased, siis hakkasid kaduma, aga peale seda olin juba hulgaliselt uurinud kõiksuguste luupainajate ja lucid dreamide kohta.
Mul on millegipärast võime kõiki oma unenägusid mäletada ja mingil hetkel hakkas mu vanavanaema nendes päris tihti olema, midagi õudsat polnud, rohkem olid sellised rõõmsad unenäod kus aitasin teda ja rääkisime juttu jnejne.. Mingil hetkel jõudsis minuni nähtus nagu astraal projekteerumine, piisas ainult lugemisest kui sain aru mis tähendus nendel surinatel ja tunnetel on kui tundsin nagu tõuseksin ülespoole (alati selili magedes) aga lõppes sellega kui jalad olid juba taevapoole aga pea justkui jäi kinni. Vanaemaga neid unenägusid on olnud üsna palju ja erinevaid, kuid nüüd eelmine nädalavahetus (juuni lõpp) nägin väga selget unenägu, kus ta lamas voodil, mina istusin ta kõrval ja hoidsime käest kinni, ta ütles, et tal läheb seal mujal hingena hästi jnejne.. Mingil muutus jutu emotsioon kuidagi kurb/tõsiseks ja ta ütles mulle, et ta saab mulle veel viimast korda külla tulla järgmine nädalavahetus. Ärgates oli mul sellest unenäost selline tunne nagu ma tõesti oleks temaga koos olnud ja nüüd mõtlen, et mis see nädalavahetus juhtub / kui juhtub. Samas usun, et ta ilmselt läheb edasi ja alustab kas siin maal või kuskil mujal uut elu uute ülesannete ja õppetundidega, kuid ma lihtsalt tahaks teie arvamust kogu teema kohta, kas võib olla tõesti midagi natuke üleloomulikku või lihtsalt mu aju teeb minuga trikke? Alates sellest aastat üldse tunnen, et midagi suurt on tulemas ja nagu kõik on muutunud, või muutumas.
Aitäh kõigile, kes viitsivad seda läbi lugeda ja neile, kes viitsivad sellesse süveneda ja oma arvamust jagada
Oliver