[rohelineoun]

Pole kunagi väga selgeltnägijate ja ravitsejatega lapsepõlvest rääkinud, see on vist asi, mida suurem osa hoiab saladuses ja polegi vaja ju endast palju rääkida, oluline on see, et inimene abi saab. Ma lihtsalt mõtlen, et kui hirmutav võib olla see, kui inimene kogeb midagi, millest tal aimu ei ole? Ma tean, et inimese ülitundlikkust ajatakse tihti segamini häbelikkusega. See ei ole üks ja sama asi. Mõned inimesed toimivad nagu filtrina, lasevad kogu keskkonna enda seest läbi ja tegelikult mõnes mõttes selles keskkonnas toimub tänu sellele juba energeetiline muutus. Selliseid inimesi on olemas.
Mis tunne on olla tundlik? Tundlik teistele energiatele, tundlik keskkonnale jne.
Osalt me oleme kõik sinna poole teel..tundlikkuse poole. Aeg lihtsalt on selline.

Tänan.