Tere, olen siin uus. Olen täisesti tavaline naisterahvas, ei mingeid üleloomulikke võimeid ega m.s.
Minu lugu algas sellega, kui mu vanaemale 2 kuud tagasi järsult halvenenud tervise tõttu haiglasse sattudes pandi diagnoos-kaugelearenenud ajukasvaja. Ta oli esialgu haiglas, siis 3 nädalat kodus, kui siis muutus tervis väga halvaks ja ta ise palus haiglasse. Lisaks kasvajale oli tal tekkinud kopsupõletik. Sellest hetkest läks tervislik seisund tal mühinal allapoole ja tulemus oli meile kõigile teada (lisaks oli tegu ka 85a inimesega). 16. septembril läkski asi kummaliseks. Ta li haiglas, suht raskes seisus juba. Mina nägin teda unes siis, ta tuli selles unes koju ja hakkas koristama/toimetama kodus. Pakkus mulle veel mingit kleiti, et ma seda kannaksin. Mina seal unes ütlesin, et ei-ei, sa ei tohi siin olla, sa oled raskelt haige ja kuidas sa üldse kõndida saad. Seepeale vastas tema, et:``ma sain selleks jõudu juurde ja nemad seal haiglas arvavad, et ma magan. Ma ei saa praegu haiglasse tagasi minna, ma pean ju 19.-ndaks kõik oma asjad sorteeritud saama!`` Seda ütles ta unes suht pahaselt mulle. Järgmisel päeval, s.o. 17 sept. läksin ma haiglasse teda vaatama (elan ise Viljandis, vanaema oli Tartu haiglas). Seal ma talle rääkisin, et ma nägin sind unes. Selleks hetkeks ta ei saanud enam oma häält rääkimiseks kasutada ja ta noogutas rahulolevalt, nagu see oleks olnud loogiline, et teda unes nägin. Istusin tema juures mitu tundi, suhtlejat temast enam ei olnud, oli olemiselt nagu maa-ja taeva ahel. Pani käe mulle ümber ja nii me siis istusime. Midagi ta üritas mulle rääkida, aga ma ei saanud tema sõnadest üldse aru, kasvaja oli nii palju teinud, et tema sõnad ei olnud sellised, millest me aru saaksime, tähed olid justkui segi paisatud.. Raske südamega sõitsin koju tagasi, oletades, et teda ilmselt varsti enam ei ole. Jõudis kätte see 19.sept., kui hommikul kell 7.00 sain teada, et mu vanaema lahkus sel hommikul siit ilmast. Siis tuli hulk kõnesid mulle veel sugulastelt, kellele olin varem juba rääkinud oma unest, kus vanaema ütles, et peab 19.ndaks kõik korda saama.
Peale tema surma olen mitmeid kordi unes temaga justkui vestelnud teemadel, mille kohal on minul küsimärk ja ma pole lahendust leidnud veel (seoses tema maise varaga jne). Olen saanud mitmeid huvitavaid nõuandeid (mu vanaema oli elu ajal suur korraldaja ja tervele meie suguvõsale justkui tugipuu, kes lahendas kõik mured, küsimused ja probleemid ära). Ükspäev vahetasin voodipesu ja mõtlesin samal ajal veel teatud asjadele, millel oli veel lahendus puudu, kui järsku oleks justkui keegi mulle väga hea lahenduse pähe pannud. Mõtlesin siis , et huvitav, kas ka selle mõtte pani mulle vanaema pähe, või hakkan ma asju ette kujutama. Seepeale kukkus mu padjapüüri seest välja lipik, kus oli peale kirjutatud: ``vanaema Miile muinasjutud`` (lapsed hüüdsid teda nii, see lipik oli kassetivahelt pärit, millele ta oli lastele muinasjutte lugenud)..
Järgmisena on asi läinud veel imelikumaks:
Üleeile nägin unes teda oma voodi serval istumas ja ta ütles mulle, et tal on väga halb olla, et las mu isa palvetab tema eest (nad olid isaga mul usklikud, isa elas temaga koos, nüüd on üksi). Järgmisel ööl, ehk siis öö vastu eilset nägin taas teda, ta näppis oma telefoni ja oli õnnetu, ütles, et :``no mis see siis on, ma ei saa üldse kellagagi kontakti!``. Täna nägin öösel taas temast korraks. Ma istusin autos ja mu telefon helises, võtsin vastu ja seal otsas oli mu vanaema, kes ütles:``No..no..miks sa ei vasta mulle nüüd, miks ma ei saa sinuga rääkida!`` . Ehmatasin unes ära ja viskasin telefoni käest ära ja ärkasin ka seepeale. Kõik need uned on olnud umbes 3 paiku öösel.
enne, kui vanaema veel haiglavoodis lebas ja rääkida sai, ütles ta mulle, et ta peab välja mõtlema viisi, kuidas ka pärast surma meiega ühendust saada ja kuidas meid aidata igal vajalikul hetkel. Mul oli vanaemaga VÄGA lähedane ja eriline suhe, ta tahtis igal hetkel minuga olla, käisin ka väga tihti teda vaatamas ja ta usaldas juba tervena ainult mind täielikult ja kuulas ka ainult mind. Oma tütre ja poja (ehk siis minu isaga)ei olnud tal ka sellist sidet, nagu minuga. Seda räägivad ka teised, et me temaga olime tihedalt seotud.
Nüüd mõtlesingi, et küsin teie käest, kes te olete selliste asjadega rohkem kursis, et kas see võib olla mu kadunud vanaema soov kontakti leida, või ma lihtsalt kujutan asju ette..ja peaksin mõtlema, et need on tühised unenäo?
Sugulased arvavad, et need ei ole tavalised unenäod, kuna ka surmapäeva ma nägin 3 päeva ette ära...
Minu lugu algas sellega, kui mu vanaemale 2 kuud tagasi järsult halvenenud tervise tõttu haiglasse sattudes pandi diagnoos-kaugelearenenud ajukasvaja. Ta oli esialgu haiglas, siis 3 nädalat kodus, kui siis muutus tervis väga halvaks ja ta ise palus haiglasse. Lisaks kasvajale oli tal tekkinud kopsupõletik. Sellest hetkest läks tervislik seisund tal mühinal allapoole ja tulemus oli meile kõigile teada (lisaks oli tegu ka 85a inimesega). 16. septembril läkski asi kummaliseks. Ta li haiglas, suht raskes seisus juba. Mina nägin teda unes siis, ta tuli selles unes koju ja hakkas koristama/toimetama kodus. Pakkus mulle veel mingit kleiti, et ma seda kannaksin. Mina seal unes ütlesin, et ei-ei, sa ei tohi siin olla, sa oled raskelt haige ja kuidas sa üldse kõndida saad. Seepeale vastas tema, et:``ma sain selleks jõudu juurde ja nemad seal haiglas arvavad, et ma magan. Ma ei saa praegu haiglasse tagasi minna, ma pean ju 19.-ndaks kõik oma asjad sorteeritud saama!`` Seda ütles ta unes suht pahaselt mulle. Järgmisel päeval, s.o. 17 sept. läksin ma haiglasse teda vaatama (elan ise Viljandis, vanaema oli Tartu haiglas). Seal ma talle rääkisin, et ma nägin sind unes. Selleks hetkeks ta ei saanud enam oma häält rääkimiseks kasutada ja ta noogutas rahulolevalt, nagu see oleks olnud loogiline, et teda unes nägin. Istusin tema juures mitu tundi, suhtlejat temast enam ei olnud, oli olemiselt nagu maa-ja taeva ahel. Pani käe mulle ümber ja nii me siis istusime. Midagi ta üritas mulle rääkida, aga ma ei saanud tema sõnadest üldse aru, kasvaja oli nii palju teinud, et tema sõnad ei olnud sellised, millest me aru saaksime, tähed olid justkui segi paisatud.. Raske südamega sõitsin koju tagasi, oletades, et teda ilmselt varsti enam ei ole. Jõudis kätte see 19.sept., kui hommikul kell 7.00 sain teada, et mu vanaema lahkus sel hommikul siit ilmast. Siis tuli hulk kõnesid mulle veel sugulastelt, kellele olin varem juba rääkinud oma unest, kus vanaema ütles, et peab 19.ndaks kõik korda saama.
Peale tema surma olen mitmeid kordi unes temaga justkui vestelnud teemadel, mille kohal on minul küsimärk ja ma pole lahendust leidnud veel (seoses tema maise varaga jne). Olen saanud mitmeid huvitavaid nõuandeid (mu vanaema oli elu ajal suur korraldaja ja tervele meie suguvõsale justkui tugipuu, kes lahendas kõik mured, küsimused ja probleemid ära). Ükspäev vahetasin voodipesu ja mõtlesin samal ajal veel teatud asjadele, millel oli veel lahendus puudu, kui järsku oleks justkui keegi mulle väga hea lahenduse pähe pannud. Mõtlesin siis , et huvitav, kas ka selle mõtte pani mulle vanaema pähe, või hakkan ma asju ette kujutama. Seepeale kukkus mu padjapüüri seest välja lipik, kus oli peale kirjutatud: ``vanaema Miile muinasjutud`` (lapsed hüüdsid teda nii, see lipik oli kassetivahelt pärit, millele ta oli lastele muinasjutte lugenud)..
Järgmisena on asi läinud veel imelikumaks:
Üleeile nägin unes teda oma voodi serval istumas ja ta ütles mulle, et tal on väga halb olla, et las mu isa palvetab tema eest (nad olid isaga mul usklikud, isa elas temaga koos, nüüd on üksi). Järgmisel ööl, ehk siis öö vastu eilset nägin taas teda, ta näppis oma telefoni ja oli õnnetu, ütles, et :``no mis see siis on, ma ei saa üldse kellagagi kontakti!``. Täna nägin öösel taas temast korraks. Ma istusin autos ja mu telefon helises, võtsin vastu ja seal otsas oli mu vanaema, kes ütles:``No..no..miks sa ei vasta mulle nüüd, miks ma ei saa sinuga rääkida!`` . Ehmatasin unes ära ja viskasin telefoni käest ära ja ärkasin ka seepeale. Kõik need uned on olnud umbes 3 paiku öösel.
enne, kui vanaema veel haiglavoodis lebas ja rääkida sai, ütles ta mulle, et ta peab välja mõtlema viisi, kuidas ka pärast surma meiega ühendust saada ja kuidas meid aidata igal vajalikul hetkel. Mul oli vanaemaga VÄGA lähedane ja eriline suhe, ta tahtis igal hetkel minuga olla, käisin ka väga tihti teda vaatamas ja ta usaldas juba tervena ainult mind täielikult ja kuulas ka ainult mind. Oma tütre ja poja (ehk siis minu isaga)ei olnud tal ka sellist sidet, nagu minuga. Seda räägivad ka teised, et me temaga olime tihedalt seotud.
Nüüd mõtlesingi, et küsin teie käest, kes te olete selliste asjadega rohkem kursis, et kas see võib olla mu kadunud vanaema soov kontakti leida, või ma lihtsalt kujutan asju ette..ja peaksin mõtlema, et need on tühised unenäo?
Sugulased arvavad, et need ei ole tavalised unenäod, kuna ka surmapäeva ma nägin 3 päeva ette ära...