[birgibrix]

Olen tahtnud ühte asja teada saada ja nüüd ka loodetavasti saan. Mul on üks tsintsilja, kes on mulle väga kallis, kuid hiljuti ta suri, aga peale tema surma olen hakkanud imelikke asju tähele panema, mida ainult tema teeb. Öösel kui rahulikult magan, kuulen et keegi jookseb mu voodi all, kui ma sinna voodi alla vaatan, on see tsintsilja minuga mängimas, kuid see pole võimalik: ta on surnud. Me matsime ta maale, aga ise elan linnas. Mul veel kaks tsintsiljat, kuid nad on alati puuris. Ja nüüd ootangi abi, et kas ta nagu.... et kas ta siis tahabki siin olla ja siia jääda (minu kõrvale). Loodan, et saan siit abi.

Edit: õigekiri

[Gatto]

Ise arvan samuti, et asi pigem närvides. Loodad, soovid teda kuulda ja näha.

[Kabala]

See on üpriski tüüpiline, et kui mõni loom on väga kalliks saanud ja temaga on eriline side, siis käib ta veel ka peale surma oma peremehe juures. Loomulikult pole tal enam ihu, aga tema lähedased kuulevad sageli kui ta tuleb. Näiteks kasside puhul kuuldakse sageli nurrumist ja/või iseloomulikku heli, mis tekkis vanasti sellest kui kass oma harjumuste kohaselt näiteks voodisse hüppas, kogetakse seda, kuidas keegi oma pea su õlale paneb jne.

Sinu endaga on see samuti seotud. Oled üpriski tundlik. Ma pole täheldanud, et isikud, kelle vaimne tase on tunduvalt alla keskmise, suudaksid oma lähedasi lemmikloomi sellisel kujul kogeda ja ammugi mitte temaga peale surma suhelda. Selles kõiges ei ole midagi halba. Tegemist ei ole ju mingi halva vaimolendiga vaid lihtsalt sinu lemmiklooma vaim käib ringi. Eks tema ju samuti igatseb sinu järele. Muidugi kui mõni nendest, kes vaimolendeid tunneb ja näeb, oleks sinu juures, siis võiks ta kinnitada sinu lemmiklooma vaimu sinu juures viibimist.

Mina suhtlen näiteks siiani oma eelmisel sügisel üle vikerkaaresilla läinud nõiakassiga. See oli üks muldvana ja väga armas ning tark kass. Ma ei tahtnud temast kuidagi loobuda. Esimesel korral kui ta suri, olin läheduses ja tõin ta ka teisest ilmast tagasi. Kui ta ca 9 kuu pärast uuesti lahkus, siis olin samal ajal kahjuks teiselpool merd ja kuna mind samal ajal segati, siis ei suutnud ma suure vahemaa ja keskendumisprobleemide tõttu teda koheselt tagasi tuua. Kui kassi juurde jõudsin, oli möödunud ca 15 tundi tema surmast. Kass oli külm ja täielikult kangestunud, kuid tema vaim ei olnud veel edasi läinud. Panin talle käed peale ja alustasin ta tagasitoomist, aga siis paluti mul see jätta vaatamata sellele, et kass ise oleks nõus olnud tagasi tulema. Vahest on vaja lasta nii lemmiklomadel kui ka inimestel minna. Lihtsalt ühel hetkel muutub see maine ihu nii kasutuskõlbmatuks, et selles ei ole enam hea elada. See kass tuleb õhtuti ikka minu juurde vaatamata sellele, et viimased pool aastat elas ta hoopis teises majas mitte siin, kus mina hetkel enamuse ajast olen.

Edasi siis sõltub paljugi sellest, mida sa ise soovid ja mida sa vaimses mõttes teed - kas soovid, et see loomake läheks nüüd juba edasi või sa soovid, et ta sind vaatamas käiks ...

P.S. See postitus ei ole mõeldud kolmandatele isikutele kommenteerimiseks vaid ainult teemaalgatajale.

[insomnia]

Minul käis kass pool aastat peale surma kodus.

[Veli Joonatan]

See juhtus aastaid tagasi. Ärkasin öösel üles ja tundsin jalgade peal raskust. Kassi vaim magas jalgade peal mul. Kui liigutasin siis nägin kuidas must vari hüppas voodist põrandale ja ka maandumist oli kuulda.
Endal enne seda kassi ei ole olnud, küllap oli võõras kass kes oli harjunud jalgade peal magama.