Surnud inimese korter.

Mu ema elab(mina elasin ka kunagi) ühes väiksemas korteritega majas. Ühes korteris elas sõbralik vana naine. Saime temaga hästi läbi. Vähem kui aasta tagasi suri. Ma hetkel ostan tema korterit. Täpsemalt teisipäeval on notarisse minek ja siis on korter minu. Aga mul on väiksed kartused ja hirm. Kui olen ema juures külas, siis ühtul pimedas on natuke kõhe sealt mööda minna.

Tunnen end ka natuke süüdi. Nimelt lebas ta u nädal oma korteris surnult. Olin sellel ajal ema juures kassile seltsiks(kuna tal tekib väga kergelt stress), ema oli sel ajal haiglas opil. Oli juba sügis ja ei osanud tähelepanu pöörata, et see tädike väljas ei liigu. Mõtlesin, et jahedad ilmad, ehk ei taha väljas käia. Tegelikult oli ta surnud, võibolla ka elus ja ootas abi Järele mõeldes, ma tõesti ei näind teda.

Olen ka kuulnud, et kui surnud inimese soove ei täideta siis jääb ta siia ilma hingena rändama. Ta nimelt soovis enda tuhastamist. Pojad aga ütlesid, et me teame jah aga meil juba kõik korraltatud ja nii on odavam.

Poeg kes korterit müüb, ütles et kõik jääb sisse(riided kõik-kõik). Mis ma nendega tegema peaks? Kardan, et solvan teda kuidagi, kui need ära viskan. Tegelikult korralikud riided, ehk kuhugi annetama? Ja ta öökapil on ta poja pilt(kes uppus), seda ei saa ju ometi minema visata? Minu ema arvas, et ma peaksin minema ta hauale ja küünla süütama(pole veel sinna jõudnud) ning tema poja pildi ka hauale panema. On see hea mõte ?


Ehk oskab keegi soovitada kedagi läänemaalt kelle poole pöörduda, kes saaks nö üle vaadata kas on korterit vaja nö puhastada.

Viska minema, kingi ära, müü maha absoluutselt kogu träni, esemed- asjad, peeglid, valgustid...jne, mis korterisse jäid. Ehk teisisõnu, nüüd juba Sinule kuuluv eluase, füüsiliselt eelmisest omanikust absoluutselt puhtaks. Seda enam, et nood Sind häirivad. Puhasta korter iseseisvalt energeetilisest, seisvast saastast. Õpetussõnu, kuidas seda toimetada, leiad külluses netiavarusest. Tee ära, vähemalt kerge sanitaarremont. Ehk anna OMA kinnisvarale uus hingamine, uus takt. Vaheta tapeet, uuenda seina- põrandakatteid, värvi laed, vaheta valgustid, maalid...jne.
Ära tee teiste, võõraste mugavustsoonis elavate inimeste (vanuri poeg, omaksed) probleemidest omi probleeme.
Võõrastest fotodest, veelrohkem fotodest, mis kujutavad traagiliselt hukkunuid- võõraid, katsu kiiremas korras vabaneda. Sellise materjali koht ei ole, ilmselgelt nüüd juba Sinule kuuluvas korteris. Anna lahkunu omastele, vii surnuaeda, põleta ära...mida iganes, ilma süümepiinadeta ja kiirelt. Küünla süütamine kalmistul ei tee kindlasti paha.
Kui oled KÕIK eelpoolnimetatud protseduurid, remondi, rituaalid, uuendused iseseisvalt ära teinud, peaks mure murtud olema. Ennem seda ei ole Sul mingit eluaseme puhastajat- posijat vaja. Ja pea meeles, et surm on elu lahutamatu osa.
Jõudu tööle.

Tegelikult peaks müüja ise korteri tühjaks tegema. Soovitan notaris müügitehingul nõuda müüjalt korteri tühjaks tegemist. Pange see punkt notariaalsesse lepingusse.

Oluline minu arvates on austus lahkunule. Pole tähtis mil moel seda avldatakse , vaid see , et austusavaldus tuleb südamest .
Lahkunu viimast soovi oleks pidanud täitma tema lähedased , nii ,et selle pärast ei tasu sul muretseda .Mõtle , et kadunuke
on nii ehk nii paremas ( või uuemas ) paigas .Ehk siis , miks peaks see vana daam sind kuidagi kimbutama hakkama . Kui
surm ei ole vägivaldne , pole põhjust karta ka "kurja kummitust". Mine oma maise eluga rahulikult edasi.

Viska minema kõik, väärisesemed võiks alles siiski hoida. Riideid ära anneta, neid võivad kanda vaid surnu sugulased. Viska samuti minema ja ka see foto. Kui plats puhas, pole vaja hakata endal eraldi energeetilist välja puhastama, see teeb töö ise ja ka pole oluline kas viia küünal hauale või mitte, see rohkem moraali- eetika küsimus kui paranormaalsuse valdkond.

Väärisesemed tuleks ümbersulatada või teha läbi tule ja vee rituaal vähemalt.
Kuld ja hõbe on üldse väga energeetilised metallid.
Vääriskivid on aga üldse nagu väikesed imevad akud.

(02-10-2014 20:49 )sileo Kirjutas:  Oluline minu arvates on austus lahkunule. Pole tähtis mil moel seda avldatakse , vaid see , et austusavaldus tuleb südamest .
Lahkunu viimast soovi oleks pidanud täitma tema lähedased , nii ,et selle pärast ei tasu sul muretseda .Mõtle , et kadunuke
on nii ehk nii paremas ( või uuemas ) paigas .Ehk siis , miks peaks see vana daam sind kuidagi kimbutama hakkama . Kui
surm ei ole vägivaldne , pole põhjust karta ka "kurja kummitust". Mine oma maise eluga rahulikult edasi.

Pahatihti pole austus lahkunule või vägivaldne surm küll mingid näitajad. Kui ikka mõni segav tegelane, seltskond teispoolsusest korteris ringi askeldab, siis niisama lihtsalt neist lahti ei saa. Õnneks on enamikel juhtudel taolised hirmud, foobiad kinni inimese enda kahe kõrva vahel.

Ja vaevalt, et perepoeg nii juhmivõitu on, et väärisesemeid, lauahõbedat või mõnda muud väärtuslikku uuele omanikule jätta. Asjad, mis püksitaskusse, kandekotti mahuvad, võetakse ilmselgelt enesega ühes.

Hing on tagasi saatmata .Ta lihtsalt ei saa aru et peab lahkuma .