Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Reaalsus ja sellesse suhestumine
Ok, mõistan teie seisukohta.

Leian, et mõiste teadus vôiks laieneda kõigele, mis kirjeldab või püüab kirjeldada reaalsust, olgu ta nii mitmes tahus kui võimalik.
Kuid siin peaks püsima jääma kontrollitavus, eksperimenteerimine, seaduspärasused kui alustalad ja kriitika oma veendumuste suhtes.
Vasta
Sa pole ju eelnevate tsivilisatsioonide teadmistega tutvunudki. Sul pole aimugi, mida eelnevad tsivilisatsioonid teadsid või oskasid. Ka ei jõudnud sa nii ruttu pikka artiklit läbi lugeda - seega nagu siin mõista on antud: oled veel roheline ja lisaks veel põikpäine.
Nagu sellel lingilgi öeldud :“Tõeline nägemine on võime näha nähtamatut.”
Eespool ütlesid, et sa teadust ei usu, minul jälle vastupidi on teadusesse suur usk. Väga palju on teadlased juba paika pannud. Ka sellel lingil on ära toodud uuemaid teadussaavutusi.
Näiteks samad ained, mida kehasiseselt sünteesib käbinääre (DMT ja beeta-karboliinid), sisalduvad ka Lõuna-Ameerika põlisrahvaste tseremoniaalses joogis ayahuasca.
See aga, nagu eile kirjutasin, toob esile muutunud teadvuseseisundid.
Loe, õpi, arenda teadmisi. Kas Atlantise tsivilisatsioonis elasid tõesti primitiivsed inimesed? Kuidas sa niisugusele järeldusele jõudsid? Tead täpselt selle kohta kõik? Kus kohast sa teada said? Kolmanda silma abil?
Just lugesin, et oma kolmanda silma abil edasiantava energia abil suutsid atlantlased liigutada suuri raskusi ja püstitada monumentaalseid ehitisi. Nad suutsid mõjutada gravitatsiooni ja oskasid suunata ka psüühilist energiat. Nad ei suutnud aga vältida negatiivse psüühilise energia kogunemist Maal ja seetõttu toimus kosmiline kataklüsm. Ka oli neil tehnoloogia hoopis rohkem arenenud kui meil praegu on.
Sellest tehnoloogiast on ka praegu veel Maal jälgi.
Vasta
Ma ei oska sulle muud öelda kui et selline saast ajab oksele.
Ma vist olen nõrkemiseni usu ja tõekspidamiste seost ja seosesetust kirjeldanud ja milline seos on sel minuga.
Ütlen ausalt, ma ei saa sind keelata postitamast, aga mind ei huvita vähimalgi määral sinu arvamused.
Minujaoks on see sisutu.

Muideks muinasjutu raamatuid vedeleb mul riiulis küllaga, kui soovin küll ma siis naljaga pooleks neid ka loen.
Vasta
Seda juba ei juhtu, unista edasi.

Oma vaimukused hoia endale!
Vasta
(12-02-2015, 20:44 )mtrxx Kirjutas: Ma ei oska sulle muud öelda kui et selline saast ajab oksele.
Ma vist olen nõrkemiseni usu ja tõekspidamiste seost ja seosesetust kirjeldanud ja milline seos on sel minuga.
Ütlen ausalt, ma ei saa sind keelata postitamast, aga mind ei huvita vähimalgi määral sinu arvamused.
Minujaoks on see sisutu.

Muideks muinasjutu raamatuid vedeleb mul riiulis küllaga, kui soovin küll ma siis naljaga pooleks neid ka loen.
Teaduse otsingud ajavad oksele? Hmm. Ei oska ka muud midagi öelda.
Pole sa siin midagi kirjeldanud. Tulid ja tegid kaks teemat - ja see on kõik. Miks aga vaimsuse ja filosoofia alla? Vaimsusest ei tea
sa ju üldse midagi. Foorumisse ikka tullakse ju siis, kui teiste arvamused ka huvi pakuvad.
Teadus ja teaduse uusimad avastused ei ole küll kuidagi moodi sisutud. Samuti on inimese teadvus huvitav asi.
Sinna kuulub ka traspersonaalne psühholoogia, mis on uusim suundumus psühholoogias ja uurib transpersonaalseid läbielamisi.
http://et.wikipedia.org/wiki/Transperson...Chholoogia
Vasta
Kuule lõpeta õige oma targutamine.

Said väga hästi aru mida kirjutasin ja mida mõistusepäraseks ja teaduslikuks selgituseks pidasin.
Niikaua kui pole ühist selgust Sinu poolt mainitud teemadel, keeldun ma seda arvestatava tõendina võtmist.
Foorumisse tulingi arvamusi kuulama, aga mitte teatud seisukohtade lõpematud jauramist lugema.
Oled enda seisukohad teatavaks teinud, nüüd ehk aitab?

Isiklik profileerimine hoia oma teada. Mul ei ole seda vaja.
Hoidu edasisest kommentaaridest, see on minu soovitus sinule.
Vasta
(11-02-2015, 21:08 )mtrxx Kirjutas: Nofretete selgitas hästi seda mida ma mõtlesin.
Mida sa selle all mõtlesid? Aga olgu - saa edaspidi ise hakkama

Vasta
No küll ma saan ja on palju inimesi kellega arutleda.
Ärge üldse muretsegi.
Vasta
Õige, ainult sellest ei muutunud midagi inimese elu tunnetuse kvaliteedi osas, kui ilmnes, et maakera polegi lapik ja päike ei tiirlegi ümber maakera, seega lapiku maakera näide ei päde. Hea muidugi, et need asjaolud teada.

Just reaalsuse mõistmine aitab oluliselt kaasa (lapse) unistustest ja ulmadest vabanemisele ehk siis suhestuda tegelikku adekvaatselt. Ent reaalsus ei selgita inimese jaoks olulist küsimust: mis on inimese olemasolu eesmärk, ülesanne? (Reaal)teadus räägib käega katsutavast, kuigi on arukas eeldada, et inimene pole vaid lihatomp, kui teda juhib lisaks instinktidele ka mõtlemisorgan. Võib ju olla, et polegi midagi enamat kui lihtsalt inimliik ja selle alalhoidmine, ent miski ütleb, et kui see nii oleks, siis milleks arenes inimesel mõtlemisvõime, kui selle rakendamiseks puudub looduse seisukohalt igasugune vajadus. Looduse kapriis, mutantgeen vmt, mis just inimliiki tabas? Ei tea, ent enese elukulg ja veidi teadmisi julgevad oletada, et on veel midagi, millele peavoolu teadus ei oska või ei taha anda vastuseid. Korratakse, et loll mass võib küll uskuda jumalasse (looja), aga see ei ole jumala tõend. Pole ka teadusel tõendeid looja või kõiksuse vms olemasolu puudumise kohta. Miks kahelda vaimse (inimese sisemaailmaga seotu, sh tunne, taju jms) tasandi olemasolus, kui inimesed kogevad seda? Pealegi tegeleb filosoofia just kõiksuse ja inimese eesmärkide ning ülesannete mõtestamisega. See pole argument, et (reaal)teadus suudab hetkel vaid materiaalset süstematiseerida ja rakendada. See on ta praegune tase.
Vasta
Eksid pea kõikides punktides.
Sattusin tõesti pessa, lasteaeda kus lapsik fantaasia ja naeruväärsed seisukohad on ülekaalus, eriti isiklik rynnak ja ,, ärapanemine".

Teiseks ole hea ja loe mida ma kirjutasin, mitte ära mõtle ise juurde.
Ma ei ole nõus komenteeridega kus igal võimaluse mind profileeritakse nagu see peaks kuidagi väiteid tõesemaks muutma.
Mõnel tundub käivat siin võistlus võidu nimel, et mingeid nimekirju ja muid ,, vastast" põrmustavaid meetodeid kasutada.

Oled jätnud endast negatiivse mulje. Samas oli siin ka huvitavaid vastuseid. Esitati omad tõekspidamised ja vaated ,mis on positiivne.
Tõesti, sina võiksid küll häbenema minna, sest viimane kommentaar meenutab pigem keskmise Delfi kommentaatori mõttekäiku.
Lisaks sellele püüad olla psühholoog ja selgeltnägija, milles haledalt oled läbikukkunud.
Vasta
(12-02-2015, 21:59 )Sinis Kirjutas: Õige, ainult sellest ei muutunud midagi inimese elu tunnetuse kvaliteedi osas, kui ilmnes, et maakera polegi lapik ja päike ei tiirlegi ümber maakera, seega lapiku maakera näide ei päde. Hea muidugi, et need asjaolud teada.

Just reaalsuse mõistmine aitab oluliselt kaasa (lapse) unistustest ja ulmadest vabanemisele ehk siis suhestuda tegelikku adekvaatselt. Ent reaalsus ei selgita inimese jaoks olulist küsimust: mis on inimese olemasolu eesmärk, ülesanne? (Reaal)teadus räägib käega katsutavast, kuigi on arukas eeldada, et inimene pole vaid lihatomp, kui teda juhib lisaks instinktidele ka mõtlemisorgan. Võib ju olla, et polegi midagi enamat kui lihtsalt inimliik ja selle alalhoidmine, ent miski ütleb, et kui see nii oleks, siis milleks arenes inimesel mõtlemisvõime, kui selle rakendamiseks puudub looduse seisukohalt igasugune vajadus. Looduse kapriis, mutantgeen vmt, mis just inimliiki tabas? Ei tea, ent enese elukulg ja veidi teadmisi julgevad oletada, et on veel midagi, millele peavoolu teadus ei oska või ei taha anda vastuseid. Korratakse, et loll mass võib küll uskuda jumalasse (looja), aga see ei ole jumala tõend. Pole ka teadusel tõendeid looja või kõiksuse vms olemasolu puudumise kohta. Miks kahelda vaimse (inimese sisemaailmaga seotu, sh tunne, taju jms) tasandi olemasolus, kui inimesed kogevad seda? Pealegi tegeleb filosoofia just kõiksuse ja inimese eesmärkide ning ülesannete mõtestamisega. See pole argument, et (reaal)teadus suudab hetkel vaid materiaalset süstematiseerida ja rakendada. See on ta praegune tase.

Mõistlik kommentaar.

Milleks kahelda? Just seepärast, et need järeldused on olemuselt nii kallutatud.
Neid ei hoita võrdsel tasandil muu võimalikuga.
Inimesed kogevad, tõsi, aga mida kogevad, ärme rutta selgitustega.

Probleem on väitega, et teadus suudab vaid materiaalset süstematiseerida. Millele tugineb teadmine, et on midagi sellevälist?
Isiklik kogemus on vaid kogemus, mitte selgitus. Kas sa tead kuidas sellised kogemuslikud protsessid ajus toimivad? Kas on tõendeid, et need on füüsilise keha välised?

(12-02-2015, 22:23 )murjam Kirjutas: Lugesin piisavalt, teise kolmandiku peal hakkas plaat hüppama, seejärel avaldus koleerik, enamat ei pea vajalikuks, aga kõva mees oled Laugh
mtrxx 22:19 Raporteerib postitusest

Arvamus sinust on samaväärne, kuigi alguses oli nagu lubav.
Millega siis edaspidi ,, üllatad"?

Btw fake smile on ysna hale, aga olgu.
Vasta
Selle materiaalse süstematiseerimise all võib ilmselt silmas pidada reduktsionismi. Ning seda, et reduktsionismil on piirid. Ma ei tea täpselt, mida Sinins silmas pidas, aga reduktsionismi probleemid on vähemalt minu jaoks nähtavad.
Reduktsionism on siis üks filosoofiline idee, mis on saanud teaduses väga suure kandepinna. Väga lihtsalt tähendab see siis seda, et kõik keeruline koosneb lihtsatest osadest. Mul pole selle idee vastu midagi, kui sellele ettevaatlikult ja kaalutlevalt läheneda. Kui aga rääkida reduktsionismist, siis peab ka arvestama emergentsusega. See on aga raskemini mõistetav idee. Lisaks peab arvestama ka sellega, et neil lihtsatel komponentidel võib olla omadusi, mis komponentide tasemel ei ole üldse uuritavad või tuvastatavad praeguste võimaluste juures. Need omadused võivad olla midagi sellist, mis avalduvad vaid just selles keerulises süsteemis, mis reduktsionismi idee vaimus laiali lammutati.


Emergentsus tähendab siis lihtsustatult seda, et pannes kokku x hulk lihtsaid asju võib tulemus tekkida midagi uut ja ootamatut. Ootamatut selles mõttes, et kui mingi kirjeldus tundus täielikult katvat neid lihtsaid asju, siis emergentseid nähtusi see kirjeldus enam ei kata.
Vasta
Nõustun öelduga täielikult.

Kummalisel kombel sisenes reduktsioon minu mõttemaailma äkitselt ja emotsioone ning vaadeldavaid objekte lõhestavalt. Just see teadmine kuidas teatud asjad toimivad kaotas terviku väärtuse.
See ei peaks võibolla nii olema, kuid alates sellest hetkest tundub maailm vaid mehhaanilise olemusega, maadeldes teatud duaalsusega ,, minapildi" ja välise suhtes. Aga ok see selleks.
Vasta
Võin küll eksida, aga mulle tundub, et üks video võiks sulle huvi pakkuda.
See on siis Sean Carrolli ettekanne teemal poeetiline naturalism.
Ta ei paku seal vastuseid, aga minu jaoks on see ettekanne oluline selle pärast, et pakub välja ideid, kuidas sellistest probleemidest rääkida ja mõelda.
Vasta
(12-02-2015, 21:59 )Sinis Kirjutas: ... reaalsuse mõistmine ... reaalsus ei selgita ... (reaal)teadus ... vaimne tasand ...
Materiaalne/füüsiline ja mittemateriaalne/vaimne tasand on eraldi käsitletavad, aga kui reaalsusest on juttu, siis kas need ei kuulu mõlemad kokku?

Inimesed tunnetavad reaalsust erinevalt ja osade jaoks kuuluvad sinna ainult nende kogukond ja uskumused, osade jaoks maailm, osade jaoks universum ja osade jaoks lisaks veel jumal(ad)/vaimud/energiad/tulnukad jne seega reaalsusest rääkides ma ei lööks lahku füüsilist ja vaimset poolt vaid pigem käsitleks inimese poolt tajutavat, kogetavat ja mõtestatavat maailma.

Vasta
Suuremaks küsimuseks on minujaoks vast see, et milline tunnetuslik reaalsus on rohkem realistlikum.
See on ka koht kus võiks tulistesse vaidlustesse laskuda, aga hoidugem sellest.
Väidan vaid, et erinev lähenemine ei kahanda kellegi mõttesügavusi ja selle ilu, ning keegi ei ole puhtalt definitsiooni kohaselt kellestki rohkem vaimne või spirituaalne inimene.
Vasta
(12-02-2015, 22:25 )mtrxx Kirjutas: Milleks kahelda? Just seepärast, et need järeldused on olemuselt nii kallutatud.
Probleem on väitega, et teadus suudab vaid materiaalset süstematiseerida. Millele tugineb teadmine, et on midagi sellevälist?
Isiklik kogemus on vaid kogemus, mitte selgitus. Kas sa tead kuidas sellised kogemuslikud protsessid ajus toimivad? Kas on tõendeid, et need on füüsilise keha välised?

Kelle või mille poolt kallutatud? Mis osas kallutatud?
Neid järeldusi võetakse appi kui viimase võimaliku selgitusena, kui muu saab välistatud. Ja mitte sellepärast, et soovitakse tavapärasest eemalduda, vaid sedasi võib seletamatu seletatuks loksuda.
Millele tugineb teadmine, et on vaid materiaalne maailm?
Just isiklikud kogemused on need, millest saavad küsimused ja vastused alguse, iseasi on, kuidas indiviidide kogemusi teaduslikult vaagida.

Jah, kage, inimesed tunnetavad reaalsust erinevalt, nagu minagi oma kogemuse najal ja ei näe esialgu uskumusel, jumalal ning kogukonnal sellega midagi pistmist olevat.
Ja anna andeks, kui mu sõnastus tekitab võõristust ja mõtetes on vasturääkivusi: olen ju öelnud, et ma pole ei ühes ega teises tugev, aga kirjutada ja mõtelda sooviks ikka wink
Vasta
Välistatud enda jaoks või mõtled laiemalt?
Vasta
(13-02-2015, 00:28 )murjam Kirjutas:
(12-02-2015, 23:59 )mtrxx Kirjutas: Kummalisel kombel sisenes reduktsioon minu mõttemaailma äkitselt ja emotsioone ning vaadeldavaid objekte lõhestavalt. Just see teadmine kuidas teatud asjad toimivad kaotas terviku väärtuse.
See ei peaks võibolla nii olema, kuid alates sellest hetkest tundub maailm vaid mehhaanilise olemusega, maadeldes teatud duaalsusega ,, minapildi" ja välise suhtes.

Vist kusagil eespool mainisin, et taipamisakt on täiesti individuaalne, prognoosimatu ja seletamatu. Lihtne näide kogetud reaalsusest, milles enamasti ei kahelda: elutarkust ei anna raamatust õppida või kellelegi selgeks teha, see on igal indiviidil unikaalne.

Oi jeerum, miks tahetakse oma väljendusoskust ja mõtteid nii keeruliseks teha.

(13-02-2015, 16:01 )Sinis Kirjutas: Meenus siin enese aastatetagune kogemus. Lebasin diivanil peale väsitavat tööpäeva. Suunasin silmad lakke ja näen seal üle poole lae laiuvat hiigelsuurt läbipaistvat, värvitut, õhust tihedama konsistentsiga (nagu tarretis) ämblikku liikumas. Olin hämmeldunud ja vaatasin mujale, tõenäoliselt ka sulgesin silmad, et veenduda ta olemasolus või olematuses mujal, mujal teda polnud. Ämblik jäi lakke, liigutas ja tegutses seal rahulikult, ja ei mõjunud ohtlikuna. Püüdsin mõttes asjale (nimetasin nähtu miskipärast virtuaalämblikuks) selgitust saada, et küllap see mingi järelkaja millelegi on, kuid ei midagi: ulme- ja muid sarnaseid filme ja pilte ega raamatuid ma ei vaata ega loe, meenutasin reaalseid kokkupuuteid ämblikega ja tundeid nendega seoses. Taolise pildi nägemine ja püsimine laes mõjus sedavõrd absurdsena, et hakkasin mõtlema n-ö muule võimalikule seletusele, peale selle, mida oleks arvatavalt pakkunud meditsiiniteadus.

Olen täpselt sama kogenud, isegi siia foorumisse sellest kirjutanud. Magasin ja telefoni helina peale avasin silmad ning siis telefoniga rääkides vaatasin lakke ja nägin ämblikku laes. See oli nii 30-40 cm pikkune, liikumatu ja ovaalne...ehtne ämblik. Ma isegi tõusin põlvili ja uurisin seda, samal ajal rääkides. Arvan, et ta oli mulle nähtav nii 10 sekundit.
Vasta
Laused lähevad keeruliseks kui teisiti ei osata või üritatakse ennast täpselt väljendada.
Samas leian, et see pole koht kritiseerimiseks.

Kogemusi on aga huvitav lugeda. Eks neist teeb ka omad järeldused.
Vasta
Vabandust, et teemast kõrvale kaldusin: parandan oma vea. Mõnikord on kogemuse kirjelduse põhjal kergem aru saada edastatavast mõttest (pikad, üksteise mõtete ületrumpamised ja kordused pole just parimad lugemismaterjalid).
Minu puhul kujundas reaalsustaju usk (primitiivne, kas pole?) teadusteadmistesse: kõik see, mida teadus ütles, oli õige ja ilma jututa. Enese mõtted ja kogemused said surutud raamidesse, ja see, mis sinna ei mahtunud, pidi leppima hullu mõtte või kogemuse staatusega ja sai maha salatud. Ühel kenal hetkel avastasin, et on teisigi (sealjuures märkad, et nad on täitsa tavalised iseendaga hakkamasaavad inimesed), kes vaevlevad nn hullude mõtete ja kogemuste küüsis. See julgustas otsima teadusväliseid vastuseid, et pisutki mõista reaalsuse erinevaid ulatusi, millest üks liigitub nn seletamatu kategooriasse.

Su enese kogemus tassiga (teises teemas), mis ühtäkki muutis tajusuhet materiaalsesse, on vist mingil moel kõigil läbi elatud, ainult tassiks on mingi muu ese või nähtus.

(13-02-2015, 16:54 )mtrxx Kirjutas: Välistatud enda jaoks või mõtled laiemalt?

Lootsin saada oma küsimustele vastuseid, kuna väited, millede põhjal nad esitasin, kõlasid vaieldamatult kehtivatena, ent sain uue küsimuse osaliseks. Kas see on sinu moodus öelda, et mul pole su teemasse asja?

Vasta
Oh ei, seda ma küll ei mõtle.
Vastupidi, huviga loen mida kirjutasite.

Mina isiklikult olen reaalsuse tajuga kummalisel astmel.
Emotsionaalsel tasandil ei suuda, võibolla ei julge kogeda tundevorme.
Pea kõik tunnetuslikud ja tajutavad nähtused on redutseeritult läbinähtavad, seda mitte niivõrd filosoofilises mõttes, vaid tunde, taju tasandil.
Igapäev oleks nagu eilse kordus, kuskilt ei õhku tehtud tegusi.
Vaatlen oma tuba, kogu mateeriabon sama. Ei leidu märkigi eilsest.
See asi iseeneses, mida ma alateadlikult nähtustele ja mateeriale omistasin on kadunud.
Kõik kohad ja inimesed on samasugused, mateeria kogumid.
Ning tean, et kui ma ei tuletaks nähtavale fantaseeritud või tuletusliku omadust, siis kõik on tühi, sisutu, eesmärgitu.
Äkitselt olen üksi, ma ei näe, vaid näen endapoolset tõlgendatud teiste olemasolu. Piltlikult, vaatlen iseenda ümberkodeeritud pilti teiste olemusest.
Kes teab, võibolla on see ülemõtlemise tulemus, võibolla märk sõitvast katusest.
Vasta
(13-02-2015, 16:01 )Sinis Kirjutas: Ja anna andeks, kui mu sõnastus tekitab võõristust ja mõtetes on vasturääkivusi: olen ju öelnud, et ma pole ei ühes ega teises tugev, aga kirjutada ja mõtelda sooviks ikka wink
Anna andeks, et ma üritan aru saada kas sa käsitled reaalsust reaalteadusena või laiemalt ja esitasin küsimuse. Ei mõelnud seda keelamise või vaikima sundimisena.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat