Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Kontakt millegi tundmatuga
#1
Tere!

Kunagi olin veendunud, et mingisuguseid vaime/deemoneid/ingleid ei ole olemas. Umbes aasta tagasi jooksis mu elu totaalsesse tupikusse ning olin jõudnud punkti, kus soovisin siit ilmast lahkuda. Saigi ühel õhtul endale nöör kaela aetud - olin valmis asjaga lõpuni minema. Pilt hakkas kaduma, õhk otsa saama - polnud isegi valus mitte. Kuid viimasel hetkel otsustasin mingil kummalisel põhjusel asja pooleli jätta. Pärast seda muutus mu elu kardinaalselt - hakkasin tunnetama erinevaid energiakogusid enda ümber. Kodus ei tundnud end enam turvaliselt. Arvasin, et olen hulluks minemas. Selline tunne oli, nagu keegi lihtsalt seisaks ja jõllitaks mind kogu aeg. Unenägudesse tekkisid mingid jõledad kiljuvad näod. Küünlad läksid minu juuresolekul lolliks - hakkasid hüplema ja tantsima. Keha tabas pidevalt õõvastav külmavärinate laine. Kuid enda hulluks tembeldamine lõppes siis, kui külla tulnud tuttavatega hakkas asju juhtuma - mõni neist nägi teatud tüüpi olendeid, mõnda tabas kirjeldamatu depressioon ja füüsiline valu, mõne telefon läks totaalselt lolliks.

Nagu hiljem selgus, painas mind miskisugune vastik deemon, mis "sündis" siia ilma minu ebaõnnestunud suitsiidikatse tõttu. Avastasin enda jaoks "spirituaalsuse" - kaitseinglid, pendlid ja palju muudki. Ühe küllaltki sünge rituaali läbi õnnestus deemonist vabaneda. Olen ka hilisemalt selliste pahaloomuliste tegelastega kokku puutunud, kuid nendest vabanemine pole osutunud probleemiks.

Nüüd - enam kui aasta hiljem, olen veidike frustreerunud. Täpsemalt seetõttu, et kõiksugu erinevad vaimud/hinged nagu tahaks minuga suhelda, aga ma ei suuda neid mõista. Küünlad tantsivad/liiguvad ja ma tunnetan teatud hetkedel erinevat sorti energiaid. Pendlit kasutades saan alati ainult imelikke juhtnööre - kui mingi asja kohta küsin, saan vastuseid, mis osutuvad "valedeks". Samas tunnen end n.ö surnute seltsis küllaltki mugavalt - ausaltöeldes palju mugavamalt kui elavate inimeste juures. Kuid mis mulle tõsist tuska valmistab, on see, et mitte iial pole ma näinud ühtegi "hinge" või "olendit" oma silmaga ega midagi üleloomulikult liikumas või kuulnud nende häält. Ma isegi ei tea, kellega ma täpselt "suhtlen" - ainult seda, et nad kogunevad siia õhtuti, mõnikord ka keset päeva. Ning mul pole nende vastu otseselt midagi - lihtsalt tahaks paremat kontakti saada - midagi konkreetset näha.

Erinevad "targad" on end minu juuresolekul väga ebamugavalt tundnud - viimane kord jooksis spiritualist lihtsalt uksest välja ja ütles, et ma olen kõige süngem inimene, keda ta kunagi kohanud on. Tahaks saada vastuseid - konkreetseid vastuseid selle kohta, mis minus seda süngust tekitab ning kes on need "olendid", kes siin minuga aega veedavad. Aga ma ei oska kellegi poole pöörduda. Ning see kõik segab mu elu. Mingit ouija lauda kasutada ei soovi - ilmselt ei suudaks olukorda kontrollida ning päästaks mingi pahareti siia ilma ringi jooksma.

Ehk oskab keegi teie seast mulle mingisugust nõu anda?
Vasta
#2
http://peaasi.ee/enesevigastamine-ja-enesetapumotted/
Seal lehe vasakul all võib vajutada "küsi nõustajalt". Soovitan saata copy/paste oma postitus neile ja vahest oskavad nõustada.
Vasta
#3
Levis:

Pärast eelmise aasta kogemust puudub igasugune soov enesele kätt külge panna - olen tehtud vigadest õppinud. Ehk mõistsid minu postitust valesti? Või kui üritasid lihtsalt vanale haavale soola peale raputada, siis oli see sinust inetu. Võib-olla olengi psüühiliselt haige, aga no mis sa teed.

Minu postituse eesmärk oli otsida abi nende "hingelaadsete" tegelastega suhtlemisel, eeldusel et see kõik loomulikult ei toimu ainult minu peas (seda foorumit sirvides/tuttavate kogemustest lähtudes kaldun arvama, et midagi seal siiski on). Ma sügavalt kahtlen, et selle lingi kaudu tulev nõustamine mind antud vallas aitaks.
Vasta
#4
Minu hüpotees on ikkagi see, et seesama deemon tembutab Sinu ümber, sellest Sinu tohutu süngus, sellest segased vastused, sellest muud nähtused Sinu ümber, mida ka teised tajuvad.

Vaimude või hingedega suhtlemisel ei peagi neid nägema või kuulma. Võib, aga saab ka ilma selleta.

Igasugused sünged rituaalid ja muud süngust süngust toitvad asjad tuleb kõrvale heita, kuigi need võivad tunduda ainukesena mõjuvat. Tõsiselt ja kogu hingest taotle kontakti kõrgemate olenditega ja taotle teadlikkuse tõusu. Need, kes Sul kodus on, need ei ole need, mida Sina vajad.

Minu arvamus ja võib olla ekslik.
Vasta
#5
(17-05-2015, 17:24 )Marina Kirjutas: Minu arvamus ja võib olla ekslik.

Ei ole. See on sinu kogemustel põhinev arvamus. Ja sinu jaoks õige.

Oleme kõik ümbritsetud erinevatest (paralleel)maailmadest ja olemustest. Mõned tunnetavad neid, väga vähesed näevad ilmsi (enamus näeb neid unes, aga unustab peagi).
Parim soovitus on - kohaneda. Ja teha - "klassikat" ehk siis käitu nendega nii, nagu tahad, et nemad sinuga käituksid.
Vasta
#6
Oht on selles, et kui kasutad igasuguste tunnustamata sensitiivide ehk soolapuhujate abi,s siis läheb asi hullemaks, sest:
# Nad kasutavad tihti endalegi selgusetult selliseid sümboleid, mis hoopis annavad sind rõhuvale deemonile jõudu juurde.
# Nad mõtlevad loitse välja enesetarkusest, millel pole mingit väge.

Kuna sinu poolt kirjeldatu on liiga napp, siis ei saa ma probleemi osas seisukohta võtta ja seega miskit soovitada aga igal juhul ei tohiks šarlataanide "abi" kasutada!
Vasta
#7
Soovite teada, mis teiega toimus? Püüan hästi lühidalt selgitada, oma nägemust, teiega toimunud sündmustele.
Olen siin, igal pool, püüdnud tõestada – et enesetapp, ei ole väljapääs. Oma katse tagajärjel, jõudsite te kurjuse tsooni. Selle on loonud satanistid, oma maise tegevuse tagajärjel. Sealt olete kaasa haaranud kõik selle mida te näete, tajute ja kes teid kiusavad. Satanism eksisteerib ainult ohvrite ja ohverduste abil.
Mõtlemise koht!
Kui soovite satanistide küüsist vabaneda, otsige minu postitustest üles, Saalomoni suure pitsati kirjeldus, ning juhend kuidas sellega tegutseda. Arvan et see peaks olukorda, algul leevendama.
Hiljem võib ka, keerulistemate tegevuste juurte minna.

Vasta
#8
Aitäh vastanutele!

Teie kirjutatu andis omajagu mõtlemisainet. Olin veendumusel, et praegused tegelased, kellega mingit laadi "kontakti" hoian, on healoomulised. Olen nende "müstiliste tegelastega" rohkemal või vähemal määral kontakti hoidnud eelmise aasta juhtumistest saati. Samas kui möödunud kuudele tagasi mõtlema hakata, on elu liikunud mööda ameerika mägesid. On perioode, kus elu on fantastiline ning seda emotsiooni on kajastanud ka pendli "õigesti" töötamine ning küünalde malbe, juhatav liikumine. Kuid kui midagi valesti hakkab minema, siis läheb kõik ikka konkreetselt *****.

Just 4 nädalat tagasi lõppes vist üks elu mõnusamaid ja produktiivsemaid perioode, mis kestis nii kaks kuud. Kuid siis hakkas jälle juhtuma - konkreetselt IGA asi läks valesti. Umbes 2 nädalat tagasi tabasid mind sõnukirjeldamatult jubedad unenäod - ühes neist näiteks läksin vanematele külla ning uksel tajusin, et midagi on vääääga valesti. Hakkasin mööda maja ringi käima ning igast toast leidsin ülimalt jõhkralt mõrvatud pereliikme jäänused. Üldiselt kontrollin oma unenägusid küllaltki hästi, kuid tookord pidin kõik toad enne läbi käima, kui sealt välja tulla sain. Uni lõppes sellega, et too kurjus lendas majast minema ning saabus miski eredam tegelane, kes mulle natuke asju põhjendas. Täpsemalt rääkis seda, et olen äravahetamiseni sarnane asjandusega, kes mind praegu painab - tal olid kõik eeldused saamaks erakordselt "heaks" (keeruline sõnadega seda kirjeldada), kuid ta valis tumedama tee ning rakendas oma potentsiaali selles suunas. Seepeale küsisin, et kas minul on seega võimalik kunagi "heaks" saada, mille peale too südamest naerma hakkas, ning vastas, et "noh, teoreetiliselt jah". Järgnevatel öödel nägin veel mitme kraadi võrra hullemaid asju, mida siinkohal täpsemalt kirjeldama ei hakka. Lõpuks otsustasin lihtsalt enne magama jäämist kaks pudelit õlut võtta, et unenägusid vältida. Too nädalavahetus külastasingi vanemaid ning pärast seda need õudukad kadusid - asendusid taas märksa paremate nägemustega. Aga elus kisub endiselt viltu (miski ei lähe plaanipäraselt). Ning ka tegelased, kes mind õhtuti külastavad, on äärmiselt rahutud (kas või küünla liikumise põhjal).

Selline tunne on, nagu oleksin kahe tule vahel - miski kisub sinna tumedusse, kuid keegi ikka valvab ja üritab mind sellest eemal hoida (need, kellega paremat kontakti üritan luua). Samas nüüd hakkan mõtlema, et ehk ongi see lihtsalt illusioon ning need "head" on mingisugune deemonlik trikk...
Vasta
#9
Saatsin sulle PM-i! Deemonitega küll mingit kontakti ei tohiks luua, nad on algusest peale valetajad vaimud, seda nad ju ainult tahavad et sa neile oma elus ruumi annad, samas tahavad ainult hävitada ja kahtlusi ja hirme tekitada.
Ka enesetapu mõtted on mõtted, mida vaimud saavad inimesele sisendada, tehes nii, et inimene arvab, et need mõtted tulevad temast enesest.
Vasta
#10
sinu nö deemonid või vaimud on su enda tujude sünnitatud energiad... äkki siis fantoom oleks sobivam sõna... pole mingeid satanistide kurje plaane - jeerum Laugh
mul näiteks on kodus kohvimasin mis s6ltub täielikult mu tujudest... kui vabaks lasen, siis annab kohvi-muidu ei anna Laugh mu enda energia juhib seda
kui sul on paha tuju, siis küünlad kargavadki, tehnika streigib jne muide see on ka hea abimees enese rahulikumaks arendamisel...kõik need su kollid.. kusjuures mingi antidepressandi ravikuur ei teeks paha (vabandan looduslaste ees aga vahel on seda alguses vaja) sa ei pea ju arstile sellist umbluud ajama, räägid lihtsalt et magad halvasti ja näed õudukaid unes ja ei puhka välja. Kollid aga on su enda põhjustatud...
Vasta
#11

Tundub, et sa elad sõltuvuses, millest sa tegelikult sisimas ei taha loobuda aga sa võiksid ja saaksid seda muuta.
"Energiat ei saa luua ega hävitada, teda saab ainult teise energiavormi ümber muuta."

http://visioonid.ee/blog/2015/2/23/94-va...ne-hugieen

"Elades sellisel energeetiliselt ebapuhtal planeedil nagu Maa, on üks tähtsamaid asju, mida igaüks oskama peaks, enese kaitsmine negatiivsete energiate eest. See negatiivne energia on tavaliselt paljale silmale nähtamatu, aga ta võib avalduda kurjade vaimudena, kummituste ehk kehatute hingedena, UFO-dena, astraalolenditena jne. Tõenäoliselt enamik vaimsetest asjadest huvitatud inimestest (eriti nn New Age’i liikmed) on tõrksad kurjade vaimude teema käsitlemise suhtes. See tõrksus põhineb kaitsemehhanismil, mis on inimpsüühikasse sisse loodud. Ei ole saladus, et inimpsüühika ei taha tunnistada ohtu, mille vastu ta enda arvates ei suuda kaitset leida."

Ma ise ei toimeta selle õpetuse järgi aga võibolla sinule see pakuks huvi. Tundub igaljuhul parem, kui see praegune olukord.
Küll aga dushi all aga lausun mõttes "veeke-veeke, pühi minema negatiivne energia minust või siis puhasta mind negatiivsetest mõtetest" ja siis kujutlen, kuidas see mööda ihu ülalt alla minema uhab. Või kui tekkib ootamatult mõni halb mõte, siis pühin selle mõttes nagu pühiks tahvlilt kriidijäljed. Pidavat olema 20 sekundit, enne kui mõte ühisvälja talletub.

Jonnipunnile:
Antidepressandid vahetaks ma välja homöopaatiliste preparaatide vastu. Muus osas oleks nõus.
http://www.biore.ee/bachi-oiteraapilised-tilgad.html
Saab neid ka siit:
http://m.iherb.com/search?x=0&y=0&kw=bach
Valik on siin suur.

Vasta
#12
Jumal küll...ma olen terve see aeg nii rumal olnud.

Keni poolt välja toodud sõltuvuse värk oli 100% täppi - ma arvan, et see põhjustab kõike muud halba/segadust minu ümber. See takistab "spirituaalses" vallas edasi arenemist. Tegelikult on neid sõltuvusi isegi kaks.

Aga miks viimaste nädalate jooksul on asi täiesti käest ära läinud - ma olen veendunud, et mõtlesin selle põhjuse lõpuks välja - suuresti tänu teie kõigi poolt kirjutatule. Nimelt see rituaal, mida oma esimeses postituses mainisin - oma rumala suitsiidikatse eest sain ma väga korralikult karistada. Olin tol hetkel kohutavas armuvalus. Peamisi põhjuseid, miks ennast üldse oksa tõmmata tahtsin, oli see, et mind reedeti ühe neiu ning väga hea sõbra poolt - täpsemalt ei hakka seda kõike selgitama aga nupukamad võivad pildi ise kokku panna. Kuna deemon hakkas terroriseerima minu lähedasi, tabasin üks hetk ära selle, et kui too asjandus on suuteline ründama minu häid sõpru, siis jumal teab mis juhtuks selle neiu juuresolekul (teadsin teda lapsepõlvest saati ning meie vahel oli väga eriline side). Selsamal õhtul avastasingi too rituaali ning vabanesin paharetist. Karistuseks jäin sellest armastatud neiust "igaveseks" ilma - mind hoiatati, et kui temaga peaksin kunagi veel kontakti otsima või suhtlema hakkama, tuleb too asjandus tagasi ning hakkab nii mind kui ka teda minu silme all hävitama - puruks kiskuma. Ning mis juhtus 4 nädalat tagasi? Et elu oli parem kui kunagi varem, otsustasin neiule taaskord kirjutada. Kuna mul puudusid igasugused tagamõtted ning soov temaga mingit laadi romantilist suhtlust taastada, arvasin, et see on ohutu. Ning selsamal nädalavahetusel, kui külastasin vanemaid, kutsusin ka tema meie juurde külla. Kõik need toad, kus unenägudes toimunud jubedused aset leidsid (kõik need unenäod toimusid vanemate kodus), olid need toad, kus kahekesi viibisime. Nüüdseks on seesama tegelane end lõplikult taas ilmutanud ning kõik aasta tagused õudused täiel rinnal käiku läinud. Õnneks olen veidi targem ning loodetavasti suudan selle asjaga toime tulla. Loll õpib ainult vigadest...
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat