Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Parreesia (2015, film Einar Laignast)
#51
Isiklikult pean härra Laigna esinemisi, monolooge, loenguid, läbi aegade, vägagi huvipakkuvateks ja informatiivseteks. Seekord jäi aga kõrva riivama üks päris räige faktiviga, mida Venemaa ajalugu põhjalikult tundev inimene endale lubada ei tohiks! Võimalik, et keegi auditooriumist juba juhtis sellele tähelepanu!

Nimelt väitis Laigna, et Liivimaalt, Lõuna-Eestist kaasatoodud sakslanna juhtis Venemaad 34 aastat, samas rääkides elulõpuni vene keelt saksa aktsendiga (Einar Laigna - "Eestlase identiteet, mentaalsustüüp", kuulata saab siis alates 53:18).

Ilmselgelt ajab Laigna, kummalisel kombel, segamini kaks erinevat ajaloolist isikut, kes küll mõlemad on olnud Venemaa Keisririigi troonil. Tegemist siis Marta Elena Skawronska elik Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725. aastal ka riigivalitsejaks. Samuti on spekuleeritud nii tema leedu kui ka eesti päritolu üle, tõenäolisemalt oli ta siiski lätlanna.
Sophie Friederike Auguste elik Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema.
Sophie Friederike Auguste oli tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütar.
Saksimaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna oma õepojale abikaasaks põhjusel, et väikevürstiriigi printsessina ei olnud Sophie Friederike Augustel poliitilisi ambitsioone ning mõju Venemaa keisririigi õukonnale. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. Vaat tollest tüdrukust sai hiljem Venemaa valitsejanna, kes püsis võimul 34 aastat!

Marta Elena Skawronska: 1702. aastal tungis Põhjasõja käigus venelaste väejuht feldmarssal Boriss Šeremetjev Liivimaale ja pärast edukat Erastvere Hummuli lahingut tungis sügavale Liivimaale, kus laastas kohalikke mõisu ning jõudis välja kuni Marienburg (tänapäeva Alūksneni), kus kindral Rudolph Felix Baueri vägede kätte sattus sõjavangi 16-aastane Marta, kelle kindral Bauer loovutas pärast feldmarssal Aleksandr Menšikovile.
Aluksnes on natuke säilinud ka kindlusevaremeid, mis Vene vägede piiramise ajal õhku lasti ja kust Marta 1702. aastal alustas oma sõjavangiteed, mis aga lõppes koguni keisritroonil 1725. aastal. Marta Skawronska elust veel nii palju, et see 1702. aasta üürike abielu rootsi sõduriga ei lugenud pärast seda, kui ta 1712 astus abiellu Peeter I-ga, kellega elas koos 13 aastat, misjärel ise keisritroonile istus ja Venemaa esimeseks keisrinnaks sai.
Katariina sünnitas Peetrile lapsi nii enne kui ka pärast abiellumist, kokku 12, kaasa arvatud ühe poja, kes aga piknikul äikese ajal pikselöögist surma sai. Teise versiooni järgi suri poiss 4-aastaselt sisehaigustesse. Suureks kasvas vaid kaks tütart – Anna ja Jelizaveta. Peeter ei jätnud Katariinat maha, sest endine Marta oli talle ennastunustavalt truu, saates tsaari kõikjal. Ülemaailmselt on tuntud lugu sellest, kuidas Katariina aitas Poltaava lahingut võita. Nimelt oli tsaarikassa tühi, lahingut ei tahetud rahastada. Aga Katariina annetas kõik oma kaasasolevad ehted ja lahing saigi võidukalt peetud.
Hiljem kinkis Peeter oma armsale abikaasale mitmeid mõisaid, millest tuntuim on Ahja mõis. Koos ehitasid nad losse Eesti- ja Liivimaa kubermangu, tallinlased said ilusa pargi...
Peetri armastuse suurust näitab see, et kuigi ta 1724. aastal vahetult enne Katariina keisrinnaks kroonimist (kindlustamaks Katariinale oma surma puhul troon) laskis hukata naise armukese, kinkis ta naisele kroonimiseks kuldse peakatte, mille hind oli 1,5 miljonit kuldrubla. Muideks, Marta kasuisa oli pastor Ernst Glück, omaaegne tuntud Liivimaa kiriku- ja koolitegelane.
Oma naine on ikka väga kallis, olgu ta kasvõi Liivimaalt toodud rikutud talutüdruk.
Vasta
#52
Einar Laigna Tallinnas 14.02.17 kõnelemas võimu kolmest tegurist - keemiast, füüsikast ja metafüüsikast.

Kuulatud- vaadatud. Religioosses, teoloogilises, metafüüsilises võtmes Laigna oma tuntud headuses.
Samas ei saa mainimata jätta, Laigna ülimalt lihtsakoelist- naivistlikku käsitlust omaaegsetest Nõukogude Liidu riigitegelastest, olgu selleks siis kasvõi Stalin, Beria, Hruštšov. Taandada kogu tolleaegne toimunu Kremli võimukoridorides, inimeste omavahelisele sobivusele- meeldivusele, no andke andeks, ajaloolises kontekstis kuidagi naljakas tundub.
Ilmselgelt ei olnud Beria likvideerimine seotud tolle persooni "keemia otsasaamisega" jms. jamaga. Põhjuseks siis räige omaaegne võimuvõitlus, mille mõjuvõimas Beria ja tema meeskond üllatuslikult kaotas oma vastastele.
Stalin- rafineeritud asiaatlik sadist, endine bandiit, suur "lavastaja", kellele meeldis mängida "pikki partiisid". Hea käitumine ja maneerid käisid asja juurde, vajadusel muidugi. Samas ei keelanud see näiteks peksmast oma kaitsemeeskonna liikmeid elik nn. kinnistatuid! Oma osa sai ka erasekretär Poskrebõšev. Igapäevane oli ka oma alluvate verbaalne mõnitamine. Molotovi ametlik hüüdnimi oli näiteks "kiviperse".
Hruštšovi käitumine muutus ajapikku nii ebastabiilseks- ohtlikuks, et ainukene võimalus oli mees võimult kõrvaldada.
Mis aga puutub nn. "isikukultuse paljastamisesse", siis on ilmselge, et siin oli tegemist katsega iseennast ja kaastimukaid süüst puhtaks pesta ja panna ainuisikuliselt vastutama surnud- tapetud kaasseltsimehed, eesotsas Stalini endaga. Surnud vastu ei vaidle. Selline lihtne- lapsik variant.

Eelmises loengus väitis Laigna, et Ukraina Golodomori ehk näljahäda peasüüdlaseks oli Lev Trotski (1:20:45)! Jah tõesti, Ukrainas oli kolm suuremat näljahäda. Esimene oli aastail 1921–1923, teine laine 1932–1933, milles erinevail andmeil hukkus kuni 7 miljonit inimest, kolmas näljahäda tuli pärast Teist maailmasõda. Golodomori all mõistab maailm aga Ukrainas 1930. aastatel toime pandud Nõukogude Liidu terrorit, milles Trotksi kohe kuidagi osaleda ei saanud! 14. novembril 1927 tõsteti Trotski välja tema ametikorterist Kremlis. 18. jaanuaril 1928 viidi Trotski jõuga Jaroslavli vaksalisse ja saadeti asumisele Alma-Atasse. 1929. aasta veebruaris saadeti Trotski laeval "Iljitš" maalt välja Türgisse. 1932. aastal võeti Trotskilt ära Nõukogude Liidu kodakondsus.
13. jaanuaril 2010 mõistis Kiievi apellatsioonikohus 1932.–1933. aasta kuritegudes süüdi NLKP peasekretäri Jossif Stalini ja rida teisi kompartei tippjuhte ( Vjatšeslav Molotov,Lazar Kaganovitš, Stanislav Kosior, Vlas Tšubar, Mendel Hatajevitš, Pjotr Postišev). Trotskit nende hulgas polnud!

Muideks, oleks tollase, Stalini surmajärgse, Kremli võimuvõitluse võitnud uuendusmeelne Beria, oleks Venemaa saatus kujunenud hoopis teistsuguseks. Võitsid aga paadunud stalinistid!
Isiklikult tundub, et Laigna seda Venemaa- N. Liidu ajalugu nii väga hästi ei tunne või pole ta põhjalikumalt kursis idanaabrite revisionistide- ajaloolaste töödega.




Vasta
#53
Lõpetuseks üks kerge tragikoomiline näide "hea käitumise ja laitmatute maneeridega" onu Joe tööstiilist.

Aleksander Nikolajevitš Poskrebõšev oli Stalini erasekretär, muuhulgas sai ta kolmekümnendate lõpus iga päev Stalinilt nimekirja likvideerimisele minevatest kodanikest. Seda nimetati "vormistamiseks". Ühel päeval 1939. aastal oli nimekirjas ainult üks nimi - Bronislava Poskrebõševa, tema naine. Poskrebõšev palus Stalinit halastada aga Stalin käskis asja ära vormistada. Kui Poskrebõšev õhtul koju jõudis, oli naine juba ära viidud. Naist hoiti kaks aastat kinni ja lasti 1941. aastal maha. Tema arreteerimise põhjus seisnes selles, et ta oli Lev Trotski sugulane.
Poskrebõšev jutustas seda lugu ise kuuekümnendatel.
Kui ta järgmisel päeval tööle läks, küsis Stalin, et miks Poskrebõšev nii nukker on. Poskrebõšev vastas et asi on naises.
"Aa, naine. Naine on suur asi. Pole viga, ära kurvasta, me leiame sulle teise naise. Veel parema. Tööta rahulikult."
Kui Poskrebõšev õhtul koju läks, askeldas köögis tundmatu naine. Poskrebõšev abiellus temaga ja elas temaga kuni oma surmani 1965. aastal.
Vasta
#54
Meenub, et selle Marta Elena Skawronska elik Katariina I kohta kirjutas ka Õpetajate leht kunagi huvitava loo
http://aerling.blogspot.com.ee/2010/03/v...udruk.html

Vasta
#55
Marta Elena Skawronska vanemad: Samuel Skawronski, Elisabeth Moritz ca 1650-ca 1685.

http://gw.geneanet.org/cvpolier?lang=en&...skawronska








Vasta
#56
Katariina I elas ammu. Ja ammuse aja üksikasjad inimesi eriti ei huvita. Kahjuks.

Teema jätkuks: Kultuurisõda - intervjuu Einar Laignaga.

Olukord on traagiline. Kultuuri eesmärk on ainult üks - elu säilitamine.
Eesti Vabariik lõppes juriidiliselt aastal 2004. Eesti Vabariigi ja Euroliidu väärtused vastanduvad. Tuleb vabaneda sellest lõputust lömitamisest Euroliidu ees.
https://www.youtube.com/watch?v=nzkpdczzmes


Vasta
#57
Mõtte ja analüüsivõimelistel soovitan kuulata Nõmme raadio Lõunatundi 23.02.2017

Einar Laigna väga sügavmõtteline jutt.
Ootan õhtust presidendi kõnet, kas on ka sama sisukas kui Laigna oma või tavapärane ümmargune poliitmöla?

Netis kuulamiseks: 23.02.2017 - LÕUNATUND - Neljapäev
Või raadio kodulehelt - http://www.nommeraadio.ee/

Salvestamiseks mp3 failina (115MB) - 2017-02-23-laigna.mp3

Vasta
#58
Kuulasin Laigna juttu ära, üldiselt polnud viga, kui lõpp välja arvata. Lõpus kukkus Stalinit kiitma ja ülistama, mida ta varem kunagi teinud polnud?! Ei tea, kas vanadus mõjub kuidagi kehvasti? Minu silmis ta autoriteet küll langes, kahjuks.
Vasta
#59
(24-02-2017, 21:15 )Kahvanägu Kirjutas: Kuulasin Laigna juttu ära, üldiselt polnud viga, kui lõpp välja arvata. Lõpus kukkus Stalinit kiitma ja ülistama, mida ta varem kunagi teinud polnud?! Ei tea, kas vanadus mõjub kuidagi kehvasti? Minu silmis ta autoriteet küll langes, kahjuks.
Minu jaoks just lõpp, ca viimane 35 minutit oligi kõige huvitam, aga siis mis puutub Stalin ülistamisse, siis meeldib see meile või mitte, kuid Stalin oli siiski isik, kes avaldas tohut mõju 20 sajandi maailmapoliitikale, midagi ei ole parata.
Stalini isiksus on huvitav ja ta oli suurmees, kes väärib ka austust.
Vasta
#60
Roomlasel on vist puudulikud teadmised Stalinist.Miks see psühhopaat austust väärib?
Vasta
#61
(24-02-2017, 21:50 )Malandro Kirjutas: Roomlasel on vist puudulikud teadmised Stalinist.Miks see psühhopaat austust väärib?
Paljud suurmehed on olnud psühhopaadid, midagi ei ole parata, ka Makedoonia Aleksander, Aristotelese õpilane, oli psühhopaat, aga tal oli maailmaajaloole fataalne mõju, ka kultuuriline, kelle mõju tagajärjel tekkis hellenismiks nimetatav kultuuriperiood. Ajalugu tuleb võtta objektiivselt, kelle iganes isiku, ka riigijuhtide, kuritegevuse kohtumõistmine jääb ikkagi teispoolsusse(jumal, kõrgeim jõud), ajaloolased peaksid lähtuma siiski tõetaotlusest, mitte emotsionaal-subjektiivsetest tunnetest.
Vasta
#62
Tuntud ajaloolase, näitekirjaniku ja biograafi Edvard Radzinski raamat püüab heita valgust kahekümnenda sajandi ühele kurikuulsamale diktaatorile, Jossif Stalinile. Tema raamat on ühtaegu tõsine ajalooline uurimus, põnevusromaan ja psühholoogiline analüüs. Raamatu kirjutamisele eelnes põhjalik töö arhiivides, kusjuures Radzinskil õnnestus tutvuda ka mitme varem kiivalt varjatud dokumendiga. Samal ajal ei ole raamat üksnes kuiv faktide jada. Edvard Radzinski analüüsib oma raamatus Stalinit kui inimest, püüab aru saada, mida see üks maailma võimsamaid ja julmemaid võimumehi tundis ja mõtles, mis kujundas tema isiksuse selliseks nagu see oli.

Ilmunud märtsis 2001 http://www.varrak.ee/product/1951/?cid=1271

Muideks, üks paremini kirjutatud raamat Stalinist üldse. Ainuüksi psühhopaadiks olemisest ei piisa, et aastakümneid võimu juures püsida. Ja seda eriti veel Venemaal!
Ei vaidle vastu, kahtlemata oli tegemist vaimselt väga haige inimesega. Kuid samas, ilmselgelt oli tegemist ka suurmehega, kelle mõju ajaloole võib alahinnata ainult lollpea! Niisiis, üks ei välista teist. Kas taoline tegelane ka austust väärib? Minu tagasihoidliku hinnangu põhjal ilmselt mitte.
Vasta
#63
2 märtsil on Nõmme Raadio Einar Laigna, raadiosaate nimetus sulaselge muinasjutt II.
Eelmine saade sulaselge muinasjutt I oli väga huvitav, eriti viimased 45 minutit, kus käsitleti ka sellised tähtsaid ajaloolisi iskuid kui Jeanne d`Arc, keda väidetavalt ära ei põletatud tuleriidal ja Giordano Brunot, kui salaühingu intriigi tegevuse tagajärjel tuleriidal põletanut. On tegelik ajalugu ja ametlik ajalooteadmine, mida süstemaatiliselt on võltsitud alates Prantsuse revolutsiooni ajast, et kujundada kindel ajalooteadvus inimeste meeltes.
Vasta
#64
Kas keegi teab kus on järelvaadatavad Mart Raukase Gordioni sõlme 2017 aasta osad?
Vasta
#65
Täna, 8 juulil, sai Einar Laigna 80-aastaseks.
http://alkeemia.delfi.ee/hallokosmos/uus...d=78804708
Minu esimesed mälupildid: kosmiline ruum, pime, aga ühtlasi on kõiknähtav ja tajutav, tähed ümberringi. Mul ei ole keha, aga ma tunnetan ennast minana, kes kõike seda näeb, kusagilt tuleb ja kuhugi läheb. Milline võrratu kergus! Siis tumeneb ja kustub kõik, nagu oleks mattunud patjade ja tekkide alla. Ma olin jõudnud emaihusse, jämemateeriasse.

On ränk kui inimese teadvus lülitatakse (või lülitub) sisse liiga vara. See teeb esimesed kohanemised maises maailmas väga raskeks ja vaevarikkaks. Varased pulgavoodi unenäod olid põhiliselt kahesugused: antiigivalge marmor, piiniad ja pikkades valgetes rüüdes inimesed. Eriti korduvalt esines rinde alt vöötatud pikas valges rüüs kuningliku hoiakuga väärikas daam, kelle juuksed olid võimsalt kuklasse põimitud. Mööduvas protsessioonis torkas ta alati silma. Teised unenäopildid pärinesid keskajast: näod, rõivad, ehitised, nagu keskaja maalidelt. Lühidalt öeldes: nagu Pieter Bruegel või Hieronymus Bosch. Ja peensusteni kõikvõimalikke detaile!

Esimene ärkamine ja väljumine sellest hingemälu maailmast on selgelt meeles: lamp toa laes, mis meenutas täiskuud öises taevas ja tumeroheline kuldliiliatega tapeet. Ukse puutahvlil läbi värvi kumav oksakoht. See on ka esimene mälestus minu emast, keda siis esimest korda elus nii vaatasin, et ka nägin. Kusagilt kostis rahulikku mahedat häält - see oli isa.

Esimesed meelde jäänud muljed välismaailmaga kohtumisest olid siis sellised. Edasi jätkus elu antiigi ja keskaja nägemustes, eelmiste kehastumiste mälestustes. Kohanemine mateeriasse oli elu algaastatel ränk. Mu käed ja jalad tundusid paksude ning rasketena, millesse ma olin nagu vangi pandud ja millest soovisin vabaneda. Raske on tulla ja kohaneda maisesse maailma, ja kui siis oled siin kohanenud ja kinnistunud, siis võib lahkumine olla sama raske.

Mis on elu müsteerium? Siin võib tehakokkuvõtte flosoof Arthur Schopenhaueri teose "Elutarkus" viimaste sõnadega: kui me teaks, mis mäng see on, oleks kõik selge. Aga me ei tea.
Vasta
#66
Praegu Euroopas toimuv vastab üks-ühele Rooma impeeriumi langusele,“ hoiatab nädal tagasi 80aastaseks saanud ajaloofilosoof ja teoloog Einar Laigna, „aga nii nagu siis ei saadud sellest aru, ei saada nüüdki. Vastupidi – me oleme veendunud, et maailmas toimub mingisugune tohutu areng ja meie oleme selle arengu tipp.“ See pole veel kõik – Laigna näeb, et Euroopa päästjaks võib saada Venemaa.

Olete teoloog ja filosoof ning eriti pühendunud keskaja uurimisele. Mille poolest erineb keskaja maailmapilt tänapäevasest?

Mineviku kultuurid olid kosmilise tajuga – kõik maine oli seotud sellega, mis toimub avaramas maailmas, päikesesüsteemis tervikuna. Praegu elame küll kosmoselendude ajastul, kuid mõtlemise viis on kummalisel kombel Maa- ja egokesksem kui ei kunagi varem. Selle kõige paremaks näiteks on see meeletu iseenda pildistamine: universum minu taustal. (Naerab.) Sellist egotsentrismi ja iseendasse kinnistumist ei ole ajaloos vist enne olnud. Ma ei ole kohanud nii juhmi aega kui praegu, nii juhmistunud inimmasse. (Mõtleb natuke.) Õieti on mass alati juhm. Ja ega päristeadmisi ei ole vajagi massidele anda – mis nad teevad nendega?
http://www.ohtuleht.ee/816871/niiditomba...elanikkond-
Täisteksti lugege palun siit-
https://pastebin.com/Lv2JhwPM
Vasta
#67
Olaf Kopvillem Nii me elame

Meenub aeg, kus keset nuttu, propagandat, kõmujuttu,
tüürisime siia maale, vana indiaani raale.
(2x) Leidsime siin uue kodu linnas nimega Toronto.

Proua käsi kokku lõi. Ütles: "Mis meid siia tõi?
Elu siin on nõnda kole, isegi teatrit pole.
(2x) Rumalad on rahvamassid, tänavatel surnud kassid."

Töötas, rabas, kogus raha, söömise ta jättis maha.
Maja ostis, välja üüris, ise keldrist seda tüüris.
(2x) Vara tööle, hilja voodi, nõnda money koju toodi.

Nüüd meil majad, mootorpaadid, keldrinurgas viskivaadid.
Pas on taskus, keel on suus, igal aastal auto uus.
(2x) Ei meid häiri lollid massid, tänavatel surnud kassid.

Tulid kokku targad mehed, ukse taga ajalehed.
Komiteed ja ringid loodi, et saaks osta sünagoogi.
(2x) Eesti rahval läheb vaja kosher-kõrtsi-seltsimaja.

Vaieldi ja löödi lokku, lõpuks saadi rahad kokku.
Maja tõsiasjaks sai, kuigi pole küllalt lai.
(2x) Puudub ballisaal ja saun, napsidega einelaud.

Arendatakse kultuuri, uuritakse rahva juuri.
Lehed täis on kära-melu, sumerlaste keskustelu.
(2x) Kaamel järsku koduloom, sugulaseks babiloon.

Oh mu armas eesti sugu, pikk veel oleks minu lugu.
Paljust oleks pajatada, vastu kulmu lajatada.
(2x) Tahaksin vaid ütelda: "Mulle armas oled sa."
D
Lenda,_lenda,_lepalind
Vasta
#68
Üks huvitav intervjuu Einar Laignaga aastast 1992
KIIKUDES ILMADE VAHEL

https://aegumatu.wordpress.com/2011/06/2...-laignaga/
Lõppsõnast:
"Me ei tea ise, kes me oleme. Me ei tea endast kõike, sest me ei ole sattunud kõikidesse mõeldavaisse olukordadesse, et teada saada, kuidas me siis käitume, toimime ja reageerime. Meie tänane vestlus õpetab ka seda, et inimese saladus on suur. Kes on inimene viimselt, isegi seda me ei tea. Elukogemus ja elatud aastad kui teoreetiline uurimus õpetabki lõpptulemusena seda, et ei saa selgeks, kes me oleme, vaid selgub, et me ei tea seda."
Vasta
#69
Hr. Laignale tuleb au anda,minu vanaisa ei lugenud mulle isegi unejuttu.
Vasta
#70
"Alustame siis, palun, algusest.

Eluloos oleks minu arvates tähtis rääkida sellest, mis inimest on kujundanud. Selles mõttes on varane lapsepõlv inimesele kogu eluks ja inimese kujunemisele olulise tähtsusega. Esimest momenti ma näen lomulikult lapsepõlvekodus ja selle ma võiksin enda puhul jaotada kaheks osaks. Üks mõju on see, mis läheb maale, kus sajandeid minu esivanemad on elanud ja kus ma puutusin varases lapsepõlves kokku terve maaeluga. Kuna meie perekonnas laias mõttes, see tähendab suurperekonnas või hõimus oli väga tähtis ajalooline mälu, ajalooline teadvus, mõtlemine, mis väljendus mineviku tundmises ja sellest minevikust kõnelemises, siis omandasin ma varasest lapsepõlvest teadmised eesti ajaloost."
Tore, et keegi vaevus selle intervjuu mõttega läbi lugema.
(01-09-2017, 14:02 )Härra võrratu Kirjutas: Laignale tuleb au anda,minu vanaisa ei lugenud mulle isegi unejuttu.

Eespoolsest intervjuust saab lugeda ka seda, et Laigna esivanemad asutasid Vihasoo küla.
Kus aga pidas tänasel tarkusepäeval Kersti Kaljulaid õppeaasta alguse puhul kõne?


Vasta
#71
Hea lugu

https://youtu.be/xkXix3Byvpo

Alati kõige põnevama koha pealt... Smile
Vasta
#72
Tõstan teemast "Mis on VABADUS?" paraweebu xcad postituse siia teiste Laigna asjade juurde. Hea lugu, salvestasin ja panin tallele juhuks kui TallinnaTV-st "sallijate" luud üle peaks käima. Soovitan soojalt, kuigi sügavmõttelisest jutust ei kipu enamus aru saama.
(28-09-2017, 18:31 )xcad Kirjutas: http://www.tallinnatv.eu/saated-sarjad/a...tleme-taas
Siin on puudutatud nii vabadust ja oskust sellest aru saada, estonia hukkumist kui ka LGBT "probleemi". Tasub kuulata ja kõigega saab nõustuda v.a, tõe tunnetus või õigemini absoluutse tõe küsimus. Absoluutsed asjad kuuluvad usu juurde näiteks dogmad. Kaks erineva hariduse ja kultuuri taustaga inimest kui saavad selle "tõe" teada väljendavad seda erinevalt ja siis ta pole enam absoluutne sest on inimese poolt tõlgendatud. Tegelikult kõik siin maailmas on kirjeldatud läbi inimese tunnetuse ja see on piiratud. Piiratud on inimese kui liigi tunnetuse piiratusega.......
Vasta
#73
Smile Käsitöö jääb kõlama Einari sellest kõnest, TÖÖ KÄTEGASmile
Vaatan ennast, kunagi käsitsi ilus kiri oli eluliselt vajalik, ilma selleta kohe kuidagi ei saanud. Nüüd on ~15a. tehtud kõike arvutis ja käsikiri on kordades halvenenud...eriti siis kui vaja kiiresti kirjutada. Mis saab lastest kes juba algkoolis...lasteaias kasutavad "gadgeteid"? Kui käsikiri on halb on ka kõik peenemad tööd kätega halvad sest koordinatsioon puudub!
Kellasepad, graveerijad, miroasjadega tegelejad...nendeks elukutseteks hakkab inimesi nappima.
Vasta
#74
10 oktoobril 2017 peab Einar Laigna loengu teemal-Kaks mõõka ja Apokalüpsis.
Loeng toimub kell 18.30–20.00 Kaarli koguduse maja saalis /Toompuiestee 4/ Tallinn.
Allikas-http://www.kaarlikogudus.eu/uudis.php?id=408
http://www.kaarlikogudus.eu/uudis.php?id=408
Vasta
#75
2018.06.19 - Mõtleme taas

Hooaja viimases saates lisatakse kohalikule mõõtmele kosmiline. Laigna räägib videos muistsetest tsivilisatsioonidest, geneetikast, arheoloogilistest leidudest ja paljust muust. Juttu ka evolutsioonist, huumori võtmes. Nähtumus ja olemus.

https://www.tallinnatv.eu/saated-sarjad/...tleme-taas
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Film: The UFO Conclusion - UFO Lõppsõna Tyto Alba 2 1,731 11-02-2019, 08:51
Viimane postitus: zzz34
  UUS SAATESARI - Hunting Hitler 2015 (History Channel) Tacian 21 8,969 10-06-2018, 20:05
Viimane postitus: Addy
  FILM: "Zeitgeist. The Movie" Demoriel 88 44,486 21-05-2017, 16:38
Viimane postitus: Tyto Alba
  Uus dokumentaal UFOs Declassified 2015 Eestlane 1 3,023 15-02-2015, 15:57
Viimane postitus: Tacian
  Film: Shadow People (II) (2013) missykissy 2 2,772 03-08-2013, 12:06
Viimane postitus: missykissy
  Film: Forces Occultes e. Hidden Forces e. Varjatud jõud (1943) excubitoris 6 3,838 06-03-2013, 18:55
Viimane postitus: Vesilik
  FILM: "Jalutuskäik Tallinnas" lord_of_mangos 0 2,209 19-04-2011, 19:28
Viimane postitus: lord_of_mangos
  1934 aasta film 'The House Of Rothschild' excubitoris 8 5,233 05-10-2010, 16:10
Viimane postitus: excubitoris
  Dok.film Radikaal Elderm 1 3,127 17-07-2010, 21:03
Viimane postitus: Jõhvikas
  Film: "The Obama Deception" Pyramid 23 9,434 01-10-2009, 08:37
Viimane postitus: excubitoris

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat