[vappermadrus]

Tartu lähistel toimunud batuudiõnnetus, kus hukkus kaks last ja kolm viidi raskete vigastustega haiglasse on kurb nii emotsionaalselt, kui arusaamatusest, kuidas see juhtuda sai. Meedia keskendus koheselt batuudifirmale, kes jättis atraktsiooni maa külge kinnitamata. Vaistlikule süüdlaseotsijale sobib see kenasti ja ongi olemas nn paharett.
Meedia andmetel, mis tänaseks päris kindlad, lendas batuut oma asukohast 40...50 meetri kaugusele. See vahemaa ongi tänaseks tõestatud. Batuudi mõõtmed olid 14x5 meetrit. Tegu on päris suure atraktsiooniga ja märkimisväärne on see, et sellel atraktsioonil ei olnud nn kindluse või printsessilossi katust. Seega on päris keeruline seda õhku puhuda.
Tõraverel asuva ilmajaama ja ka lähedal asuva lennujaama ilmajälgimise andmetel ei ületanud tuule kiirus antud hetkel ja varem, ega hiljem 5/m.s piiri. Mis selle batuudi koos viie lapsega õhku tiris? Pelatnägijate sõnul olevat batuut lennanud mitmekümne meetri kõrgusele. Tuleb mõista, et pealtnägijad olid rabatud, kuid fakt jääb faktiks. Mitukümmend meetrit võiks defineerida minimaalselt 30 meetriga, kuid isegi sellest poole vähem oleks viiekorruselise maja kõrgus.
Siit edasi....tuult ei olnud. Batuut ei saa kindlasti lendama minna nagu õhupall, millel punn eest võetud. Põhjus lihtsalt selles, et erinevalt batuudist on õhupallil veniv kest, mis pressib endast õhku välja seni, kuni saavutab oma pisikese lõtvunud oleku. Batuudi ehitamiseks materjal ei ole veniv. Ehk, siis batuudi välispindala erinevalt õhupallist on tühjaks lastes umbes sama sellega, mis täispuhutult. Ei teki survet, mis sunniks selle atraktsiooni lendama.
Panin tähele huvitavat fakti. Krunt millel batuut asus on Tartu lennujaama vahetus läheduses. Lennuraja otsast 400 m kaugusel. Sellest kohast alustavad lennukid oma starti õhkutõusmiseks.
Propellerlennukid tekitavad mootorite täisvõimsusel koormamisel enda taha surve, mis aitab lennukil kiirendada ja enda ette paratamatult hõrenduse. See hõrendus on selline, et tirib enda poole isegi 50 m kaugusel lendavad linnud ja teeb neist hakkliha. Kuidas võib see hõrendus mõjutada lämbes ilmas olnud suurt ja keget batuuti 400 meetri kaugusel, mille lennutrajektoor oli just lennuraja otsa suunas?
Tahan seega visata õhu hüpoteesi, et seda batuuti, mitte ei puhutud õhku vaid imeti õhku hõrenduse teel. Kui ilmajaamad jäävad endale kindlaks, et sellist nähtust polnud, siis mis see oli? Muide ilmajaamade edastatud andmetes pole põhjust kahelda, sest, selline imev tornaado oleks lennutanud lähipiirkondades ka teisi esmeid. Selle täheldamist pole keegi maininud.

[hulkuv hing]

Kui batuut asub selle koha lähedal,kus lennukid alustavad starti, siis see tähendab, et hõrenduse mõjusfääri sattumiseks peaks batuut asuma lennurajal. Lennuk alustab starti - see tähendab,et lennuk on ruleerinud hoovõturajale ja hakkab kiirendama. Kuna rajal ees midagi olla ei tohi, siis saab batuut olla sel juhul raja kõrval või kusagil lennuki taga. Lennuki taga on surve. Pole teada, kui suur ja kui ulatuslik on see surve mootori täisvõimsusel töötades. Kuid oma kogemusest võin öelda, et jaamahoone eest stardiraja suunas ruleerima hakkava väikese propellerlennuki taga viibides kippus vaid müts peast lendu minema.
Kui batuudi lennutrajektoor oli lennuraja otsa suunas, siis pidi sel hetkel selles suunas lennuk õhku tõusma. Millises suunas lennukid Tartu jaamas üldiselt stardivad? Ma olen näinud startimisi Võru maantee suunas ja maandumisi samuti sealtpoolt. Kuulu järgi pidavad need manöövrid toimuma ka Tartu-Valga raudtee poolt.

[vappermadrus]

Kui batuut asub selle koha lähedal,kus lennukid alustavad starti, siis see tähendab, et hõrenduse mõjusfääri sattumiseks peaks batuut asuma lennurajal. Lennuk alustab starti - see tähendab,et lennuk on ruleerinud hoovõturajale ja hakkab kiirendama. Kuna rajal ees midagi olla ei tohi, siis saab batuut olla sel juhul raja kõrval või kusagil lennuki taga. Lennuki taga on surve. Pole teada, kui suur ja kui ulatuslik on see surve mootori täisvõimsusel töötades. Kuid oma kogemusest võin öelda, et jaamahoone eest stardiraja suunas ruleerima hakkava väikese propellerlennuki taga viibides kippus vaid müts peast lendu minema.
Kui batuudi lennutrajektoor oli lennuraja otsa suunas, siis pidi sel hetkel selles suunas lennuk õhku tõusma. Millises suunas lennukid Tartu jaamas üldiselt stardivad? Ma olen näinud startimisi Võru maantee suunas ja maandumisi samuti sealtpoolt. Kuulu järgi pidavad need manöövrid toimuma ka Tartu-Valga raudtee poolt.

Lennukid maanduvad Võru maantee suunast ja õhkutõusvad alustavad hoovõttu Võru mnt poolsest otsast. Käisin umbes aasta tagasi seal Lennu teel ühte kinnstut huvilisena vaatamas, kuid tehinguni ei jõudnud. Starti alustava kahemootorilise lennuki lärm oli see, mis tõmbas ostuhuvile kriipsu peale. Lennu teel olevatele majadele on stardirajale otsevaade, mille vahele jääb haritud viljapõld. Antud kinnistu, kus õnnetus aset leidis on läheduses asuvatest eramutest lähim lennuraja otsale. Nagu varem mainitud võttis batuut, mis läks lendu suhteliselt vaikse ilmaga ja tegi ma muljetavaldava trajektori just lennuraja otsa suunas. Tartu lennuvälja külastavad igapäevaselt kahemootorilised propellermootritega lennukid, mis mahutasid vist 88 reisijat. Need väikelennukite alla ei käi.

[togli]

Konkreetse õnnetuse üksikasju ei tea, küll aga julgen väita et ka ühemootoriline väikelennuk suudab sada meetrit eemal korraliku tuulispasa tekitada.
Teemaväliselt - lennuväljade stardirajad ehitatakse valdava tuule suuna järgi, õhkutõus toimub vähimagi võimaluse korral vastutuulega. Allatuult reeglina õhku ei tõusta.

[vappermadrus]

Lisaksin veel ühe tähelepaneku. Inimhvritega batuudi intsidendiga hakkas tegelemma majandus ja taristuminister Michal.
http://pluss.postimees.ee/3254525/michal...-kohta-aru
Miks peaks taristuid haldavat ministrit selline teema ärevaks tegema?

[positiivne]

Lisaksin veel ühe tähelepaneku. Inimhvritega batuudi intsidendiga hakkas tegelemma majandus ja taristuminister Michal.
http://pluss.postimees.ee/3254525/michal...-kohta-aru
Miks peaks taristuid haldavat ministrit selline teema ärevaks tegema?

Võiks arvata, et lapsed hukkusid teel pudenedes välja lendavast batuudist?

[vappermadrus]

Lisaksin veel ühe tähelepaneku. Inimhvritega batuudi intsidendiga hakkas tegelemma majandus ja taristuminister Michal.
http://pluss.postimees.ee/3254525/michal...-kohta-aru
Miks peaks taristuid haldavat ministrit selline teema ärevaks tegema?

Võiks arvata, et lapsed hukkusid teel pudenedes välja lendavast batuudist?

Jah....kõik vigastused olid tingitud suurelt kõrguselt kukkumisest.

[kage]

FOTOD: TRAGÖÖDIA TARTUMAAL: Tõrvandis toimus traagiline batuudiõnnetus, hukkus kaks last
Vaatan fotot, võtan ette Google Earth'i ja asetan kollase mehikese Aasa ja Lennu ristmikust natuke vasakule vaatega lennuraja parempoolse otsa poole, võrdlen maandumiskohta fotol ja näen sama maja kaugemal. Kuna batuut oli uuselamurajoonis ja taimede lamandumist vaadates paistab see ka sealtpool olevat tulnud, siis asetades batuudi Aasa või Nisu tänava elamute juurde tekib küsimus, et kuidas lennukid siia puutuvad?

Järgnev artikkel kinnitab eelnevat: DELFI FOTOD JA VIDEO: Šokis naabrid: sealsetel sünnipäevadel on varemgi batuut olnud, mis nüüd juhtus?

[vappermadrus]

FOTOD: TRAGÖÖDIA TARTUMAAL: Tõrvandis toimus traagiline batuudiõnnetus, hukkus kaks last
Vaatan fotot, võtan ette Google Earth'i ja asetan kollase mehikese Aasa ja Lennu ristmikust natuke vasakule vaatega lennuraja parempoolse otsa poole, võrdlen maandumiskohta fotol ja näen sama maja kaugemal. Kuna batuut oli uuselamurajoonis ja taimede lamandumist vaadates paistab see ka sealtpool olevat tulnud, siis asetades batuudi Aasa või Nisu tänava elamute juurde tekib küsimus, et kuidas lennukid siia puutuvad?

Järgnev artikkel kinnitab eelnevat: DELFI FOTOD JA VIDEO: Šokis naabrid: sealsetel sünnipäevadel on varemgi batuut olnud, mis nüüd juhtus?

Tead! Mul on täiesti ükskõik, mida Sinusuguse värdjaliku pildiga oma profiili ilmestav tegelane arvab või arusaamatuseks peab. Oleksin tänulik, kui Sa enam minu postitusi ei kommenteeriks, kuid mõistan, kui see ettepanek Sinu hallolluse koguse ja effektiivsuse juures arusaamatuks jääb. Tänud!

[vappermadrus]

Selleks, et vedada õhku 30 tonni kaaluv lennuk peavad propellerid nn läbi ventileerima miljoneid kuupmeettreid õhku. Kui see õhk paigutatakse läbi selle protsessi lennuki tagaossa, siis ees tekib samaväärne hõrendus, mis taastab end ümbritsevast keskkonnast nn imedes mateeriat tagasi. Sarrnane effekt on iseloomulik just propellerlennukitele. Reaktiivmootoriga lennukid tarbivad samuti õhku, kuid enamust tõukejõust tuleb kütuse põletamisest.

[Wilholmensis]

Sellel õnnetusel pole para teemaga mingit pistmist!

[Maran]

Batuut ei saa kindlasti lendama minna nagu õhupall, millel punn eest võetud. Põhjus lihtsalt selles, et erinevalt batuudist on õhupallil veniv kest, mis pressib endast õhku välja seni, kuni saavutab oma pisikese lõtvunud oleku. Batuudi ehitamiseks materjal ei ole veniv. Ehk, siis batuudi välispindala erinevalt õhupallist on tühjaks lastes umbes sama sellega, mis täispuhutult. Ei teki survet, mis sunniks selle atraktsiooni lendama.

"Kuidas batuut töötab?

Batuudid ei ole sõna otseses mõttes täis puhutud, vaid on ühendatud puhuriga, mis peab olema sisse lülitatud kogu aja, mil batuut on kasutuses. Puhur, mis tuleb ühendada tavalisse 220 V vooluvõrku, hoiab pidevalt sobivat rõhku."

Allikas: http://www.naeruvabrik.ee/

[kage]

Kuna ma panin alljärgneva tunde järgi internetist leitu alusel kokku, siis ei pruugi allolev õige olla.

Võtsin ette võimsaima turbopropellermootori Kuznetsov NK-12'e labade diameetriga 6,2m ja õhu kiiruseks suvaliselt 500km/h ja leidsin vooluhulga tähenduse:

Vooluhulk on aine kogus – vedelik või gaas, mis läbib torusid või avatud kanaleid kindla ajavahemiku jooksul. Vedelike või gaaside vooluhulga mõõtmise ühikud tuginevad aine mahule või kaalule teatud ajavahemiku jooksul.

Ruumala põhiühik on m3/s, mis määrab läbiva gaasi või vedeliku ruumala ajaühikus. Lisaühikuna võidakse kasutada l/s, mis määrab läbiva gaasi või vedeliku ruumala liitrites. Vedeliku vooluhulga saab arvutada voolamiskiiruse ja läbitava toru või kanali ristlõike pindala korrutisega.

Kui kujutada ette, et propelleri asemel on sama diameetriga lühike toru millest õhku läbi imetakse, siis 6,2m diameetriga torus 500 km/h (8,3 m/s) liikuva õhu puhul tuleb vooluhulgaks:
S=3,14*9,61 m= 30,1754 m2
Voolamiskiirus - 500km/h - 8,3 m/s
vooluhulk - 8,3*30,1754=250,45582 m3/s
1 000 000 m3 / 250,45582 m3/s = 3992,72 s - 66,65 min

Seega miljoni kuupmeetri õhu läbitöötamiseks kui see liigub An-22 propellerist läbi 500 km/h kulub 66,65 minutit. Kuidas selle peale 400m raadiuses suur alarõhk saab tekkida, seda ma päris ette ei kujuta seega kas seal oli nähtamatu, vaikne ja palju võimsamate propelleritega lennuk?

[nokitseja]

Tuulispaskasid olen elu jooksul näinud vaid kahel korral. Kummalgi juhul oli tavaline suvine palavus ja ei oska öelda mille poolest need päevad teistest samasugustest erinesid.
Esimesel korral olin tänaval teistega koos palli mängiv jõmpsikas, kelle murule visatud pluusi tuulispask umbes meetri jagu kergitas ning siis rauges, rohkemaks tal jõudu polnud. Tekkis ta aga T-kujulisel kruusasel ristmikul vaikselt ja nö. koperdades, siis sai hoo üles ja liikus umbes 10 meetrit kuni pluusi kätte sai ja minule jäi mulje, et pluusi laperdamine tal tossu välja võttis.
Teine juhtum oli ligi 10 aastat tagasi kusagil Pärnu ja Haapsalu vahel metsatukkade keskel kus suured põllud. Seal tekkis neid hulgi ja kogu show'd sain jälgida pea pool tundi. Kõik keerised tekkisid põllulappide vahel olevate teekeste ristmikel, kusjuures tuult praktiliselt polnudki. Mingit osa mängisid kindlasti sihid põlde ümbritsevates metsatukkades, kuid nagu juba öeldud, mingit erilist tuult polnud. Mulje järgi oli seal tegemist pigem soojade ja külmade õhuvoolude suhestumisega. Mõned keerised kasvasid üle 5 meetristeks ja ägedaimal hetkel oli erinevas suuruses keeriseid korraga toimetamas tosinkond. Põllule nad eriti ei roninud, tahtsid ikka teed mööda liikuda. Aga üldiselt piirdusid rohkem ühel kohal pöörlemisega.

Seega tavakodaniku jaoks kipuvad tuulispasad tekkima justkui ilma mõjuva põhjuseta, igatahes pole selleks vaja mingeid erilisi tormituule puhanguid.
Aga tegin tähelepaneku äsjasel käigul siseruumis asuval atraktsioonil, seal oli batuutide kattematerjal mitmes kohas kulunud ja marlitaolise sisevõrgu kaudu tuhises õhku välja. Sarnased vigastused alumisel küljel tähendavad õhkpatja ehk soodustingimusi lendu minekuks.

[vappermadrus]

Kuna ma panin alljärgneva tunde järgi internetist leitu alusel kokku, siis ei pruugi allolev õige olla.

Võtsin ette võimsaima turbopropellermootori Kuznetsov NK-12'e labade diameetriga 6,2m ja õhu kiiruseks suvaliselt 500km/h ja leidsin vooluhulga tähenduse:

Vooluhulk on aine kogus – vedelik või gaas, mis läbib torusid või avatud kanaleid kindla ajavahemiku jooksul. Vedelike või gaaside vooluhulga mõõtmise ühikud tuginevad aine mahule või kaalule teatud ajavahemiku jooksul.

Ruumala põhiühik on m3/s, mis määrab läbiva gaasi või vedeliku ruumala ajaühikus. Lisaühikuna võidakse kasutada l/s, mis määrab läbiva gaasi või vedeliku ruumala liitrites. Vedeliku vooluhulga saab arvutada voolamiskiiruse ja läbitava toru või kanali ristlõike pindala korrutisega.

Kui kujutada ette, et propelleri asemel on sama diameetriga lühike toru millest õhku läbi imetakse, siis 6,2m diameetriga torus 500 km/h (8,3 m/s) liikuva õhu puhul tuleb vooluhulgaks:
S=3,14*9,61 m= 30,1754 m2
Voolamiskiirus - 500km/h - 8,3 m/s
vooluhulk - 8,3*30,1754=250,45582 m3/s
1 000 000 m3 / 250,45582 m3/s = 3992,72 s - 66,65 min

Seega miljoni kuupmeetri õhu läbitöötamiseks kui see liigub An-22 propellerist läbi 500 km/h kulub 66,65 minutit. Kuidas selle peale 400m raadiuses suur alarõhk saab tekkida, seda ma päris ette ei kujuta seega kas seal oli nähtamatu, vaikne ja palju võimsamate propelleritega lennuk?

---

Kuna ma panin alljärgneva tunde järgi internetist leitu alusel kokku, siis ei pruugi allolev õige olla.

Võtsin ette võimsaima turbopropellermootori Kuznetsov NK-12'e labade diameetriga 6,2m ja õhu kiiruseks suvaliselt 500km/h ja leidsin vooluhulga tähenduse:

Vooluhulk on aine kogus – vedelik või gaas, mis läbib torusid või avatud kanaleid kindla ajavahemiku jooksul. Vedelike või gaaside vooluhulga mõõtmise ühikud tuginevad aine mahule või kaalule teatud ajavahemiku jooksul.

Ruumala põhiühik on m3/s, mis määrab läbiva gaasi või vedeliku ruumala ajaühikus. Lisaühikuna võidakse kasutada l/s, mis määrab läbiva gaasi või vedeliku ruumala liitrites. Vedeliku vooluhulga saab arvutada voolamiskiiruse ja läbitava toru või kanali ristlõike pindala korrutisega.

Kui kujutada ette, et propelleri asemel on sama diameetriga lühike toru millest õhku läbi imetakse, siis 6,2m diameetriga torus 500 km/h (8,3 m/s) liikuva õhu puhul tuleb vooluhulgaks:
S=3,14*9,61 m= 30,1754 m2
Voolamiskiirus - 500km/h - 8,3 m/s
vooluhulk - 8,3*30,1754=250,45582 m3/s
1 000 000 m3 / 250,45582 m3/s = 3992,72 s - 66,65 min

Seega miljoni kuupmeetri õhu läbitöötamiseks kui see liigub An-22 propellerist läbi 500 km/h kulub 66,65 minutit. Kuidas selle peale 400m raadiuses suur alarõhk saab tekkida, seda ma päris ette ei kujuta seega kas seal oli nähtamatu, vaikne ja palju võimsamate propelleritega lennuk?

Kage! Ma juba mainisin, et ei taha Su rumalusi siin näha. Aga lihtsalt mainin, et 500 km/h lendav lennuk peab sekundis läbima vähemalt 138 meetrit. See ületab märkimisväärselt Sinu arvutuste aluseks võetud 8.3 meetrit. Julgen oletada, et 8.3 m/s ventilaator ei pane lendurit haigutamagi, rääkimata lennuki õhkutõusmisest. Kahtlustan kas batuutki sellest õhku tõuseks. Selleks, et õhus püsida peab tema nn ventileeritud vooluhulk olema märksa suurem.
Need seda õhuhulka ventileerivad propellerid saavad topeltsurvet stardihetkel kiirendades ja veel enam, kui lennukil nn nina püsti ja tuleb rattad maast lahti rebida. Samuti siis, kui on maadunumisfaas ja labad keeratakse vastupidi ning tekitatakse õhupadi lennuki ette.
Kohtlastega vaidlemine on nagu...Igaüks teab, et 10 m/s liikumine tähendab sama mis liikumist 10 meetrit sekundis, mis tähendab omakorda liikumist 36 km tunnis.

[kage]

Kage! Ma juba mainisin, et ei taha Su rumalusi siin näha.

See foorum on avalik ja kõik võivad enda rumalust siin näidata Ja kui sul on rohkem hallollust kui amööbil, siis on sul võimalik ignore listi kasutada.

Aga lihtsalt mainin, et 500 km/h lendav lennuk peab sekundis läbima vähemalt 138 meetrit. See ületab märkimisväärselt Sinu arvutuste aluseks võetud 8.3 meetrit.

Kohe näha, et ma pole koolipingis kaua aega olnud - lohakusvead tulevad arvutustesse sisse. Raadiuse asendasin diameetriga ja km/min arvasin m/s olevat.
8,333 km/min = 138,88 m/s ja vastuseks oleks 3,977 min. Samas ei muuda see asjaolu, et sellise õhukoguse läbitöötamine isegi 1 minuti jooksul ja 4 propelleri puhul ei tekita alarõhku 400 meetri ulatuses ja ei nihuta batuuti isegi kui see kinnitamata 400m kaugusel lennuki ees oleks.

[vappermadrus]

Kage! Ma juba mainisin, et ei taha Su rumalusi siin näha.

See foorum on avalik ja kõik võivad enda rumalust siin näidata Ja kui sul on rohkem hallollust kui amööbil, siis on sul võimalik ignore listi kasutada.

Aga lihtsalt mainin, et 500 km/h lendav lennuk peab sekundis läbima vähemalt 138 meetrit. See ületab märkimisväärselt Sinu arvutuste aluseks võetud 8.3 meetrit.

Kohe näha, et ma pole koolipingis kaua aega olnud - lohakusvead tulevad arvutustesse sisse. Raadiuse asendasin diameetriga ja km/min arvasin m/s olevat.
8,333 km/min = 138,88 m/s ja vastuseks oleks 3,977 min. Samas ei muuda see asjaolu, et sellise õhukoguse läbitöötamine isegi 1 minuti jooksul ja 4 propelleri puhul ei tekita alarõhku 400 meetri ulatuses ja ei nihuta batuuti isegi kui see kinnitamata 400m kaugusel lennuki ees oleks.
Lennuplaani järgi maandus sel õnnetuse hetkel Helsinki-Tartu lennuk. Võimalik, et oli ka teisi lennumasinaid oma manõõvreid tegemas. Antud asjaolusid arvestades kahtlustan pigem kerekaid kahemootrilisi propellerlennukuid mis nimetatud liinil kurseerivad, kui eksinud reaktiivlennukeid, milliseid ka maandub seal igapäevaselt.

Kage! Tänud, et esimest korda tunnistad oma eksimust! See on kõnekas fakt ja näitab reaalsustaju olemasolu. Ma ei väidagi, et 400 m kaugusel oleva tolmuimeja suudaks batuudi õhku vedada. Lihtsalt vihjan võimalusele, kus lämbes kliimaolustikus tekitatakse täiendav nn hõrendus, siis võib selline asi juhtuda, et kerged asjad lähevad hõrenduse suunas lendu. Tol päeval olid selleks tingimused täiesti olemas. Päike oli regiooni kütnud halastamatult mitu päeva, mis oli lisaks põlenud nahaga suvitajatele tekitanud olustiku, mis ähvardas peatse äikesega. Õhurõhk oli äärmiselt madal. Asjaolude kokkusattumisel on võimalik, et majasuurune kerge objekt võtab suuna lennuraja otsa suunas.

[haneracryth]

Ehk, siis batuudi välispindala erinevalt õhupallist on tühjaks lastes umbes sama sellega, mis täispuhutult. Ei teki survet, mis sunniks selle atraktsiooni lendama.

Täispuhutud batuut töötab nagu lennukitiib, ta on jäik. Kui ühest servast piisava tuule alla saab, siis ka õhku tõuseb.
Täispuhutud õhkmadratsit on hea lennutada, aga proovi tühjaga samamoodi teha.

[kage]

Ma ei väidagi, et 400 m kaugusel oleva tolmuimeja suudaks batuudi õhku vedada. Lihtsalt vihjan võimalusele, kus lämbes kliimaolustikus tekitatakse täiendav nn hõrendus, siis võib selline asi juhtuda, et kerged asjad lähevad hõrenduse suunas lendu. Tol päeval olid selleks tingimused täiesti olemas. Päike oli regiooni kütnud halastamatult mitu päeva, mis oli lisaks põlenud nahaga suvitajatele tekitanud olustiku, mis ähvardas peatse äikesega. Õhurõhk oli äärmiselt madal. Asjaolude kokkusattumisel on võimalik, et majasuurune kerge objekt võtab suuna lennuraja otsa suunas.

Samas mina eelistan oma mõttelennule piire panna muude eeldustega:

Lennujaam on ehitatud ohutusnõudeid silmas pidades ja kindlasti on sealhulgas arvestatud ka sellega, et õhuvoolude poolt ohustatu oleks suure lisaga väljaspool ohtlikku piirkonda mis on kindlasti väiksem kui 400m.

Kuna õhk on voolav ja valgub igalt poolt hõredamasse kohta ühtlaselt tagasi, siis arvestatava alarõhu tekitamiseks peaks miljonid kuupmeetrid õhku propelleritest läbi liikuma sekunditega (selleks ka voolumahu näide ja aeg 500km/h juures). Selle 500km/h võtsin suht suvaliselt ja enda arvates tugeva liiaga eeldades, et propellereid läbiv ja taha suunatud õhk ei liigu kordades kiiremini kui lennuk ise (An-22 max kiirus 740km/h). Arvestades NASA lehel olevat valemit selliste kiiruste mõõtmiseks, siis seistes (V0=0) oleks 500km/h voolukiiruse (Vp) juures tahapoole suunatud õhu kiiruseks (Ve) 1000km/h mis tundub üsna ebareaalne nii tavalise õhkutõusmise protseduuri ja ka alarõhu tekitamise jaoks kui propeller peaks 4 minutit selleks töötama (liiga aeglane ja liiga suurelt alalt valgub õhk tagasi).

Ma ei tea batuudi raskust, aga lisaks sellele oli selle peal veel 5 last mis teeb oletatavalt 50+ kg lisaks.

Seega eelpooltoodut arvesse võttes tundub mulle ebareaalne sellise alarõhu tekitamine ühegi olemasoleva propelleri jõul töötava lennuki poolt mis tekitaks nii suure kiirusega õhuvoole, et need suudaksid 400+ meetri kauguselt liigutada 60+ kg umbes 20-30 meetri kaugusele.

Sina otsid põhjusi miks batuut võis rõhu muutuse tõttu edasi liikuda, mina otsin põhjusi ja infot selle kohta miks ta ei saanud - kas sellepärast on vaja minu üle ironiseerida, et ma erinevalt asjale lähenen?

PS! Kui kodus on tolmuimeja, siis võib väikses mastaabis teha katseid koos kiiruste ja rõhu mõõtmisega kui kaugelt ja kui rasket asja on see võimeline liigutama ning vaadata millised tulemused on.

[vappermadrus]

Ma ei väidagi, et 400 m kaugusel oleva tolmuimeja suudaks batuudi õhku vedada. Lihtsalt vihjan võimalusele, kus lämbes kliimaolustikus tekitatakse täiendav nn hõrendus, siis võib selline asi juhtuda, et kerged asjad lähevad hõrenduse suunas lendu. Tol päeval olid selleks tingimused täiesti olemas. Päike oli regiooni kütnud halastamatult mitu päeva, mis oli lisaks põlenud nahaga suvitajatele tekitanud olustiku, mis ähvardas peatse äikesega. Õhurõhk oli äärmiselt madal. Asjaolude kokkusattumisel on võimalik, et majasuurune kerge objekt võtab suuna lennuraja otsa suunas.

Samas mina eelistan oma mõttelennule piire panna muude eeldustega:

Lennujaam on ehitatud ohutusnõudeid silmas pidades ja kindlasti on sealhulgas arvestatud ka sellega, et õhuvoolude poolt ohustatu oleks suure lisaga väljaspool ohtlikku piirkonda mis on kindlasti väiksem kui 400m.

Kuna õhk on voolav ja valgub igalt poolt hõredamasse kohta ühtlaselt tagasi, siis arvestatava alarõhu tekitamiseks peaks miljonid kuupmeetrid õhku propelleritest läbi liikuma sekunditega (selleks ka voolumahu näide ja aeg 500km/h juures). Selle 500km/h võtsin suht suvaliselt ja enda arvates tugeva liiaga eeldades, et propellereid läbiv ja taha suunatud õhk ei liigu kordades kiiremini kui lennuk ise (An-22 max kiirus 740km/h). Arvestades NASA lehel olevat valemit selliste kiiruste mõõtmiseks, siis seistes (V0=0) oleks 500km/h voolukiiruse (Vp) juures tahapoole suunatud õhu kiiruseks (Ve) 1000km/h mis tundub üsna ebareaalne nii tavalise õhkutõusmise protseduuri ja ka alarõhu tekitamise jaoks kui propeller peaks 4 minutit selleks töötama (liiga aeglane ja liiga suurelt alalt valgub õhk tagasi).

Ma ei tea batuudi raskust, aga lisaks sellele oli selle peal veel 5 last mis teeb oletatavalt 50+ kg lisaks.

Seega eelpooltoodut arvesse võttes tundub mulle ebareaalne sellise alarõhu tekitamine ühegi olemasoleva propelleri jõul töötava lennuki poolt mis tekitaks nii suure kiirusega õhuvoole, et need suudaksid 400+ meetri kauguselt liigutada 60+ kg umbes 20-30 meetri kaugusele.

Sina otsid põhjusi miks batuut võis rõhu muutuse tõttu edasi liikuda, mina otsin põhjusi ja infot selle kohta miks ta ei saanud - kas sellepärast on vaja minu üle ironiseerida, et ma erinevalt asjale lähenen?

PS! Kui kodus on tolmuimeja, siis võib väikses mastaabis teha katseid koos kiiruste ja rõhu mõõtmisega kui kaugelt ja kui rasket asja on see võimeline liigutama ning vaadata millised tulemused on.

Kage poolt räägitu ei ole kuskilt otsast vale. Toonitan veel kord, et tegu võib olla äärmiselt halbade asjaolude kokkusattumisega. Lihtsalt tuul ei puhu batuuti mitmekümne meetri kõrgusele. Tugev tuul võib batuudi ümber läkata ja veerema panna, kuid ei enamat. Selleks on vaja orkaani taolist keerist mille keskele see batuut satuks ja mille hõrendus selle maast kõrgele tiriks. Selliste orkaanide puhul tekkivad lendavad objektid ongi kerged või suure pindalaga. Täispuhutav batuut kahtlemata nende objektide hulka kuulub. Tartus paraku tol päeval ei täheldatud ei suuremat tuult ega ka keeristormi. Mis selle batuudi siis lendama pani sellise muljetavaldava trajektooriga?

---

Lennujaam on ajalooline rajatis ja uuselamurajoon on sinna hiljem juurde tekkinud. Selle elurajooni ehitusel ei suudetud isegi lahendada kanalisatsiooni ja liigvee probleemi. Hiljem hakkasid elanikud koguma allkirju lennujaama, kui ohuallika vastu. Täna, siis selline seis.

[hulkuv hing]

Aastaid tagasi oli periood, mil lennujaam pikemat aega ei toiminud. Seal toimetati vaid pisikeste lennukitega (õppe- ja eralennud). Sel ajal tekkis lennujaama ümbrusse vähemalt osa praegusest uusarendusest ja ühe seal elava tuttava jutu järgi levitati infot, et see lennujaam likvideeritakse üldse. Keegi ei osanud arvata, et sinna taas suurem lennuliiklus suunduma hakkab. Pisikesed põrisejad ei häirinud kedagi.

[vappermadrus]

Aastaid tagasi oli periood, mil lennujaam pikemat aega ei toiminud. Seal toimetati vaid pisikeste lennukitega (õppe- ja eralennud). Sel ajal tekkis lennujaama ümbrusse vähemalt osa praegusest uusarendusest ja ühe seal elava tuttava jutu järgi levitati infot, et see lennujaam likvideeritakse üldse. Keegi ei osanud arvata, et sinna taas suurem lennuliiklus suunduma hakkab. Pisikesed põrisejad ei häirinud kedagi.

Tartlasena olen selle infoga täiesti kursis. ca 15 aastat tagasi tundusid asjad teistmoodi, kui täna. Täna on fakt, et lennujaama lähistel on uuselamurajoon oma sadade majadega. Veel enam....lennujaama juurde kuulub peale terminali veel lennuakadeemia. Hirmutav ongi see, et õnnetuse asjaolusid arvestades on kuskil alati keegi, kes mõtleb sellele, et mida teha tõhjaks jääva lennujaama ja lennuakadeemiaga. See on mõistetav, kuid kohalik elanikkond väärib tõde. Eriti veel elu kaotanud või sandistunud laste vanemad. Kui riik ei saa analüüsiga hakkama, siis peaks selle tellima kuskilt väljast. Seda kas või eraalgatuse korras.