[Skarre]

Mitmed teadlased on tõmmanud paralleele teise aastatuhande algul kasvanud keldi kultuuri ja vanade eestlaste vahel; sarnased on jumalate panteon, mitmed traditsioonid, aastaring jne (Jõul - Yule jne). Vanade keltide pühadus oli Taara (nagu ka meil), pühaks kohaks on neil siiani Taara Hill (Taaramägi). Sarnasusi on teisigi, mina vaatleks aga sarnasusi kuukalendris (s.o traditsioonilises kuukalendris).

Nii meie kui keldid kutsume 30-päevaseid perioode kuuks, ehk siis sama sõnaga, mis see särav taevakeha (inglise keeles eristub moon ja month; prantsuse keeles eristub la lune, le mois). November - kooljakuu, keltidel leinakuu (Mourning Moon). Veebruar radokuu (rajukuu), keltidel Storm Moon (raju, tormikuu). Aprill puhkekuu, keltidel Budding Moon (puhkekuu).

[Addy]

Eestlaste panteoniga paralleele tõmmata on raske, sest meil puuduvad sellekohased allikad. Hendriku kroonikas mainiti, et orduvennad raiusid ühel mäel maha eestlaste jumalate puukujud (1836 väideti, et tegu oli Ebavere mäega), seega me saame eeldada, et sarnaselt paljudele teistele rahvastele, oli ka meil jumalaid rohkem kui üks. Kas (sõja-)jumal kandis Taara nime, on siiski ebaselge ja kogu see teema on esimese eesti ajal ühes muu rahvusromantilisega üles puhutud. Eeldada saab aga kindlasti seda, et põhitegelased, ehk siis sõjajumal, viljakusjumal jne olid siiski olemas. "Taarat" seostatakse aga üsna palju Thoriga, st on üsna võimalik, et ka see osa on meile põhjalast sisse toodud. Ehk peaks sellekohaseid paralleele hoopis teisest kohast otsima?
Kuukalendri osa on kindlasti huvitav, aga paralleelid tulenevad osaliselt kliimavöötmest ja selle eripäradest. Pöördipäevad on oluliseks olnud ka ilma kultuure segamata, aga "jõulude" puhul vaataks ma ka pigem põhjapoole.

[Müstik]

Mitmed teadlased on tõmmanud paralleele teise aastatuhande algul kasvanud keldi kultuuri ja vanade eestlaste vahel...

Nii vanadel eestlastel kui keltidel olid oma nõiad ehk targad.
Eestlastel maatargad, keltidel druiidid. Tavaliselt olid need eakamad ja suurte kogemustega inimesed, kes oskasid teistest paremini tähele panna ümbritseva elu nähtusi, säilitada ja edasi anda põlvest põlve omandatud teadmisi ja oskusi.
Targad tundsid ka metsarohtusid ja lihtsamaid ravivõtteid ning täitsid muistses ühiskonnas arsti osa.
Druiidid säilisid kõige rohkem Iirimaal ja leidsid lõpuks kestvuse ristiusu munkades, nende koolides ja kloostrites.
Naistel oli keldi ühiskonnas väga austatud asend. Abielulahutused olid muinaskeldi ajal väga raskendatud. Antiikteated on täis kiitust keldi abielude püsivusele.
Tänapäevasest vaatekohast lähtudes nimetatakse mõnikord keltide lõpliku languse põhjusena "rahvusteadvuse" puudumist.

[Müstik]

Keldi motiive uurides leidsin juhuslikult keltide kohta ühe huvitava artikli.
Selles kirjutatakse, et keldi naine võis lahutada mehest vägivalla, abielurikkumise, impotentsuse või homoseksualismi tõttu. Ja kui meie Kalevipoja hukutas Soome sepa needus, siis Ulsteri mehed tõmbasid endale õnnetuse kaela just nimelt naise solvamisega.

Nimelt hoopleb üks vapper sõjamees, et tema naine Macha jookseb kiiremini kui ükski hobune. Rase Macha palub, et teda ei sunnitaks jooksma, kuid tema palveid ei võeta kuulda. Ta on sunnitud jooksma, jõuab tõesti ette kõigist hobustest ning sünnitab üle finišijoone jõudes kaksikud, kelle järgi saab nime ka kuningalinn Emain Macha.
„Emain” võib iiri keeles tähendada nii kaksikuid kui ka sõlge. Karistuseks alanduse eest neab Macha ära kõik Ulsteri mehed, kellel juba habe kasvab, ja nende järglased üheksa põlve kestel. Kui Ulsterit ähvardab suur hädaoht, vaevlevad kõik mehed viis päeva ja neli ööd sünnitusvalude käes.

Keltide kuningad, kangelased ja kurvad lood
Krista Kaer
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjan...rvad-lood/
Raamatust James MacKillop, Keltide müüdid ja legendid. Tänapäev, 2011.

Huvitav kuidas toimusid omavahelised suhted muinasaja eestlaste puhul?

[Tulnukinimene]

Hiislar Addold Adolf Mossin.
Kas lisaks rahvapärimusele ja mütoloogiale on ka teisi tõendeid meie endisaegse kultuuri ja elu kohta nii kauges minevikus?

"On ikka. Teadmishimulised araablased ülistasid meie muistsete neidude ilu ja teadsid, et virdepäts – küpsetatud külaleib – ja meest valmistatud jumalatejook – mõdu – ootab võõrast igas kojas.

Cassiodorus, kes elas aastatel 490-584, jutustab muistsete eestlaste võimetest järgmist: „Eestlased kasutasid relvade asemel oma võimeid. Nad olid suutelised inimhulkade silmi moondama. Nad võisid võtta endile hundi või mõne teise kiskja kuju. Nad võisid teeselda taganemist, kuid samas pöörasid ümber ja lõpetasid lahingu tugeva vastulöögiga.”

Tacitus (55-120), kes külastas samuti Eestit, on öelnud: „Eestlased omasid ainuõigust kogu Läänemere merevaigule. Nad on õiglasem rahvas kogu maailmas. Eestlased austasid oma ema kui jumalat ja jumaldasid oma loodust kui ema.”

Kui meie esivanemad juba kord nii targad olid, kas nad tundsid siis ka kirja? (Selle küsimuse peale laotab hr. Mossin minu ette paberilehe paljude lahtimõtestatud kirjamärkidega ning jätkab vestlust)

"Tundsime küll. Kirjamärke võib veel praegugi näha talude ustel, uksepiitadel ja rannakülade vanadel tarbeesemetel. Selle pilt- ja kiilkirja vanus ulatub tuhandetesse aastatesse. Tähestik koosneb 45 tähemärgist. Need ei olnud algselt peremärgid, vaid kujunesid selleks hiljem. Uksepiitadesse lõigati nad ennekõike loitsuna selleks, et elada metsavaimudega heas läbisaamises ja paluda andeks tare ehitamiseks maha võetud puude eest. Enne puu maharaiumist anti lubadus, et istutatakse kaks uut. Seda ka tehti. See taaralaste muistne ütlus, et enne kui raiud puu, istuta kaks, on püsinud tänapäevani.

Ajaloolaste väide nagu poleks pilt-kiilkirja jälgi leitud ei pea paika. Kividelt pole neid tõepoolest avastatud, kuid siingi on põhjendus. Teatavasti ei säili taoline kiri paekivis meie niiskes kliimas aastatuhandeid. Pealegi on taaralaste pühades paikades läbi aegade kõvasti laastatud ja hävitatud."

[Müstik]

Mõtlesin tegelikult selle peale, et kuidas naised ja mehed omavahel muistsel ajal läbi said... Kuidas eesti muinasajal mehed naistesse suhtusid?
Keldi naistel oli ühiskonnas väga austatud asend.
Ehk oli meie territooriumil elanud naistel ka?
Seda artiklit olen ka varem lugenud:
https://tulelaps.wordpress.com/2015/07/2...lf-mossin/

See on tore jutt, et lendasime siia planeedilt, mida kutsuti Tagapäikese Maaks. Ja see jutt ka, mida Cassidorus jutustas 5-6 sajandil. Et eestlased kasutasid relvade asemel oma võimeid. ja olid suutelised inimhulkade silmi moondama. Eriti meeldib Tacituse (55-120) ütlus et "eestlased austasid oma ema kui jumalat ja jumaldasid oma loodust kui ema."
Muidu Phyteas (u 350-310 eKr) nagu ma täna lugesin, elas oletatavalt Thule saarel (Saaremaal) tükk aega. Ju siis oli siin hea elada.

Varasemad andmed keltidest pärinevad samuti antiikautoritelt.
Hekataios Mileetosest kirjutas neist 6. sajandil eKr, Herodotos 5. sajandil eKr.
Keldi tsivilisatsioon kerkis esile umbes 700 eKr.
Kreeklased andsid nimetuse keltoi Kesk-Euroopa barbaritele, kes elasid Alpidest ja Doonaust põhja pool. Roomlased nimetasid neid hoopis galli.
Keldid olid sõjakad, neid valitses militaarne aristokraatia.

Bütsantsi Ammianus Marcellinus kirjeldab:
Peaaegu kõik gallialased (keldid) on pikad, heledapäised ja punapõsksed; hirmus kurjade silmadega, väga riiakad ja äärmiselt uhked ning ülbed. Terve võõramaalaste vägi ei suudaks vastu seista ühele gallialasele, kui ta kutsuks appi oma naise, kes on tavaliselt väga tugev ja sinisilmne.
Esimese sajandi lõpus pKr kirjutas Tacitus, et keldid ei tee vahet mees- ja naissoost valitsejate vahel.

See ehk ongi keltide ja eestlaste vahe - meie aladel elanud naised ilmselt ei olnud nii võimukad? Keldi müntidel on sageli kujutatud alasti naine hobuse seljas võidukalt vehkimas oda või mõõgaga.
Sarnasus on selles, et keldid kummardasid oma jumalusi pühades hiites.
Ka allikad olid pühad ning sageli omistati neile ravitoimet.

https://et.wikipedia.org/wiki/Keldid

[Tulnukinimene]

1998-99 ilmus ajakiri "Hiis", Addold Adolf Mossini eestvedamisel. Mul on 9 ajakirja, mõned on puudu, sealt võib lugeda, et naisi väga austati, ja ema. Päris iidsel ajal austati üksteist soost olenemata.

[Mannu]

Eestis oli naine palju rohkem austatud kui näiteks meie naabritel, balti hõimudel. Seda näitavad kasvõi matused, mis olid mis ei teinud vahet soo järgi - mees või naine, vaid tehti vahet inimeste järgi (elukutse, positsioon jms). Maaomandi pärimine käis emaliini pidi (Marika Mägi andmed). Üsna ilmselge matriarhaat. Ma arvan, et naisküsimuses olime keltidega päris sarnased. Ja ise pean meid ka sugulasteks.

[Müstik]

Arvasin ka, et olime keltidega päris sarnased, aga näib, et oli ka erinevusi.
Eesti ühiskondlikust elust muinasaja lõpul on ühes õppematerjalis kirjutatud järgmist:
Eestlaste lõunapoolsed vahetud naabrid olid liivlased ja latgalid. Liivlastega läbisaamine oli sõbralik, sest tegemist oli eestlastele ühe kõige lähema hõimurahvaga. Balti hõimu hulka kuuluvate latgalitega oli eestlaste läbisaamine hoopis pinevam.
Rikkalike ehetega naisematuste näol oli arvatavasti tegemist pealike abikaasadega. Eestis, Liivis, Soomes ja Karjalas on kohati leitud
üksikuid relvi ka naisematustes, eriti just sellistes, mis olid ka ehetega rikkalikult varustatud ning kuulusid seega kõrgkihi naistele.

Liivi tavaõiguse sätteid on ilmselt säilinud 13. sajandi Liivi-Latgali õiguses, kus näiteks inimese tapmise eest oli karistusena nähtud ette surmanuhtlus või luna maksmine, vägistamise eest surmanuhtlus, tahtlikult tekitatud vigastuste eest trahvid.

Abielu oli eelkõige kahe suguvõsa vaheline liit, kuid partnerit valiti siiski üldjuhul südame järgi.
Naise positsioon ühiskonnas sõltus sellest, kas ta oli väärikast soost, jõuka või vaese talu emand, vaba või ori, vallaline, abielus või lesk. Meeste äraolekul olid naised need, kelle õlgadele langes
koduse majapidamise juhtimine.

Suhted olid üldjuhul monogaamsed. Samas Põhjamaades oli tol ajal
seadusega reguleeritud liignaiste pidamise süsteem - – frilloväsen.
Kuigi frilla’de lapsed omasid pärimisõigust, jäi nende endi sotsiaalne staatus siiski madalamaks abikaasa omast. Pole välistatud, et mingi taoline institutsioon kehtis ka Eestis, vähemalt Saaremaal, mis mitmete
muudegi etnograafiliste andmete poolest sarnaneb rohkem Skandinaaviale.
Ilmselt polnud abielu muinasajal kaugeltki nii püsiv, kui kristlikul keskajal. Vähemalt viikingiaegses Skandinaavias oli see kergesti lahutatav nii mehe kui ka naise algatusel. Eestiski rõhutavad pea kõik kesk- või uusaegsed eestlaste perekonnaelu puudutavad kirjalikud allikad
abielude mittepüsivust ning seadustamata kooselude sagedast esinemist. 13. sajandi algul on lahutust mainitud Liivi-Latgali õiguses, sätestades, et mehe lahkumise korral jääb tema poolt abiellu kaasa toodud varandus naisele.
http://www.innove.ee/UserFiles/Kutsehari...o_opik.pdf

Mis oli enne 13.sajandit - seda ei tea. Aga tundub, et keltide abielud olid püsivamad.

[Mannu]

Ma ei leia seda PDFi üles, kust ma Marika Mägile toetudes seda (maaomandi pärimine naisliini pidi) väidan. Päikeseinseneti (PI) foorumisse oli see PDF postitatud.
Leidsin ühe sama teemat puudutava PowerPoint esitluse. Mägi väide oli ilmselt selline, et toetudes 1200 alguse tavaõiguse praktikale, võis eeldada, et veel veidi varem toimus pärimine puhtalt naisliini pidi. http://www.academia.edu/8416496/M%C3%A4g...9_76_-_101 ... /PPT link ei lase ennast siia panna./

Ja mismoodi olid asjad pärast kristianiseerimist, see ei mängi mingit rolli. Koos kristianiseerimisega tehti põhjalikult ümber nii haldusjaotus kui ka ilmselt siis ka pärimise tavad. Ja ilmselt oli ka see üks asjaolu, miks Eesti aladel kristlust nii meelsasti vastu ei võetud kui Balti hõimude aladel.

Mees ja naine olid eestis enamvähem võrdsed. Sõjapealikud olid loomulikult mehed, kuid nö "kuningad" võisid olla ka naised (ja ka lapsed). Matustes olid mõlemad ühteviisi austatud, erinevalt balti hõimudest.

Tsitaadid on ülalviidatud artikli põhjal tehtud PPt-esitlusest.

"Aegade algusest" kestnud patriarhaalsest peremudelist.
Praeguseks on eelpoolmainitud, 19. saj ideestikust kantud kujutelmad muistsest perekonnast moodustanud eestlaste peades kindlalt fikseeritud omamüüdi, millest lahtiütlemine ei olegi nii kerge.

Tavaõigusele tuginev seadus aastast 1214.
"Kui mees võtab naise, läheb tema vara üle naisele. Kui ta (mees) tahab ta (naise) maha jätta, kaotab ta (mees) põllumaa ja kõik varad. Ja ta pojad ja tütred saavad need. Pärandus, mida poeg (või pojad) pole ära võtnud, läheb tütardele ja emale.
Lesknaine, niikaua kui ta lesknaine on, omab pärandust koos tütardega. Kui ta uuesti abiellub, jagavad tütred selle emaga võrdselt."

Naise heale positsioonile viitavad mitmed muudki läbi keskaja ja varauuasja (kuni tänapäevani) kestnud tavad (seksuaalne vabadus) ja suhtumine.

Keltidest rääkides on neile ja meile ühised ... peadekultus. Sellest kirjutan hiljem pikemalt matmiskommete teemas.

[Müstik]

Mees ja naine olid eestis enamvähem võrdsed. Sõjapealikud olid loomulikult mehed, kuid nö "kuningad" võisid olla ka naised (ja ka lapsed). Matustes olid mõlemad ühteviisi austatud, erinevalt balti hõimudest.

Naise heale positsioonile viitavad mitmed muudki läbi keskaja ja varauusaja (kuni tänapäevani) kestnud tavad (seksuaalne vabadus) ja suhtumine.

Keltidest rääkides on neile ja meile ühised ... peadekultus. Sellest kirjutan hiljem pikemalt matmiskommete teemas.

Küllap siis olid naised ja mehed Eestimaa aladel ka muistsel ajal võrdsed? Vähemalt tahaks loota...
Peadekultus keltidel ja eestlastel!? Sellest ei tea küll midagi.
Aga keltide puhul leidsin veel, et neil oli näiteks homoseksualism lubatud ja vastuvõetav. Alles germaanlaste võit ja keltide häving hakkas märkimisväärselt mõjutama homode olukorda läänemaailma kultuuris. Kahjuks ei ole teada, kuidas oli olukord meie aladel.

[Mannu]

Keltide peadekultuse teemat ma polegi suurt uurinud, kui et jäi silma raamatust "Pühad ja müstilised sümbolid", Varrak 2015, et " Keldid arvati olevat peadekütid , vähemalt lahingus. Keldi templite uste juurde asetati sageli koljud".

Meie esivanemad samuti asjatasid kojudega, üks lapse oma oli koguni skalpeerimisjälgedega, ja tõenäoliselt olid needki eksponeeritud avalikult, aga ilmselt mitte kui vaenlase, vaid kui esivanema esindajana. Sõjavälja-peadeküttidena me tõenäoliselt küll ei tegutsenud.

Kivikirstlkalmete keskses kirstus on igatahes raske füüsilise töö jälgi kandvad luud. Vb sel ajal tegi tööd ka vaba mees ja mandunud lääne mõjul hiljem läks vaba mees laisaks
Orjad olid ka mitut sorti, eestlastel pigem nagu lapsendatud vaeslaps, keda siis pandi raskemaid töid tegema. Ajaloolisel muinasajal, kui see sõjameeste-kangelaste kultus peale tuli, hakkasid ka sõjavangid olema orjad.
Matriarhaadi tähendus on ka pigem naise valikuvabadus iseenda saatuse üle otsustamises, materiaalne kindlustatus ja sõltumatus mehest, maaomandi ja suguluse emajärgne arvestamine, mitte aga patriarhaalse elukorralduse peegelpilt, kus lihtsalt mees asendatud naisega.

[Staffi]

Tere! Kas keegi on kuulnud DEIR koolist? Ei tea kuidas alustada uut teemat ja kus kohas

[euroruubel]

Kivikirstlkalmete keskses kirstus on igatahes raske füüsilise töö jälgi kandvad luud. Vb sel ajal tegi tööd ka vaba mees

tuntud teada kroonika muistse vabadusvõitluse ajast mainib mitmel korral, et suuremad väed saadi eestlastel kokku siis kui põllutööd olid lõpetatud, viitab sellele, et nn. vabasid oli siiski vähe, hõimueliit, kes siis suurema majandamise ja poliitikaga tegeles. Orjad sõid peremehega ühes lauas, seda märkis oma hernik kroonikas imestusega, pidid ju eestlased hirmsad metslased olema ja nii edasi, eksole.
Eesti alal puudusid ka majandusharud, mis vajasid massiliselt läbi hakkimisele minevat tööjõudu - kaevandused siis - see ilmselt tingis ka orjade suht inimlikuma kohtlemise, vaevalt et moraalinormid piiravaks teguriks olid. Valdav osa eksporditööstusest tuli kalastamise ja küttimise pealt, need aga spetsiifilised oskusi nõudvad alad, seda juba orjade tööjõuga ei arenda.

[Eithea]

Tere! Kas keegi on kuulnud DEIR koolist? Ei tea kuidas alustada uut teemat ja kus kohas

Ei ole siin seda teemat ja tõsiseid asju siin üldse peaaegu netu...
Momendi DEIR- kooli enam ei maksaks minna ( kuid eks igale oma), see on algsest DEIRist teisem ja kommertsiks valmis tehtud, peremehed istuvad taga ja saab sinust aku... Tuleb otsida üles algne DEIRi õpetus, see on avatud ja võimaldab areneda nii nagu soovid...seal on tööd külluses, kuid ka ohud tuleb enesel läbida, käekõrval keegi ei taluta.

[Müstik]

Keltide peadekultuse teemat ma polegi suurt uurinud, kui et jäi silma raamatust "Pühad ja müstilised sümbolid", Varrak 2015, et " Keldid arvati olevat peadekütid , vähemalt lahingus. Keldi templite uste juurde asetati sageli koljud".

Ise ei olnud varem sellest kuulnud, aga oli küll keltidel koljukultus.
Tihti eraldati pea surnukehast ja maeti üksinda eriliste auavalduste saatel. Usuti, et surnu jõudu ja võimsust on võimalik endale ja oma põlvkonnale üle kanda koljude austava talletamisega. Hilisemal ajal hinnati mehe positsioooni ühiskonnas surmatud vaenlaste arvu järgi.
Vaenlaste skalpe säilitati ja näidati uhkusega. Nooruk võeti meeste hulka alles siis, kui ta võis ette näidata oma esimese surmatud vaenlase pea.

[Mannu]

Raua tootmine soomaagist oli sel ajal (viikingiaeg) veel küllalt suur maagia, vaevalt sinna ligi naabrite juurest võetud sõjavange lubati. Osalt kindlasti ebausu pärast, osalt kindlalt ka puhtpraktiliste töövõtete saladuses hoidmise pärast. Seega mina panustaksin pigem sellele, et Saaremaal rauatootmise juures sõjavangidest orje EI kasutatud. Sepa amet oli poolenisti nõia amet. Vaevalt sinna üldse orje ligi lasti. Kuigi kui Vigala Sassi Kuldmammat uskuda, siis orja-varesetüdruk oli kõige kirkam kriit maagia vallas kolme munastkoorunud õe hulgas. Kuid selline ori pidi olema väga motiveeritud (hästi toidetud, austatud suhtumine jne), et ta oma teadmistega vastase poole ei põgeneks. Sellist praktikat, et teadmistega inimesed koos oma peremehega hukati, Eestis ei teadaolevalt harrastatud.

[togli]

Saarlastel vedeles raud valmis kujul maas, vaid korjamise ja sepistamise vaev. Pean silmas Kaali meteoriidi jäänuseid. Kuna sellest meteoriidist on leitud vaid üksikuid väikseid tükke, siis suure tõenäosusega varustas Saaremaa mitme inimpõlve vältel kogu ümbruskonda selle suurepärase metalliga.

• langemise suund – idakagust;
• langemise nurk- umbes 40 kraadi;
• Kaali kraatrid tekitanud meteoriidi algmass atmosfääri sisenemisel võis olla 400-10000 tonni;
• mass põrkumisel maapinnaga 20-80 tonni;
• algkiirus atmosfääri sisenemisel 15-45 km/s;
• põrkumise hetkel maapinnaga 10-20 km/s;
• värskemate andmete kohaselt oli meteoriitkeha läbimõõt langemise momendil 3-6 m ja tema mass 46 tonni.

[Aerling]

Ühed vanemad säilinud Eestlaste sümbolid on Karja kirikus Saaremaal. Kui nüüd võrrelda google images pilte otsingusõnaga " Celtic patterns" ja "Karja kiriku laemaalid " siis leiab sarnasusi küll. Mille üle ma ei imesta. Millegipärast arvatakse, et inimesed istusid ühe kohapeal aga inimesed rändasid ringi nagu nad on alati rännanud. Just selle tõttu võib igas kultuuris leida paralleele mingi teise kultuuriga...teadmisi, legende ja uskumusi jagati omavahel.

[Müstik]

Rännati loomulikult ringi. Nii nagu Pytheas külastas 2300 aastat tagasi Saaremaad, rändasid ka siinsed elanikud mujal maailmas ringi.

http://www.saartehaal.ee/2015/10/17/raam...ima-thule/

Karja kirikus on näiteks ka veidi siivutu, kuid vägagi eluline stseen, mis hoburaudsõlgede järgi otsustades kujutab Jüriöö-eelseid eestlasi. Ühele põlvele laskunud mees räägib midagi naisele, hoides tema kätt, kuigi naine, otsustades peakatte järgi, on juba abielus. Viimasele viitab ka meest krabav kuradikene.

Pilt toodud artiklis:
Marika Mägi: kas eestlastel on Eesti ajaloos mingi roll?
http://arvamus.postimees.ee/1116120/mari...mingi-roll

Alles ristisõdijad tõid kaasa selgelt patriarhaalse ühiskonnakorralduse. Naiste kunagist rolli siinses ühiskonnas võiks näha tagantjärele kajastuvat eesti folkloori paljuräägitud naistekesksuses. Võimalik, et soospetsiifikaga saaks seletada ka selliste rituaalsete toimingute nagu matused või pulmad ebatavaliselt pikaajalist püsimist väljaspool kiriku käeulatust.

[Mannu]

Keltide peadekultusest: http://ekspress.delfi.ee/areen/peade-loi...d=69075405 /Nüüd ehk leidlikumad tolerastid tahaksid keltide kunagiste tegudega õigustada islamistide tegusid, aga no miks pöörduda uuesti tagasi rohkem kui 2000 aasta tagusesse aega/

Kõige ausamat informatsiooni annavad hauad, kolded, töökojad ja metallisooned. Gundestrupis leitud hõbekatel ja nn Coligny kalender tõestavad, et gallialased tundsid hästi taevakehade liikumist ja et nende religioon toetus põhjalikult läbitöötatud kosmogooniale.

Näitus annab ülevaate jumalatest ja riitustest, nii nagu me neid viimaste arheoloogiliste uuringute kaudu tunneme.

Jumalaid on igal pool, aga neist teame vaevalt nimesid. Mõnel on inimese kuju, mõni esineb looma või taimena. (Cernunos näiteks kannab sarvi.)

Pühapaikades näib valitsevat surm. Gournay's (Pariisi lähedal) avastatud ohverdamiskohas on kümneid tuhandeid loomakonte ja purustatud sõjariistu. Eriti silmatorkavad on inimeste pealuud. Surnud esivanematel lõigati pea maha, puhastati hoolikalt, määriti seedriõliga sisse ja hoiti oma kodus erilises kastis.

Gundestrupi katel, pärit kas mõni sajand ene meie ajaarvamist või pärast seda: https://en.wikipedia.org/wiki/Gundestrup_cauldron
Sellel on näha ka sarvedega meest kandmas samasugust rasket jämedate otstega kaelavõru, nagu neid ka pronksiaegsest Eestist palju leitud on. Palju on tõesti naisefiguure katlal, ka ratsutamas. eestlaste jaoks hobune nii varasel ajal erilist tähtsust veel ei omanud, ja (muidugi minu isiklik arvamus) eestlased ei olnud oma soome-ugrilikus rahumeelsuses mitte nii ägedad sõjamehed kui keldid. Kuid naabrid nad olid kahtlemata pikka aega ja mõjutasid üksteist põhjalikult nii kultuuriliselt kui keeleliselt. Kuid veresugulust peaksid näitama DNA-analüüsid (kas rabalaipades on loetavat DNAd?). Arvukad rabalaibad on just keltide pärandus.

Viikingite ja keltide teemasse küsimus - nüüd õige natuke viikingitega tutvununa leidsin et viikingitel oli samasugune põimornament, mida tunneme iiri kunstis keldi ornamendina. Kumb kummalt laenas? Kas see on Iirimaal uuemaaegne mõjutus viikingitelt (olid viikingid mõnda aega Iirimaal vallutajatena) või olid viikingid juba varasemalt selle ornamendi keltidelt üle võtnud? Gundestrupi katlal põimornamenti ei esine. Seega on see pigem viikingitele omane nähtus?

Saaremaa raua päritolu - sissetoodud Rootsist või Kaali meteoriidikillud - ei oska veel kommenteerida. Sooraud vb tõesti mitte, aga mine sedagi tea.

__________________________

Keltide ja eestlaste teemat on lahatud ka siin: http://www.para-web.org/showthread.php?t...ght=piktid

Enne kelte elasid neil maadel piktid. Praegu olen ikkagi arvamusel, et piktid ja soomeugrilased olid sugulased ehk ühte ja sama juurt pidi kasvanud. Keldid pigem hiljem tulnud, ja palju ülevõtnud kohalikelt. Mõjud olid muidugi vastastikused. Kuid keltide sõjakus viitab nende sisserändamisele.

[Mannu]

Karl Kello artikkel Õpetajate Lehes iirlaste ja saarlaste seotusest muinasajal: http://opleht.ee/2934-euroopa-piirvaartu...-ja-eesti/

[Müstik]

Saarlastel vedeles raud valmis kujul maas, vaid korjamise ja sepistamise vaev. Pean silmas Kaali meteoriidi jäänuseid. Kuna sellest meteoriidist on leitud vaid üksikuid väikseid tükke, siis suure tõenäosusega varustas Saaremaa mitme inimpõlve vältel kogu ümbruskonda selle suurepärase metalliga.

• langemise suund – idakagust;
• langemise nurk- umbes 40 kraadi;
• Kaali kraatrid tekitanud meteoriidi algmass atmosfääri sisenemisel võis olla 400-10000 tonni;
• mass põrkumisel maapinnaga 20-80 tonni;
• algkiirus atmosfääri sisenemisel 15-45 km/s;
• põrkumise hetkel maapinnaga 10-20 km/s;
• värskemate andmete kohaselt oli meteoriitkeha läbimõõt langemise momendil 3-6 m ja tema mass 46 tonni.

Tänavu möödub 90 aastat kraatrite uurimise algusest, 80 aastat tõestusest ja 50 aastat kaitse alla võtmisest.
Krista Sarv kirjutab:
Kümneaastase töö tulemusena ja pärast väikeste meteoriidikildude leidmist oli selge, et Kaali järv ja selle ümbrus tekkisid raudmeteoriitide kokkupõrkamisel maapinnaga. Mujal Euroopas ei oldud 1937. aastaks meteoriidikraatrite uurimisega nii põhjalikult tegeletud, nii sai Kaali kraatrist esimene teaduslikult tõestatud meteoriidikraater Euroopas. Reinwald töötas välja ka plaani kraatrite edasiseks uurimiseks ja kohaliku muuseumi loomiseks. Kuid enne kui seda jõuti, algas sõda.

Hiroshima aatomipommi jõud

Teadlased on välja selgitanud, et suurim alla kukkunud tükk oli ligi viiemeetrise läbimõõduga ja tekitas 110-meetrise läbimõõduga ja 22 meetri sügavuse plahvatuskraatri.

http://forte.delfi.ee/news/ev100nadalat/...d=78033304

[Aadu66]

Ma ei saa sellest teooriast aru, et Saarlased müüsid rauda poolele Euroopale.
No kas ikka jätkub sellest 5-6 m murikast valmistada tarbeasju ja relvi kogu Saaremaale ja siis veel sajandeid teistele müüa ka?

[Müstik]

Raua sulatamisest ja raudesemete valmistamisest sai kõige olulisem käsitööharu Eestis viikingiajaks.

Rauda toodeti kohalikust soomaagist (limoniit) peamiselt Saaremaal ja Põhja- ning Ida-Eestis, suurimaks rauasulatuskeskuseks oli hakanud tõusma Tuiu piirkond Põhja-Saaremaal. Viikingiajal võeti Eestis kasutusele rauast adraterad, naelad, lukud ja võtmed, jõukamates majapidamistes hakati kasutama ka metallnõusid. Saaremaa ja Lääne-Eesti seppade valmistatud ainulaadsed damastseeritud terasest ja hõbekaunistustega odaotsad levisid pea kõikidesse paikadesse Läänemere ääres. Vaid kõige paremad ning hinnalisemad mõõgateramikud osteti endiselt sisse välismaalt.

Kaali meteoriidist muistsete rauakuningateni
http://muinasaeg.blogspot.com.ee/p/viikingiaeg.html