Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Keldid ja eestlased
Autor Sõnum
Mannu Eemal
Blondiin

Postitusi: 1,281
Liitunud: Aug 2010
05-07-2016 18:54
Postitus: #26
RE: Keldid ja eestlased
Karl Kello artikkel Õpetajate Lehes iirlaste ja saarlaste seotusest muinasajal: http://opleht.ee/2934-euroopa-piirvaartu...-ja-eesti/

Brain expedition.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
Veteran

Postitusi: 2,572
Liitunud: Dec 2010
29-04-2017 16:02
Postitus: #27
RE: Keldid ja eestlased
(02-01-2016 22:49 )togli Kirjutas:  Saarlastel vedeles raud valmis kujul maas, vaid korjamise ja sepistamise vaev. Pean silmas Kaali meteoriidi jäänuseid. Kuna sellest meteoriidist on leitud vaid üksikuid väikseid tükke, siis suure tõenäosusega varustas Saaremaa mitme inimpõlve vältel kogu ümbruskonda selle suurepärase metalliga.
Tsitaat:• langemise suund – idakagust;
• langemise nurk- umbes 40 kraadi;
• Kaali kraatrid tekitanud meteoriidi algmass atmosfääri sisenemisel võis olla 400-10000 tonni;
• mass põrkumisel maapinnaga 20-80 tonni;
• algkiirus atmosfääri sisenemisel 15-45 km/s;
• põrkumise hetkel maapinnaga 10-20 km/s;
• värskemate andmete kohaselt oli meteoriitkeha läbimõõt langemise momendil 3-6 m ja tema mass 46 tonni.

Tänavu möödub 90 aastat kraatrite uurimise algusest, 80 aastat tõestusest ja 50 aastat kaitse alla võtmisest.
Krista Sarv kirjutab:
Kümneaastase töö tulemusena ja pärast väikeste meteoriidikildude leidmist oli selge, et Kaali järv ja selle ümbrus tekkisid raudmeteoriitide kokkupõrkamisel maapinnaga. Mujal Euroopas ei oldud 1937. aastaks meteoriidikraatrite uurimisega nii põhjalikult tegeletud, nii sai Kaali kraatrist esimene teaduslikult tõestatud meteoriidikraater Euroopas. Reinwald töötas välja ka plaani kraatrite edasiseks uurimiseks ja kohaliku muuseumi loomiseks. Kuid enne kui seda jõuti, algas sõda.

Hiroshima aatomipommi jõud

Teadlased on välja selgitanud, et suurim alla kukkunud tükk oli ligi viiemeetrise läbimõõduga ja tekitas 110-meetrise läbimõõduga ja 22 meetri sügavuse plahvatuskraatri.

http://forte.delfi.ee/news/ev100nadalat/...d=78033304
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Aadu66
Uustulnukas

Postitusi: 47
Liitunud: Sep 2013
30-04-2017 11:05
Postitus: #28
RE: Keldid ja eestlased
Ma ei saa sellest teooriast aru, et Saarlased müüsid rauda poolele Euroopale.
No kas ikka jätkub sellest 5-6 m murikast valmistada tarbeasju ja relvi kogu Saaremaale ja siis veel sajandeid teistele müüa ka?
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
Veteran

Postitusi: 2,572
Liitunud: Dec 2010
30-04-2017 13:50
Postitus: #29
RE: Keldid ja eestlased
Raua sulatamisest ja raudesemete valmistamisest sai kõige olulisem käsitööharu Eestis viikingiajaks.

Rauda toodeti kohalikust soomaagist (limoniit) peamiselt Saaremaal ja Põhja- ning Ida-Eestis, suurimaks rauasulatuskeskuseks oli hakanud tõusma Tuiu piirkond Põhja-Saaremaal. Viikingiajal võeti Eestis kasutusele rauast adraterad, naelad, lukud ja võtmed, jõukamates majapidamistes hakati kasutama ka metallnõusid. Saaremaa ja Lääne-Eesti seppade valmistatud ainulaadsed damastseeritud terasest ja hõbekaunistustega odaotsad levisid pea kõikidesse paikadesse Läänemere ääres. Vaid kõige paremad ning hinnalisemad mõõgateramikud osteti endiselt sisse välismaalt.

Kaali meteoriidist muistsete rauakuningateni
http://muinasaeg.blogspot.com.ee/p/viikingiaeg.html
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Aadu66
Uustulnukas

Postitusi: 47
Liitunud: Sep 2013
30-04-2017 19:18
Postitus: #30
RE: Keldid ja eestlased
Huvitav, millega heina niideti? Kari oli ju suur. Võta või Hendriku kroonikastki - muudkui rööviti aga karja. Aastatuhande vahetusel oli nn väike jääaeg. Eestis lehmad-lambad ilma heinata talvel hakkama ei saanud. Millega nad niitsid? Vikatid pidid olema ja puust või luust sa vikatit ei tee, mis heina niidaks. Kolme-nelja lehma heina sa käsitsi ei kitku! Kolm neli vikatit vähemalt igas peres miinimum. Kirveid ka kindlasti. Jahiodasid. Igal sõjamehel nuga, kirves, paar oda, kilp.
Kui nüüd mõelda, et igas talumajapidamises pidi olema ikka kokku paarkümmend kilo rauda, siis see Kaali rauajurakas oli köömes ja sellest küll ilmselt midagi Euroopas äritsemiseks ei jagunud. Iseasi, kui see mingi püha värk ei olnud nagu Hargla taamatu Kaliraud.
(selle postituse viimane muutmine: 30-04-2017 19:23 Aadu66.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Tyto Alba
Veteran

Postitusi: 840
Liitunud: Aug 2016
30-04-2017 20:46
Postitus: #31
RE: Keldid ja eestlased
Loosi läksid Hüperborest jäänud raua jäänused.
Kvaliteet oli hea ja vedeles neid terves Euroopas kuni Siberini.

Jumal on isiksustatud Egregor...
Huvitav fakt - isik kes ei saa aru millest sa räägid peab lolliks sind mitte ennast.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
Veteran

Postitusi: 2,572
Liitunud: Dec 2010
01-05-2017 12:45
Postitus: #32
RE: Keldid ja eestlased
(30-04-2017 19:18 )Aadu66 Kirjutas:  Huvitav, millega heina niideti? Kari oli ju suur. Võta või Hendriku kroonikastki - muudkui rööviti aga karja.

Jah, Henriku Liivimaa kroonika on 13. sajandi Eesti ja Läti ajaloo tähtsaim allikas ning vanimaid läänemeresoome keelemälestisi.

Aga juba eelviikingiajal (6.–8. saj) valdasid meie sepad selliseid keerukaid kunstvõtteid nagu damaskimine (keeduteras) ja raudesemete hõbetamine. Viikingiajal aga võeti laiemalt kasutusele paljud rauast tarberiistad - adraterad, naelad, lukud, võtmed ja anumad. Hilisrauaajal suurenes raua tootmine ning sellest erinevate riistade valmistamine hüppeliselt, mille tagajärjel muutusid tööriistad ja relvad järjest odavamaks. Tolleaegsete põhiliste käsitööriistade valik ja tase ei jäänud enam alla tänapäevastele - lisaks kõikvõimalikele kirvestele, vasaratele, tangidele, meislitele ja peitlitele tunti muuhulgas ka viili, rasplit, raamsaagi ning oherdpuuri.

Kuna kohalikust madala süsinikusisaldusega soorauast ei saanud kõva terast valmistada, tuli seda elastse ning vaheda riista saamiseks sepakeevituse abil kokku keeta välismaalt sisse ostetud süsinikterasega. Suur osa 10.-13. sajandist pärinevatest odaotstest koosnevadki kokku keedetud pehmest rauast südamikust ja kõvast süsinikterasest odalehest.
Ehk nii valmistati ehk ka vikateid.

Muidu, Vahemereruumis levis raua tarvitamine 1200 eKr.
Kesk-Euroopas 800 eKr.
Sel ajal oli Euroopa peamiselt asustatud keltidega.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Mannu Eemal
Blondiin

Postitusi: 1,281
Liitunud: Aug 2010
01-05-2017 20:31
Postitus: #33
RE: Keldid ja eestlased
(30-04-2017 11:05 )Aadu66 Kirjutas:  Ma ei saa sellest teooriast aru, et Saarlased müüsid rauda poolele Euroopale.
No kas ikka jätkub sellest 5-6 m murikast valmistada tarbeasju ja relvi kogu Saaremaale ja siis veel sajandeid teistele müüa ka?
Saarlased müüsid soorauda. Vb tehti midagi vähesel määral ka meteoriitsest rauast (Tutanhamoni pistoda?), kuid on leitud Saaremaa soodest arheoloogilisi jälgi suuremahulisest sooraua kaevandamisest. Ja tegid seda päris pikka aega, kvaliteetselt (miskid omad nipid olid) ja ka tasemel sepad olid.
See raamat põhiliseks allikaks: https://www.rahvaraamat.ee/p/rahvaster%C...9949325108
aga see info on mujalt ka läbi käinud.

Nofre jõudis ette Smile
(selle postituse viimane muutmine: 01-05-2017 20:32 Mannu.)

Brain expedition.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Eestlased on pärit tagapäikese maalt VironShaman 118 49,209 24-12-2016 14:08
Viimane postitus: Nofretete
  Keldid villu 51 23,173 12-04-2016 16:53
Viimane postitus: Nofretete
  Kas eestlased olid antiik-Kreeka rajajad? Sven297 27 11,135 18-07-2014 23:55
Viimane postitus: Pohlatohlakas

Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog