Para-web'i suvine kokkutulek 2018


Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Olla või mitte olla - kosmoses?
Autor Sõnum
Nofretete
parahuviline

Postitusi: 3,110
Liitunud: Dec 2010
15-04-2018 18:06
Postitus: #76
RE: Olla või mitte olla - kosmoses?
Selle nädala uudis.
ISS-is hakatakse katsetama, kas inimesed suudavad kosmoses järglasi saada.

http://forte.delfi.ee/news/kosmos/iss-is...d=81736701

Praegu teatakse veel vähe, kuidas bioloogiline reproduktsioon ehk järglaste saamine kosmoses üldse toimuks ja Micro 11 eksperiment hakkabki seda esimest korda uurima: kui hästi inimese ja pulli sperma mikrogravitatsioonis tegutseb.

Pärast üles sulatamist lisavad teadlased spermale keemilisi ühendeid, mis sperma aktiivseks muudab ja valmistab selle ette viljastamise-eelseks olekuks. Jälgitakse seda, kui hästi sperma kosmoses liigub.
(selle postituse viimane muutmine: 15-04-2018 18:12 Nofretete.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
euroruubel
Saidil

vaatlen ja jälgin

Postitusi: 2,058
Liitunud: Apr 2011
08-07-2018 02:55
Postitus: #77
RE: Olla või mitte olla - kosmoses?
https://arvamus.postimees.ee/4024925/rau...sja-ei-saa

üllatuslikult maksuvaba arvamusartikkel, miks kosmose asustamisest mitte ainult niipea vaid üleüldse asja ei saa. Kirjutaja on ulmehuviline Raul Sulbi, artiklist toon välja näiteks 1 punkti, seal on neid muidugi rohkem: kaaluta olekus luude hõrenemised ja muud hädad, juba nädal kaalutust ja sa pole võimeline iseseisvalt Maal raketist välja ronima. Seda viimast kinnitas ka "the Expanse" seriaali juures nõunikuks olev eksastronaut.

Et Kuul ja Marsil ära käima hakatakse, selles küsimust pole, aga asustamisest pole vast mõtet rääkida, nii võib arvamusartikli kokku võtta.
(selle postituse viimane muutmine: 08-07-2018 02:56 euroruubel.)

mäng mängus
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Tyto Alba
Veteran

Postitusi: 1,055
Liitunud: Aug 2016
08-07-2018 04:37
Postitus: #78
RE: Olla või mitte olla - kosmoses?
Jääb üle vaid ära oodata kunstliku gravitatsiooni generaatori loomine.
Ja asustamine võib alata...

Jumal on isiksustatud Egregor...
Huvitav fakt - isik kes ei saa aru millest sa räägid peab lolliks sind mitte ennast.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
I'll be back
Veteran

Postitusi: 774
Liitunud: Oct 2016
08-07-2018 10:11
Postitus: #79
RE: Olla või mitte olla - kosmoses?
Luude hõrenemine nüüd vaevalt Marsi koloniseerimisel takistuseks saab, sest punasel planeedil on gravitatsioon ju täiesti olemas. Lisaks ei maksa seda nädala juttu väga tõsiselt võtta, sest nagu tegelik elu on kinnitanud, patseerivad kosmonaudid/astronaudid ka peale kuid kestnud orbitaaljaamas viibimist vahetult pesle maandumist omal jõul edukalt ringi. Erikostüümid, toitumine ja füüsiline koormus orbiidil on ohtu tunduvalt vähendanud.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Lorenz
Vana kala

Postitusi: 744
Liitunud: Feb 2011
08-07-2018 10:44
Postitus: #80
RE: Olla või mitte olla - kosmoses?
Mälu järgi peaks Marsil olema Maa omast umbes kolm korda vähem raskusjõudu, Kuul umbes kuus korda vähem. Eks see asjaolu kindlasti mingil määral mõjutaks inimeste elutegevust. Kui palju - seda on väga keeruline prognoosida.
Praegu oleks tegelt aeg hakata vaikselt mõtlema reguleeritava raskusjõuga orbitaaljaama peale Maa orbiidil Smile
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
I'll be back
Veteran

Postitusi: 774
Liitunud: Oct 2016
08-07-2018 10:55
Postitus: #81
RE: Olla või mitte olla - kosmoses?
Maal 9,8, Marsil 3,7, Kuul 1,62 m/sek2.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
tanoid
Uustulnukas

Postitusi: 16
Liitunud: Jun 2018
08-07-2018 22:01
Postitus: #82
RE: Olla või mitte olla - kosmoses?
(08-07-2018 19:19 )Hansee Kirjutas:  Kus algab "realism" ja , kus algab "utoopia"?

Meenub anekddoot:

Poja läheb isa juurde murega.
- Mis on virtuaalne ja mis on reaalne?
- Küsi emalt, kas ta on valmis miljoni euro eest anduma võhivõõrale! Küsi oma õelt, kas ta on selleks valmis miljoni euro eest ja küsi ka vanaisalt!

Poisike läheb ema juurde ja viimane ei kõhkle kaua.
- Muidugi, sinu isale annan ju tasuta.
Äsja 16 aastaseks saanud õde aga ütleb peale lühkest juurdlemist:
- Kaks miljonit
Vanaisa kehitab õlgu:
- Muidugi, mul pole niikunii päevad läbi midagi teha.

Poja annab siis isale aru. Näe ema nii ja õde nii ja vanaisa sedasi.
- Pane nüüd tähele pojake. Virtuaalselt on meil 4 miljonit eurot. Reaalselt aga kaks prostituuti ja üks vana pederast.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
parahuviline

Postitusi: 3,110
Liitunud: Dec 2010
17-07-2018 09:29
Postitus: #83
RE: Olla või mitte olla - kosmoses?
Ühendkuningriigi valitsus kuulutab, et plaanib peatselt rajada Euroopa esimese kosmosekeskuse – koht, kus kosmosesõidukeid testitakse, hooldatakse, teele saadetakse, vastu võetakse.

See kerkib Šotimaale Sutherlandi A'Mhoine’i poolsaarele – eelnevalt kaaluti veel Prestwicki lennujaama piirkonda.

Euroopa kosmoseagentuuril (ESA) tegelikult on juba kosmosejaam, aga see asub Lõuna-Ameerika kirdeosas Prantsuse Guajaanas – mitte Euroopas nagu praegu kavandatav.

http://forte.delfi.ee/news/kosmos/kuhugi...d=83059493
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
I'll be back
Veteran

Postitusi: 774
Liitunud: Oct 2016
17-07-2018 23:34
Postitus: #84
RE: Olla või mitte olla - kosmoses?
Suht arusaamatu otsus- mida lähemal ekvaatorile, seda väiksemate kulutustega on võimalik kasulik koorem orbiidile saata.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Thorondor
Administraator

Postitusi: 5,155
Liitunud: Nov 2003
18-07-2018 17:58
Postitus: #85
RE: Olla või mitte olla - kosmoses?
Siin on põnevat juttu sellest inglisekeeles. https://space.stackexchange.com/question...es-provide
Ma sain nii aru, et Saturni rakettide puhul (need, mis inimese Kuule viisid) arvestati, et kui madalale ekvaatori kohal olevale orbiidile Floridast manööverdada, siis on kütuse kulu nii suur, et peab 80% laadungist loobuma. Kõrgema orbiidi puhul 20%. Ilmselt on siis siis vajalik seal ekvaatori kohal olla. Keegi kes paremini teab võib täpsustada, et mis orbiidiga see Saturn siis toimis.
Ekvaatori lähedale ehitamisega oleks pidanud arvestama kahekordse ehitamise kuluga, keerulise logistikaga ja võõrale pinnale ehitamise riskiga. 1959 ei teatud ka palju neid ekvatoriaalseid orbiite vaja läheb. Kindlasti metoroloogiliste ja kommunikatsioonisatelliitide puhul 35 000 km kõrgusel.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Marconato
Veteran

Postitusi: 1,571
Liitunud: Jun 2012
18-07-2018 22:26
Postitus: #86
RE: Olla või mitte olla - kosmoses?
Tõenäoliselt ei juhtu nende esimese põlvkonna astronautidega seal Marsil miskit drastilist. Effekt ilmub järgmise või ülejärgmise põlvkonnaga, kui nad seal kohapeal on. Lapsed kes on sündides harjunud Marsi gravitatsiooniga. Ma ei ole kuigi kindel kui hästi nad maa gravitatsiooniga kohaneks, kui üldse. Neil oleks maale naastes vaja juba exosuite

Pikas perspektiivis tundub see kõik päris loogiline olevat.
Teadmatus ei vabasta vastutusest.
Diversity is a codeword for anti-white
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Lorenz
Vana kala

Postitusi: 744
Liitunud: Feb 2011
19-07-2018 20:29
Postitus: #87
RE: Olla või mitte olla - kosmoses?
Siin on mitu asja, mis raketi kandevõimele negatiivselt mõjuda võivad. Üks on see, et Maa ise pöörleb ja ekvaatorilt ida suunas lennutatud rakett saab sellest pöörlemisest enam kasu, kui Põhja-Euroopast lennutatud rakett. Võit peaks jääma kusagil alla 10%. Nii seal ühes tabelis Thorondori lingi taga märgiti ja tundub usutav number.

See 20-80% kasuliku lasti kadu hakkab rolli mängima siis, kui tõesti on vaja ekvatoriaalorbiidile saada (Canaveral neemelt, suurematelt laiuskraadidelt on see kadu veel suurem). Madalorbiidil orbiidi kaldenurga muutmine on väga ekstreemne manööver ja praktikas minuteada selliseid manöövreid ei tehta. Niiet see 80% kandevõime kadu on pigem teoreetilist laadi number. Üldiselt saadetakse lasti ekvatoriaalorbiidile sedasi, et kanderakett ise kiirendab satelliidi ülekandeorbiidile (mis on ekstsentriline) ja kui satelliit jõuab orbiidil kõige kõrgemasse punkti (ca 35 000 km Maa pinnast), siis parandatakse orbiidi kaldenurka ja aetakse orbiit ümmarguseks. Seda saab teha ühe õigesti ajastatud ja suunatud kiirendusega. Kas see tähendab 20% kandevõime kadumist Canaveral neemelt ekvatoriaalorbiidi saavutamiseks? Midagi sinnakanti vist küll, number tundub usutav vähemalt.


Kuule jõudmiseks ekvatoriaalorbiidile minna tarvis ei ole. Kuule kiirendamiseks tuleb Maa madalorbiidil lennata üle Kuu antipoodi ja sealt saab kiirendada Kuu ülekandeorbiidile (trasfrer orbit). Kuu antipood on siis see punkt Maal, millest saab tõmmata sirgjoone Kuuni läbi Maa keskme. Kuu antipoodi saab ületada ükskõik millisel orbiidil, praktilisi probleeme võib tekkida vaid just Maa ekvatoriaalorbiidilt Kuu ülekandeorbiidile minemisel. Asi on siis selles, et Kuu ületab Maa ekvaatorit umbes kaks korda kuus ja vaid neil momentidel saab Maa ekvatoriaalorbiiti "venitada" nii, et see ulatuks Kuuni. Orbiidi "venitamise" all pean ma silmas Kuu ülekandeorbiidile sisenemist ja see protseduur peab aset leidma Kuu antipoodi kohal. Kuu antipood, nagu Kuu ise, ületab ekvaatorit umbes korra kahe nädala järel ja niisiis on Maa ekvatoriaalorbiit küllaltki ebasobiv Kuule minemiseks.

Canaverali neem ise asub umbes 28,5 laiuskraadil, niisiis saab seal minna minimaalselt 28,5° kaldenurgaga orbiidile Maa ekvaatori suhtes. See eeldab 90° stardiasimuuti. Apollo missoonide parameetrid nägid ette, et stardiasimuut tohib olla 72° ja 108° vahel. Nii 72° kui ka 108° asimuut viivad Canaveral neemelt orbiidile, mis asub 33,3° nurga all Maa ekvaatoriga. Erineb vaid orbiidi faas. Ning faas on oluline, kui esimese paari orbiidiga on vaja üle lennata ühest konkreetsest punktist (Kuu antipoodist). Apollo missiooni parameetrites oli sees, et Kuu ülekandeorbiidile tuleb siseneda esimese kolme orbiidi jooksul, kuigi kosmoselaev oleks olnud võimeline seda manöövrist sooritama ka peale 7-8 orbiiti. Peale seda oleksid neil selleks misiooni astmeks määratud akud tühjaks saanud ja nad oleksid kaotanud võime mootoreid käivitada.

Apollo missioonidel tekkidis neist kitsendustest tingituna stardiaknad, mis avanesid (vist??) iga päev ja kestsid paar tundi. Tänapäeval saaks neid stardiaknaid ilmselt pikemaks venitada, sest akutehnoloogia on paranenud ja kui kosmoselaeval funktsioneerikisid juba selles lennu astmes päikesepaneelid, siis saaks madalorbiidil kauem aega veeta. See vähendaks vajadust esimese orbiidi faasi nii täpselt paika määrata. Kui esimesed kolm orbiiti ei vii kordagi üle Kuu antipoodi, siis kolmeteistkümnes või kolmekümne kolmas orbiit oleks ka ok. See jällegi tähendaks havemal juhul paari päevast madalorbiidil passimist ja eks see ole missiooni planeerijate otsustada, et milliseid kompromisse nad on nõus vastu võtma. Kui taas peaks tekkima soov Kuule minna Smile


Edit: eemaldasin pildid nende parema jagamise võimaluse leidmiseni
(selle postituse viimane muutmine: 20-07-2018 04:28 Lorenz.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Hubble avastas saladusliku objekti kosmoses Pohlatohlakas 14 4,341 20-09-2008 08:54
Viimane postitus: excubitoris

Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog