Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Ivan Julma kadunud raamatukogu - Sofia liberei
#1
See teema võiks sisaldada, ühendada ja arendada informatsiooni ning arutelusid, mis puudutavad Ivan Julma müütilist raamatukogu. Kui auväärsed paralased leiavad, et pole ehk mõtet, võib ka sulgeda.
http://www.kompravda.eu/daily/23690.3/51933/

20. saj. müüdid. Ivan Julma raamatukogu mõistatus on lahendatud.

Teadlased soovitavad lõpetada müütilise kuningliku raamatuhoidla otsingud.

Pärimuse järgi tõi printsess Sofia Palaiologos Venemaale kaasavarana raamatukogu, mis sisaldas Ida-Rooma imperaatorite poolt sajandeid kogutud teoseid. Et raamatukogu säiliks puidust Moskvas, kus tulekahjusi esines tihti, kutsus Ivan IV Julma tulevane vanaema Itaaliast arhitekti Fioravanti, kes ehitas Kremli alla maaaluse sissepääsuga kivist punkri. Peidiku sissepääsu saladust teadsid ainult kõige suuremad vürstid ja eriti usaldusväärsed teenrid. Ent peale Ivan Julma surma algas Segaduste aeg, nälg, taud, kodusõda - ja kõik raamatuhoidla saladusse pühendatud said hukka. Nii tolmuvadki kuskil Moskva maaalustest peidikuis tundmatud teosed Homeroselt, Aristotelese ning Platoni tööd, ja vanimad Evangeeliumid, mis võivad pea peale keerata kogu kristluse ajaloo...

Konstantinoopol küll langes aga Sofiat raamatutega pole ega pole...

- Inimene, kes leiab selle raamatukogu saab sama kuulsaks kui Gagarin,
- "kõik maised valitsejad" peavad endale suureks auks seista tema kõrval, - pajatab Sankt-Pederburi riikliku ülikooli ajalookateedri dotsent ja ajalooteaduste kandidaat Aleksandr Filjuškin.
- Kuid tundub, et seda ei juhtu iial. Ivan Julma raamatuhoidla ei ole midagi enamat kui müüt.
- Paljud ei nõustu teiega. Raamatukogu on ennastsalgavalt otsinud mitte ainult entusiastid, vaid ka paljud tänased vene poliitikud...
- Sofia isa Thomas Palaiologos oli viimase Bütsantsi keisri noorem vend, valitses Morea provintsi (tänapäeval osa Kreekast). 7 aastat peale pärast Konstantinoopoli langemist asus Rooma, kus kardinalide kolleegium eraldas talle elukoha ja elatusvahendid. Suri 1465. a. Sofia, kes nimetati Roomas ümber Zojaks, jäi vendadega elama Rooma paavsti täielikule ülalpdamisele.
- Kas Thomas Palaiologos ei võinud Konsantinoopolist ära tuua imperaatorliku raamatukogu?
- Ebatõenäoline. Kuigi Vatikani arhiivis on säilinud Paavsti korraldus anda välja 700 tukatit Thomase laevade prahtimiseks. Kuid paistab, et seal oli mööbel ja muu majapidamises vajalik. Ent mitte raamatud, milliseid, legendi järgi, loendati üle 800 tohutu foliandi (ilmselt - pärgamendirulli).
- Ma toetun ajaloolistele faktidele. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453 aastal. Sofia oli siis 12-13-aastane. Moskva vürstkonda ilmus ta aga alles 1472. a. Järelikult pidi printses ligi 20 aastat oma "väärtuslikku kaasavara" kusagil varjama. Kus ta elas, on teada: Itaalias, kuhu Sofia viis tema isa ja võttis eestkoste alla Rooma Paavst, kellest on raske uskuda, et ta oleks hiljem loobunud väärtuslikust raamatukogust.
Ilmselt osutati materiaalset abi Sofia isale hoopis teisel põhjusel.Räägitakse, et just tema päästis tõrklaste kätte sattumise eest tähtsad kristlikud reliikviad - apostel Andreas Esmakutsutu (Andrei Pervozvannõi) pea ja Ristija Johannese sõrme. Pea asub Roomas Püha Peetruse katedraalis aga (tõlkija märkus - nimetu) sõrm Sienas Maarja Kirikus (в церкви Марии Сиенской). Paavstilt saadud materiaalne abi ei taganud Thomasele luksuslikku äraelamist. Kaasaegsete jutustuste järgi kurtis ta pidevalt rahapuuduse üle. Kasvõi mõne raamatu müük oleks teinud neist hästikindlustatud perekonna. Asi pole ju isegi mitte raamatukogu teoste ajalooliste teadmiste väärtuses. Trükieelses maailma olid raamatud haruldased ning kallid ja neid inkrusteeriti vääriskivide ja kullaga.

Ilma kaasavarata naiseks ei tahtnud mitte keegi

Võime ka kujutleda, et Thomas hädaldades vaesuse pärast, tegelikult lihtsalt kavaldas. Aga raamatuhoidlat "esivanemate pärandit" hoidis püha ja puutumatu?
-Sofial oli kaasavarata pruudi maine. Rooma püüdis kolm korda teda mehele panna. Ent "omakasupüüdlikud" peiud ütlesid ära. Ma arvan, et kui nad oleks teadnud, et näitsiku varjata ning hoida on kuulus imperaatorlik raamatukogu, oleks tema prestiiž oleks ulatunud pilvedeni ja tema isiklik elu korraldatud väga kiiresti.

- Nii või teisiti, legendi järgi tõi Sofia "liberei" (nõnda kutsutakse müütilist Ivan Julma raamatukogu) 70 sepistatud kirstus...

- Printsessi teekonda Rooma-Nürberg-Lüübek-Pihkva-Moskva on kirjeldatud väga üksikasjalikult euroopa kroonikates. Ent kirstudega või raamatutega voorist neis juttu ei tehta. Printssi saatsid Venemaale suur rühm rooma vaimulikke ja soldateid. Kui kogu see seltskond printsessiga viimaks Moskvasse jõudis, tahtsid õigeusklikud vaimulikud korraldada usuteemalise dispuudi legaat Bonumbre, "rooma delegatsiooni juhiga". Viimane loobus dispuudist viidates... tarvilike raamatute puudumisele. Kui nad oleks vooris vedanud libereid, mõjunuks säärane avaldus erakordselt veidralt.

Kokkuvõtteks võin järeldada, et mitte üheski 15 sajandi dokumendis ei ole andmeid selle kohta, et printsess tõi Venemaale bütsantsi imperaatorite raamatukogu.

Muide, seda kinnitas veel üks Vatikani emissar Moskvas - Peter Arkudy. Ta sõitis Venemaale 1600. a., 128 aastat pärast Sofiat. Ta tuli uurima, milliseid kreeka ja ladina käsikirju hoitakse belokammenõis (в белокаменной) ja kas nad võiksid huvi pakkuda Vatikanile. On andmeid, et ta püüdis kontrollida kuuldusi "Ivan Julma liberei" kohta aga leidmata vähimatki jälge, kirjutas Rooma, et seda ei ole iialgi isegi olemas olnud, "kuna vene vürstid on tähelepanuväärselt harimatud".

- Suitsu tuleta ei esine. Kuuldused salapärasest raamatukogust rändasid Euroopas ringi. Tänastele ajaloolastele on teada selle legendi esmaallikad, kuid ükski neist (allikaist) ei talu kriitikat ega ole jätkusuutlik.

Mida nägi Maksim Kreeklane?

Raamatukogu peidiku teooria pooldajad viitavad tihti tekstile "Legendid auväärsest Maksim Filosoofist, püha Athose mäe erakust". Kirja on pandud, et Vassili III - Sofia ja Ivan III poeg - otsustanud koostada loetelu raamatutest, mis tema ema tõi Venemaale. Ent raamatud olid tundmatutes keeltes ja keegi ei osanud neid lugeda. Seetõttu palus Vassili Konstantinoopoli patriarhi (Konstantinoopolis, tol ajal, elasid juba ammu türklased aga kristlus ei olnud keelatud) saata "õpetatud inimene".
Saadeti athose munk Maksim Kreeklane, kellele Moskvas näidatigi bütsantsi raamatukogu. Ja et õpetatud munk ei lobiseks sellest saladusest Euroopas, ei lastud teda pärast maalt välja.

- Munk Maksim, hüüdnimega Kreeklane, reisis tõepoolest Venemaa pealinna Vassili III kutsel 1516. a. - pajatab Aleksander Filjuškin. - Aga mitte tõlkima "seninägematuid raamatuid", vaid konkreetselt kreekakeelset "Seletava Lauluraamatut" («Толковую Псалтырь»). Munk osutus üle ootuste pädevaks ja avastas mitmeid vasturääkivusi originaalteksti ja nende Lauluraamatu tekstide vahel mis juba oli levitatud ametlikult üle Venemaa. Moskva vaimulikele see ei meeldinud. Pealegi ilmutas Maksim tormilist aktiivsust: ta astus välja "vaese aga puhta kiriku" toetuseks, mõistis hukka õigeusu kirikutegelaste ahnuse ja kõige tipuks vastandus ka Vassili III-ga, kes lahutas esimesest naises ja plaanis abielluda uuesti. "Raamatu töö" võeti mungalt ära ja ta vangistati kloostrisse, süüdistati usutaganemises, špionaažis ja valitsusele mittekuuletumises.

"Legendid Maksimist" («Сказание о Максиме»), - väidab Filjuškin, - kirjutati enamvähem 100 aastat peale Sofia saabumist Venemaale ja teose autor ei ole teada. Kreeklane, kellest jäi järgi kolm köidet esseesid/luuletusi/autobiograafilisi tekste, ei meenutanud mitte kunagi Sofia libereid.

Salapärane pastor Vitterman

Enamvähem samal ajal "Legendidega Maksimist" avaldas Riia linnapea Nienshtadt "Liivimaa kroonika", kus muuhulgas leiab mainimist keegi pastor Vitterman, kes sattunud venelaste juurde sõjavangi Liivi sõja ajal. Pastor viidud Moskvasse kus ta oma õpetatusega võlunud ära Ivan Julma. Ja viimane pannud pastorile ette inverteerida tema libereid. Ent Vitterman ütlenud ära ja tsaar lasknud tal seepeale minna oma teed.

- selle legendi lükkas ümber juba 19 saj. ajaloolane Sergei Belokurov, - ka Aleksandr Filjuškin ei jäta sellest teooriast kivi kivi peale. - Liivi sõja nö kõrgema liiga vangide nimed - kui pastor kohtus tsaariga, pidanuks ta olema väga tuntud inimene - säilinuksid eraldi nimekirjades. Kellegi Vittermani viibimisest Moskvas teateid puuduvad.

Dabelovi nimekirja müüt

1822 aastal teatanud kristlaste rooma õiguse professor Dabelov(профессор римского права Христиан Дабелов, the professor of the Roman right of Christians Dabelov), et avastanud Pärnu linnaarhiivis kellegi suure vene vürsti raamatukogu käsikirjalise kataloogi: "see oli kirjutatud lihtrahva saksakeele murdes... väikeste tähtedega ja erakordselt ebatäpselt, kollase inetu tindiga ja täiesti kolletunud paberile". Kataloogis mainiti 800 raamatut, kuid kõigi pealkirju ei olnud ära toodud. Nimekirjas kõlanud järgmiselt:
* 142 köidet "Rooma ajalugu" Livius Titus (meie ajal säilinud on 35 köidet)
* Cicero ”De republica“ (säilinud on fragmendid) ja "Historiarum" (teadmata)
* 20 köidet "Ajalugu" Publius Cornelius Tacitus (säilinud 4 köidet ja viienda fragmendid)
* ”Aeneis“ ja ”Ith“ Publius Maro Vergilius

- "Dabelovi nimekirja", ilma milleta ei saa ükski jutustus salapärasest raamatukogust, on samuti kontrollitud ammu enne, - veenab Aleksandr Filjuškin. - Kui autoriteetne arhivaar Walter Klossius kuulis "Dabelovi nimekirjast", sai ta viimasega kokku ja palus näidata originaale. Dabelov teatas, et saatis kataloogi tagasi Pärnusse. Klossius reisis Pärnusse, kuid kohalikus arhiivis öeldi talle, et mingit professor Dabelovit nad ei tunne ja ei ole praegu ega ole ka olnud neil varem mingeid tsaari raamatukogu katalooge.

19 saj. lõpus, too sama ajaloolane Belokurov, kes otsis ka pastor Vittermani, pöördus ajalehekuulutuste kaudu kõigi pribaltika arhiivide poole palvega teha koostööd Dabelovi nimekirja originaalide otsimisel. Tulemusteta...

Järgneb...
Vasta
#2
Teema on huvitav, aga see 2006 aastal kirjutatud Pravda artikkel pole suurem asi.

Dabelovi puhul oleks Eestis keeles otsatarbekam kasutada nimekuju Dabelow.
Христофо́р Христиа́н барон фон Дабе́лов - vene keeles
Saksa keeles Christoph Christian Freiherr von Dabelow.
Tema kohta ka viki artiklid.

Klossiust pole olemas, on Tartu Ülikooli professor Walter Friedirch Glossius. 1795-1838, jurist, kes on kirjutanud ka
Konstantinoopoli raamatukogu Vana-Kreeka kirjanduse kogu uurimisest.20&firstHit=5UB455V6LMPNX6JTC22RMNSNJYRVORJS&lastHit=lasthit&hitNumber=102451

Ise alustasin Goznõi kadunud raamatukogu kohta uurimist sellest, mis oli üldse Bütsantsi raamatukogu.
See asutati Konstantinoopolis 330. aastal ja see ainulaadne raamatukogu on tuntud keiser Constantinus Suure raamatukoguna.

Väike osa raamatuid võis Ivan IV vanaisa Ivan III juurde jõuda ka enne kui ta Sophiaga abiellus. Nii et Sophia ei ole eriti tähtis persoon nende kadunud raamatute osas.

Ainus mis kindlalt teada, on see, et alles peale Ivan IV surma 16. sajandi lõpus kadus see raamatukogu teadmatusse. Ja seda otsitakse siiani. Vene ajaloolane Ignatius Stelletski (1879-1949), kes uuris Moskva aluseid tunneleid, oli raamatukogu leidmisele lähedal. Ta üritas juba 1910 saada luba viia läbi väljakaevamisi Kremli all, kui tsaari valitsus ei lubanud. Loa sai ta alles Nõukogude valitsuse ajal 1929 aastal. Kaevamised toimusid 1933-1934. Peale II maailmasõda tahtis ta otsinguid jätkata, kuid ta tervis halvenes ja ta suri 1949 aastal.

https://en.wikipedia.org/wiki/Ignatius_Stelletskii

Olen ka palju muud teada saanud, kuid sellest mõni teinekord.
Vasta
#3
(24-05-2016, 09:38 )positiivne Kirjutas: See teema võiks sisaldada, ühendada ja arendada informatsiooni ning arutelusid, mis puudutavad Ivan Julma müütilist raamatukogu.
http://www.kompravda.eu/daily/23690.3/51933/

Salapärane pastor Vitterman

Enamvähem samal ajal "Legendidega Maksimist" avaldas Riia linnapea Nienshtadt "Liivimaa kroonika", kus muuhulgas leiab mainimist keegi pastor Vitterman, kes sattunud venelaste juurde sõjavangi Liivi sõja ajal. Pastor viidud Moskvasse kus ta oma õpetatusega võlunud ära Ivan Julma. Ja viimane pannud pastorile ette inverteerida tema libereid. Ent Vitterman ütlenud ära ja tsaar lasknud tal seepeale minna oma teed.

- selle legendi lükkas ümber juba 19 saj. ajaloolane Sergei Belokurov, - ka Aleksandr Filjuškin ei jäta sellest teooriast kivi kivi peale. - Liivi sõja nö kõrgema liiga vangide nimed - kui pastor kohtus tsaariga, pidanuks ta olema väga tuntud inimene - säilinuksid eraldi nimekirjades. Kellegi Vittermani viibimisest Moskvas teateid puuduvad.
Püüan siis arutelu jätkata.
Selle Nienshtadt "Liivimaa kroonikas", mainimist leidnud pastori tegelik nimi oli Wettermann.
Ta oli Tartu Püha Maria kiriku pastor ja väga õpetatud mees. Teda saadetigi Liivi ordult võetud vange Venemaale saatma. Ivan Groznõi olevat teda austanud. Nii kirjutati "Pärnu Postimehe" huvitavas artiklis.
”Livländische Chronik“ (selle avaldamata koopias), mida Clossius lugeda sai, kirjutatigi, et Wettermann tutvus Groznõi raamatukoguga.
Groznõi käskis sellele õpetatud pastorile näidata oma kreeka-, ladina-ja vanajuudikeelsetest raamatutest-käsikirjadest koosnevat raamatukogu, mis asus Kremli all kahes kinni müüritud võlvkeldris. Seda raamatukogu ei olnud avatud üle saja(?) aasta, nüüd laskis Ivan IV Wettermannile ja tema kaaslastele näidata mõningaid aardeid. Wettermann tutvus nendega ja leidis nii palju haruldusi, et teatas lõpuks valmisolekust anda ära kogu oma varandus ja isegi lapsed, kui ainult need raamatud oleksid protestantlikes ülikoolides, kuna tooksid palju kasu ristiusule.
Wettermannile, tema kaaslastele Thomas Schrefferile, Joachim Schrederile ja Daniel Brakkerile tehti ettepanek ükskõik milline neist raamatutest tõlkida vene keelde. Neile lubati abilisi, tõotati häid roogasid ja rohkesti joodavat, mugavaid ruume, austust ja hüvitusi. Tartlased loobusid tõlkimisest, sest kartsid, et pärast esimese raamatu tõlkimist tuleb hakata tõlkima järgmist ja nii võib see kesta surmani.
Raamatud-käsikirjad peideti taas keldrisse. Hiljem lubati Wettermannil pöörduda tagasi kodumaale, kus ta jõudis oma Venemaa seiklustest veel enne katku ohvriks langemist jutustada Nyenstadtile.

http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pa...306.2.13.2



Vasta
#4
Resümeerin vahelduseks - raamatukogu asus maaaluses peidikus, sest linn põles tihti ja tol ajal ehitati maju Moskvas peamiselt puust. Aristokraatia ei osanud lugeda emakeeles, saati siis võõrkeeeltes. Õigeusukirikul olid omad kanooniised tekstid, mille mõju ning kaalu ohustasid originaaltekstide oskuslik tõlkimine. Seega tegelikult, ei olnud kohalikest keegi õieti huvitatud (eeldusel et ta Moskvasse üldse toodi) libereist selle sisu pärast. Üleni loogiline, loomulik järeldus. Ammusel ajal elati pragmaatilist elu.
Vasta
#5
Lugesin kusagilt, et selle kadunud raamatukogu saladuse avaldas alles Sophia noorim lapselaps. Sophia kohta artikkel.

https://en.wikipedia.org/wiki/Sophia_Palaiologina

Ja vahetult enne Maksim Kreeklase surma. Selle Athose kloostri munga, kes koostas nimekirja nendest raamatutest. Kena, et sind siiani see raamatukogu huvitab.

On igasuguseid arvamusi selle raamatukogu kohta.
Pimedaks jäänud pensionär nimega Appolos teadis saladust, kuid oli sel ajal juba 90 aastane. Ta sattus maa-aluses labürindis leiule 1930 aastal, kuid selle saladuse avaldamine oleks talle maksnud elu. Veel 1997 aasta sügisel andis Moskva linnapea Juri Luzkov ajaloolastele 494 miljonit denomineerimata rubla Ivan Groznõi raamatukogu otsimiseks.

Miks otsida raamatukogu,mida kunagi olemas pole olnud?
Sellest pimedast mehest, kes teadis võtit raamatukogu leidmiseks, kus on või oli hinnanguliselt 800 raamatut ja käsikirja.
http://cool.conservation-us.org/byform/m...00355.html



Vasta
#6
Vist peabki asjasse puutuvate isikute puutumuse ajajoonel ja ruumis üle kontrollima. Suht tüütu Smile Aga teeks selle asja võimaluste piires lõpuni selgeks. Mis Luškovi puutub, siis... tema lükkas riigi raha omale taskusse igal ettekäändel ja ilma ühegi kõhkluseta aga eks peaks ka seda uurima jah kuidas raha kasutati.
Vasta
#7
Eks neid asjasse puutuvaid isikuid on olnud ju juba sajandeid.
Neid vanu raamatuid lugeda oskavad ka veel vähesed.
Aga huvitav oleks siiski teada, kas kadunud raamatukogus asusid kaks kolmandikku Titus Liviuse "Rooma ajaloost kui Linna loomiseni" puudu olevatest köidetest; 12 sama iidset Tacituse "Ajaloo" raamatut, "Iliase ja "Odüsseia" käsikirjad (!), millel vanust 3000 aastat; Aristotelese, Platoni, Sokratese tööd jt.
Eelnevate sajandite jooksul võisid need ju ka mujale jõuda.
Mõned teadlased on arvanud, et see raamatukogu võis vahepeal peituda Aleksandrovi linna või kloostri maa-alustes käikudes.



Vasta
#8
Esmalt peaks ehk kindlaks tegema, kas see raamatukogu lahkus Konstantinoopolist üleüldse. Enne seda peaks püüdma kindlaks teha, kas need raamatud olid selles raamatukogus üldse olemas Smile
Vasta
#9
Bütsantsi aladele loodi nn Ladina keisririik, röövitud kultuuriväärtused viidi laevakaravanidega läände, kus neid veel tänaseni – näiteks Veneetsias – imetleda saab. Rüüstatud pealinn võideti hiljem küll tagasi, kuid jätkuval nõrgenemise kursil Bütsantsi lõpp saabus 29. mail 1453, mil pealinna vallutasid türgi väed.

Tuhandeaastasest Konstantinoopolist sai Osmanite pealinn Istanbul. Võimalik, et enamus Konstantinoopolis asunud kuulsatest vanadest raamatutest on mujal Euroopas laiali. Smile
http://arvamus.postimees.ee/451400/kalma...antinoopol







Vasta
#10
Lisan ühe lingi:
https://www.google.ee/webhp?sourceid=chr...%20venemaa
müstiline venemaa

Kristuse nimel kristlastest naisi ja lapsi jääkaane alla uputada lasnul, kas tal sai olla miski raamatukogu?
Vene selgeltnägijate tuleproovis ta kohta on räägitud mõndagi. Kui need järelvaatamised ikka on baltivabariikides lubatud, leiate. Kui on ära keelatud, ehk leidub oskaja kes ... .
Vasta
#11
(18-06-2016, 22:41 )isemaag Kirjutas: Kristuse nimel kristlastest naisi ja lapsi jääkaane alla uputada lasnul, kas tal sai olla miski raamatukogu?
Sai küll olla raamatukogu. Need väga vanad raamatud, millest eespool juttu, sai ta vanaisalt päranduseks.
Ivan IV, keda nimetatake ka Ivan Julmaks oma koletute tegude tõttu, oli ka tolle ajastu üks erudeeritumaid inimesi - väejuht, oraator, polüglott, teadlane, poeet, helilooja, literaat.
Tema ajal loodi Moskvas esimene trükikoda. Punasel väljakul alustati Vassili Blažennõi katedraali ehitamist. Ivani tohutut raamatukogu, mis mõnedel andmetel hävis Moskva põlengus, kuid millest siiani legende räägitakse, otsivad mõned uurijad tänini linnaalustest katakombidest.
Sellest teemas eespool.


Vasta
#12
(19-06-2016, 08:42 )Nofretete Kirjutas: [quote='isemaag' pid='223697' dateline='1466282460']

Kristuse nimel kristlastest naisi ja lapsi jääkaane alla uputada lasnul, kas tal sai olla miski raamatukogu?
Sai küll olla raamatukogu. Need väga vanad raamatud, millest eespool juttu, sai ta vanaisalt päranduseks.
Ivan IV, keda nimetatake ka Ivan Julmaks oma koletute tegude tõttu, oli ka tolle ajastu üks erudeeritumaid inimesi - väejuht, oraator, polüglott, teadlane, poeet, helilooja, literaat.
Tema ajal loodi Moskvas esimene trükikoda. Punasel väljakul alustati Vassili Blažennõi katedraali ehitamist. Ivani tohutut raamatukogu, mis mõnedel andmetel hävis Moskva põlengus, kuid millest siiani legende räägitakse, otsivad mõned uurijad tänini linnaalustest katakombidest.
....................................................................................................
Suur Karu
Vähe aru.

Mmõmmm!

Palun mittesolvuda. Venekeelne elanikkonn praegu kõik peavad olema Pravoslavjane, õiget usku uskujad. Putini enda poolt kinnitatud seadus levis millalgi.
Neil õigestiuskujatel näib olema võim, sest nad usuvad nende jaoks õiget jumalakuju ja neid uskujaid on maru palju. Vene õigeusu kaudu tehakse musta maagia rituaale et vähe pole. Privorotid, otvorotid, zagovorõ, njegovorõ, pogovorõ, dogovorõ, nagovorõ, izgovorõ, tudaagovõrõ .... Ehk keegi teadjam täiendab?

Mass kaalub neil üles nende hädise kvaliteedi. Venkudest ropema suuga rahvast ma i tea, kuid venekeelsed loitsud võivad toimida täiesti igapäevases elus.


Vasta
#13
Samal teemal ka tuubis. Soovitan lugeda ka venelaste mahlakaid kommente selle kohta!Smile
https://youtu.be/QnMjnp4BYrw
Vasta
#14
(06-07-2016, 00:55 )Kahvanägu Kirjutas: Samal teemal ka tuubis. Soovitan lugeda ka venelaste mahlakaid kommente selle kohta!Smile
https://youtu.be/QnMjnp4BYrw

Mõttetu video. Loodud väikesepealiste erutamiseks: "... tema töökohustuste hulka kuulus maaaluste kommunikatsioonide kontrollimine. Ükskord sattus ta väga vanasse labürinti, ilmselt kaevatud 16. sajandil...."
Vasta
#15
Tänaseks olla raamatukogu asukoht teada, kas ka avatud/üles tõstetud ei tea, aga veel eelmine aasta sellist plaani ei olnud. Leiti et vara veel, vajadus uurida jne, kuidas seda teha-probleeme mitmeid s.h. kas sellise valitsuse ajal üldse jne ja, et väärtused ka säiliksid. Momendil olla(usutavasti) need korralikult tuleviku jaoks konserveeritud jne, jne.
Selline inf oli kusagil sellel lehel, kuid otsige ise... Архитектура Древнего мира
Vasta
#16
Esimese hooga panin otsingusse "библиотека Ивана Грозного" ja siis lihtsalt "библиотека". Kui nende fraaside peale foorumist midagi ei leia, siis kas otsingumootor ei otsi postituste seest või sellist teemat käsitlevat postitust ei ole.
Vasta
#17
(07-07-2016, 08:05 )positiivne Kirjutas: Esimese hooga panin otsingusse "библиотека Ивана Грозного" ja siis lihtsalt "библиотека". Kui nende fraaside peale foorumist midagi ei leia, siis kas otsingumootor ei otsi postituste seest või sellist teemat käsitlevat postitust ei ole.

Teemat eraldi mu meelest ei olnud, probleem oli toodud loengu vormis: valitseja liikumised mingi aeg, raha liikumisest, annetused, ehitised jms... ja oli ka juttu muust - s.h. vist matmispiaikadest ja kurgaanidest. Skljarov oli üks esinejatest. Ahjaa veel, et I,Julm olla ise raamtukogu üldse Moskvast ära vinud ja oli olnud üsna mastaapsed ehitus -ja mullatööd kusagil...(koha nime keelduti ka klipis avalikustamast, kuid kaadris korra näitas misskit päris usutavat ...).
Mjha, aga tead foorumitega on see värk et... ma panen tihti Para-Webi otsingusse märksõnu... ja ka ei saa essugi, kuigi täpselt tean et asi on olemas.
Võid siit ka otsida.. http://kinozal-lai.ru/
NB! Asukohaks ei olevet maaaluse käigud kusagil linnas või kloostris.
Vasta
#18
On räägitud küll, et Ivan viis raamatukogu mõneks ajaks Moskvast ära.
Mõnede arvates peaks see raamatukogu peituma Aleksandrovi linna või kloostri maa-alustes käikudes. Selle linna poolt kõnelevad mitmed seigad: Aleksandrovis paiknes Ivan IV residents, kuhu ta oli lasknud toimetada mitmesuguseid väärtusi, millest osa moodustasidki raamatud, ja neid vajas ta seal asudes sageli; vangide teekond Tartust Vladimirisse läks läbi Aleksandrovi.
Lisaks Briti Muuseumi harulduste väljapanekusse kuulub piibel, millel selgitav kiri: «Selle slaavikeelse piibli sai tsaari raamatuhoidlast Jerome Horsey 1581. aastal.» Horsey oli Inglise kaubanduskompanii esindaja Venemaal, kuid täitis ka diplomaadiülesandeid, mistõttu puutus tsaariga sageli kokku. Ivan IV võis piibli kinkida ainult Aleksandrovis, sest ta elas 1581. aastal seal pidevalt kuni novembri lõpuni, millal lahkus poja sarga järel. On ka biofüüsikalise meetodi abil kindlaks tehtud, et kunagise Aleksandrovi kloostri territooriumil leidub tõepoolest maaaluseid käike ja peidikuid. Kuid on ka ajaloolisi tõendeid, et Ivan IV viis raamatud sealt minema.

Vasta
#19
Teema värskendamiseks:
Sattusin üle aja kuulama Vellerit ja ta võtab siin sõna raamatukogu kohta. See, mida iial pole leitud, ei ole tõenäoliselt olemas.
https://www.youtube.com/watch?v=A0uO6yXuSrM

Vasta
#20
(07-07-2016, 12:12 )Nofretete Kirjutas: Kuid on ka ajaloolisi tõendeid, et Ivan IV viis raamatud sealt minema.

Kas sa jagaksid teistega, millistest ajaloolistest tõenditest käib jutt?
Vasta
#21
Mis neist tõenditest enam kui raamatukogu pole. Küllap mööda maailma laiali tassitud.
Näiteks kuulub Briti Muuseumi harulduste väljapanekusse piibel, millel selgitav kiri: «Selle slaavikeelse piibli sai tsaari raamatuhoidlast Jerome Horsey 1581. aastal.

Pealegi, kas sa siis Vellerit ei usu? Kui tema ütleb, siis nii on.
Mainiksin veel, et tema jutukogu „Nevski prospekti legendid“ (1993), mis on tõlgitud ka eesti keelde, on peetud viimaste aastate kõige naljakamaks venekeelseks raamatuks.
http://kirjandusfestival.tartu.ee/filoso...ma-vistale

Parem loe seda.


Vasta
#22
Võimalik, et see on siit juba läbi jooksnud aga...

Venemaal on raamatute ja raamatukogudega alati omapärased suhted olnud. Kui isevalitseja Peeter Esimene oma suurelt EU turneelt naases käskis ta kloostritest ja mujalt kõik vanad käsikirjad ja raamatud kokku korjata. Ametlikuks legendiks oli, et need on vaja säilitamise huvides kopeerida ja paljundada. Peale suurt tuhinat kui kõik (nohh - nii võrd kui võrd) oli kokku korjatud ja vist isegi kopeeritud-paljundatud pole neid ürikuid enam keegi kuskil näinud.

Kui siia lisada, et peale naasemist tundis tema ära vaid Mešikov (kes temaga ka kaasas oli) ja oma armastatud naise lasi kohe - ilma kokku saamiseta - kloostri saada siis paneb see asi ka mõtlema.
Lisaks veel - kui kõik need "kopeerimised-paljundmaised olid tehtud saabus isevalitseja käsk - tuleb üle minna EU-s käibel olevale kalendrile. Nagu siuhti kirjutati korstnasse nii mitu tuhat aastat ajalugu. Meenutaks, selle nn vana-vene kalendri järgi oli siis mingi 5700-s aasta või isegi rohkem. Kui meenutatakse seda vana kalendrit siis käib jutt tavaliselt selle ümber mida bolševikud muutsid aga nemad nihutasid vaid kuude kaupa.

Üldiselt pean suht võimalikuks, et Ivan-ide perioodi tsaaridel oli raamatukogu mis nii mõnelegi silmad ette andis aga suure tõenäosusega tegi sellele ära juba Peeter Esimene. Kui midagi kuskil veel vedeles siis "viimase lihvi" andsid bolševikud. Ei ole ju eriline saladus, et kõik mida iganes sai sealt ära viia see ka viidi ja peamiseks transiidi maaks oli just Eesti. Just see oli see mis pani aluse Pätsu (ja teistele tema kliki rahva) võimule ja varandusele.
Vasta
#23
(12-10-2016, 18:21 )Tyto Alba Kirjutas: Võimalik, et see on siit juba läbi jooksnud aga...

Venemaal on raamatute ja raamatukogudega alati omapärased suhted olnud. Kui isevalitseja Peeter Esimene oma suurelt EU turneelt naases käskis ta kloostritest ja mujalt kõik vanad käsikirjad ja raamatud kokku korjata. Ametlikuks legendiks oli, et need on vaja säilitamise huvides kopeerida ja paljundada. Peale suurt tuhinat kui kõik (nohh - nii võrd kui võrd) oli kokku korjatud ja vist isegi kopeeritud-paljundatud pole neid ürikuid enam keegi kuskil näinud.

Üldiselt pean suht võimalikuks, et Ivan-ide perioodi tsaaridel oli raamatukogu mis nii mõnelegi silmad ette andis aga suure tõenäosusega tegi sellele ära juba Peeter Esimene.
Vat siis, mis välja tuleb.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Kadunud lennukite müsteerium ja kahtlased lennuõnnetused Müstik 224 111,221 02-09-2023, 21:05
Viimane postitus: Mannu
  Kadunud Linn Suures Kanjonis. Aerling 3 5,443 30-04-2016, 11:33
Viimane postitus: Müstik
  [split] Kadunud lennukite müsteerium ja kahtlased lennuõnnetused kage 26 11,196 31-12-2014, 00:03
Viimane postitus: Lemet

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat