NEOKULTISM

Neist sõnadest wõib iga lugeja, kes midagi lugenud on, ise märgata, et Salomon Wesipruul tõusew täht Eesti luuletuse taewas oli.
Salomon ei langenud kordagi selle patu sisse, et ta oma annete pärast kahtlema oleks hakanud; ta teadis, et tema luulehallikas ühel päewal kangesti woolama hakkab ja terwe maailma tema kiitust täis soristab. Ta ootas seda päewa pikisilmi ja wabandas tema pikalest tulemist mitmesuguste põhjustega. Kuni 25 aastani pidas ta ennast liig nooreks; siis hakkas ta üleliigse wanaduse pärast wärisema; segamata rahu puudus, waesus ja mured saiwad waimustuse lämmatajateks seletatud; lihtlabased elusaatused, kitsas silmaring, wilets toit, iseäranis luulewaesed silgud ja riimita kartohwlid langesiwad raske kaebtuse alla; kõige suuremateks süüdlasteks saiwad aga endised luuletajad mõistetud, kes Salomoni kõige sügawamad mõtted ja kaunimad riimid eest ära oliwad norinud.

Wesipruuli paradigma konspekt, oled tõesti tubli

Aitäh! Ja päris kenasti ju loob ennast see Nokultismi diskursus, levelid arenevad täpselt lehekülgede kaupa:

(17-11-2016 01:27 )pimedus Kirjutas:  Lühidalt võtan kokku:
1 d. - loominguline ... spontaanne tunde praktika
2 d. - kontrollitud struktuur ehk matemaatiline
3 d. - loogiline (mõhnkeha sünteesib poolusi).
4 d. - visiooniline (terve aju).
5 d. - missiooniline hoolimine ehk rahulik terviklikkus

1. lk oli tõesti puhtakujuline arulage kujunditemöll
2. lk saime kenasti, kontrollitult ja tõestatult selgeks, et ei ole vaja -isme konstrueerida
3. lk nüüd uurime loogiliselt, mis juhtus, et nii läks ja sünteesime kogutud andmeid
4. lk tõenäoliselt jõutakse visioonini tervemõistuslikkusest ja
5. lk peaks olema finaal, kus hoolivad ja missiooniga meditsiinitöötajad kannavad hoolt rahulikku terviklikkusse jõudmise eest

Mulle tundub, et seda teemat saaks loominguliselt kokku võtta, kui järgnevate protsesside jada:

1. Väesoleva kasvamine
2. Käesoleva kasvamine
3. Väest kätte toomine
4. Eelneva kolme teadvustamine
5. Eelneva nelja mõistmine

Esimene protsess oleks siis endaga olemine ja kasvamine endana.
Teine oleks töötamine paremate tingimuste nimel maailmas.
Kolmas oleks enda oskuste ja annete arendamine.
Neljas oleks maailmast ja endast aru saamine.
Viies oleks maailmas ja endas ühise ja ühendatud tee leidmine.


See kokkuvõte võib erineda oluliselt teema autori nägemust, aga sellisena suudan ma seda teemat enda jaoks kuidagi arusaadavaks mõelda.

Lorenz:
Minu jaoks pole areng ega kasv siin otseselt teemaks millest lähtuda, vaid tervikuna vaba eksistents on keskmeks ja selle erinevad arengusuunad! Tegin jälle mõningasi muudatusi, näiteks 2ne dimensioon sai Mõistusväeks ja 3jas Korpusväeks ümbernimetatud. Samuti 4es d. Vaimuväeks. Miks nii, selgitan lähemalt üle:

Tervikuna tajun mina veel nii, et eksistentsfääri keskpunktis on algselt neutraalne Tahtevägi/Ise-tuum ehk Ise (sai 5ks ümbernimetatud), kes siis lülitub eriulatuste vahel ümber ja suhestub-seob-sünteesib neid lõplikult tervikuks. Mina millegipärast tajun, et siit areneb välja inimese filosoofilisus ehk terviklik mitmekülgne eksistentsist arusaamine. Võib ka nii mõista, et sellest keskmest aegajalt vaadatakse või kaldutakse iseenda erinevates ruumisuundades, et läbi mingi aspekti maailma paremini tunnetada. Shamanistlikult tsentristlik puu tüvi. Sfäär ise jaguneb horisontaallõikena kaheks - mateeriaks ja vaimuks. Ja dimensioonide keskused paiknevad lõigatud kesktasandil neljandikeks jaotatud sektorites. Iseenesest pole sellises kujutluses midagi uut, vaid see on suht iidne shamanistlik nägemusruum. Kui kogu seda integraalset sfääri uskuda, siis on kontakt oma Jumalaga ja tegu religioossusega; Kui seda pidevalt uurida ja tundmaõppida, siis on tegu filosoofiaga; Kui seda elus juba praktikas kasutada, on tegu shamaanlusega; Ja kui terviklikult vallata, siis ollakse lõplikult vaba inimjumal valmis... See oli nüüd väike ideevälgatus, mis pole antud hetkel tegelt väga oluline Tahtsin hoopis dimensioonid veelkord ületäpsustada.

1. d. on meie subjektivistlik isikupära või vaimne tundeidentiteet (Hingevägi) ja paikneb vaimuruumis tajutavalt paremal, kuid füüsiliselt meie vasemas kehas. Siin toimuvad idealistlikud loomingulised ja kiired impulsiivsed protsessid. Ma tean, et paljud inimesed asetavad hoopis selle dimensiooni oma keskmeks, nimetades seda enda olemiseks, sest inimpildis paikneb see kõige enam meie südamepiirkonnas (siin pole mõeldud tšakrat). Minumeelest selle kõige tsentriks asetamine on siiski illusoorne ja viib lõpuks kogu tõelise tasakaalukeskme utoopiliselt kreeni. Shamanistlikus pildis kunstiline puu latv.

2. d. on meie objektivistlik asjalikkus või mudelstruktuuride detailsete ehituste valmistamine (Mõistusvägi) ja vaimuruumis asub vasemal, kuid füüsiliselt paremal pool. Siin toimuvad matemaatiliselt kirjeldatavad ja konkreetselt kontrollitavad aeglased mõistmise protsessid, mis on seotud ka mõistuse väliste asjade märkamisvõime ja nende mäletamisega. Kui eelmises dimensioonis tegutsetakse erksast vaimu tunnetusest lähtuvalt, siis siin tegutsetakse nähtuste realistlikust ja teaduslikust määratlemisest lähtuvalt. See dimensioon on minumeelest inimpildis tunnetatav enim kurgupiirkonnas, aga jälle mitte segamini ajada tšakratega. Shamanistlikult teaduslikud puu juured.

3. d. on meie vertikaalne ehk arengu tasandiringide ühendatus misiganes tegevusvaldkonnas (Korpusvägi), mis on oskuslikult justkui sidunud vaimu ja mateeria toimivalt üheks, näiteks et meist üldse on evolutsiooniliselt väljaarenenud inimliik. Vaimuruumis on see meie seljataga toetamas. Siin on kontakt misiganes läbikogetud teadmisega, mida endas usaldada ja millest suuresti juhinduda - pole otseselt minevik, vaid maagiliselt toimiv teadmiste tugi. Algses tekstis sai selle dimensiooni kohta mitu olulist viga tehtud. Näiteks filosoofiaga ja teiste dimensioonidega pole siin otseselt pismist, kuna selleks et mingit oskust kogemuslikult teada, pole sellest veel tarvis filosoofiliselt arusaada, teaduslikult mõista ega kuidagi ideaalis tunda. See dimensioon paigutub inimpildis mumeelest peamiselt kõhupiirkonda. Maagilised puu aastaringid.

4. d. on meie horisontaalne kohalolu ehk ümbritsevas hetkes toimuv rahulik teadlikkus (Vaimuvägi/Teadlikkus). Vaimuruumis paikneb see algselt otse meie ees. Selles meditatiivses dimensioonis tajutakse lihtsalt suurt üldist pilti asjadest. Ta ei hõlma ega seo endas mingeid tuliseid tundeid, ei külmi detaile, ega vertikaalset sügavust, vaid on lihtsalt puhas horisontaalne kohalolu. Iinimpildis paikneb keha alaosas. Müstiline puu tevikvaates.

Põhipoint siis selles, et neli põhidimensiooni ei seo arengulises mõttes teineteist ega kasva kuidagi teineteisest välja, vaid on meie erinevad algolemused. Üksnes tsentraalne 5nda d.-i androgüünne Ise-tuum suhestub-seob-lülitub-liigub erinevate dimensioonide vahel, kust ülejäänud dimensioonid (poisilik, tüdrukulik, mehelik, naiselik) laiali hargnevad, ja mis inimpildis paikneb peas.

---

murjam:
kui sa ei taha, siis ära konstrueeri armsaid -isme. ela oma elu ise - sellest algabki kogu sinu vaimsus

---

Murjam sulle lühidalt
1. d. Tahtevägi
2. d. Detailivägi
5. d. Väetuum/Eluvägi
3. d. Tõevägi
4. d. Üldvägi

Uhkus - enesemääratlus-enesehinnang.
Eneseuhkus- kaitsekilp ebatäiuse ja ebateadlikuse kaitsel.
Enese väärtustamine- rahulolu oma ebatäiusest. Leppimine ajamõõtmega- teadlikusest sirgub teadvustatus. Leppimine korpusreaalsusega-olen ebatäiuslik.
Väärtustamine- enesekaitse ja enesest lähtuvad rünnakud asetuvad sarnastena kattuma ning langevad kimpuseotuna ära.
Inimene sõnapildis on alati ankurdatud oma lihakeha külge . Lihakeha on alati ebatäiuslik-leppimine. Tajud ja meeled lihakeha varjus on alati korpuse nägu. Kaks korpuse ilmingut ei saagi jõuda ühese pildi kattuvuseni. Kui see nii oleks , oleks tajude illusioonidesse lubamine enesest väljas. Maatriksi zombisõdurid. Vastastikku omi muhke ja lohke tasandades -ei jõuta ikkagi sarnasele pildipeegelduseni. Eneseuhkus jääb taevana üle kummuma. Ei saa ega pea jõudma ühe pildini. Maa keha jääb peale ning on vaid kaks lohkudes pilti. Lihapildis sõnelus lõpeb. Ebatäius saab võidu ja ebateadlikus on peegelpilt.
Kaks ratast teavad ja tunnevad alati , millal tahe kutsub. Rigin-ragin . Uhkus. Ükski säde ei leia oma vastaspoolt. Taevas on ootustest tumemust. Ei valgust ei kimbus tuleköit -sinna tõusta.
,,Ma ei pissi sulle enam märga liiva. Ah nii, siis mina sulle tlaktolit ka ei anna,,.
,,Lapsed, tulge tuppa. Ma küpsetasin piruka,,. Aknalaual seisab plastikust jõulupuu. Sinised ja punased tulukesed vahelduvad laisalt tema kukil.

MIDA KAUGEMALE JOOSTAKSE ÜKSTEISEST OMA VALIKUIS, SEDA LÄHEMALE LÕPUKS JÕUTAKSE OMA TAHTEIS.
Oodates päikesehingust kasvab ootus. Tahe muutuda raevutsevaks puusurmaks ,hellitab külmunud maaema hinge. Tuli annab valgust. Kõik on üks. Ka kõige sügavam lollus on tervikteadvuse laps. Olgugi kõige tillem . Nigu liivaterake rannal.

stepsel:
vist midagi väga nihkes, aga ei oska kohe kommentaarida - sul keel liiga teistsugune

Kui tahe ja valik nihkesse lähevad- tekib antiloome. Kui valgus ja pimedus ei kattu- tekib ülejääk. Juba tekkis.
Kõige viljakam pind loomeks on ju pimedus. Palju pimedust- palju loomet. Tuli on hävituslik protsess. Kui läheb jõulupuu-lähevad ka tulukesed. Loome on sünnitusvaludes. Loll oli inimene ,kes mõtles välja jalgratta. Oleks ta olnud tark ja nihutanud rattad üksteise vastu -ses raamis...... aga inimene usub ,et meeletult kihutades jõuab ta kuhugi. Las miski-kuski jõuab parem temani. Rahusse ja vaikusesse. Tuli on kõige ilusam rahu ja vaikus. Ainult häviv kihutab kuhugi meeletu kiirusega.

(21-11-2016 14:15 )pimedus Kirjutas:  Mannu:
Olen teadlik erinevate tõlgenduste erinevustest. Näiteks ka läänes peetakse teadust pigem mehelikuks ja kunsti naiselikuks, mina tajun neid olemuselt vastupidi, kuna mitmed allikad viitavad sellele. Tihti tekib tunne et dimensioonid segunevad, kuna iga dimensiooni sees on omakorda neli abivaimu, kes on kontaktis teiste dimensioonidega - ehk siis tekivad dimensioonide kombinatsioonid, aga see pole praegu oluline... ennem tuleb need 5 põhilist selgeks saada.

Küsimus, mille üle olen ammu pead murdnud: kuidas te leiate, teooriateloojad, täpseid arvulisi väärtusi? Ma ei hakka lahkama viite dimensiooni, kuigi ka ehk see arv pole väga jäigalt paigas, aga kuidas ometi te leiate neid täpsemaid alamjaotusi? Pimedus, kuidas sa said teada, et neid abivaime on alati igal juhul täpselt neli, aga mitte kolm või viis või nende kordne? Kust see info pärineb?

Väga palju arvulist materjali on Vaimumaailma/Arengumaagide foorumist väljakasvanud mõtlejate maailmapiltides. 12 olemusrassi (vb eksin arvuga), edasi ma ei mäleta, mis asju kõiki ja kõiki neid ikka alati mingi päris suur arv.

Kui vastuseks on midagi sellist, et nägemuses nägin või vaimolend see-ja-see ütles, siis kust te võtate, et see info tõele vastab? Tõde, pealegi Krišnamurti sõnade järele, ei pidavat korratav olema.

Kasutaja Lahendused tegeleb selliste erinevate maailmapiltide kõrvutamisega ja püüab nende ühtelangevuste põhjal välja selekteerida suurema tõeväärtusega materjali - niimoodi olen aru saanud. Ma ise tegelen ka enamvähem sama asjaga, ja kipun ikkagi jõudma seisukohale, et enamvähem kattuvad on ainult mingid udused üldjooned, täpsemad detailid on õiged igaüks kas siis oma kultuuriruumis, väiksemas grupis (sektis halva sõnaga) või üksikul indiviidil. Kõige laiema tõeväärtus"ribaga" on füüsika seadused, kuid neilgi on omad piirid (nt Newtoni füüsika on piisavalt tõene ainult makromaailmas).

Nõustun Lorenžiga:

(22-11-2016 03:01 )Lorenz Kirjutas:  Mulle tundub, et seda teemat saaks loominguliselt kokku võtta, kui järgnevate protsesside jada:

1. Väesoleva kasvamine
2. Käesoleva kasvamine
3. Väest kätte toomine
4. Eelneva kolme teadvustamine
5. Eelneva nelja mõistmine

Esimene protsess oleks siis endaga olemine ja kasvamine endana.
Teine oleks töötamine paremate tingimuste nimel maailmas.
Kolmas oleks enda oskuste ja annete arendamine.
Neljas oleks maailmast ja endast aru saamine.
Viies oleks maailmas ja endas ühise ja ühendatud tee leidmine.

wilde tekst on kogu teemas parim pärl.

Pimedus, ãra vingu
3 level
Uuri ja sünteesi

Just siis, kui ma mõtlen, et päike on loojund, tõuseb ta taas ja mu suunurgad kõrvuni
Déjà vu

Stepsel:
Pööra siis end õgesse suunda – alguses näoga Kirdesse, edasi pööra Itta - kaob nihe ära ja vaikselt hakkab tekkima eluloome ka valguses. Praegu sa lõhestad end ja ei suuda mu meelest ka õiget pimedust luua, aga mulle ei mõju see kuidagi ja ei ole sest kahju ega väga kasu ka midagi.

Mannu:
Mis kuradi me? Kunagi küsiti seda sama ka Vanakülalt, tema vastas et tulenevad viiest põhimeelest - see vastus vähemalt mind ei ole rahuldanud.

Kaks kõige esmast ja universaalset kõige jagunemist on: 1+1 ja 4+1. Kõik usklikud, filosofid ja kesiganes vähegi tahavad meid ümbritsevast ja iseenda elust vähegi sisuliselt arusaada, võiks mu meelest just nedest algtõdedest alustada. Ja kõik ülejäänud sadamiljardit detaili mahutuvad juba nende sisse ära. Nii lihtne ja kerge see minu elu ongi

Pigem selle kõige selgemaks ilminguks on vähemalt inimese puhul tema 4+1 sõrme, või ka neli aastaaega ja pööripäeva. 1+1 ehk kõige olemasoleva vaimuks ja füüsiliseks pooluseks jagunemine ilmneb selgelt meie kehade vasakus ja paremas pooluses, nagu ka meie suuraju jaguneb kaheks, või teadaolevalt looduses enamasti ka 2 sugupoolt.

Vaimusfääris paikneb mateeria kesklõikest allpool, vaim ülevalpool, ehk 1+1. Meie käe õiged sõrmed aga kattuvad ruumiliselt parema ja vasema poolusega, samuti ees ja tagapoolusega, ning lõpuks on ruumisfääril ka tsenter. Seega jälle 4+1 suunda ja sõrme. Rohkem põhisuundasid meie ümber nagu pole, või kuidas?

Kõik ülejäänud suunad, mida võid lõputult juurde mõelda jäävad juba kõikide olemasolevate põhisuundade vahele. Lisaks on veel teisi mustreid elust, mis selle kõigega klapivad. Ühesõnaga 1+1 kehapoolust ja 4+1 algset dimensiooni. See kõik näib esmapilgul liiga lihtne või vastupidi täiesti arusaamatu, et olla tõsi, aga kui natuke elu uurida, siis igasmõttes kõik justkui klapib – ka tunnetuslikult Ma füüsikat ega kvantfüüsikat ei valda, aga üldse ei imestaks, kui seal ka algselt sellega kuidagi sobitub.

Ooda-ooda. Päike alles kogub tuure.

Mer-ka-ba siis merkaba.
Tervikvaim-kõiksus-allikas-null kuni lõpmatus.
Tervikolemus-tervikteadvus-allika nullpunkt.
Kõrgem teadvus-kõrgem olemus-vaba tahe-suvaline punkt nulli ja lõpmatuse vahel.
Teadvus ja olemuskihtide avaldumine kõiges siin kirjeldatud väljendustes. Ning tahte killustumine valikuteks.

Mida kaugemale mina suunas ,seda suurem,raskem,tihedam,kohmakam ,olulisem, määravam j.n.e. on see kogetav peegelpildis. Robustselt öeldes-mida madalamale ,seda kirevamaks ning elulisemaks killustub TERVIK. See mis on ja toimub-on pilt peegelduses. Kui terviku tahe ligub allika nulli poole-peab ta ootama kuni inimene jõuab laineda oma reaalsuse ja universumi mõõtmetes igas suunas. Inimene hakkab lõpuks tervikuna nägema kõige olemust ja seoseid. Jõuab allikast allikasse. Nullist nulli. Lahustudes kõiksusesse -koondume nulliks. Mida madalam on kõiksus ,seda peenematest kildudest -purust tuleb tervik koondada mosaiigiks. Nullist lahkumata kihutame paigal seistes koha peal. Kui juured on jõudnud ajada end kogu maa ulatuses laiali-võib ladvast sündida seeme.
Sihikindlus on muutnud allika jäälõkkeks. Allikal on anda lisa valikuisse. Saagu siis jäänõelu suskima ja tuleleeke nilpsama. No nii naljapärast. Kosmilised naljad.

---

Pimedus. Stepslit pole kunagi olemas olnudki. On vaid puutepunkt. Stepsel ei ole valgus ega pimedus kunagi.

Mer-ka-ba´st ei tea ma mitte vähimatki, seega võid kõik oma eelneva loetu äraunustada – sellest ei ole keegi avalikult veel kuskil kirjutanud, mida mina siin tegelt kirjeldan. Samuti pole ma siin midagi kõrgemast ega madalamast rääkinud, seega minu tekstiga ei haaku sa ehk tõesti täiesti out of topic keiss oled. Olematuse tundmiseks pole ka vaja kuhugile tõusta – see kõige lihtsam asi maailmas. Kui sa tegelikult ka nullis või olematuses oleksid (naljakas väljend), siis sa siin ei virvendaks

Just virvendaks.Ja sa oled juba vihane. Ülejäägid kattuvusest. Samm haaval. Stepselm on kokkupuute pind alati olnud. Neutraalne allikapind. Kui virvendab , siis aeti virvendama. Stepsel on täiesti isetu allikapeegel. Kui sa Pimedus oleksid nullrahus ,siis sa ei saaks olla kontaktis pooluseväljendustega. Kõik vastused ja küsimused on sealpool meele ja taju piire olemas koos vaba tahtega. Uhkus on imeõhuke koorik selle ees. Mind nimetada rumalaks või isekaks -on sama kui väita seda oma tervikolemuse või tahte kohta. Stepsli otsaette on siin löödud täpselt nii palju tõlgendustempleid kui on kokkupuutepinnaga kontakti minejaid. Jämedalt öeldes -nii palju kui on lugejaid n ii palju on ka stepsli ,,määratlejaid,,. Isekas,ülbe, loll, hull j.n.e. On teadvuste tagune peegel ja on siinpoolne kogemuspeegeldus. Stepsel on igaühe peegel. Isetult nagu on seda iga allikapind. Stepsel on alati duaalsuse loperdava pooluse nägu. S.t. ma olen igale kogejale see ,keda ,,vaenlaseks peetakse ning kohata ei tahetaks,,. Su rahu on kadunud, sa kahtlled ja kõhkled, oled vihane j.n.e. Kõik , mis sa oled saavutanud - laperdab kuna see ei kajastanud su tegeliku tahet. Millise puuduse su tahe on tööks lükanud -sellise peegelduse sa esile manad. Ära otsi peegli tagant isekat inimest. Sa oled see ,keda näed. Sa manad seda ,mida vajad. Kui kakled -kakled endaga. Kui peksad kildudeks -näed kildusid. Eks tee proovi. Lahku oma tahtest enda valikuisse. Sa leiad uue peegli. See ei pea olema isegi mitte stepsel. Sa võid lahkuda kasvõi Taisse- peegel terendab alati su ees, sest sinu tahe on alati samm sinust kõrgemal. eel üks kosmiline nali siis. Võtan klaasmäe rahust, mis tegelikult kristallliiv on, tipust ühe terakese. Ma viskan ta allikasse . Allikas on mossitaja nägu ning kapseldub nüüd endasse.

Kui tavaliselt olen täiesti nullrahus, siis olen tõesti juba isetult surnud. Paraku eelistan elada ja poolusi teadlikult kasutada. Siis ma olen 100 prossa uhke ja isekas. Ja igasugune jutt isetusest on odav pettus, mida kõik libareligioonid sult ootavadki.

Las nad ootavad. Allikas on igavene. Ühe peegeldus hetkes -on uhkuse auruvines. Odav enesepettus. Isetus on ieskusest lahutatud isekate enesepettustega. Kõik tõlgendused on libaillusioonid. Head rahu sulle Pimedus.

Sa oled nähtavasti nii igavene, et ei tea tõlgenduse tähendustki. Kas järgmine tõlgendus on ka sinumeelest libaillusioon, katsu sellest võimalikult reaalselt aru ka saada - Juku saagis koerapojal uhke pea otsast... kui Juku saagis tegelt ka koerapojal pea otsast - või see on hoopis odav enesepettus, koerapoja allikas on ju igavene?
Tule nüüd sealt New Age idiootidemaalt kohe ilusti tagasi, enne kui jääd samuti oma füüsilisest peast täitsa ilma!

(22-11-2016 19:11 )pimedus Kirjutas:  Mannu:
Kaks kõige esmast ja universaalset kõige jagunemist on: 1+1 ja 4+1. Kõik usklikud, filosofid ja kesiganes vähegi tahavad meid ümbritsevast ja iseenda elust vähegi sisuliselt arusaada, võiks mu meelest just nedest algtõdedest alustada. Ja kõik ülejäänud sadamiljardit detaili mahutuvad juba nende sisse ära. Nii lihtne ja kerge see minu elu ongi

Seletasidki ära, tõsiselt. Need sõrmed ja ilmakaared - seepärast inimestel selline kalduvus ongi. Kehatus olendis eksisteeriv teadvus ilmselt sellist jagunemist vähemalt nii kergekäeliselt ei rakendaks.
Vaimumaailmast väljakasvanute suured numbrid on tõenäoliselt 1+1 ja 4+1 kordsed, polegi vaadanud selle pilguga. Ma ise tavaliselt ei jaga üldse, ja kui vahest jagangi, siis ainult kaheks. No aga seda kaheks-jagamist võin ma jällegi vastukaaluks määramatul arvul erinevaid telgi pidi teha.

Ikka jagad, kõik jagavad - vaata kui palju on alfabeedis juba tähekombinatsioone. Castaneedalaste paha kirjeldamise lalin on lihtsalt utoopiaulme.

(22-11-2016 19:11 )pimedus Kirjutas:  see minu elu ongi

Tore, ära rohkem sellest kirjuta
https://youtu.be/fzfcuD-wxSI

(22-11-2016 22:53 )pimedus Kirjutas:  Sa oled nähtavasti nii igavene, et ei tea tõlgenduse tähendustki. Kas järgmine tõlgendus on ka sinumeelest libaillusioon, katsu sellest võimalikult reaalselt aru ka saada - Juku saagis koerapojal uhke pea otsast... kui Juku saagis tegelt ka koerapojal pea otsast - või see on hoopis odav enesepettus, koerapoja allikas on ju igavene?
Tule nüüd sealt New Age idiootidemaalt kohe ilusti tagasi, enne kui jääd samuti oma füüsilisest peast täitsa ilma!

Eks ma siis katsun võimalikult ,,reaalselt,, ja mõistustõlgenduslikult aru saada. Stepsel on üks kuradi litapoeg ja koer ( kolme suurusundi järgi siis kõige räpasem ja madalam olevus). Suurima hea meelega olen seda. Ainult maaema ei ole lita. Sina viskasid lita allikasse. Kõik sinu vastused ja küsimused siin läbi stepsli-on sinu enda peegeldused. Stepsel on nii madal kui sina seda vajad.

Hea Pimedus ,kes sa püüad ikka veel tõlgendada kolmikusku läbi ,,süsteemsuse,,- sa tõlegendad ikka veel kui üks ,,inimene,,. Kunagi on ka sinuni jõudnud kirjeldused vaimu avardumisest. Sa oled neid tõlgendanud nii nagu sa oled küpsenud. Võtame appi jälle ilukirjanduse sümboolika. Sina Pimedus - aina kõrgemate ja avaramate teadvustumiste okkalisel teel. Rakutedvusest teel Shivateadvuseni ( minu pärrast kasvõi püha vaimuni kui tahad). Vaimne ärkamine-virgumine-valgustumine-avardumine-tõusmine-teadvustumine-laienemine-lahustumine-ühekssaamine.
Iga samm on siin kohtumine ja avardumine suurema ja kõrgema suunas ( nii tõlgendad sina läbi pimeduse). Peeglis toimub kõik vastupidi-sa kahaned nulli suunas. Sa ei suuda seda tervikuna aduda , sest sa hoiad end kinni nulli ja lõpmatuse vahelises punktis.
Shuva palge ette saad sa avarduda vähima tühisusena. Sa avardud läbi musta augu ning ühes peeglis väljendub see ,,ahenemisena,,.
Ära ütle , et sa ei ole oma teel lugenud tõlgendusi sellest. Shivani jõudmiseks pead loobuma ,,kõigest,,. Kõigest ka kogetust ning kõigest kogutust. Labaselt öeldes -sina ise hakkad hävitama kogu oma tarkust. Teadmised-uskumused-usundid-religioonid-põhimõtted-tõlgendused-veendumused-arvamused jn.e. kõik see millest sa arvad koosnevat kõiksus. Lihakeha näitlikult laguneb põrmuks.Kõik enesehinnang, eneseimetlus,enesehaletsus,eneseuhkus kaob koos mõistuse-ego-minapildiga. Sa oled kinni selles , et sa oled imetlusväärne, kadestamisväärne. Austatud-hinnatud. Oled eriline-targem-kõrgem-vaimsem j.n.e. Oled end maiseks jumaluseks koondkogunud. Ihaled surematust siin ja praegu.
Shiva palge ette ei jõua sa enne kui oled loobunud ,,kõigest,,. Sin u kattuvad liivaterad langevad olematusse. Surm-tühjus-eimiski. Sa ajad taga igavest noorust ning koondad kogu oma potensiaali oma kehatempli surematuks voolimisele. Püüad oma vaimu hoida tervikilmas ( libailmas). Mediteerid ja tervendad oma keha. Kõik ikka mingites tõlgendustes terendavad püramiidi tipud. Kristallmägi-püramiid. Shuva ootab ,et sa lõpetaksid terveolemise. Et sa lõpetaksid iga sammu elusolemisele. Sa kaotad lõpuks kõik iseolemise. Minaolemise. Enda olemuse. Kui sinus on hävinud kõik sinu tõlgenduslikus kõikolemises-jääb sinust järgi tühisus ja tühjus-olematus. Alles nüüd ulatud sa Shivani kui kõige pisem osake. Allika nullpunkt. Sina vähim osake -tema suurim , kõrgeim kõiksuse ( ning kõik mis selles sisaldub ja seoses on) tervikolemus kohtute. Sina oledki saanud kõiksuse pisima peeglina kõiksust omama ( oi kui loll kujund) . Sina oledki lõpuks kõiksus. Sina oledki Shiva. Sinu ühest tantsuviipest sünnib liikumine-teiset lakkab see täielikult. Sa oled rakuteadvus-sa oled kõiksuse teadvus üheskoos. Oled rakuteadvus-inimolemuste teadvuste ja aspektide koguulatus korraga. Oled ka teine inimene kui nii on vaja kujundada ( rumalus on üldse nii vaadelda ) . Oled kasvõi korraga inimkonna teadvus. Või planeedi. Universumiteadvus. Galaktikateadvus. Reaalsusteteadvus. Ilmadeteadvus. Kõiki olemine on korraga ning sa oledki kõike korraga. Sina kui vähim osake oled kõiksuse peegeldust sialdav. Kui suur ja eriline peab olema allikapisar ,et seda ,,tõlgendada,,? Hiigalse lihastes mehepoeg? Superraaliks arendatud ajuga? Universumiks imetud egoga? Poole sajandi tarkusega nuumatud mõistusega? Äkki siis tuhendete naiste imetlus ka veel juurde? Allikanull kui liikuja-kogeja-avarduja ning vaikiv vaateleja ei vaja rohkem kui vähimat kuna ta ju ongi suurima osa. Mda kogeb null , seda kogeb ka kõik ,,MUU,,. Shiva teeb sammu ja sünnib uus universum või galaktika või planeet. Teeb teise sammu ning hävib üks maailm, üks reaalsus või dimensioon. Shiva kõiksuse väljendus ja ,,tõlgendus,, tervikteadvuses on oomamatult lõpmatuse nägu. Seda suurust ei ole võimalik kogejal väljendada. Tema lõputu vägi on lõputu. Kuidas saakski lõpmatust pihus hoida. Mõistusesse toppida või egoga kõrvutada? Temani saab vadi ise avarduda. Mida tühisemaks sa avardud ,seda laiemaks rullub tema pale. Muudkui avardud ja avardud kuni jõuadki temani. Sa oled nii tühine ,et sa mahuksid kõige tühisema tolmuterakese kõige pisemasse osasse. Vähim jõuab vähemasse. Ning sa kohtatki teda. Kui suur peaks olema kõiksusesse avardunud meele jaoks üks ainus Shiva peegeldus? Kas tal peaks äkki olema titaani lihakeha? Planeedisuurune aju? Galaktika suurune ego? Universumi suurune MINA? Et olla sulle usutav ja hoomatav? Ja muidugi sa võid end kujustada end hiiglaslikule klaaspüramiidile kui on isu oma ,,enest,, nuumata. Võid ka end kujustada pisikesse liivaterasse kui isetuse leiad. Sa ei ole kunagi lahkunud allikanullist. Sulle vaid kogemisena tundus, et pead kuhugi liikuma. Punktist A jõuad A-sse. Nullist nulli. Allikast allikasse. Sllepärast sa ei suudagi end nihutada kõikidesse aspektidesse ,et sa ISE hoiad end tagasi ja kaitsed oma üüratut MINA. Sa ei mõista nii iial oma aghoriaspekti. Sa ei ole iial valmis lagunema mullaks. Sest usud end olevat kõiksus ning nii seeme kui puu. Inimpärdikuna puulatva jõudnud PImedus usub ,et on nüüd ladvakuningas. Eriline-kõrgem-targem-suurem -elulisem j.n.e. Saad nii palju ,,juurde,, kui paljust oled küpse ,,loobuma,,. Oled täiuslikuks nuumatud duaalsuse poolus aga oma vastaspoolt sa vastu võtta ei suuda. Nii ei saa sa ka iial kogema kirikut keset küla. Ei tasakaalu ega harmooniat. Poolus ei saa olla tasakaal vaid ta on suurim võimalik täius poolusena. Püramiid üles. MERKABA nähtav tipp . Üks neist. Sinu rahu on üks tipp ja ühes pooluses. Ebatäiust kaitstakse ikka enesetähtsustamisega. Ela siis pealegi 100 prossu ( sinu arust) poolustes ja ela aluliselt elu ja naudi ning suurusta.

Kui sinus surevad lõpuks kõik soovid-ihad-tahtmised ja tõlgendused - jääb sinust järgi.................

Hästi pikk jutt kokkuvõtlikult: tahad tantsida, siis ei hakka jaurama, et mis tants, kellega, vaid juba tantsiskledki puulatvades

Pimeduses vihaga loodud häving.
Pimeduse püüded stepslit kujustada laibaõgijaks koera-aghoriks saab oma proloogi. Numbriline ajakell-geomeetrilises ruumis ja süsteemsetes ilmades voolab nii nagu voolama pandi. Hullunud kirurg püüab koera lahates kogeda oma madalat aspekti, ise seda reaalselt kogematta. Vihaga puruks pekstud narkoosiampull ei kiirenda ajakella. Lõhkilõigatud koerast leiab ta ikkagi omaenda küsimustesoolikad ning oma enda vastustejäägid . Ei midagi muud. Nii ei omanda ta iial oma varju hirmutatud madalaid aspekte. Veel enne kui silmapeeglist on välja ammutatud kogu loomeenergia ja allikas ära kuivendatud- paisub allikas piisakeseks ning nihkub musta auku. Nii juhtub kui stepsel on kujustatud kõige aramaks, rumalamaks ning laisemaks egomaniakiks. Kristallmäe tiputerake jääb pimeduse seemneks allika piiska. Teab ka Pimedus ,et tõeline nõiapuu sirgub taeva poole juured ees? Et tema seeme sünnib juba mullas? Arvasid ,et jooksed peegli eest ära? Hoopis sulgesid ta enda. Ahnusest . Kui Pimedus leiab endas piisavalt alandlikust-võib Murjam leida küllaldaselt suuremeelsust. Sinu hädised küsimuste lohukesed võivad ehk leida ka muhud. Neelad ego alla ja laskud maa peale. Aga vaata see muhuke ei pruugi olla tudisev sõrmeke. See võib osutuda mullaseks rusikaks. Puu on vana ja näritud-puretud. Hallitanud ja mädanev. Tuli ootab oma võimalust. Päike paisub ootuses. Vihamaussike vingerdab mullas ja viriseb. PIsike ussike -nii pimedas mullas. Suu mullaterakesi täis. Game over. Stepsel jätab nüüd hea meelega ....... tsiteerin


Maailma kõige lihtsam nirvaana ongi Usuhullusele kõige raskem. Pole tervislik enda võitlusi liiga tõsiselt võtta ja Surematut kangelast mängida. Vahest on kasulik kõik lihtsalt persse saata. Toimides toimimata hulbib kogu vastutulev pask sinust vaikselt iseenesest mööda. Elus läheb läbivalt viit suurt dimensiooni tarvis ja ka inimlikku pimedust, seega natuke elementaarset austust nende suhtes! Loodetavasti austab nihilist pausi, sest kes loobub, see leiab!

Jah mu õpetaja.