[Wilholmensis]

Selline asi, et tarvis teha üks diplomitöö ja tahaks teemaks võtta ühe enda valduses oleva raamatu - Nõiaprotsesside käsiraamat 1667 (orig). Uurimus oleks keskenduks rohkem nõiaprotsesside raamatutele kui nõiaprotsessidele endale, KUIGI JAH, KA SEDA TULEKS KIRJELDADA. Aga ei leia õiget pointi, mis oleks töö tuum.
Milliseid aspekte võiks kirjeldada, mida oleks vaja uurida ehk siis mis on selles valdkonnas üldsuses veel lahtine ja vähe uuritud, mis asjaolud võiksid pakkuda üldsusele huvi, mis asjaolud on selgusetud...etc.? Millega võrrelda? Lisakirjandust leidub mul samuti küllaga.

[käbiorav]

Sel aastal ilmus alles Arne Rubeni “Nõiaprotsessid Eestis”. Päris hirmus raamat. Vb lööd A. Rubeniga kampa? Järsku ta leiab aega nõu anda
Aga mis aspekt sind ennast selle juures huvitab? mõelda ka sellele..

[Wilholmensis]

Sel aastal ilmus alles Arne Rubeni “Nõiaprotsessid Eestis”. Päris hirmus raamat. Vb lööd A. Rubeniga kampa? Järsku ta leiab aega nõu anda
Aga mis aspekt sind ennast selle juures huvitab? mõelda ka sellele..

Ma juba küsisin talt, millised otsad jäid lahtiseks. vastas, et kõik jäi lahtiseks. Kindlasti kasutan raamatut töös. Sel korral teen bakatööd ja maht ei tohiks üle 28 lk. olla.

[mässaja]

Olen ka ise väheke lugenud nõidade jahtimisest. See on päris huvitav ja samal ajal jahmatav mida ja kuidas tehti. Mina soovitaks sinna sisse põimida veel tänapäevase "nõidade jahi". See oleks teaduslik religioon. Tänapäeval represseeritakse inimesi kes mõtlevad nii öelda teaduslikest raamidest väljaspool.

[Wilholmensis]

Olen ka ise väheke lugenud nõidade jahtimisest. See on päris huvitav ja samal ajal jahmatav mida ja kuidas tehti. Mina soovitaks sinna sisse põimida veel tänapäevase "nõidade jahi". See oleks teaduslik religioon. Tänapäeval represseeritakse inimesi kes mõtlevad nii öelda teaduslikest raamidest väljaspool.

Mis on teaduslik religioon? Empiirilises teaduses on olemas küll religiooniteadus ehk teoloogia.

[Ichigo]

Nõiajaht on kristluse pärand. Kui seda võrrelda, siis pigem prohvetite ja õnnistegijatega, ehk kuidas said yhtedest imetegijatest pyhakud ja teisi jahiti ja põletati

[käbiorav]

Sel aastal ilmus alles Arne Rubeni “Nõiaprotsessid Eestis”. Päris hirmus raamat. Vb lööd A. Rubeniga kampa? Järsku ta leiab aega nõu anda
Aga mis aspekt sind ennast selle juures huvitab? mõelda ka sellele..

Ma juba küsisin talt, millised otsad jäid lahtiseks. vastas, et kõik jäi lahtiseks. Kindlasti kasutan raamatut töös. Sel korral teen bakatööd ja maht ei tohiks üle 28 lk. olla.

Tuu 1667 a raamat om ju vana sakste keelen. Tõlgi näiteks eesti keelde ja avalda kuskil Samas isiklikult arvan et need nõiaprotsesside kirjeldused kirjeldavad lihtsalt inimliku sõgeduse tippsaavutusi ja seepärast pole teab mis huvitavad asjad. Ka need väiksed infokillud mida neist protokollidest vanaaja rahva uskumuste-tavade kohta leida võib on niivõrd verest, piinadest ja lauslollusest läbi imbund et lihtsalt ei kutsu uurima...
Aga baka teema ei tohiks ju niivõrd suure kaaluga olla, et mõtle ehk ise et mis sind selle asja juures huvitab. Siis küsi suurema infopangaga isikutelt edasist juhatust..

[kalldunn]

Kas sa ei võiks võtta oma töö aluseks küsimuse -
Miks tekkis nõiajaht!
Annan vihjeid. Minu arvates on see võitlus headuse ja kurjuse vahel. Valguse ja pimeduse vahel.
Saatana ja Looja vahelised konfliktid.

[Wilholmensis]

Kas sa ei võiks võtta oma töö aluseks küsimuse -
Miks tekkis nõiajaht!
Annan vihjeid. Minu arvates on see võitlus headuse ja kurjuse vahel. Valguse ja pimeduse vahel.
Saatana ja Looja vahelised konfliktid.

Töö peab olema teaduslik mitte poeetiline!
Dispositsioonis panin kirja hetkel nii palju:
Sisukord ja dispositsioon
Sissejuhatus
Ajastu kontekst ja nõiaprotsesside tekkimine
Õigusemõistmine nõiasüüdistuse üle
Juriidilised käsiraamatud protsessides
Nõiaprotsessi käsiraamatust endast

3. Eesmärk
Jõuda selgusele, kas nõiaprotsessid olid niivõrd kiriklikud kuivõrd ilmaliku võimu meelevallas? Kas kohut mõisteti üldiste riiklike ja kiriklike direktiivide või kohaliku kogukonna otsuste järgi? Kui palju oli üleüldse nõiaprotsesside käsiraamatuid käibel kirikutes? Kes olid protsesside peamised läbiviijad, s.h. ka Eestis? Kas käsiraamat oli kasutusel ka Eestis (ka tööks kasutatav eksemplar)?

4. Metoodika
Kasutusel olemasolev kirjandus. Trükise kirjeldamine. Andmete võrdlemine kirjandusega. Raamatus tekstide tõlkimine, s.h. ka käsikirjaliste märkmete tõlkimine mis raamatus.

Sellest on vähe. Endal hetkel rohkem ideid pole, aga tööd tahaks selle trükise kohta ikkagi teha. Lihtsalt tõlkimine ei kuulu diplomitöö alla antud stuudiumis. Tõlketöö oleks vast klassikalise filoloogia magistritöö teema. Hetkel tõlgin tekste töö teostamiseks mitte aga avaldamiseks. Trükise kogumaht on täpselt 100 lk. 4 kraadilises formaadis. Rohkem peab keskenduma käsiraamatusse endasse kui üldiseslt nõiaprotsessi. Nõiaprotsesside kirjeldus oleks lühidalt sissejuhatuses ja tekstide võrdluskommentaarides.

[Ichigo]

3. Eesmärk
Jõuda selgusele, kas nõiaprotsessid olid niivõrd kiriklikud kuivõrd ilmaliku võimu meelevallas? Kas kohut mõisteti üldiste riiklike ja kiriklike direktiivide või kohaliku kogukonna otsuste järgi? Kui palju oli üleüldse nõiaprotsesside käsiraamatuid käibel kirikutes? Kes olid protsesside peamised läbiviijad, s.h. ka Eestis? Kas käsiraamat oli kasutusel ka Eestis (ka tööks kasutatav eksemplar)?

Esimene lause on pisut segane - kas sa tahad jõuda selgusele, kas nõiaprotsessid olid ühtviisi nii kiriku kui ka ilmaliku võimu poolt algatatud (st "meelevallas" on eesmärgi sõnastamiseks liiga poeetiline väljend) või huvitab sind, kas nõiaprotsesside puhul oli üks võim nö allutatud teisele?
Järgmist: kas kohut mõisteti üldkehtiva reglemendi järgi või pigem kohalike huvide alusel, annab vist päris pikalt analüüsida ja ei jää nii väikese mahu jaoks seda teemaderingi väheks midagi, kui on tahtmist süvitsi minna. Tegemist on ju nii kristliku misjonitööga Eestis kui ka baltisaksa mõisnike huvidega ning samas ka maarahva kogukonnaga, kes rohkem või vähem demoniseeritud või siis vastupidi, kristianiseeritud ning kõikvõimalikud maised huvid, mille teostamiseks neid ettekirjutusi kasutati.

Kas sul juhendajat ei ole, kes neis asjus suunaks ja nõustaks? Tegemist ennekõike ikkagi kohaliku rahva ajalooga ja ei ütleks, et seda ülemäära palju oleks objektiivselt analüüsitud.

---

ps. ka meeskohtud vs naisnõiad vajab kindlasti lahtirääkimist.

[Wilholmensis]

3. Eesmärk
Jõuda selgusele, kas nõiaprotsessid olid niivõrd kiriklikud kuivõrd ilmaliku võimu meelevallas? Kas kohut mõisteti üldiste riiklike ja kiriklike direktiivide või kohaliku kogukonna otsuste järgi? Kui palju oli üleüldse nõiaprotsesside käsiraamatuid käibel kirikutes? Kes olid protsesside peamised läbiviijad, s.h. ka Eestis? Kas käsiraamat oli kasutusel ka Eestis (ka tööks kasutatav eksemplar)?

Esimene lause on pisut segane - kas sa tahad jõuda selgusele, kas nõiaprotsessid olid ühtviisi nii kiriku kui ka ilmaliku võimu poolt algatatud (st "meelevallas" on eesmärgi sõnastamiseks liiga poeetiline väljend) või huvitab sind, kas nõiaprotsesside puhul oli üks võim nö allutatud teisele?
Järgmist: kas kohut mõisteti üldkehtiva reglemendi järgi või pigem kohalike huvide alusel, annab vist päris pikalt analüüsida ja ei jää nii väikese mahu jaoks seda teemaderingi väheks midagi, kui on tahtmist süvitsi minna. Tegemist on ju nii kristliku misjonitööga Eestis kui ka baltisaksa mõisnike huvidega ning samas ka maarahva kogukonnaga, kes rohkem või vähem demoniseeritud või siis vastupidi, kristianiseeritud ning kõikvõimalikud maised huvid, mille teostamiseks neid ettekirjutusi kasutati.

Kas sul juhendajat ei ole, kes neis asjus suunaks ja nõustaks? Tegemist ennekõike ikkagi kohaliku rahva ajalooga ja ei ütleks, et seda ülemäära palju oleks objektiivselt analüüsitud.

---

ps. ka meeskohtud vs naisnõiad vajab kindlasti lahtirääkimist.

Juhendaja oleks olemas, temaga kohtun detsembris, ta on vanaraamatu valdkonna teadlane ja tahab, et ma ennekõike ise dispositsiooni ehk diplomitöö kavandi koostaksin.

---

Peamiselt soovin foorumis teada, millised aspektid või problemaatilised valdkonnad pakuvad üldsusele huvi eeskätt nõiaprotsesside käsiraamatute asjus?

[stepsel]

Jaakko Hallas? Estid olid ilmapeal ainsad ,kes oma jumalustele rooska andsid. Peksti puuslike nii ,et vähe polnud. Seda mujal ei ole olnud. Kehva nõida-teadjat võidi samuti klobida ning see ei ole enam ainult eestile omane. Võidi ka maha lüüa. Kah nõiaprotsess. Esti suhe ,,kõrgemasse,, oli unikaalne.

[käbiorav]

Peamiselt soovin foorumis teada, millised aspektid või problemaatilised valdkonnad pakuvad üldsusele huvi eeskätt nõiaprotsesside käsiraamatute asjus?

Tekkis mulje et sind huvitab vb esmalt see et kas su 1667 aasta raamatut (konkreetset eksemplari mida omad) kasutati ka Eestis toimunud nõiaprotsessidel kuidagi (juhendina või nii, või millest see raamat räägib?). Arvan et see pole väga tõenäoline kuna 17. sajandi keskpaigaks hakkas Eestimail see nõiaullus ju lõppema (milla hukati viimane "nõid" siin?).

Samas siinkohal pakun välja ühe umbmäärase idee et võiksid näiteks uurida et kuidas selle 1667 a raamatu järgi nõiaprotsess-süüdistamine käis ning võrrelda seda Eesti kohta teadaolevate nõiaprotsesside kirjelduste/dokumentidega. Et tuua välja et mis oli Eesti nõiaprotsessides Eestile omast, ehk kas, kuidas või mil määral erinesid (või sarnanesid) Eestimail toimunud protsessid mujal Euroopas toimunutest. Niimoodi saaksid siduda ka teisi allikaid töösse lisaks oma 1667 raamatule. Kui sellisest võrdlusest tuleks välja midagi et mis oli iseloomulikku tolle aja eestlastele ja midagi nende elu-olu kohta siis see peaks praegusaja eestlasi ikka natuke huvitama. Näiteks rahvusidentiteedi ja juurte otsimisest lähtuvalt. Selles võiks olla midagi olulist.

[Müstik]

[quote='kalldunn' pid='227769' dateline='1479279808']

3. Eesmärk
Jõuda selgusele, kas nõiaprotsessid olid niivõrd kiriklikud kuivõrd ilmaliku võimu meelevallas? Kas kohut mõisteti üldiste riiklike ja kiriklike direktiivide või kohaliku kogukonna otsuste järgi? Kui palju oli üleüldse nõiaprotsesside käsiraamatuid käibel kirikutes? Kes olid protsesside peamised läbiviijad, s.h. ka Eestis? Kas käsiraamat oli kasutusel ka Eestis (ka tööks kasutatav eksemplar)?

Ehk saad kasutada töös ka Aerlingi teemat "Nõidumisest detailsemalt läbi ajaloo tänapäevani".
http://www.para-web.org/showthread.php?t...3%B5iad%22

[Nielander]

Äkki leiad infot ka sellest raamatust: http://www.para-web.org/showthread.php?tid=2576

Eesti keeles ja ühes peatükis (hetkel ei mäleta pealkirja, aga registrist peaksid üles leidma) räägib Sagan päris põhjalikult ka nõiaprotsessidest ja selle taga peitunud psühholoogiast. Muidugi võib ka terve raamatu niisama läbi lugeda - tarka juttu leiab sealt küllaga.

[stepsel]

Sassi tšuudide raamat sisaldab materjale meeletult. See raamat on tõelise teadusmehe suurtöö. Väga skeptilise ja süsteemse mehena , töötas ta läbi sellise hulga materjali, milleni naljalt ükski teine teadur ei jõuaks. Pikad aastad uurimistöid arhiivides, raamatukogudes ja instituutides. Eesti ajalugu ja ka nõiandust-ei ole suutnud keegi põhjalikumalt uurida. Temaga võib nõustuda, võib ka mitte. Valgete laikude puhul tunnistab ta ausalt materjalivähesust. Kiriklik tsensuur on neelanud liiga palju. Ta ei esita oma ,,nägemust,, kui nõid , vaid süstematiseerib kokkulangevaid materjale.

[Wilholmensis]

Materjale leidub mul küllaga. Tarvis oleks paika panna uurimisaspektid ja töö sisus leida point.

[pila]

Püstita hüpotees ja siis vaata kas leiad sellele kinnituse või mitte!

[Mannu]

Olen lugenud hüpoteesi, et eestis hukati nõiaprotsesside käigus mehi-naisi enamvähem võrdselt, Lääne-Euroopas olid hukatuteks aga valdavas enamuses naised. Väite allikat ei mäleta.
Mind ennast huvitavad nõiajahi psühholoogilised tagamaad. "Nõiahaamri" autorid on kaks meest, suure tõenäosusega saaks neid liigitada psüühiliselt haigete inimeste hulka. Teema: "kui üks inimene peksab segast, siis on see skisofreenia, kui terve hulk inimesi, siis on see religioon". Kattub Nielanderi Sagani raamatu teemaga.

Või siis uuriksin täpsemalt, MIKS Eestis hukati mehi naisi võrdselt (kui väide osutub tõeks). Kas oli kohtunikkond teine (tõenäoliselt koosnes ikkagi meestest, kuid mehed olid tervemõistuslikumad ja ei muutnud kohtuprotsesse kättemaksuaktideks naistele)?

Lisaks Sagani Deemonitele annab hea pildi nõiajahi psühholoogilisest pinnasest ka https://www.amazon.com/Sexual-Alchemy-Ma...1567187412. I jagu (II jagu on praktika). Võin saata PDFi (kui leian). Lühidalt öeldes : mees kardab naist. Või veidi üldisemalt: inimene kardab teistsugust. See on aga juba teatud piirist alates liigile (kogukonnale) kasulik käitumine. Ilmselt on Lääne-Euroopas ka vähemalt osale kogukonnast paistnud nõidade hävitamine kasulikuna.

---

Parandan end siiski "seksalkeemia" suhtes. Mees-naise teemat seal niipalju esil ei olnud, kui just lihtsalt hirmu nõidumise ees. Sest usuti, et nõidumine toimib, nõiad elavad meie keskel ja need on vaja lihtsalt üles leida.

[Tyto Alba]

Mannu - lihtsalt remargi korras - naine siis meest ei karda või?
Ka ju teistsugune elukas

[Ichigo]

Olen lugenud hüpoteesi, et eestis hukati nõiaprotsesside käigus mehi-naisi enamvähem võrdselt, Lääne-Euroopas olid hukatuteks aga valdavas enamuses naised. Väite allikat ei mäleta.
Mind ennast huvitavad nõiajahi psühholoogilised tagamaad. "Nõiahaamri" autorid on kaks meest, suure tõenäosusega saaks neid liigitada psüühiliselt haigete inimeste hulka. Teema: "kui üks inimene peksab segast, siis on see skisofreenia, kui terve hulk inimesi, siis on see religioon". Kattub Nielanderi Sagani raamatu teemaga.

Või siis uuriksin täpsemalt, MIKS Eestis hukati mehi naisi võrdselt (kui väide osutub tõeks). Kas oli kohtunikkond teine (tõenäoliselt koosnes ikkagi meestest, kuid mehed olid tervemõistuslikumad ja ei muutnud kohtuprotsesse kättemaksuaktideks naistele)?

Lisaks Sagani Deemonitele annab hea pildi nõiajahi psühholoogilisest pinnasest ka https://www.amazon.com/Sexual-Alchemy-Ma...1567187412. I jagu (II jagu on praktika). Võin saata PDFi (kui leian). Lühidalt öeldes : mees kardab naist. Või veidi üldisemalt: inimene kardab teistsugust. See on aga juba teatud piirist alates liigile (kogukonnale) kasulik käitumine. Ilmselt on Lääne-Euroopas ka vähemalt osale kogukonnast paistnud nõidade hävitamine kasulikuna.

---

Parandan end siiski "seksalkeemia" suhtes. Mees-naise teemat seal niipalju esil ei olnud, kui just lihtsalt hirmu nõidumise ees. Sest usuti, et nõidumine toimib, nõiad elavad meie keskel ja need on vaja lihtsalt üles leida.

Viimane suurem nõiajaht oli siin ju vaid mõne aasta eest.

Mees-naise teema tuleneb kristluses naisalge taunimisest ja hirmust selle väe ees. Et siin aga elasid paganad mõlemast soost, kõrvaldati ka nõidnaisega seotud mehed, hirmust või teiste hirmuks, teeb sama vãlja.

[lahendused]

Tähtsuse järjekorras:

1) Nõiaprotsesside eesmärk oli kõrvaldada ristiusuga konkureeriv paganlik-shamanistlik maailmapilt – ehk hävitades oponentide eliidi parimate nõidade-nägijate-teadjate näol, sai konkureeriva vaimsuse asemele tuua mingiks ajaks.
2) Kõik nõiaprotsessidel osalenud ametnikud olid ristiusklikud, st nad ei pruukind olla ristiusu kiriku aktiivsed tegevliikmed (mungad, kardinaalid, paavstid), vaid piisas ka ristitud lihtliikmeks olemisest (ehk ristiusu egregor sai läbi lihtliikmete kehade oma eesmärke saavutada).
3) Mistahes olmelised põhjendused (nõial oli parem-ilusam maja, hobune, suguelund, riidehilp) oli näilisus: nii üritatakse teemat sogastades tähelepanu kõrvale juhtida tegelikust sisust (punktid nr1 & nr2).

Kui ristiusk oleks vallutatud Muinas-Eestist jõuga välja tõrjutud (mistahes ristiusu kirikupapp & ristiusklik maha löödud: kasvõi viimase elava eestlasest paganliku lapse või rauga poolt), siis poleks ka nõiaprotsesse saanud Eestis olla - ehk nõiaprotsessid olid võõra religiooni sisse lubamise tagajärg.

[VironShaman]

Mis on su töö eesmärk, mida sult nõutakse. Enamik tekste on vaimudest tühjaks töödeldud peale piiblivaimude. Nõiaprotsesid tundusid kohalikule semiootika isale Lotmanile nii ohtlikud et tuuseldas isiklikult kõik materjalid läbi ja pikkis paika semiootika lühimantrad, mis ajavad garanteeritult minema juutidele sobimatute maailmade vaimud. Kogu kirjandusmuuseumi materjalide uurimise mõte on tekstid sobimatust teispoolsusest puhastada, et inimesed unustaksid oma ajaloo. Mis puutub aga Sassi siis oli ta KGB kaastöötaja ja tema ülesanne oli hävitada noori nõiahakatisi saates nende mitteorgaanilised vaimud minema, kui ise jagu ei saanud siis oli järgmine aste hullumaja ja elektrishokid kuni selleni et jäigi hullumajja.

[Vesilik]

Aga mida muud siis oodata kõik on ju loogiline.

[Addy]

Tänan komplimendi eest, paraku pean teile pettumust valmistama ja tunnistama, et foorumi juhtkonnal puudub eriline võime tuvastada kõiki "vähegi võimekaid", samuti puudub meil ka võime neid purustada.
Töö teemaks pakuks ma (kuna ma loen siin korraga praegu A.Rubeni ja P.Dukes´i teoseid) keskaegse nõiajahi ning Punase venemaa rahvavaenlase-jahi võrdlust. Rubeni raamatut lugedes jääb mulje, et kõik ülestunnistused on saadud piinamise tagajärjel ja kirja pandud piinajate poolt, seega me sisuliselt ei tea, milline (ja kas üldse) nende inimeste süü oli. Punalippudes Petrogradis käis elu sama jada mööda, aga aastaid nõiaprotsessidest oli juba omajagu möödunud ning punased ju religiooni ei tunnistanud. Küsimus oleks siis sellest, et kas ja kuidas erines keskaegne nõiajaht muudest ajaloo massilistest inimjahtidest.