Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Meie kaunis Päikesesüsteem ja Universum
Autor Sõnum
Tutanhamon
Veteran

Postitusi: 2,006
Liitunud: Oct 2003
25-01-2005 13:54
Postitus: #1
Meie kaunis Päikesesüsteem ja Universum
Kogu info pärineb Vikipeediast! Väljavõte Vikipeediast:
Pidage silmas, et kõik Vikipeediale tehtud kaastööd loetakse avaldatuks vastavalt litsentsile GNU Free Documentation License (üksikasjad on leheküljel Vikipeedia:Copyrights). Kui Te ei soovi, et Teie poolt kirjutatut halastamatult redigeeritakse ja omal äranägemisel kasutatakse, siis ärge seda siia salvestage.

Sellega juhin tähelepanu, et nö kopi-peist Vikipeediast on lubatud, see on avalik allikas, nüüd aga asja juurde.

Merkuur

Merkuur on Päikesele kõige lähem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa.

Keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km
Orbiidi pikkus: 360 000 000 km

Merkuur on Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Päikesesüsteemi planeetidest on Merkuurist väiksem ainult Pluuto. Maa-sarnastest planeetidest on ta kõige väiksem. Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt, väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanusest. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Kallisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga.

Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit.

Mass on 3,303 × 1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Mass mõõdeti kosmoseaparaadi Mariner 10 trajektoori häirituse järgi lähedastel möödumistel planeedist 1974 ja 1975.

Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s2 (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Et raskusjõud on palju suurem kui Kuul, siis väljapaisatud materjal jõuab 65%-ni sellest kaugusest, mis Kuul. Raskuskiirendus on 3,71 m/s2 (0,38 raskuskiirendusest Maal).

Paokiirus (planeedi gravitatsiooniväljast lahkumiseks vajalik kiirus) on 4,25 km/s (0,38 paokiirusest Maa puhul).

Merkuuril ei ole kaaslasi.

Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav.

Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega kas heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Ta on nähtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga. Pikksilmast on soodsatel tingimustel äratuntavad üksnes mõned tumedad pinnad, eeskätt varjupiiri lähedal. Teleskoobist on näha üksnes sirp, mitte aga pinnavorme. Merkuuril on faasid nagu Kuul (vaata Kuu faasid. Alumises konjunktsioonis paistab ta õhukese sirbina. Suurimal näival kaugusel Päikesest on ketas poolvalgustatud. Ülemises konjunktsioonis on nähtav kogu pind.

Merkuur eemaldub Päikesest maksimaalselt 27 kraadi 45 sekundi kaugusele. Harva on ta üle ühe tunni võrra Päikesest ees või rohkem kui ühe tunni võrra järel. Enne päikesetõusu või pärast päikeseloojangut paistab Merkuur nii madalal, et tema kiirgus peab läbima 10 korda paksema Maa atmosfääri kihi kui juhul, kui ta paistaks otse pea kohal.

Näiv suurus on 5–15 sekundit. Alumises konjunktsioonis on see umbes 10 sekundit (1/180 Kuu näivast suurusest), ülemises konjunktsioonis umbes 4,5 sekundut (1/380 Kuu näivast suurusest).

Kui alumine konjunktsioon leiab aset ühe lähedal kahest orbiidisõlmest (keskmiselt iga 7 aasta tagant, näiteks novembril 1999 ja 7. mail 2003, saab teda tugeva päikesefiltriga varustatud teleskoobist näha musta viilukesena Päikese eest möödumas. Järgmised korrad on 8. november 2006 ja 9. mai 2016.

Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega.

Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär on äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad kosmoseaparaadil Mariner 10 tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2 × 10–9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakuumi rõhku.

Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või naatriumiaatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest).

Haihtuvat atmosfääri täiendab pidevalt mitu mehhanismi: Merkuuri magnetväli hoiab kinni päikesetuult; suuremate kehade ja mikroosakeste kokkupõrked Merkuuri pinnaga tekitavad auru; auru eraldub ka temperatuurist tingitud aurumise tõttu. On ka võimalik, et gaasi eraldub sügavalt planeedi seest. Heelium võib tulla nii päikesetuulest kui ka radioaktiivsest uraanist ja tooriumist pinnasekivimites.

Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu liivaluited ja liiva- või tolmujutid. Seetõttu arvatakse, et Merkuuril ei ole ka varem olnud märkimisväärset atmosfääri.

Atmosfääri koostis:

kaaliumi 31,7%
naatriumi 24,9%
atomaarset hapnikku 9,5%
argooni 7,0%
heeliumi 5,9%
molekulaarset hapnikku 5,6%
lämmastikku 5,2%
süsinikdioksiidi 3,6%
vett 3,4%
vesinikku 3,2%

Atmosfääri hõreduse tõttu (atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C), minimaalne 90 (-173 °C; enne koitu) ja maksimaalne 700 kelvinit (427 °C; sellel temperatuuril on võimalik [[tina] sulatada). Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623, öösel 193 kelvinit. Veenusel on küll pisut kuumem, kuid temperatuur on seal stabiilsem.

Merkuuri elliptilise orbiidi ning pöölemis- ja tiirlemisperioodi vahekorra tõttu esinevad teatavatel pikkuskraadidel temperatuuri aastased ja ööpäevased perioodilised muutused.

Veel materjali: http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur

Pilt:
[Pilt: Mercury_Globe-MESSENGER_mosaic_centered_...-0degE.jpg]


Veenus

Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks.

Maanduda õnnestus Veenusel esimesena N. Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal.

Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120 - 300 meetrit).

"Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega.

"Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma-spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile.

Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud.

"Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas.

"Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab mingeid settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees.

Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h.

Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C

Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk 9 MPa ehk 90 at (Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses).

Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Süsinikdioksiidi sisaldab Veenuse atmosfääris 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%.

Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru 0,1%. Vedel vesi muidugi puudub.

Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest.

Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad "ookeanid" vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade mandritega.

Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km.

Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine.

Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva.

Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole.

Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole.

Omal ajal arvati, et Veenus peab olema väga Maa moodi. Veenuse läbimõõt (12100 km) ja keskmine tihedus (5,25 g/cm3) jäävad ju Maale alla vaid kahekümnendiku võrra, mass ainult viiendiku võrra.

Miks ei ole veenus aga sarnane maaga on tingitud sellest, et veenusel puudub vesi, sest nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju.

Ka maa atmosfäär koosnes alguses põhiliselt süsihappegaasist, kuid vihmaveega reageerides moodustas ta süsihappe. See omakorda tekitas kaltsiumiga ühinedes lubjakivi. Veenusel jäi aga CO2 atmosfääri, kus ta oma tohutu hulga tõttu tekitab väga tugeva kasvuhooneefekti, millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ja rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal.

Veenusel on nagu Maalgi troposfäär, kus gaasid on ühtlaselt segatud. Veenuse troposfäär on viis korda ulatuslikum ja viiskümmend korda tihedam kui Maa troposfäär.

Ühe teadlase sõnul võis elu Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist, siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks.

Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi, algas – ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel – peatumatu soojenemine, mis hävitas Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid.

USA teadlased jõudsid ajakirjas Astrobiology avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik.

Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama.

Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse “elanikest” Maa peale.

Veel infot: http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus

Pilt:
[Pilt: Venus-real.jpg]


Maa

Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub mõistusega olendeid (kestab vaidlus selle üle, kas Marsil on elu).

Maa on suuruselt viies planeet Päikesesüsteemis.

Maa ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 076,5 km, üle pooluste 40 008,6 km. Nende kahe ümbermõõdu vahe on 67,9 km.

Maa diameeter (läbimõõt) on ekvaatoritasandil 12 756,34, poolusi läbival sirgel 12 713,54 km. Nende diameetrite vahe on 42,80 km.

Maa kogupindala on 510 100 000 km².

Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km³.

Maa ekvatoriaalraadius on 6378 km.

Maa polaarraadius on 6357 km.

Maa ruumalaga sfääri raadius oleks 6371 km. (Seda nim. Maa keskmine raadius)

Maa pinnast on ligikaudu 71% kaetud ookeani ning 29% maismaaga.

Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km.

Maa ligikaudne mass on 5,9742×10ˇ24 kg ehk 5,9742×10ˇ21 tonni. Maa on Kuust ligikaudu 81 korda massiivsem, kuid Päikesest 33 000 korda kergem.

Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus.

Seni vanimad (ja ka vaieldavad) märgid elust (kivistunud sinivetikad on 3,5 miljardit aastat vanad. Need leiti Lääne-Austraalia kivimites. 3,9 miljardi aasta vanusest Gröönimaa settekivimist on leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega võis elu eksisteerida juba siis.

Elul on olnud Maale suur mõju. Et elu on tootnud hapnikku, siis on atmosfääri koostis muutunud. Taimed on Maa albeedot ning sellega ühtlasi energiabilanssi radikaalselt muutnud.

Veel infot: http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29

Pilt:
[Pilt: The_Earth_seen_from_Apollo_17.jpg]


Marss

Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust.

Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal on Marss niisama hele kui Veenus.

Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub Päikesele lähemas orbiidis, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdiokiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn. polaarmütsidena).

Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja 6 km sügavune lõhe. Osa pinnavorme - kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid - lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett.

Marsi kuud Phobos (lad., "hirm") ja Deimos (lad., "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Rohkem kui 100 aastat on väideldud, kas Marsi kuud ja aeg-ajalt planeedi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoserakettidelt tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest ole leitud mingit väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälge.

Veel infot: http://et.wikipedia.org/wiki/Marss_%28planeet%29

Pilt:
[Pilt: Water_ice_clouds_hanging_above_Tharsis_PIA02653.jpg]


Jupiter

Jupiter on Päikesesüsteemi planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui planeet, tema mass ületab Maa massi 314 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda.

Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis ringlevad ümber planeedi erisuguse kiirusega. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Maa-taolise tiheda tuuma raadius on umbes 4000 km. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes 30 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab; pilvedes on temperatuur -140 °C.

Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane laik, mida on vaadeldud 300 aastat. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem kui maakera läbimõõt. Kosmoserakettidelt tehtud värvusfotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Ööpoolkeralt on saadud virmaliste ja 1000 km pikkuste välgunoolte pilte.

Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 milj. km kauguseni.

Jupiteril on 16 kuud. 4 suuremat – Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto – avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha hea binokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid. Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Ekvaatori kohal ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngas, mille raadius on umbes 55 000 km, tihedama osa laius 6400 km ja paksus 1 km.

Veel infot: http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter_%28planeet%29

Pilt:
[Pilt: Jupiter_by_Cassini-Huygens.jpg]


Saturn

Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet.

Saturni tuntakse juba antiikajast.

Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 22 kuud. Saturni ööpäev kestab 10 tundi ja 39 minutit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat.

Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal.

Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan.

Saturni on külastanud kosmoseaparaadid Pioneer 1 (1979), Voyager 1 (1980) ja Voyager 2 (1981).

Veel infot: http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn

Pilt:
[Pilt: Saturn_PIA06077.jpg]


Uraan

Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.

Uraani avastas 31. märtsil 1781 Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel. Ta nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (ladina keeles 'Georgi täht'), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode.

Spektroskoopiliste vaatlustega on leitud Uraanilt vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni.

Veel infot: http://et.wikipedia.org/wiki/Uraan_%28planeet%29

Pilt:
[Pilt: Uranus2.jpg]


Neptuun

Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest.

Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast.

Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal.

Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun'i tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis.

Neptuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik J. Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom J. Galle 1846 aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes.

Inglise astronoomi Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks.

Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides näeme vaid tillukest rohekat ketast).

Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu.

Neptuunil on 8 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton.

Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini.

Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad.

Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad.

"Voyager 2" avastas kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni 1989 N6. Saturni rõngaste uurimisel püstitati rõngaste "gravitatsioonilise karjatamise" hüpotees. Selle järgi püsib vähemalt osa rõngaid koos tänu pisikeste kuude - karjuste - raskusvälja toimele. Neptuuni kuu Larissa on praegusel hetkel karjusetiitli kandidaat.

Veel infot: http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun

Pilt:
[Pilt: Neptune_storms.jpg]


Pluuto

Pluuto on 1930. aastal avastatud ühe kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis.

Kohe kindlasti on ta kõige väiksem planeet Päikesesüsteemis. Ta jääb suuruselt alla isegi seitsmele päikesesüsteemi kuule – Kuule, Io, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanusele ja Tritonile.

Mõne uurija arvates tuleks Pluuto liigitada pigem suureks asteroidiks kui planeediks, teiste arvates on Pluuto jälle suurim Kuiperi vöö objekt.

Teadlased ei ole tänapäevani üksmeelel, kas tegemist on planeediga või mitte. Siiski loetakse Pluutot tavaliselt Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks.

Pluutol on iga päev pime, sest Päike on nii kaugel.

1980 selgus, et Pluutol on kuu, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel planeedi keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi).

Pluuto kaaslase nimi on Charon.

Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5, 9 miljardit kilomeetrit (39, 4 a.ü.). Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti, Nii oli see näiteks aastatel 1979 - 1999. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 247, 7 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi.

Pinnatemperatuur on Pluutol -235*C ja -210*C vahel. Planeedi keemiline koostis on teadmata, kuid tihedus (2 gm/cm3) viitab 70% kivi ning 30% jää mikstuurile. Heledamad alad on arvatavasti kaetud lämmastiku jääga, millele lisatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi. Tumedamate alade koostis on seni teadmata.

Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 ja planeet on sellest ajast pidevalt päikesest eemaldunud. Miskipärast ei mõjuta temperatuurilangus aga atmosfääri. Pariisi observatooriumis Prantsusmaal töötava Bruno Sicardy sõnul on rõhk siiski kahekordistunud.

Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust. Lõplikult on praegu võimatu öelda, sest orbiit pole täpselt teada.

Asja võib seletada NASA uurimisretk New Horizons (Uued horisondid), mida on paaril korral välja kuulutatud ning tühistatud. Praeguse kava järgi saadetakse süstik välja 2006, möödudes sihtkohast 2016.

Veel infot: http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto

Pilt:
[Pilt: ESO-L._Cal%C3%A7ada_-_Pluto_%28by%29.jpg]


Ja lõpetuseks pilt meie kaunist universumist:
[Pilt: Planets2013.jpg]
(selle postituse viimane muutmine: 27-02-2017 16:21 Nielander.)

http://en.wikipedia.org/wiki/Truth
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Tutanhamon
Veteran

Postitusi: 2,006
Liitunud: Oct 2003
01-02-2005 20:22
Postitus: #2
RE: Meie kaunis universum
Täiendaksin nimekirja veel hiljuti avastatud Sednaga, mis on näha alljärgneval pildil:
[Pilt: sedna.jpg]
Hetkel on Sedna kõige kaugemal asuv taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese, ta on Päikesest ca 3 korda kaugemal kui Pluuto.

Sedna on Pluutost mõnevõrra väiksem, umbes 1800-kilomeetrise raadiusega. Sedna orbiit on elliptiline. Periheel ehk ellipsi maksimaalne diameeter on umbes 90 astronoomilist ühikut. Arvatav orbiidi läbimise periood on umbes 10500 aastat.

Sedna füüsiline koostis on hetkel veel müsteerium, võib arvata, et seal on jääd, kuid see pole kindel. Hetkel on vaid teada Sedna äärmiselt punakas värvus. Sedna ei ole kindlasti Planeet X, mida astronoomid kümneid aastaid otsinud on.

Sedna pinnatemperatuur võib langeda üle 400 kraadi alla Fahrenheiti nulli.

Lisainfot inglise keeles leiad siit:
http://www.gps.caltech.edu/~mbrown/sedna/'
NASA:
http://www.nasa.gov/vision/universe/sola..._body.html

http://seds.lpl.arizona.edu/nineplanets/...sedna.html
http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/3511678.stm
(selle postituse viimane muutmine: 31-10-2013 08:39 Nielander.)

http://en.wikipedia.org/wiki/Truth
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Tutanhamon
Veteran

Postitusi: 2,006
Liitunud: Oct 2003
28-02-2005 21:23
Postitus: #3
 
Tsitaat:Algselt postitas: FLT
http://www.gps.caltech.edu/~mbrown/sedna/ on maas Sad
kellegil on veel Sedna kohta infot?
Nüüd taas üleval, lisaks veel lehti:

NASA: http://www.nasa.gov/vision/universe/sola..._body.html

http://seds.lpl.arizona.edu/nineplanets/...sedna.html
http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/3511678.stm

http://en.wikipedia.org/wiki/Truth
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
naine
Uustulnukas

Postitusi: 16
Liitunud: Jul 2004
08-04-2005 22:21
Postitus: #4
 
Kasutage wikipediat

http://en.wikipedia.org/wiki/90377_Sedna

Wiki lehekülje lõpus on alati ametlikud viited, ja viited väga infomahukatele lehtedele. Ja wikil on see eelis, et seda infot võite julgelt kasutada, kasvõi raamatu teha.

Muudetud: 8-4-05 kell 23:23:44 naine

KUU NAINE
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Foks
Tavaliige

Postitusi: 87
Liitunud: May 2005
06-08-2005 02:06
Postitus: #5
Jupiter
Kui Jupiter annab soojust ära 1,9 korda rohkem, kui Päike Jupiterile, kas siis jupiter kiirgab samamioodi ka valgust, nagu Päike, ainult, et tuhmilt. Pole kunagi teleskoobiga jupiteri vaadanud. Ja niipalju, kui ma lugenud olen, siis Jupiteri saab tinglikult nimetada täheks. Ainult, et ta on see pruun kääbus sellisel juhul.

Kas see Sedna pilt on originaalselt kosmosest pildistatud, või on mõni kunstnik selle joonistanud? Kaldun arvama, et kunstnik. Tahaksin saada originaalset pilti, mis on päris, mitte joonistatud.


Sooviksin saada täpsustust.

Tänan



Muudetud: 6-8-05 kell 03:12:44 Foks
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Villem
Tavaliige

Postitusi: 198
Liitunud: Sep 2004
06-08-2005 19:55
Postitus: #6
 
Tsitaat:Algselt postitas: Foks
Ja niipalju, kui ma lugenud olen, siis Jupiteri saab tinglikult nimetada täheks. Ainult, et ta on see pruun kääbus sellisel juhul.

Jupiter on planeet. Et olla pruun kääbus peaks Jupiter olema vähemalt 5 korda suurem, maksimaalselt aga umbes 90 korda suurem.

http://user.bahnhof.se/~davidgr/browndwf/bd_home.html

The idea is to keep the green alien landing craft from taking you humans from the ground and changing them into mutants. A mutant is very dangerous to you because he flies faster than you do and shoots at you.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
zed
Veteran

Postitusi: 777
Liitunud: Jun 2005
06-08-2005 22:02
Postitus: #7
 
SEDNA siis tolgendab nüüd tõestatult kusagil tagapool PLUUTOT. Aga Netis on juttu tehtud ka paar aastat tagasi avastatud QUAOAR:ist. Ons see siis Sedna "valenimi" või on tegemist paljuotsitud elliptilist päikesesüsteemist väljuvat orbiiti omava NIBURU:ga?
Niburu mis meid iga 3600 aasta tagant "väisamas" käib? Selle asukaid pidi maal huvitama vaid maapõues peituv kuld, loodud inimloomad olid vaid abivahend selle hankimiseks.
Hoidmaks Niburul valgust pidid asukad planeedi atmosfääri ümbritsema kullast reflektorvõrguga - nii räägib legend. Selleks siis vaja Maad, siinset kulda ja "maakaid". Ainult "tööjõuprogramm" läks nihu- loodud tööjõud hakkas aju kasutama, millalgi peale tutvust "hea ja kurja tundmise puuga". Nähtavast see kullavajadus tingiski selle, et iidsetel kultuuridel nii Kesk-Ameerikas kui Egiptuses oli see kullaga ümberkäimine väga selge. Majanduslikel ja puht tehnoloogilistel asjaoludel, arvestades valitsevat arengut ei oleks tohtinud seda metalli sugugi nii palju kontsentreeritult kasutusel olla.
Arvata võib, et nüüd mingi aja pärast on Niburu:kaid jälle oodata. Oleks muidugi huvitav jälgida mis argumentidega nad USA Fort Knox:ist mandi välja meelitavad?
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
FLT
Vana kala

Postitusi: 447
Liitunud: Oct 2003
07-08-2005 00:11
Postitus: #8
 
Sedna on Pluuto taga ja see on ammu teada (sellest peale kui saadi aru, et see on päikesesüsteemi keha) ja Quaoar vms on hoopis teine keha (ei saa õelda planeet ega komeet Bleh)

The memory of Padova remains
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Thorondor
Administraator

Postitusi: 5,193
Liitunud: Nov 2003
07-08-2005 14:19
Postitus: #9
 
Tsitaat:Algselt postitas: Foks
Kui Jupiter annab soojust ära 1,9 korda rohkem, kui Päike Jupiterile, kas siis jupiter kiirgab samamioodi ka valgust, nagu Päike, ainult, et tuhmilt.
Muudetud: 6-8-05 kell 03:12:44 Foks
Enamasti ta kiirgam nii suure laine pikkusega elektromagnetlainet, mis ei ole meile silmaga nähtav.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,720
Liitunud: Dec 2004
07-08-2005 14:49
Postitus: #10
 
Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Enamasti ta kiirgam nii suure laine pikkusega elektromagnetlainet, mis ei ole meile silmaga nähtav.

Täpselt! Mõned numbrid siia juurde: Jupiteri pilvede temperatuur on -150 C(elsiuse kraadi). Sellisel temperatuuril olev keha kiirgab soojuskiirgust kõige rohkem lainepikkusel 24 mikronit (http://scienceworld.wolfram.com/physics/...ntLaw.html), valgust näeb inimsilm lainepikkuste vahemikus 0,4 kuni 0,7 mikronit (mikromeetrit).
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
zed
Veteran

Postitusi: 777
Liitunud: Jun 2005
01-10-2005 15:30
Postitus: #11
"Jumala silm"
NASA-poisid said oma Hubbel teleskoobiga fookusesse kauni objekti kosmoses. Nimelt 650 valgusaasta kaugusel asuva HELIX NEBULA. Pilti on veidi digitaalselt töödeldud, aga tore ikkagi.
JUMALA SILM
[Pilt: FILE6286.JPG]
Juttu vähe lisaks:(link)

Tõde läbib kolm staadiumi: 1 - naerdakse välja, 2 - võideldakse vastu, 3 - võetakse kui enesemõistetavat...
[Pilt: toetan2.gif]
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
HadziOgloe
Vana kala

Postitusi: 589
Liitunud: Aug 2005
01-10-2005 18:07
Postitus: #12
 
Tänan!
Väga hea ja kaunis ülevaade meie päikesesüsteemist.

Meie päikesesüsteemis olen leidnud andmeid kolme asustatud planeedi kohta.
Meie Maa.Ekperimentaalplaneet, ka detsimaalplaneet. Niburu nõukogu andmetel püütakse siin rahumeelselt koos eksisteerima õpetada eri tsivilisatsioone. Kui see ei õnnestu, need seni võidelnud tsivilisatsioonid hävitatakse. VIP planeet seega.

Veenus (viienda-kuuenda tiheduse planeet, kena loodus ja arenenud inimesed). Hea ülevaade selle planeedi tsivilisatsiooni ajaloost on ingliskeelsetas raamatutes "RA materials"; viis raamatut. Ra on Veenuse tsivilisatsiooni esindaja, tegutsenud ka Maal (kuuenda tiheduse olend).

Pluuto. Selle rahvaga ei soovitata tegemist teha.

Olen näinud NASA fotot väljaspool meie päikesesüsteemi paiknevast kosmoselaevast, mis 30 korda suurema läbimõõduga kui Maa.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Celtic
ja sina pead kandma maailma

Postitusi: 6,605
Liitunud: May 2004
01-10-2005 18:11
Postitus: #13
 
offtopic aga kas sa HadziOgloe ei tahaks seda NASA pilti siia kuskile riputada?

Kõrgeim äratundmine on teada saamine, et tegelikkuses olid pidevalt selle kõrgeima äratundmise sees.
Iga hetk ja iga kogemus, mis sa saavutad on ideaalne, täiuslik, kordumatu
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Thorondor
Administraator

Postitusi: 5,193
Liitunud: Nov 2003
01-10-2005 18:55
Postitus: #14
 
Tsitaat:Veenus (viienda-kuuenda tiheduse planeet, kena loodus ja arenenud inimesed).
Kas see meie sageduse Veenuse ~400 kraadine pinnatemperatuur on mingi kaitsemehhanism ? Meie sagedusel võiks ju ka olla seal ilus loodus ja targad inimesed.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,720
Liitunud: Dec 2004
01-10-2005 19:09
Postitus: #15
 
Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Tsitaat:Veenus (viienda-kuuenda tiheduse planeet, kena loodus ja arenenud inimesed).
Kas see meie sageduse Veenuse ~400 kraadine pinnatemperatuur on mingi kaitsemehhanism ? Meie sagedusel võiks ju ka olla seal ilus loodus ja targad inimesed.

Ma oletan, et viienda-kuuenda tiheduse Päike on oluliselt väiksema kiirgusvõimsusega taevakeha kui "siinne" ... või alternatiivselt on "sealsete" planeetide orbiitide raadiused suuremad ... nii või teisti oleks sealne "Maa" siis suht jahe koht ... on muidugi mõeldavad veelgi karmimad alternatiivid aga see teeb juba "siinsete" ja "sealsete" planeetide seostamise vägagi spekulatiivseks ja suvaliseks ...
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
HadziOgloe
Vana kala

Postitusi: 589
Liitunud: Aug 2005
01-10-2005 20:04
Postitus: #16
 
Nii palju kui mina kosmilise informatsiooni süsteemist aru saanud olen, on igal pleneedil oma kood selle planeedi tegelikkusse sisenemiseks. Seda nimetatakse "planeedi aeg". See ei ole see, mida meie aja all mõistame.

Teise planeedi tegelikkusse sisenemiseks tuleb siseneda selle planeedi "aega".
Kosmilised inimesed suudavad seda.
Veenuse tegelikkus on Maa "aja" süsteemist vaadatuna hoopis teistsugune kui Veenuse "aja" süsteemist vaadatuna.
Sensitiiv Nurja on astraalprojektsioonis kahel korral külastanud Veenust (Nurjade suguvõsal on omadus aeg-ajalt meie tegelikkuses dematerialiseeruda alates jalgadest ja hiljem uuesti samas järjestuses materialiseeruda). Tema kirjeldab Veenust kui ühtkase ja sooja kliimaga (üle 30 kraadi Celsiuse järgi) planeeti, kus leidub palju Maa loomade taolisi loomi (jänesed jne.). Pilved pidavat olema altpoolt kaunid vaadata.
Kas kõrgem temperatuur meie "aja" vaatepunktist on kõrgema tiheduse planeedile kasuks, selle kohta minul informatsioon puudub. Arvan, et tihedustel otsest seost temperatuuriga ei ole. Maa temperatuur võib kõrgemates tihedustes ilmselt samaks jääda; vastasel korral tuleb Maa päikesele lähemale viia.

Mis puutub suure kosmoselaeva fotosse, siis võis see olla selles kodulehtede süsteemis "Cruiser 414 photo" kommentaarina:
http://www.starshiplight.com/starfleet/S...ethome.htm
See on terve kodulehtede süsteem,kus leidub suurel hulgal kosmilist informatsiooni; kõike ei leia kohe üles. Sorry!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Celtic
ja sina pead kandma maailma

Postitusi: 6,605
Liitunud: May 2004
01-10-2005 20:12
Postitus: #17
 
Läbi nende fantaasiate(?) on silma jäänud nimetus Asthar.
läheb väga hästi kokku nimedega Aztlan, Avalon, Atlantis, Agartha jne.

Kõrgeim äratundmine on teada saamine, et tegelikkuses olid pidevalt selle kõrgeima äratundmise sees.
Iga hetk ja iga kogemus, mis sa saavutad on ideaalne, täiuslik, kordumatu
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
HadziOgloe
Vana kala

Postitusi: 589
Liitunud: Aug 2005
01-10-2005 20:37
Postitus: #18
 
Asthar on tähelaevastiku komandör.
Võid tema poole pöörduda meditatsioonis.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
zed
Veteran

Postitusi: 777
Liitunud: Jun 2005
03-12-2005 10:00
Postitus: #19
Krabi udukogu
Idamaistest ürikutest, nii Hiina kui Tõusva Päikese Maa omadest võib tähendada, et 1054 aastal lõi taevas särama üliere täht. Äratas see nähtus ka selleaegsete astronoomide suurt tähelepanu. Kaheksasada aastat hiljem uuris Iiri astronoom Lord Rosse sama taevaosa oma 36 tollise teleskoobiga. Nime sai udukogu ühelt tema jäädvustuselt.
Krabi Udukogust on nüüd Hubble-toruga saadud uus ja väga detailne pilt (link)
Aga tasub lugeda ka kogu artiklit ja vaadata teisigi ülesvõtteid (link)

Muudetud: 3-12-05 kell 10:02:31 zed

Tõde läbib kolm staadiumi: 1 - naerdakse välja, 2 - võideldakse vastu, 3 - võetakse kui enesemõistetavat...
[Pilt: toetan2.gif]
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,720
Liitunud: Dec 2004
03-12-2005 20:01
Postitus: #20
 
Tsitaat:Algselt postitas: zed
Krabi Udukogust on nüüd Hubble-toruga saadud uus ja väga detailne pilt

Jah, võimas kosmiline vaatemäng, tänud, zed, viite eest. Viiamne "lähedane" supernoova plahvatas aastal 1987, st siis jõudis valgus sellest sündmusest meieni, tegelikult toimus see märksa varem kui Krabi udukogu teke (kaugused vastavalt 170 000 ja 6 000 valgusaastat). SN 1987A ei plahvatanud päris meie galaktikas (Linnutee) vaid selle väikeses kaaslases Magalhaesi Pilves. Mis teeb SN 1987A veel tähelepanuväärseks, on see, et esmakordselt jälgiti ka midagi muud peale valguse - nimelt täheplahvatuses sündinud neutriinosid. Hinnaguliselt ületas Maale jõudnud SN 1987A neutriinointensiivsus tipphetkel kõigi teiste Universumi neutriinoallikate kiirguse intensiivsuse. Aga kuna neutriino on väga "viirastuslik" (raskesti püütav) osakene, said maised neutriinodetektorid kätte vaid 24 osakest. Aga asi seegi!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 9,800
Liitunud: Oct 2004
11-12-2009 20:23
Postitus: #21
 
MAA ATMOSFÄÄR PÄRINEB AVAKOSMOSEST:

Maa atmosfääri ja tõenäoliselt ka ookeanid moodustanud gaasid ei tulnud meie koduplaneedi sisemusest, vaid avakosmosest, selgub Manchesteri ja Houstoni ülikoolide teadlaste uurimusest.


Mainekas rahvusvahelises ajakirjas Science sel nädalal avaldatud aruanne tähendab, et kooliõpikust meelde jäänu pildid muistsest Maast koos tohutusuurte vulkaanidega, mis gaase atmosfääri paiskavad, tuleb ümber mõelda, vahendab teadusportaal PhysOrg.


Töörühma kinnitusel tuleb igivana hüpotees, mille kohaselt Maa varaseima atmosfääri allikaks olid just vulkaanid, lõplikult pensionile saata.

Maailma juhtivate analüütiliste tehnikate toel testis Greg Hollandi, Martin Cassidy ja professor Chris Ballentine’i juhitud töörühm uute tõendite leidmiseks vulkaanilisi gaase.

“Leidsime vulkaanilistest gaasidest ilmselge meteoriidi-signatuuri. Sellest teame nüüd, et vulkaanilised gaasid ei saanud Maa atmosfäärile midagi märkimisväärset lisada,” ütleb projekti juhtiv teadlane Greg Holland.

„Seega pidid atmosfäär ja ookeanid pärinema kusagilt mujalt, tõenäoliselt hilisemast pommitamisest komeetidele sarnaste, gaasi- ja veeküllaste materjalidega. Seni pole kellelgi olnud seadmeid, mis neid vaevuhoomatavaid signatuure Maa sisemusest pärinevates proovides registreerida suutnuks — nüüd aga saame teha just täpselt seda.”

Taolised tehnikad võimaldasid töörühmal mõõta tillukesi koguseid mittereaktiivsete vulkaaniliste gaaside krüptooni ja ksenooni jälgi, mis paljastasid meteoriitidele isikupärase isotoopilise “sõrmejälje”, mis erineb “päikesegaaside” omast.

Nüüdne uurimus on ka esimene, mis määras kindlaks Maa vahevöös leiduva krüptooni täpse osakaalu.

“Paljud on näinud kunstnike ettekujutust ürgsest Maast, kus röögatud tulemäed pumpavad gaasi atmosfääri. Nüüd oleme sunnitud selle pildi ümber joonistama,” ütleb projekti juht, Chris Ballentine Manchesteri ülikoolist.

Allikas: http://forte.delfi.ee/news/teadus/articl...&l=wpublik

Muuseas, selle teema eelmisel leheküljel on nn Jumala silmast pilt ja see sarnaneb selle Norra taevas nähtud spiraaliga mõnes mõttes. Eriti, kui videot vaadata...
Mida arvate?

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
völundr
Uustulnukas

Postitusi: 38
Liitunud: Dec 2009
11-12-2009 20:35
Postitus: #22
 
Tsitaat:Algselt postitas Thorondor
Tsitaat:Veenus (viienda-kuuenda tiheduse planeet, kena loodus ja arenenud inimesed).
Kas see meie sageduse Veenuse ~400 kraadine pinnatemperatuur on mingi kaitsemehhanism ? Meie sagedusel võiks ju ka olla seal ilus loodus ja targad inimesed.

Ma olen lugenud/näinud kuskilt, et ka veenusel olid kunagi ookeanid ja vesi arvatavasti ka elu, päike kuivatas selle aga vaikselt ära. On ka teooria, et veenuse pilvekihtides võib leida vastupidavaid mikroorganisme.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Bret
Tavaliige

Postitusi: 120
Liitunud: Aug 2009
11-12-2009 21:48
Postitus: #23
 
Kosmoselaev läbimõõduga ligi 382680km ?????
Get real-.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Bret
Tavaliige

Postitusi: 120
Liitunud: Aug 2009
08-11-2010 14:33
Postitus: #24
 
Müstik oled jälle tegelenud oma postituste kustutamisega nagu ma näen .
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
excubitoris
Kes-Kus-Miks-oloog

Postitusi: 12,120
Liitunud: Apr 2007
08-11-2010 14:37
Postitus: #25
 
Ise kirjutab ise kustutab - muu on südametunnistuse asi.

Tegelikult on kõik lihtne aga me pole sellest veel aru saanud ...
*
Sa pead tegema HEAD halvast, sest millestki muust teda teha pole.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Füüsiline reaalsus on illusioon ja kogu universum on hologramm Pohlatohlakas 142 40,845 22-10-2016 01:04
Viimane postitus: seenetoorik
  Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda hiidlane 158 44,448 31-08-2016 09:03
Viimane postitus: Nielander
  Elektriline universum excubitoris 20 5,951 19-11-2013 00:59
Viimane postitus: Veli Joonatan
  Universum on lõpmatu? NRG 346 61,645 16-02-2013 23:54
Viimane postitus: alisoman
  Universum tulevikus? miraioh 27 6,067 25-03-2012 20:26
Viimane postitus: alisoman
  Universum on lihtsalt millegi suurema osa?! TheDarkest 24 5,503 28-02-2008 17:19
Viimane postitus: Cthepy
  Meie masinad uuele planeedile Gulja 8 1,991 08-02-2006 21:57
Viimane postitus: zepac
  Meie galaktika keskel on tohutu must auk? loom 35 6,129 02-11-2005 21:28
Viimane postitus: Hallucigenia
  Päikesesüsteem kui aatom .::iffd00d::. 32 5,845 05-01-2005 16:45
Viimane postitus: Villem

Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog